https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Dhallmag 2026-05-06T11:55:39Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=87721 2015-03-18T22:15:17Z

<p>Dhallmag: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div></div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014&diff=76384 2014-06-05T13:15:04Z

<p>Dhallmag: /* Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2014=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''08. märts 2014'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''15. märts 2014'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2014 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2014=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2<br /> <br /> == Meeskond &quot;Minions&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Minions &quot;Minions&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Kaspar Kund<br /> *Lasse Kolkanen<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> == Meeskond &quot;KIRVES&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves &quot;Kirves&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ahto Luuri<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves#Veebiteenus Valminud veebiteenus ja klientrakendus]<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonnale &quot;Vargamäe&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2#Teenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon_meeskonna_.22Kirves.22_poolt Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Udud Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;Udud&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [[HVHB]]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Vladimir Domaškin<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Braid Torn<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[[Retsensioon meeskonnale Lingviinid]]<br /> *[[Retsensioon meeskonnale AM]]<br /> <br /> == Meeskond &quot;Margus Pärt&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Margus Pärt<br /> * Margus Pärti alter ego<br /> <br /> Kirjutatud retsensioonid:<br /> * ...<br /> <br /> ==Meeskond [[Meeskond_&quot;KM&quot; | KM]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Hendri Mikita<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [[Talk:Meeskond_&quot;Kipsplaat&quot;|XML retsensioon meeskonnale Kipsplaat]]<br /> * [[Talk:Node|XML retsensioon meeskonnale Node]]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 &quot;TÜC&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anna Carina Vainola<br /> *Ülle Tiitson<br /> *Tiit Teder<br /> <br /> '''Teenus ja rakendused meie lehel.'''<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> <br /> == Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 &quot;Kipsplaat&quot;] ==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Daniil Slobodin<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC2&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM XML retsensioon meeskonnale &quot;AM&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Kipsplaat%22 XML retsensioon meeskonnale &quot;Kipsplaat&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD &quot;MRPD&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Ranno Maripuu<br /> *Piia-Helin Oras<br /> *Doris Hallmägi<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeilEiOleGrupinime#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MeilEiOleGrupinime&quot;]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;Kirves&quot;]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TÜC2#Teenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon_meeskonna_.22MRPD.22_poolt Teenuse ja klientrakenduse retsensioon rühmale nimega &quot;TÜC2&quot;]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Klientrakenduse_ja_teenuse_retsensioon_meeskonnalt_nimega_.22MRPD.22 Teenuse ja klientrakenduse retsensioon rühmale nimega &quot;Kirves&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM &quot;AM&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Kalev<br /> *Marten Jänt<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial#Retsendioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kert Kukk<br /> *Kristjan Adrat<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale Node]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;[[Lingviinid]]&quot;==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Olga Trikk<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Triin Oja<br /> *Karin Lepik<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Hashtag XML-i retsensioon meeskonnale &quot;Hashtag&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Henri Abel<br /> *Kristo Kuiv<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node XML retsensioon meeskonna &quot;Node&quot; kohta]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonna &quot;Vargamäe&quot; kohta]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Jaan Kängsepp<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial XML retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Jander