https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Daobuh 2026-05-05T14:27:24Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140976 2021-12-06T09:09:50Z

<p>Daobuh: /* Apple sümbol kahe leiutaja elus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> <br /> Selles töös me proovime läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. Samuti oleme huvitatud Steve Jobsi elust ja tööst ning räägime sellest. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus? Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema ise uus ajastu?<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> [[File:Appleone.jpg|thumb|Apple esimene logo Newtoniga õunapuu all]]<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://www.britannica.com/biography/Steve-Jobs/Saving-Apple]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas. [https://allaboutstevejobs.com/bio/short_bio]<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. [https://www.linkedin.com/pulse/steven-paul-jobs-man-words-manu-mathur] Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. [https://www.businessinsider.com/the-first-10-apple-employees-2016-12] Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti [https://www.nytimes.com/1984/04/24/business/apple-is-banking-on-new-portable-the-iic-computer.html], mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> ==== iMac ====<br /> [[File:imac.jpg]]<br /> <br /> <br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga.[https://512pixels.net/2012/12/imac/] Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> [[File:Smallipod.jpg]]<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi[https://en.wikipedia.org/wiki/IPod]. iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> [[File:iphone.jpg]]<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis[https://www.indiatimes.com/technology/news/25-years-ago-ibm-launched-simon-world-s-1st-smartphone-that-forever-changed-what-phones-meant-373716.html#:~:text=The%20Simon%20was%20introduced%20in,kilo%20phone%20in%20their%20bag.]. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> [[File:Ok.jpg]]<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal[https://en.wikipedia.org/wiki/IPad].<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> [[File:watch.jpg]]<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. [https://www.apple.com]<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [https://youtu.be/VtvjbmoDx-I]<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://www.britannica.com/biography/Steve-Jobs/Saving-Apple<br /> <br /> [2] https://allaboutstevejobs.com/bio/short_bio<br /> <br /> [3] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [4] https://www.linkedin.com/pulse/steven-paul-jobs-man-words-manu-mathur<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/the-first-10-apple-employees-2016-12<br /> <br /> [6] https://www.nytimes.com/1984/04/24/business/apple-is-banking-on-new-portable-the-iic-computer.html<br /> <br /> [7] https://512pixels.net/2012/12/imac/<br /> <br /> [8] https://en.wikipedia.org/wiki/IPod<br /> <br /> [9] https://www.indiatimes.com/technology/news/25-years-ago-ibm-launched-simon-world-s-1st-smartphone-that-forever-changed-what-phones-meant-373716.html#:~:text=The%20Simon%20was%20introduced%20in,kilo%20phone%20in%20their%20bag.<br /> <br /> [10] https://en.wikipedia.org/wiki/IPad<br /> <br /> [11] https://www.apple.com<br /> <br /> [12] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [13] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [14] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140975 2021-12-06T09:09:19Z

<p>Daobuh: /* Apple sümbol kahe leiutaja elus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> <br /> Selles töös me proovime läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. Samuti oleme huvitatud Steve Jobsi elust ja tööst ning räägime sellest. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus? Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema ise uus ajastu?<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> [[File:Appleone.jpg|thumb|Apple esimene logo Newtoniga õunapuu all]]<br /> <br /> Apple'i esimene logo<br /> <br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://www.britannica.com/biography/Steve-Jobs/Saving-Apple]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas. [https://allaboutstevejobs.com/bio/short_bio]<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. [https://www.linkedin.com/pulse/steven-paul-jobs-man-words-manu-mathur] Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. [https://www.businessinsider.com/the-first-10-apple-employees-2016-12] Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti [https://www.nytimes.com/1984/04/24/business/apple-is-banking-on-new-portable-the-iic-computer.html], mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> ==== iMac ====<br /> [[File:imac.jpg]]<br /> <br /> <br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga.[https://512pixels.net/2012/12/imac/] Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> [[File:Smallipod.jpg]]<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi[https://en.wikipedia.org/wiki/IPod]. iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> [[File:iphone.jpg]]<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis[https://www.indiatimes.com/technology/news/25-years-ago-ibm-launched-simon-world-s-1st-smartphone-that-forever-changed-what-phones-meant-373716.html#:~:text=The%20Simon%20was%20introduced%20in,kilo%20phone%20in%20their%20bag.]. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> [[File:Ok.jpg]]<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal[https://en.wikipedia.org/wiki/IPad].<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> [[File:watch.jpg]]<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. [https://www.apple.com]<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [https://youtu.be/VtvjbmoDx-I]<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://www.britannica.com/biography/Steve-Jobs/Saving-Apple<br /> <br /> [2] https://allaboutstevejobs.com/bio/short_bio<br /> <br /> [3] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [4] https://www.linkedin.com/pulse/steven-paul-jobs-man-words-manu-mathur<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/the-first-10-apple-employees-2016-12<br /> <br /> [6] https://www.nytimes.com/1984/04/24/business/apple-is-banking-on-new-portable-the-iic-computer.html<br /> <br /> [7] https://512pixels.net/2012/12/imac/<br /> <br /> [8] https://en.wikipedia.org/wiki/IPod<br /> <br /> [9] https://www.indiatimes.com/technology/news/25-years-ago-ibm-launched-simon-world-s-1st-smartphone-that-forever-changed-what-phones-meant-373716.html#:~:text=The%20Simon%20was%20introduced%20in,kilo%20phone%20in%20their%20bag.<br /> <br /> [10] https://en.wikipedia.org/wiki/IPad<br /> <br /> [11] https://www.apple.com<br /> <br /> [12] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [13] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [14] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=140881 2021-12-06T07:33:14Z

<p>Daobuh: /* Sügis 2021 */</p> <hr /> <div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]<br /> <br /> See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> <br /> == Individuaalsed kirjatööd ==<br /> <br /> === sügis 2012 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> === sügis 2013 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> === sügis 2015 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == Rühmatööd ==<br /> <br /> === kevad 2017 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> === sügis 2017 ===<br /> * [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> * [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> * [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> * [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> * [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> * [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br /> * [[&quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br /> * [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br /> * [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br /> * [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br /> * [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br /> * [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br /> * [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br /> * [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br /> <br /> === Kevad 2019 ===<br /> * [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br /> * [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br /> * [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br /> * [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br /> * [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br /> * [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br /> * [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br /> * [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br /> <br /> === Kevad 2020 ===<br /> * [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br /> * [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br /> * [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br /> * [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br /> * [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br /> * [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br /> * [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br /> * [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br /> <br /> === Sügis 2020 ===<br /> <br /> * [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br /> * [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> * [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br /> * [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> * [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> * [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> * [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> * [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br /> * [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> * [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> * [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar<br /> * [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber<br /> * [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart<br /> * [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas<br /> * [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br /> * [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br /> * [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson<br /> <br /> === Kevad 2021 ===<br /> <br /> * [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik<br /> * [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman<br /> * [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko<br /> * [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk<br /> * [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund<br /> <br /> <br /> == Sügis 2021 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M<br /> * [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> * [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> * [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask <br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_head_ja_vead. Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Alicia Ljogkaja<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis IT: ilmumine ja areng Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue Deeb Blue] Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d#Infotehnoloogilise_.C3.BChiskonna_apokal.C3.BCpsis.3F_-_.C3.9Clemaailmne_elektrikatkestus: Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus]Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel.<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_m%C3%B5ju_spordile: IT mõju spordile] Mathias Ranna, Karl Stefan Lill, Stenver Savi.<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Deleva: Krüptoraha] Deniz Levasjov, Renat Aparin, Kirill Mosegov.<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled Esoteerilised programmeerimiskeeled] Dariana Aav, Gen Lee, Mikkel Paat, Taeri Saar<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Õuna_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini] Darja Obuhhova, Diana Labunets, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov<br /> [[Category:ITSPEA]]<br /> [[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ITSPEA_wiki-kirjat%C3%B6%C3%B6de_leht&diff=140880 2021-12-06T07:31:23Z

<p>Daobuh: /* Sügis 2021 */</p> <hr /> <div>[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]<br /> <br /> See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> <br /> == Individuaalsed kirjatööd ==<br /> <br /> === sügis 2012 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> === sügis 2013 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> === sügis 2015 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == Rühmatööd ==<br /> <br /> === kevad 2017 ===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis &quot;IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis&quot; - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad&quot;Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?&quot; - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_&quot;Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule&quot; - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_&quot;Industry 4.0&quot; - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed &quot;Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu&quot;- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism &quot;IT ja terrorism&quot; - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused &quot;Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused&quot; - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum &quot;Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_&quot;Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas&quot; - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga &quot;X-tee - kodanik kohtub riigiga&quot; - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks &quot;E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks&quot; - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus &quot;IT - haridus ja - haritus&quot;] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''<br /> * [[&quot;Robootika, AI ja eetika&quot;]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika &quot;Arvutikriminalistika&quot;] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel &quot;Turundusest Facebooki näitel&quot;] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel &quot;IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel&quot;] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must<br /> <br /> === sügis 2017 ===<br /> * [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis<br /> * [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma<br /> * [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa<br /> * [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv<br /> * [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme<br /> * [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa<br /> * [[&quot;Avalik või privaatne pilveteenus?&quot;]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet<br /> * [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu<br /> * [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront<br /> * [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit<br /> * [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru<br /> * [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap<br /> * [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde<br /> * [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli<br /> <br /> === Kevad 2019 ===<br /> * [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla<br /> * [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.<br /> * [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.<br /> * [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru<br /> * [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann<br /> * [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas<br /> * [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov<br /> * [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan<br /> <br /> === Kevad 2020 ===<br /> * [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter<br /> * [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma<br /> * [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa<br /> * [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson<br /> * [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa<br /> * [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees<br /> * [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps<br /> * [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino<br /> <br /> === Sügis 2020 ===<br /> <br /> * [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma<br /> * [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev<br /> * [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem<br /> * [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste<br /> *[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu<br /> * [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv<br /> * [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd<br /> * [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav<br /> * [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli<br /> * [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell<br /> * [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko<br /> * [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov<br /> * [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner<br /> * [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova<br /> * [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar<br /> * [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber<br /> * [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart<br /> * [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas<br /> * [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel<br /> * [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma<br /> * [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson<br /> <br /> === Kevad 2021 ===<br /> <br /> * [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik<br /> * [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman<br /> * [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko<br /> * [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk<br /> * [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund<br /> <br /> <br /> == Sügis 2021 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_ja_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Anneli Väli<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M<br /> * [[Infojagamise ohud sotsiaalmeedias]] - Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arvutimängude_litsentsirikkumised_tänapäeval Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval] - Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa<br /> * [[Neuralink ja ühiskond]] - Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus<br /> * [[Androidi tekkimine ja areng]] - Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask <br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Iot_omadused_ja_kasutusalad IoT omadused ja kasutusalad] - Ats Kiisa, Marek Ott<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Biomeetrilise_andmet%C3%B6%C3%B6tluse_head_ja_vead. Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head.]Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Alicia Ljogkaja<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_ilmumine_ja_areng_Eestis IT: ilmumine ja areng Eestis] Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue Deeb Blue] Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:E-ITSPEA_r%C3%BChmat%C3%B6%C3%B6d#Infotehnoloogilise_.C3.BChiskonna_apokal.C3.BCpsis.3F_-_.C3.9Clemaailmne_elektrikatkestus: Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - Ülemaailmne elektrikatkestus]Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel.<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_m%C3%B5ju_spordile: IT mõju spordile] Mathias Ranna, Karl Stefan Lill, Stenver Savi.<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Deleva: Krüptoraha] Deniz Levasjov, Renat Aparin, Kirill Mosegov.<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Esoteerilised_programmeerimiskeeled Esoteerilised programmeerimiskeeled] Dariana Aav, Gen Lee, Mikkel Paat, Taeri Saar<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Õuna_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini#Apple.27i_turundus Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini] Darja Obuhhova, Diana Labunets, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov<br /> [[Category:ITSPEA]]<br /> [[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140878 2021-12-06T07:22:55Z

<p>Daobuh: /* Kaks geeniust - üks saatus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> <br /> Selles töös me proovime läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. Samuti oleme huvitatud Steve Jobsi elust ja tööst ning räägime sellest. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus? Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema ise uus ajastu?<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. [https://www.apple.com]<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [https://youtu.be/VtvjbmoDx-I]<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [2] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [3] https://www.apple.com<br /> <br /> [4] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [6] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140871 2021-12-06T07:17:47Z