Lapmaa<br /> * Kristjan Oliver Kruus<br /> * &lt;del&gt;Rene Hollo&lt;/del&gt;<br /> * Mihkel Ehrlich<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MRPD#Restsensioon_XML-ile_meeskonnalt_.22Meil_ei_ole_grupinime.22 XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MRPD&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2#XML_failide_retsensioon_meeskonna_.22MeilEiOleGrupinime.22_poolt XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;TÜC&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Klientrakenduse_ja_teenuse_retsensioon_meeskonnalt_nimega_.22MeilEiOleGrupinime.22 Klientrakenduse ja teenuse retsensioon rühmale nimega &quot;Kirves&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> *Stenn Mäeots<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Priit Aarma<br /> <br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale '''&quot;Node&quot;''']<br /> <br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM#XML_failide_retsensioon_meeskonna_.22Kipsplaat.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale '''&quot;AM&quot;''']<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ XYZ]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sulev Pert<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RetsMeilEiOleGrupinime XML-i retsensioon rühmale MeilEiOleGrupinime]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> *Janno Mäemets<br /> *Andre Padu<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> <br /> ==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildeberg<br /> *Kunnar Kukk<br /> <br /> === Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid ===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial XML-i retsensioon rühmale Pöial] [[User:kukukk|kukukk]] 08:47, 16 March 2014 (EET)<br /> <br /> === Logi ===<br /> * 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]<br /> * 16.03.2014 Lisatud XML-kodutöö osa 2 retsensiooni<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maverick Maverick]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Lasse Kolkanen<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PERCENT_51 PERCENT 51]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Fredi Poobus<br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [[Drem]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Kontson<br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014&diff=76383 2014-06-05T13:14:21Z

<p>Dhallmag: /* Meeskond &quot;MRPD&quot; */</p> <hr /> <div>[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine&quot; 2014=<br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML veebiteenus ja vastava kliendi loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.<br /> <br /> Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.<br /> <br /> ==Tähtajad==<br /> <br /> * '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#XML_andmefail NB! Täpsem info]<br /> ** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''08. märts 2014'''.<br /> ** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''15. märts 2014'''.<br /> ** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. &lt;ins&gt;Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.&lt;/ins&gt;'''<br /> <br /> * '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Veebiteenus NB! Täpsem info]<br /> ** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> <br /> &lt;!--** Veebiteenus tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> * '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2014#Klientrakendus NB! Täpsem info]<br /> ** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''25. mai 2014'''.<br /> ** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''31. mai 2014'''.<br /> <br /> &lt;!--** Klientrakendused tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> &lt;!--* '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne'''<br /> ** Meeskonnatöö kokkuvõttev aruanne peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt 8.mai 2011<br /> ** Arvamused Meeskonnatöö kokkuvõtva aruande ja esitluse kohta tuleb esitada hiljemalt päev enne eksamit<br /> ** '''Meeskonna kokkuvõttev aruanne ja töö lõplik tulemus''' tuleb esitleda!--&gt;<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> ===Üldised kriteeriumid===<br /> <br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> <br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. <br /> <br /> '''Maksimumtulemuse annab (vähemalr 4/7):'''<br /> <br /> * Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)<br /> * Mobiilrakendused <br /> * Kogukondade kaasamine<br /> * AJAX / Silverlight<br /> * Kasutajamugavus<br /> * Läbimõeldud töökorraldus<br /> * Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)<br /> <br /> <br /> ===XML andmefail===<br /> Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning paar kolm sobivat XSL faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.<br /> <br /> XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.