<p>Daobuh: /* Kaks geeniust - üks saatus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> <br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema ise uus ajastu?<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. [https://www.apple.com]<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [https://youtu.be/VtvjbmoDx-I]<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [2] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [3] https://www.apple.com<br /> <br /> [4] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [6] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140870 2021-12-06T07:16:59Z

<p>Daobuh: /* Apple Watch */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. [https://www.apple.com]<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [https://youtu.be/VtvjbmoDx-I]<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [2] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [3] https://www.apple.com<br /> <br /> [4] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [6] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140867 2021-12-06T07:16:16Z

<p>Daobuh: /* Riskide võtmise oskus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. [https://youtu.be/VtvjbmoDx-I]<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [2] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [3] https://www.apple.com<br /> <br /> [4] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [6] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140866 2021-12-06T07:15:40Z

<p>Daobuh: /* Oskus üllatada ja jääda viimaseks */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). [https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8]<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; [https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen]<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [2] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [3] https://www.apple.com<br /> <br /> [4] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [6] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140863 2021-12-06T07:14:54Z

<p>Daobuh: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> [1] https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [2] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> [3] https://www.apple.com<br /> <br /> [4] https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> [5] https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> [6] https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140862 2021-12-06T07:14:02Z

<p>Daobuh: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs] https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (3) https://www.apple.com<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140857 2021-12-06T07:12:50Z

<p>Daobuh: /* Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem. [https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив]<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. [https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs]<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140854 2021-12-06T07:11:02Z

<p>Daobuh: /* Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. (1)(3)<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140853 2021-12-06T07:10:05Z

<p>Daobuh: /* Apple Watch */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes. (2)<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140852 2021-12-06T07:09:21Z

<p>Daobuh: /* Riskide võtmise oskus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat. (4)<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140850 2021-12-06T07:08:17Z

<p>Daobuh: /* Oskus üllatada ja jääda viimaseks */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> <br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> <br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140849 2021-12-06T07:08:03Z

<p>Daobuh: /* Oskus üllatada ja jääda viimaseks */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne). (5)<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot; (6)<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140848 2021-12-06T07:06:32Z

<p>Daobuh: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne).<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot;<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (2) https://www.apple.com<br /> <br /> (3) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (4) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I<br /> <br /> (5) https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> (6) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140838 2021-12-06T06:53:23Z

<p>Daobuh: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne).<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot;<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> (1) https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen<br /> <br /> (2) https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> (3) https://www.apple.com<br /> <br /> (4) https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs<br /> <br /> (5) https://youtu.be/VtvjbmoDx-I</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140826 2021-12-06T06:47:07Z

<p>Daobuh: /* Kasutatud materjalid */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne).<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot;<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen<br /> <br /> https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив<br /> <br /> https://www.apple.com<br /> <br /> https://www.biography.com/business-figure/steve-jobs</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140821 2021-12-06T06:41:13Z

<p>Daobuh: /* APPLE’I kõige tähtsamad tooted */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == Apple’i kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne).<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot;<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen<br /> <br /> https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140820 2021-12-06T06:38:05Z