<br /> &lt;dim1&gt;<br /> &lt;dim2&gt;<br /> &lt;dim3&gt;<br /> &lt;dim4&gt;<br /> &lt;/dim4&gt;<br /> &lt;/dim3&gt;<br /> &lt;/dim2&gt;<br /> &lt;/dim1&gt;<br /> Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.<br /> <br /> Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> Loodav veebiteenus peab võimaldama:<br /> * Teenuse pakkumist<br /> * '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''<br /> * Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes<br /> <br /> Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat<br /> <br /> Andmebaasis peab olema vähemalt 6 olemit ehk andmebaas on eeldus<br /> <br /> <br /> Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.<br /> <br /> Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele <br /> <br /> Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.<br /> Näiteks: <br /> * http://www.bing.com/developer<br /> * http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html<br /> * http://developer.ebay.com/developercenter/windows/<br /> * http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started<br /> <br /> ===Retsensioonid===<br /> Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.<br /> <br /> Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...<br /> * XML - ...200 sõna.<br /> * Veebiteenus - ...600 sõna.<br /> * Klientrakendus - ...600 sõna.<br /> <br /> Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.<br /> <br /> ==Konsultatsioonid==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel<br /> mait.poska [ät] itcollege.ee (+372 53 469 734) või<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2014 kevad=<br /> ''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''<br /> * Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)<br /> * Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes<br /> * Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele<br /> <br /> <br /> <br /> ==Näidisteemad==<br /> <br /> ===Nimede pakkumise teenus===<br /> Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:<br /> * alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid<br /> * luua võimalus kasutajatel nimesid lisada<br /> * luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada<br /> * meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad<br /> * luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud<br /> <br /> ===Külastusstatistika teenus===<br /> Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua külastusstatistika teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses registreerida külastusi<br /> * kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> <br /> Lisavõimalused:<br /> * luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat<br /> * luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)<br /> <br /> ===Telefoniraamatu teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua telefoniraamatu teenus:<br /> * kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada<br /> * kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse<br /> * kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike<br /> * kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper<br /> <br /> ===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===<br /> Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Luua RSS voogude haldusteenus:<br /> * kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada<br /> * kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid<br /> * luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks<br /> * kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult<br /> * vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega <br /> *<br /> <br /> = Meeskonnad 2014=<br /> ==Meeskond Demo==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Liige 1<br /> *Liige 2<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link 1<br /> *Meie poolt kirjutatud retsensiooni link2<br /> <br /> == Meeskond &quot;Minions&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Minions &quot;Minions&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Kaspar Kund<br /> *Lasse Kolkanen<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> *<br /> <br /> == Meeskond &quot;KIRVES&quot; ==<br /> Meeskonna wikileht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves &quot;Kirves&quot;]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ahto Luuri<br /> *Tauri Metsoja<br /> *Raul Prosso<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kirves#Veebiteenus Valminud veebiteenus ja klientrakendus]<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonnale &quot;Vargamäe&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2#Teenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon_meeskonna_.22Kirves.22_poolt Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Udud Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;Udud&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [[HVHB]]==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Vladimir Domaškin<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Braid Torn<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[[Retsensioon meeskonnale Lingviinid]]<br /> *[[Retsensioon meeskonnale AM]]<br /> <br /> == Meeskond &quot;Margus Pärt&quot; ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Margus Pärt<br /> * Margus Pärti alter ego<br /> <br /> Kirjutatud retsensioonid:<br /> * ...