<p>Daobuh: /* Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel.<br /> <br /> == Jobs'i esimesed sammud. Tõusud ja mõõnad ==<br /> <br /> Kõik sai alguse 1976. aastal, kui ülikoolist väljalangenud Steve Jobs ja Stephen Wozniak asutasid koos kaaslase Ronald Wayne'iga ettevõtte nimega Apple Computer. Mõlemad alustasid 1972. aastal äritegevust, mille käigus pakkusid nad vidinat nimega &quot;blue box&quot;, mis võimaldas kasutajatel teha AT&amp;T korraldusel alusetult tasuta kaugekõnesid, mida samuti ei jälgitaks. See oli uskumatu, et kaks noort saavad ehitada selle kasti 100 dollari väärtuses osade eest ja kontrollida 100 miljardi dollari suurust raamistikku kogu telefonis kogu maailmas. Tõenäoliselt kui nad poleks siniseid kaste teinud, poleks Apple'i üldse olnud. <br /> <br /> Pole üllatav, et seade sai populaarseks, eriti kurjategijate seas, müües ühikuid kokku 6000 dollari eest. Kuid nad loobusid ettevõtmisest pärast seda, kui politsei hakkas silmust nende ümber pingutama.<br /> <br /> ==== Varane võitlus oli raske ====<br /> <br /> 1974. aastal kutsus Woz Jobsi, kes oli just naasnud vaimselt reisilt Indiasse, liituma Palo Altos asuva &quot;Homebrew Computer Clubiga&quot;. Kui algselt aitas Wozniak Jobsit – kes töötas sel ajal Atariga – tema kontoriprojektiga, hakkasid nad peagi töötama arvutiga. See, millest lõpuks sai Apple I Apple-1, oli valmis 1976. aastaks.<br /> Seade, mida esmakordselt tutvustati &quot;Homebrew Computer Clubis&quot;, oli sisuliselt &quot;tee ise&quot; komplekt, millel polnud isegi korpust. Selle kujundas ja ehitas käsitsi Wozniak ning täisväärtusliku arvutiga töötamiseks oli vaja klaviatuuri ja monitori.<br /> <br /> Endine Inteli juht Mike Markkula investeeris ettevõttesse 1976. aasta lõpus 92 000 dollarit. Pärast seda suutis Apple Computer omandada 250 000 dollari suuruse pangalaenu ja 600 000 dollari suuruse riskikapitali, mis viis ettevõtte õigele teele. 1977. aastal lasi korporatsioon välja töötada ka oma logo. 1977. aasta juunis andis Apple välja Apple-II arvuti. Arvutiga oli kaasas plastikust kest, tavaline klaviatuur, lindipõhine mäluseade, toiteplokk ja värviline graafika hinnaga 1295 dollarit.<br /> <br /> Hoolimata asjaolust, et tegemist oli erakordse tootega, takistas selle ülikõrge hind esialgset müüki. Olukord muutus dramaatiliselt 1979. aastal, kui ilmus VisiCalci rakendus. Teatati &quot;maagilisest paberilehest, mis suudab arvutusi ja ümberarvutusi teha&quot;.<br /> <br /> Rakendus käivitati esmakordselt ainult Apple II jaoks, andes arvutile väga vajaliku müügitõuke: paljud ostsid arvuti lihtsalt VisiCalci käivitamiseks. Apple-II seeria oli ettevõtte jaoks tohutu hitt, järgmise 15 aasta jooksul müüdi umbes 6 miljonit masinat.<br /> 1980. aastal andis ettevõte Apple II jätkuna välja ärile orienteeritud arvuti Apple III. Toode aga ebaõnnestus ja see eemaldati järk-järgult 1984. aastal.<br /> <br /> Aasta, mil Apple börsile läks, oli 1980. Ettevõtte väärtus kasvas aastaga 1700%. &quot;Ma olin väärt üle miljoni dollari, kui olin kahekümne kolme, üle kümne miljoni dollari, kui olin kahekümne nelja, ja üle saja miljoni dollari, kui ma olin kahekümne viie aastane,&quot; rääkis Steve Jobs oma reaktsioonist oma fenomenaalsele edule.<br /> <br /> ==== Lisa ja Macintosh ====<br /> <br /> Jobs oli alguses Lisa projektiga liialt seotud, kuni hetkeni, mil ta hakkas ettevõtte juhtimisstruktuurist mööda minema. See ei sobinud Apple'i tollasele tegevjuhile Michael Scottile ja Jobs eemaldati projektist ametlikult. Arengust häirimata Jobs pööras tähelepanu Macintoshi projektile. Kuid sel juhul ei läinud asjad libedalt, kuna projektijuht Jeff Raskin jättis programmi pooleli, kui Jobs nõudis olulisi kohandusi.<br /> Vaatamata asjaolule, et Lisal ei õnnestunud turu tähelepanu köita, saatis 1984. aastal debüteerinud Macintosh tohutult edu. Apple Macintosh oli üks viimaseid arvuteid, mis ehitati Steve Jobsi juhtimisel enne Apple'ist lahkumist 1985. aastal. Seadmest sai esimene kaubanduslikult edukas arvuti, millel oli kaks tol ajal ebapopulaarset kiipi: arvutihiir ja graafiline liides. Need on olnud juba aastaid, kuid GUI -arvutid on maksnud palju raha (sadu tuhandeid dollareid). Nendel päevadel oli käsurida selle mugavuse tõttu populaarne, sest programmide kohandamine sellele oli lihtsam. Hiirt polnud tol ajal domineeriva tekstiliidese jaoks lihtsalt vaja.<br /> <br /> Apple suutis esimese nelja kuuga tarnida üle 70 000 Macintoshi arvuti, mis oli tollal suur saavutus. Lisaks spetsifikatsioonidele ja välimusele oli selle edu jaoks oluline ka masina esitusviis. 1984. aasta Super Bowli jalgpallimeistrivõistluste kolmandas kvartalis eetrisse lastud reklaam, mis oli kaudselt suunatud IBM-ile, on jõudnud mitme edetabeli esikohale ja seda peetakse siiani meistriteoseks.<br /> <br /> Esimene Macintosh pani aluse uuele arvuti maailmale, mida me kõik nii hästi teame. Bill Gatesi meeskond tegeles tarkvaraarendusega, mis hiljem meeskonnast lahkus, võttes kaasa klassikalise MacOS -i (süsteemitarkvara) lähtekoodi. Kolm aastakümmet on möödas, kuid operatsioonisüsteemi põhimõtted on jäänud samaks - arvutiga töötamise mugavuse määrab eelkõige visuaalne osa.<br /> <br /> Jobs oli aga sunnitud 1985. aastal Apple'ist lahkuma tüli tõttu ametisoleva tegevjuhi Sculleyga. Algselt määrati Macintoshi hinnaks 1995 dollarit, kuid pärast Sculley kaasamist tõsteti see varsti enne kasutuselevõttu 2495 dollarile. Jobs vallandati 1985. aastal Macintoshi meeskonna juhi kohalt, kuna Macintoshi populaarsus hakkas pärast esialgset läbimurret kahanema.<br /> <br /> == APPLE’I kõige tähtsamad tooted ==<br /> <br /> ==== iMac ====<br /> <br /> 6. mail 1998 Steve Jobs maailmale iMac G3 – arvuti, mis oli mõeldud tavalisele inimesele. iMac sai üheks arvutiks mitte paljudest Apple’i arvutitest, mida seal ajal Apple tootis. Nii vähe mudelite arvu põhjuseks oli ettevõtte otsus katkestada paljude teiste masinate tootmist.<br /> <br /> 90ndatel aastatel taasliitus Steve Jobs Apple’iga. iMac’iga pöördus Apple tagasi Jobsi “kõik-ühes arvuti” nägemuse juurde, mille põhimõte on selles, et kõik arvuti elemendid on samas korpuses ekraaniga. Võrreldes konkurentidega, paistis iMac silma oma lihtsa ja elegantse disainiga. Kui enamik tolleaegseid arvuteid olid valged kastid, paistis läbi iMac oma futuristilise, ereda ja stiilse kujuga.<br /> <br /> iMac G3 tähtsust on raske ülehinnata. iMac G3 juhatas Apple’i tulevikku ning oli ainus masin turul, mis on pärit Macintosh’i perekonnast. Enne iMac G3 oli Apple'il palju vastukäivaid mudeleid, kuid pärast jäid ainult need, mis teineteist täiendasid. Lõpuks tasub öelda, et iMac jääb üheks populaarseimaks Apple’i tooteks ka tänapäeval.<br /> <br /> ==== iPod ====<br /> <br /> Rääkides Apple’i kõige ikoonilisematest toodetest kohe tuleb meelde iPod. Paljud üliõpilased tänapäeval on noorem, kui esimene iPod, vaatamata sellele, et see loodi juba 21. sajandil.<br /> <br /> iPodi eelkäijad olid sellised seadmed nagu Sony Walkman, millesse pidi muusika esitamiseks olema sisestatud CD. Nende piirang oli inimesel olevate CD-de arv. võimatu oli kaasas kanda peaaegu nii palju cd-sid, kui iPod’i mahtus.<br /> <br /> Ettevõte tutvustas oma käsihoitava muusikapleieri esimese versiooni maailmale 23. oktoobril 2001. aastal. iPod’il oli väga silmapaistev loosung: &quot;1000 laulu sinu taskus&quot;. Sellepärast, et Apple lubas revolutsiooniliselt palju laule, pani igaüks iPod tähele. iPod ja iTunes, mis on digitaalne muusikatarkvara, koos muutsid viisi, kuidas enne neid muusikat kuulati. 2014. aastal müüs Apple kokku 390 miljonit iPodi (statistika on võetud Wikipediast). iPod on üks toode nendest, mis aitasid Apple’il parandada oma majanduslikku olukorda 90ndates.<br /> <br /> Loomulikult nüüd on kõik olemas muusika kuulamiseks meie telefonis, ning ei ole mõtet kanda lisaks sellele iPodi. Vaatamata sellele, toodab Apple iPodi järglast ka tänapäeval, mille nimi on iPod touch.<br /> <br /> ==== iPhone ====<br /> <br /> Algne iPhone, mis tuli müüki 29. juunil 2007. aastal, pani aluse kaasaegsele nutitelefonile. iPhone muutis igaveseks viisi, kuidas me võtame ühendust ümbritseva maailmaga. iPhone tutvustas kahte väga olulist kontseptsiooni, mis jäid mobiilsete arvutite põhimõtteks veel tänapäeval: puuteekraan ja viis otsida uusi äppe oma telefoniks. iPhone’i esitluse jooksul Jobs kirjeldas seda esimest korda nii: &quot;iPod, telefon ja Interneti-kommunikaator. iPod, telefon – kas te saate sellest aru? Need ei ole eraldi seadmed. See on üks seade. Ja me nimetame seda iPhone'iks.&quot; <br /> <br /> Nutitelefonid eksisteerisid enne iPhone’i. Esimese nutitelefoni nimi oli IBM Simon. Seda võib kirjeldada nii: see oli päris suur, ebamugav ja raske. Inimesed kiiresti otsustasid, et nemad pigem tahavad kanda väikest telefoni oma taskus, kui 5 kilogrammi oma seljakotis. Seetõttu just iPhone’i tasub nimetada revolutsiooniliseks nutitelefoniks.<br /> <br /> Lisaks tuleb mainida iPhone’i mõju kaasaegsele kultuurile. iPhone’i peetakse põhimõtteliselt staatuse ja prestiiži märgiks. Telefoni taga olev kultus on mõõtmatu, sest igaüks on näinud pilte Apple poodi ees magavatest inimestest, kes ootavad, millal uus iPhone müügile jõuab. Ühest küljest on see turundusstrateegia geniaalne, teisest aga hirmutav.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tasub öelda, et iPhone on vaieldavalt kõige edukam Apple toode. Tänaseni on välja antud 13 iPhone'i ja tulevikus kindlasti tuleb palju rohkem.<br /> <br /> ==== iPad ====<br /> <br /> Teine valdkond, kus Apple tegi tööstuse revolutsiooni, olid puuteekraaniga arvutid. iPadi väljalaskmisega 2010. aastal esitleti avalikkusele sülearvuti ja nutitelefoni kombinatsiooni.<br /> <br /> ipadi eesmärk oli muuta Macbooki teatud funktsioonid kättesaadavamaks. Lisaks puutetundliku ekraani rõõmule on ipadil lihtne juurdepääs Internetile, youtube'ile, Appstore'ile ja ka raamatute lugemise tarkvarale. Lisaks oli iPAdil suurepärane kaamera. See seade, mis oli nii telefon kui ka arvuti, oli revolutsiooniline. Apple müüs 15 miljonit ipadi enne toote esimese põlvkonna tootmise lõpetamist 2011. aastal (andmed on võetud wikipediast).<br /> <br /> Kokkuvõtteks võiks öelda, et ipad on järjekordne Apple toode, mis pani alguse tahvelarvutite standardiks aastateks. Tehnoloogia arenedes muutub piiri personaalarvutite ja mobiiltelefonide vahel üha hägusemaks. Kuid iPadi taga olev bränd kindlalt ei lase iPodi müüginumbritel langeda.<br /> <br /> ==== Apple Watch ====<br /> <br /> Üks kaasaegsetest tehnoloogiatest, mis muutub igapäevaelu osaks, on nutikell. Apple tutvustas oma nutikella 2015. aastal. See on olnud edukas, üha rohkem inimesi sünkroonib oma iPhone'i uue nutikellaga.<br /> <br /> Apple Watch on suurepärane sportlaste jaoks, sest see jälgib treeningu ajal kõiki olulisi inimkeha näitajaid. Selle asemel, et telefoni kaasas kanda, kompaktsem käekell ei sega jõusaalis. Siit pärineb Apple'i kella peamine eelis: see on väike, kuid täiuslikult sünkroonitud teie iPhone'iga.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et õunakell on stiilne, kuid samas kasulik tööriist kaasaegse inimese käes.<br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne).<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot;<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen<br /> <br /> https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140656 2021-12-05T23:07:41Z