<br /> <br /> ==Meeskond [[Meeskond_&quot;KM&quot; | KM]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kristian Kalm<br /> * Hendri Mikita<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [[Talk:Meeskond_&quot;Kipsplaat&quot;|XML retsensioon meeskonnale Kipsplaat]]<br /> * [[Talk:Node|XML retsensioon meeskonnale Node]]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/TÜC2 &quot;TÜC&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Anna Carina Vainola<br /> *Ülle Tiitson<br /> *Tiit Teder<br /> <br /> '''Teenus ja rakendused meie lehel.'''<br /> <br /> Retsensioonid:<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid &quot;XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves &quot;Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> <br /> == Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_%22Kipsplaat%22 &quot;Kipsplaat&quot;] ==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Daniil Slobodin<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> *Kaspar Jesse Tormis<br /> *Alari Talvar<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid:===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 XML retsensioon meeskonnale &quot;TÜC2&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM XML retsensioon meeskonnale &quot;AM&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Vargamae Vargamäe]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kentti Koppel<br /> *Aare-Arnold Äkke<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_%22Kipsplaat%22 XML retsensioon meeskonnale &quot;Kipsplaat&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Lingviinid XML retsensioon meeskonnale &quot;Lingviinid&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;Kirves&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2 Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonnale &quot;TÜC&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MRPD &quot;MRPD&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Birk<br /> *Ranno Maripuu<br /> *Piia-Helin Oras<br /> *Doris Hallmägi<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MeilEiOleGrupinime#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MeilEiOleGrupinime&quot;]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Retsensioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;Kirves&quot;]&lt;br&gt;<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TÜC2#Teenuse_ja_klientrakenduse_retsensioon_meeskonna_.22MRPD.22_poolt Teenuse ja klientrakenduse retsensioon rühmale nimega &quot;TÜC2&quot;]<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Klientrakenduse_ja_teenuse_retsensioon_meeskonnalt_nimega_.22MRPD.22 Teenuse ja klientrakenduse retsensioon rühmale nimega &quot;Kirves&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/AM &quot;AM&quot;]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Kalev<br /> *Marten Jänt<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial#Retsendioonid XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RAKK RAKK]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Pukk<br /> *Anti Meos<br /> *Kert Kukk<br /> *Kristjan Adrat<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale Node]<br /> <br /> ==Meeskond &quot;[[Lingviinid]]&quot;==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Olga Trikk<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Triin Oja<br /> *Karin Lepik<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Hashtag XML-i retsensioon meeskonnale &quot;Hashtag&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Udud Udud]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Siim Talvik<br /> *Joosep Taluväli<br /> *Henri Abel<br /> *Kristo Kuiv<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node XML retsensioon meeskonna &quot;Node&quot; kohta]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Vargamae XML retsensioon meeskonna &quot;Vargamäe&quot; kohta]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Hashtag Hashtag]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Jaan Kängsepp<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Poial XML retsensioon rühmale nimega &quot;pöial&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/MeilEiOleGrupinime MeilEiOleGrupinime]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> <br /> * Jander Lapmaa<br /> * Kristjan Oliver Kruus<br /> * &lt;del&gt;Rene Hollo&lt;/del&gt;<br /> * Mihkel Ehrlich<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MRPD#Restsensioon_XML-ile_meeskonnalt_.22Meil_ei_ole_grupinime.22 XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;MRPD&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:T%C3%9CC2#XML_failide_retsensioon_meeskonna_.22MeilEiOleGrupinime.22_poolt XML-i retsensioon rühmale nimega &quot;TÜC&quot;]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kirves#Klientrakenduse_ja_teenuse_retsensioon_meeskonnalt_nimega_.22MeilEiOleGrupinime.22 Klientrakenduse ja teenuse retsensioon rühmale nimega &quot;Kirves&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Poial pöial]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kert Treikelder<br /> *Stenn Mäeots<br /> *Jevgenia Motorenko<br /> *Priit Aarma<br /> <br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Node#Retsensioon_meeskonna_.22RAKK.