<p>Daobuh: /* Kaks geeniust - üks saatus */</p> <hr /> <div>=== Kaks geeniust - üks saatus ===<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!<br /> <br /> == Apple sümbol kahe leiutaja elus ==<br /> <br /> Steve Jobs ja Isaac Newton. Kaks oma aja geeniust ja silmapaistvat leiutajat muutsid radikaalselt maailmapilti. Aga miks just nemad? Läbi aegade on olnud palju toredaid inimesi, keda ei tohi läbi lasta ja ka kõrvale jätta. Kuid just sellel paaril on saatuses teatav sarnasus ja mitte ainult.<br /> <br /> Isaac Newton on inglise füüsik, matemaatik, mehaanik ja astronoom, üks klassikalise füüsika rajajaid. Põhiteose &quot;Loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted&quot; autor, milles ta tõi välja universaalse gravitatsiooni seaduse ja kolm mehaanikaseadust, millest sai klassikalise mehaanika alus. Kuid paljud on temaga kinni jäänud, ühes loos – Newton avastas oma kuulsa universaalse gravitatsiooniseaduse pärast seda, kui õun talle pähe kukkus.<br /> <br /> Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Üks Apple Corporationi asutajatest. Ta läks ajalukku kõigepealt mehena, kes tegi revolutsiooni lauaarvutites, leiutades graafilise liidesega arvuti. Seejärel pööras ta muusikaturu iPodi ja iTunesi muusikarakendusega pea peale. Lõpuks, tänu iPhone'i ja seejärel iPadi leiutamisele, on Apple tõusnud liidriks mobiilsete vidinate turul.<br /> <br /> Kahte geeniust analüüsides ja ühendades kerkib esile hääldatud märk – õun. Sümptomatoloogia teooria kohaselt sümboliseerib õun iha ja sensuaalsuse loomulikku objekti, seda märki, mille tähendus on muuta puhta naudingu ja iha hetki. Apple sunnib meie kujutlusvõimet teadvuse piiridest kaugemale minema.<br /> &quot;Õunas&quot; on aga ka teadmise sümbol, mis esindab tähendust, et vilja hammustades avastad enda jaoks laiema spektri informatsiooni – keelatud vilja.<br /> See sümbol kirjeldab ka maa ja taeva loomist. Moosese raamatu järgi valitses looja maa peal Eedeni aias, kuhu ta elas Aadama ja Eeva - ainsad inimesed. Valitses looduse küllus, kurjust teadmata, pattu pole olemas, ainult õnn ja armastus. &quot;Õun&quot;, mis on Eedeni märk, omas keelatud vilja tähendust, &quot;puutumatu&quot; ja et keegi tunneks hea ja kurja äratundmisel alasti keha loomulikum, orkaanid ja välk Looja vihast. kukub Aadama ja Eeva maa peale.<br /> Jobs on julge teadlane ja iseõppija, nagu ka Newton. oma huvist püüdis ta aru saada, mõistmaks, kuidas asjad toimivad, kuidas oli see suhe, see varustus ja sel ajal on tema leiutised kõigile muljet avaldanud. Lisaks teaduse omandamisele oli piibliteadlane, religioosne, kirjutas hetki pattude loendeid. Ja kogu selle teabe, teadmiste ja järjekindlusega suutis ta oma lihtsa talupoisi elu muuta Isaac Newtoniks.<br /> <br /> Tegelikult on tõesti hämmastav mõelda, et ühest teosest, mis on jagatud kolmeks raamatuks, on võimalik muuhulgas leida täiesti uuenduslik jõud ja gravitatsiooniseadus, mis põhineb Galileo ja Kepleri avastustel. , tõrjutud. Rääkimata kolmest liikumisseadusest, mis on näidatud allpool: 1. seadus: iga keha jätkab puhkeolekus või ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel, välja arvatud juhul, kui see on sunnitud seda seisundit muutma talle avaldatud jõudude poolt; II seadus: liikumise muutus on võrdeline trükitud liikumapaneva jõuga ja toimub selle sirgjoone suunas, kuhu see jõud on trükitud; III vaatus: igale tegevusele on vastandreaktsioon alati võrdne või kahe keha vastastikused tegevused üksteise peal on alati võrdsed ja suunatud vastaspooltele. See Jobsi sidumine Newtoniga on olemuslikult seotud teadmistega: teabe ja iseõppimise otsimine suutis sõnumid ja teabe teadmisteks püüda ning esimese Maci arendamisel praktikas rakendada. Sel eluhetkel oli Steve juba ülikoolist lahkunud ja oma karjääri garaažis alustanud ning oma pika teekonnaga ehitanud üles oma kaubamärgi Apple.<br /> <br /> Nii nagu Newton, püüdis Jobs mõista ja mõista, kuidas asjad töötavad. Ja teie Eagle Vision ja turundusstrateegiad, mis kasutavad maailmale vajalikke vajadusi, nägi Jobs silmapiirist kaugemale ja kaugemale. Lisaks kogemustele ja reisidele aitas teadmisi säilitada turunduslik elegants ja tehnoloogilised suundumused. Seetõttu lõi Jobs tooteid, mida kõik soovivad ja ihaldavad tänapäevani ning selle tarbijad soovivad saada Apple'i tooteid tähenduses, mida Steve Jobs oma elus esindab.<br /> <br /> Loojal, Maci tootjal, on igal ajahetkel ärevad ajad, mis mõjutavad tema professionaalset karjääri ja Apple'i suunda. Ja taas läbib Jobs Apple'i, kuid selle mürgitab selle juhatus ja nõukogu. Ja meie mõistus toob meieni lugu lumivalgekesest, mis loo käigus võtab vanast mürgitatud Õunast, kurja kuninganna maskeeringust.<br /> <br /> Kuid Maci edu – mis ajendas hiljem graafiliste keskkondade kasutuselevõttu isegi IBMi arvutite vahel (Microsofti loodud Windowsiga) – mitte see, et Jobs lõpuks oma ettevõttest vallandati. Ettevõtete turule investeerida soovivate meeskondade vahelised sisevaidlused ja ainult tarbijatele panustamine tähendasid, et John Sculley Pepsist veenis enda Jobsi kutsel ettevõtte direktorite nõukogu, et on aeg asutajast lahti saada.<br /> <br /> Direktorite nõukogu, mida esindavad kujutised ja silmitsi õela nõiaga Sculley argumentidega, annab Jobsile mürgitatud Apple'i, mida ta hammustab ja on teatud aja Apple'ist eemal; Võib öelda, et oli ajutine surm.<br /> <br /> == Stephen Paul Jobs: lapsepõlv ja õpingud ==<br /> <br /> Stephen Paul Jobs sündis 24. veebruaril 1955. aastal. Tema vanemad olid vallalised õpilased: Süüriast pärit Abdulfattah (John) Jandali ja Joan Schible saksa immigrantide katoliiklikust perekonnast. Joan oli Wisconsini ülikooli magistrant ja Jandali töötas seal õpetajaassistendina. Kuna Joani sugulased olid nende suhtele vastu, pidi ta lahkuma San Franciscosse eraarsti juurde sünnitama ja seejärel lapse adopteerimiseks andma.<br /> Poisi adopteerisid Paul Jobs ja Clara Jobs. Jobsi perel ei saanud oma lapsi olla. Nad panid oma lapsendatud pojale nimeks Stephen Paul. Joan soovis, et Stepheni lapsendajad lõpetaksid ülikooli ning kui ta sai teada, et Clara ei olnud kolledžit lõpetanud ja Paul õpib alles keskkoolis, kirjutas ta lapsendamise paberitele alla alles pärast seda, kui nad võtsid kirjaliku kohustuse maksta Stepheni kolledži õppemaksu.<br /> Jobs pidas Pauli ja Clarat alati isaks ja emaks ning ta oli väga nördinud, kui keegi nimetas neid kasuvanemateks ja ütles: &quot;Nad on 100% mu pärisvanemad.&quot; Ametliku lapsendamise reeglite kohaselt ei teadnud bioloogilised vanemad oma poja asukohast midagi ning Steve kohtus oma ema ja noorema õega alles 31 aastat hiljem.<br /> <br /> Kui Steve oli kaheaastane, Jobsid lapsetasid tüdruku nimega Patty ja kolm aastat hiljem kolis perekond San Franciscost Mountain View'sse. Paul oli automehaanik ja töötas finantseerimisettevõttes. Pere garaažis parandas ta müügiks vanu autosid, et teenida raha Steve'i hariduse jaoks ja täita kohustusi tema bioloogiliste vanemate ees. Paul püüdis õpetada Steve'ile automehaaniku ametit. Steve'ile see amet ei meeldinud, kuid autode kaudu tutvustas isa talle elektroonika põhitõdesid. Üheskoos võtsid nad lahti ja monteerisid raadioid ja televiisoreid, mille tulemusel Steve hakkas selle tehnika vastu huvi tundma. Clara Jobs töötas raamatupidajana ettevõttes Varian Associates – üks esimesi kõrgtehnoloogia ettevõtteid, millest hiljem sai Silicon Valley osa. Ta õpetas Steve'i lugema, enne kui ta kooli läks. <br /> <br /> Koolitöö valmistas Steveile oma formalismiga pettumuse. Mona Loma algkooli õpetajad kirjeldasid teda kui naljameest ja ainult üks õpetaja, proua Hill, suutis näha tema õpilases erakordseid võimeid ja leida talle lähenemise. Kui Steve käis neljandas klassis, andis proua Hill talle heade õpingute eest &quot;altkäemaksu&quot; maiustuste, raha ja DIY-komplektidena, stimuleerides sellega tema õppimist. See mõjus Steve’i õpingule hästi: peagi hakkas Steve paremini õppima ilma igasuguse tugevduseta ja sooritas kooliaasta lõpus eksameid nii suurepäraselt, et tema õpetaja pakkus, et viiks Steve’i neljandast klassist kohe seitsmendasse. Oma vanemate otsusel Steve läks kuuendasse klassi, keskkooli. See oli kool Crittendenis, mõne kvartali kaugusel Mona Lomast, kuid hoopis teises, kriminaalses piirkonnas. Nii tänaval kui ka koolis ei andnud huligaanid Jobsile läbipääsu. Aasta hiljem esitas Steve oma vanematele ultimaatumi teise kooli üleviimiseks. Perekond pidi oma viimaste säästude eest ostma maja korralikumas piirkonnas, Los Altose lõunaosas.