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale '''&quot;Node&quot;''']<br /> <br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AM#XML_failide_retsensioon_meeskonna_.22Kipsplaat.22_poolt. XML retsensioon meeskonnale '''&quot;AM&quot;''']<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/XYZ XYZ]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Sulev Pert<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/RetsMeilEiOleGrupinime XML-i retsensioon rühmale MeilEiOleGrupinime]<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Node Node]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Stanislav Gorski<br /> *Meelis-Marius Pinka<br /> *Janno Mäemets<br /> *Andre Padu<br /> *Indrek Luts<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> <br /> ==Meeskond (kaugõpe) [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildeberg<br /> *Kunnar Kukk<br /> <br /> === Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid ===<br /> *[https://wiki.itcollege.ee/index.php/XML_retsensioon_RAKK XML-i retsensioon rühmale RAKK] --[[User:Tsildebe|Tsildebe]] 08:25, 16 March 2014 (EET)<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender:XML_retsensioon_Poial XML-i retsensioon rühmale Pöial] [[User:kukukk|kukukk]] 08:47, 16 March 2014 (EET)<br /> <br /> === Logi ===<br /> * 11.03.2014 xml, xsd ja 2x xslt lisatud meeskonna wiki-lehele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Tudengikalender Tudengikalender]<br /> * 16.03.2014 Lisatud XML-kodutöö osa 2 retsensiooni<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Maverick Maverick]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Lasse Kolkanen<br /> <br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PERCENT_51 PERCENT 51]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Fredi Poobus<br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *<br /> <br /> ==Meeskond [[Drem]]==<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Roland Kontson<br /> ===Meeskonna poolt kirjutatud retsensioonid===<br /> *</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Kirves&diff=76382 2014-06-05T13:11:10Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>==XML failide retsensioon meeskonna &quot;TÜC&quot; poolt==<br /> Meeskonna &quot;Kirves&quot; xml failid on tehtud raamatukogu kohta.<br /> <br /> Neil on tehtud 1 XML fail, 1 XMLi skeemifail ja 2 XSLT faili, nii nagu ülesandes nõutud.<br /> <br /> Raamatukogus olevaid teavikuid on võimalik jaotada kategooriate järgi. Võimalikud kategooriad on XMLis eraldi välja toodud, milleks on lauamäng, raamat ja ajakiri. Raamatukogus olevad teavikud võivad olla erinevates keeltes. Teavikutel on erinevad grupid, mis eraldavad need teavikud keelte järgi. Selleks on pandud grupi atribuudiks vastavate teavikute keel.<br /> <br /> Igal teavikul peavad olemas olema kohustuslikud atribuudid nimega id, saadavus, autor, pealkiri ja aasta. Lisaks on teavikul määratud asukoht raamatukogus, kus atribuudina on kood, mis on kohustuslik.<br /> <br /> Igal teavikul on oma zanrid, neid zanreid võib olla mitu ja nende sisu on ümbritsetud CDATAga, mis on hea, sest siis ei teki zanrite sisestamisega probleeme.<br /> <br /> XML failis on kasutatud enamat kui 4 loogilist dimensiooni. Failis on kasutatud hulgaliselt atribuute erinevatel tasemetel ja kasutatud atribuudid on keerulisemald kui lihtsalt id lisamine. XMLi skeemifailis on üle vaadatud automaatselt genereeritud muutujate tüübid ja need soblikumaks tehtud. <br /> <br /> Meie tiimi meelest oleks võinud XML failis lisaks ka teaviku atribuudile pealkiri CDATA ümber lisada.<br /> Esimene XSLT fail kuvab teavikud kategooriate järgi.<br /> <br /> Kõik XML failis olevad kategooriad käiakse läbi ja kirjutatakse nende väärtus HTML listi. Iga kategooria alla tehakse alam list sellesse kategoorasse kuuluvate teatmike pealkirjaga. Selles XSLT failis kasutatakse nii tsüklite kui muutujate tegemist ning tingimuste testimist ja väärtuste välja kuvamist. <br /> <br /> Meeskonna “Kirves” teine XSLT fails on välja toodud veidi rohkem andmeid. Seal kuvatakse teavikud nende tähestikulises järjekorras ja olemasolevad andmed nende teavikute kohta. Selles failis on samuti kasutatud tsükleid, muutujaid ja väärtuste välja kuvamist. Lisaks on kasutatud ka sorteerimist.<br /> <br /> Meie meeskonna arvates on tegemist põhjaliku tööga ning kõik nõutud kriteeriumid on samuti täidetud.<br /> <br /> ==XML failide retsensioon meeskonna &quot;MRPD&quot; poolt==<br /> <br /> Retsentseerisime meeskonna „Kirves“ loodud XMLi kui ka XSLT-faile.&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Meeskond on oma teemaks valinud raamatukogu ning selles leiduvad teavikud. &lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> XML on loodud korrektselt ning väga hästi läbimõeldud, kasutades arvukalt loogilisi dimensioone. XML failile lisab sisu kategooriate kasutamine, mis võimaldab ka mitmekesisemat pärimist. Kasutatud on ka id-sid, zanre. Positiivsena võib veel välja tuua CDATA kasutamise, mis hoiab pära XML parsimise errorid. &lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> XML skeemifailis olevad väärtustüübid on õigesti valitud, raiskamata liialt mäluruumi.&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> XSLT faile on loodud kaks ning nende päringud on erinevad, lisaks on XSLT päringud loodud korrektselt ning mitmekesiselt. Esimesel juhul päritakse teavikud kategooriate järgi ning teisel juhul moodustatakse teavikutest tähestikulises järjekorras nimekiri. Pärimisel on kasutatud on erinevaid võtteid – nii foreach kui ka sort, samuti on loodud ka vahemuutujad pärimise lihtsustamiseks.&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Failid on selgesti loetavad ning korrektselt vormistatud, XML failis jäetud vahetühikud muudavad koodi lugemise hõlbsamaks. &lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Võib väita, et meeskond on püstitatud ülesandega edukalt ning korrektselt hakkama saanud, täidetud on kõik ettemääratud kriteeriumid.<br /> <br /> ==Teenuse ja klientrakenduse retsensioon meeskonna &quot;Vargamäe&quot; poolt==<br /> <br /> Avades solutioni tekkis kohe arusaamatus, kuna klientrakendus ja teenus on ühes projektis koos(WebApiCocain), kuigi projektinime järgi ütleks, et tegemist on API’ga. Siinkohal tekkis kohe küsimus, et mis põhjusel on need kaks projekti koos, kui oleks saanud ka need täiesti lahus hoida, sest kui struktuuri vaadata, siis kliendi (MVC) osa selles projektis kasutab API’d nii nagu tavaks on (läbi HttpClienti) – ehk siis ei leia ühtegi mõjuvat põhjust, et need kaks projekti koos hoida.<br /> <br /> ===Veebiteenus===<br /> <br /> Käivitades meeskonna poolt loodud veebiteenuse ja klientrakenduse (kuna need on ühes projektis koos, tuli seda paratamatult teha), tekkis esmalt soov näha dokumentatsiooni API kohta, et milliseid meetodeid on võimalik kasutada, et saada üldist aimu teenusest – kuid vastu vaatas klientrakendus. Sellest segamata sai leitud üles dokumentatsiooni lehekülg, kuid sealt ei olnud kokkuvõttes võimalik välja lugeda seda, et millist informatsiooni teenus vastu võtab ja tagastab (mõnes kohas oli) - see on selle pärast kehv, kuna kui keegi teine peaks hakkama teie teenuse vastu klienti ehitama siis nad ei tea, millist informatsiooni nad saatma peavad või tagasi saavad. Tagasi saadavat informatsiooni saab muidugi GET päringuga kontrollida ja kui muutujate nimed on mõistlikud, siis ei tohiks tekkida ka küsimust, mis midagi näitab.<br /> <br /> Sellest tulenevalt, et teenuse dokumentatsioon kohati näitas vastuvõetavat ja tagasisaadetavat informatsiooni sai uurima hakatud API kontrollereid. Viga oli ilmselge, kohati tagastas teenus lihtsalt kollektsiooni objektidest (nt lihtlabane GET päring, mis tagastas kogu informatsiooni), teine kord aga HttpResponseMessage’it või IhttpActionResult’i. Kuid korrektne oleks alati kasutada tagastuseks üht formaati – üldpilt oleks selgem. Selleks, et vältida seda API dokumentatsiooni tagastusväärtuste puudumisviga oleks lihtsalt tulnud HelpPageConfig.cs’i kirjutada vastavad read koodi või kasutada meetodi peal attribuuti ResponseType’i, mille abil saab määrata tagastatava informatsiooni tüübi (näiteks string või teie teenuse puhul VehicleModelDTO).<br /> <br /> Vaadates API kontrollereid jäi kohe silma see, et kasutatakse ära eraldi loogika kihti, et kontrolleris oleks minimaalselt koodi. See on väga positiivne kuid kohati on sellest mööda hiilitud ning on otse kontrollerisse kirjutatud koodiloogikat. Kui natuke koodi kirjutada ühte kohta ja natuke teisse kohta, siis see teeb olukorra veel segasemaks kui lihtsalt kirjutada kõik loogika kontrollerisse.<br /> <br /> Teenuse POST ja PUT meetodite kohapealt jäi silma täielik valideerimise puudumine ning lisaks on jäetud võimalus kaasa anda ID. Veelgi enam puudub kontroll selle üle, kas POST meetodiga sissetulev ID, mis viitab teisele tabelile reaalselt eksisteerib või mitte. Kasutatud on küll DTO’sid kuid neid ainult andmete tagastamiseks. Üldiselt on ikka tavaks kasutada DTO’sid ka andmete vastuvõtmiseks, sest sageli ei ole vaja anda võimalust saata teenusesse kõiki andmeid (näiteks just see ID koht POST meetodi juures). Eriti halb on näiteks selline olukord, kus nende andmetega on võimalik muuta iseenda konto õigusi.<br /> <br /> Teenust uurides tuli päevavalgel üks väga kohutav viga, mida üldse teha võib. Nimelt puuduvad igasugused piirangud andmete muutmiseks. Üks registreerunud kasutaja võib teha kõike – näiteks on võimalik kellegi teise auto enda nimele kirjutada.