<br /> <br /> Hiljem õppis Jobs Cupertino Homesteadi keskkoolis. Steve suhtles insener Larry Langiga, kes elas Jobside vana kodu kõrval. Lang tõi Steve'i Hewlett-Packardi uurimisklubisse ja siin nägi Steve esimest korda personaalarvutit (programmeeritav kalkulaator) HP 9100A, mis jättis talle tohutu mulje. Uurimisklubi liikmed töötasid oma teadusprojektide kallal ja Steve otsustas kokku panna digitaalse sagedusloenduri. Kui tal oli plaani elluviimiseks vaja Hewlett-Packardi toodetud detaile, helistas kolmeteistaastane Jobs ettevõtte juhi Bill Hewletti koju. Selle tulemusel sai ta tänu Hewletti isiklikule kutsele mitte ainult vajalike detaile, vaid ka töökoha HP koosteliinil. Lisaks sellele tööle toimetas Steve ajalehti ja järgmisel aastal töötas Halteki elektroonikapoe laos. <br /> <br /> Viieteistkümneaastaselt oli Jobsil juba esimene auto, kahetooniline Nash Metropolitan, mis oli ostetud isa rahalise toetusega. Aasta pärast kogus Steve veel raha ja suutis selle auto punase Fiat 850 Coupé vastu vahetada. Samal ajal hakkas Steve Jobs suhtlema hipidega, kuulama Bob Dylanit ja The Beatles, tarvitama marihuaanat ja LSD-d, mistõttu tekkis tal isaga konflikte. Jobs sai sõbraks oma klassivenna Bill Fernandezega, kes oli samuti elektroonikahuviline. Fernandez tutvustas Jobsi arvutihuvilisele vilistlasele, kooli tõelisele &quot;legendile&quot;, Stephen Wozniakile (tuntud ka kui &quot;Woz&quot;), kes oli temast viis aastat vanem. 1969. aastal hakkasid Wozniak ja Fernandez kokku panema väikest arvutit, millele nad andsid hüüdnime &quot;Cream Soda&quot; ja näitasid Jobsile. Nii said Steve Jobsist ja Steve Wozniakist parimad sõbrad.<br /> <br /> 1972. aastal Steve Jobs astus Reed kolledži Portlandis, Oregonis. See oli eraülikool, üks Ameerika kallimaid, ja vanematel, kes on oma poja hariduseks aastaid kõrvale pannud iga senti, oli raske tema hariduse eest maksta. Kuid Steve ei tahtnud kusagil mujal õppida ja suurem osa vanemate säästudest kulus tema haridusele Reedis. Reed oli tuntud oma vaba moraali ja hippi õhkkonna, kõrgete õpetamise standardite ja rikkaliku õppekava poolest. Reedis hakkas Jobs esimest korda tõsiselt huvi tundma Ida vaimsete praktikate, eriti zen-budismi vastu. Seejärel sai temast pühendunud taimetoitlane ja ta hakkas katsetama paastumist. Reedi kolledžis kohtus Jobs Daniel Kottkega, kellest sai tema parim sõber koos Wozniakiga, samuti Robert Friedlandiga, üliõpilasesinduse presidendi, õunafarmi juhataja ja ida filosoofia järgijaga. Hinduismist huvitatud Friedland sai sõpradeks kohalike krišnaiididega ja võttis Jobsi koos Kottkega endaga kaasa. 1973. aasta suvel võttis Friedland ette reisi Indiasse, et leida hingeselgust. Tagasi tulles võttis Friedland endale vaimse nime, pani selga India riided, sandaalid ja kõndis sellisel kujul ülikoolilinnakus ringi. Jobs tahtis samuti korrata Friedlandi teed ja &quot;leida ennast&quot;. Kuuenda kuu pärast lahkus Jobs kolledžist. Kuna igav kohustuslik programm teda ei huvitanud, ei näinud ta õppimises mõtet. Ta heideti välja, kuid terve aasta käis Jobs tasuta loomingulistel tundidel, mis teda tõeliselt huvitasid, sealhulgas kalligraafia kursusel. <br /> <br /> == Apple'i turundus ==<br /> <br /> Apple'i turundus on alati teistest suurfirmadest silma paistnud. Jobsi alluvuses olevast ettevõttest on loonud ühiskondlik liikumine ja igast nende otseülekandest pressikonverentsist saab ülemaailmne sündmus.<br /> Ettevõte on viimastel aastakümnetel näinud mõningaid strateegiaid, mis on tänaste ettevõtete suundumuste asendamatu osa. <br /> <br /> ==== Võti on lihtsus ====<br /> Ameerika ettevõte armastab ühiskonda oma lihtsusega hämmastada. Siiski pole nende puhul tegemist lihtsusega, vaid minimalismiga. Nende toodetes pole midagi lihtsat. Apple'i reklaamplakatitel esitletakse toodet sageli kui midagi ideaalilähedast valgel taustal. Toodet näidatakse reklaamvideotes kui tööriista, mida saate õppida edukalt kasutama. Sel moel rakendab Apple oma toodetes väärtuste, kasutuslihtsuse ja kõrge kvaliteedi filosoofiat.<br /> Apple toob välja oma minimalismiga toote häid külgi, peites vead heleda kaane taha.<br /> <br /> ==== Riskide võtmise oskus ====<br /> Oma eksisteerimise alguses keskendus Jobsi meeskond pigem olemasoleva tehnoloogia täiustamisel, mitte millegi uue toode väljamõtlemisele. Sel moel vähendas Apple ebaõnnestunud projektide riski, kuid ebaõnnestunud toodete puudumine on võimatu. Tuntud Ameerika ettevõtte ebaõnnestumise juhtumite hulgas võib nimetada: Macintosh TV, Newton PDA, Apple Quicktake.<br /> <br /> 1980. aastate alguses olid ameeriklased IBM-i platvormistandarditest väsinud. Korporatsioonil õnnestus täpselt tabada ja edasi anda ühiskonna meeleolu, näidates ekraanil IBM-i arvutite kloonidega asustatud maailma õudusunenägu. Uus Macintosh on standardit murdnud ja Apple on tegutsenud revolutsioonilisena, kes on oma klientidele lähedal.<br /> <br /> 1984. aastal avaldatud reklaamvideo tekitas avalikkuses segadust oma stiili ja tabava lausega lõpus: “... Apple Computer tutvustab Macintoshit. Ja näete, miks 1984 ei ole nagu &quot;1984&quot;”. Reklaam oli kahtlemata filmitud tumedamas stiilis kui ettevõtte varasemad reklaamid, kuna uutes Macintoshi reklaamides kasutati düstoopilise küberpungi esteetikat.<br /> <br /> Vaatamata kuulsatele videoreklaamidele, nagu 1984. aasta Apple'i Macintosh Commercial, on Apple'i reklaamid äärmiselt tagasihoidlikud. Ettevõte pole kunagi teinud reklaamvideoid ainult toote müümise eesmärgil, vaid pigem selle praktilisuse näitamiseks. Üks Steve Jobsi põhimõtetest on, et hea toode müüb ennast ise.<br /> <br /> ==== Oskus üllatada ja jääda viimaseks ====<br /> <br /> Kui enamik ettevõtteid räägib oma uutest toodetest enne turule toomist, peidab Apple avaldamata toote spetsifikatsioone. Seega õnnestub tootjal intriigi hoida.<br /> Kõige tavalisem juhtum on lekked, kuid tänu sellele räägitakse tootest enne ametlikku väljaandmist veelgi rohkem.<br /> Apple näitas ka kolossaalses koguses peidetud reklaami nii filmides kui ka teleseriaalides (näiteks: The Office, Mission: Impossible, The Mechanic, The Fast and the Furious jne).<br /> Produtsent Gavin Polone rõhutas, et Apple ei maksa nende toodete esitlemise eest, kuid nad on rohkem valmis välja andma “lõputul hulgal” arvuteid, iPade ja iPhone'e. Huvitav fakt on, et võrreldes teiste partneritega oli Apple'i ekraaniaeg pikem.<br /> Ettevõtte nõue oli &quot;meie toodet kasutav inimene peab olema positiivne.&quot;<br /> Apple on pühendunud oma toodete kuvamisele parimas võimalikus valguses, et kasutajatel ei tekiks tema toodetega negatiivseid assotsiatsioone.<br /> <br /> == Kasutatud materjalid ==<br /> <br /> https://www.businessinsider.com/apple-product-placements-in-tv-and-movies-2012-8<br /> <br /> https://www.theguardian.com/technology/2020/feb/26/apple-does-not-let-bad-guys-use-iphones-on-screen<br /> <br /> https://ru.wikipedia.org/wiki/Джобс,_Стив</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=%C3%95una_revolutsioon_-_Newtonist_Jobsini&diff=140630 2021-12-05T22:34:10Z

<p>Daobuh: Created page with &quot;== Kaks geeniust - üks saatus == Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku,...&quot;</p> <hr /> <div>== Kaks geeniust - üks saatus ==<br /> Selle töö eesmärk on läbi viia analüüs Ameerika ettevõtja, leiutaja ja Apple Corporationi asutaja ning inglise füüsiku, matemaatiku, mehaaniku ja astronomi - Steve Jobsi ja Isaac Newtoni vahel. <br /> <br /> ''Õunapärand''.<br /> <br /> Kas see on tõsi, et inimesed reinkarneeritakse, või on see lihtsalt kokkusattumus. Kes on Jobs uue tehnoloogia ajastu jaoks või on tema uus ajastu ?!</div>

Daobuh https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=E-ITSPEA_osalejad&diff=138273 2021-08-30T14:03:03Z

<p>Daobuh: </p> <hr /> <div>[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> <br /> Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.<br /> <br /> NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(<br /> <br /> <br /> Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net<br /> <br /> Tudengid:<br /> * Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/<br /> * Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/<br /> * Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/<br /> * Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/<br /> * Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com<br /> * Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/<br /> * Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com<br /> * Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/<br /> * Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/<br /> * Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/<br /> * Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/<br /> * Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/ <br /> * Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/<br /> * Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com<br /> * Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/<br /> * Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/<br /> * Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/<br /> * Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/<br /> * Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/<br /> * Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/<br /> * Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/<br /> * Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/<br /> * Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/<br /> * ...<br /> <br /> <br /> Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.<br /> <br /> [[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]<br /> [[Category:ITSPEA]]</div>

Daobuh