<br /> <br /> Lisaks jäi veel silma, et igas kontrolleris on ülekirjutatud Dispose meetod, kus sees pannakse kinni Uow. Kuid kui vaadata Ninjecti konfiguratsiooni, siis seal on Uow juures kirjas InRequestScope. Kui dokumentatsiooni lugeda Ninjecti kohta, siis sealt tuleb välja, et selle abil luuakse iga päringuga uus instants ning kui sellel instantsil on olemas Dispose meetod, siis pannakse see automaatselt kinni.<br /> Kogu selle kriitika varjus, mis siiani on olnud saab rääkida ka positiivsetest külgedes. Vast kõige positiivsem külg on see, et on olemas andmebaasi konfiguratsioon ning lisaks on teenus ära jaotada paljude layerite vahel ning et on kasutatud erinevaid mustreid.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et mõned meetodid on väga korralikult tehtud ja teised mitte – tekib arvamus, et mõni tiimi kuulnud liige ei olnud kõigest korrektselt aru saanud ja paistab, et teised ei juhtinud ka selle tähelepanud. Väga võimalik on, et selline olukord tekkis lõpuks ajapuuduse tõttu.<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> Klientrakendust kasutama hakates tekkis kohe üks väga suur probleeme. Nimelt oli soov luua konto, et näha ka kasutajale mõeldud liidest. Selleks sai täidetud registreerimise vorm. Pärast nupu vajutust avanes taaskord registreerimise vaade ilma ühegi teavitusega – polnud aru saada kas konto loomine õnnestus või mitte. Sisse logides vaates vastu veateate leht, et ei olnud võimalik Json’ist välja lugeda token’it. Uurides andmebaasi oli näha, et kasutajat ei loodudki. Pärast natukest uurimist sai selgeks, et klientrakenduse ja teenuse valideerimine ei ole vastavuses. Klientrakendus nõudis, et parool oleks vähemalt 6 tähemärki pikk aga teenus see eest lisaks veel suurt tähte ning ka numbrit. Seda teades registreerumine õnnestus.<br /> <br /> Rakenduse UI pool jättis väga positiivse mulje – ette heidaks ainult seda, et lisamisvaated oleks võinud ka koos olla kõrvalmenüüga.<br /> <br /> Vaadete kontrolleritest jäi kohe esimese asjana silma see, et pole kasutatud eraldi kihti teenusega suhtlemiseks, millest tulenevalt on väga palju korduvat koodi. Samuti tekkis küsimus, et milleks ei ole loodud eraldi sätete faili, kus oleks konstandina kirjas teenuse URL. Kui see peaks muutuma, siis hetkel oleks seda väga tülikas teha – ja enamgi veel kui keegi teine arendaja peaks seda tegema, siis ta ei pruugi teada kõiki kohti, kuhu see kirjutatud on (siin võib küll väita, et on olemas find and replace aga see selleks).<br /> Kontrolleritest jäi silma veel ka andmebaasi ühenduse loomine aga seda ei kasutada kordagi – tõenäoliselt on see kogemata sinna ununenud.<br /> <br /> Turvalisuse kohapealt on ühe asjaga samuti alt mindud – nimelt kasutaja sessioon lõpetatakse ainult klientrakenduses, teenuses aga jääb token endiselt kehtima.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et töö jätab väga läbimõtlemata mulje ja tekib küsimus, et kas neil endal ei tekkinud küsimusi koodi kopeerides, et võiks teha eraldi kihi teenusega suhtlemise jaoks.<br /> <br /> ==Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnalt nimega &quot;MeilEiOleGrupinime&quot;==<br /> <br /> ===Klientrakendus===<br /> <br /> Klientrakenduse puhul vaatab meile vastu suhteliselt hea kujundusega veebileht. Tegemist on juskui „Mini ARK“-iga. Me saame vaadata mis autod kellel on, mis autod üldse on, mis kategooriasse see kuulub, kasutajad ja samuti nende juhtimisõigust Selline asi oleks hea mõnele suurfirmale näiteks, enda sõidukite haldust (mis töötaja käes on mis sõiduk).<br /> <br /> Esimene asi on registreerimine. Kui kasutajat ei ole tuleb ASP.NET-i ilus kollane viga. Sama tuleb ka muide siis kui vaadata mittesisseloginult statistikat. Kui regada siis vahepeal viskab sisselogimise lehele tagasi ja vahel mitte. Tundus, et siis kui regamisel mõni väli oli valesti täidetud (kasutaja juba olemas, paroolid ei klapi, ebasobiv parool). Samuti tuleb ASP-i kollane kui panna vale parool või mitte registeeritud kasutajaga sisse logida.<br /> Kui me oleme sisselogitud siis meile avaneb ilus leht. See on statistika. Meil on näha, et mitu kasutajat on registeeritud, mitu sõidukit on baasis, mitu automudelit ja mitu autotootjat. Selle all külastatavuse on graafik. Kõige all jääb silma ilus diagramm, mis näitab protsentuaalselt autode osakaalu. „Activity“ ja „Transactions“ tundub olema, kui „asi mida ei jõudnud valmis“, sest kui selle vajutada siis viiakse meid lehe ülesse. Menüüdes selliseid asju ka ei leia.<br /> <br /> Lisada saab kõike: kasutajaid, marke, mudeleid, kategooriaid ja isikute ja autode vahelisi suhteid. Samuti saab kõiki neid kustutada. On küsitav, kas iga kasutaja ikka peaks saama lisada ja kustutada. Mõningal puhul kui püüame lisada uut siis ei puudub kontroll, selle kohta kas nõutud väljad on täidetud vaid meid visatakse vealehele (404 – Not found). Sõiduki lisamisel tehakse sõiduk, mille tootmisaastaks on 0 ja numbrimärk puudub. Kui mõnda numbrilahtrisse sisestada tähti siis kustutatakse sisestatu sõnagi lausumata. Kui vaatame, mis isik on mille omanik siis näeme, et seal on posu id-si, mis esmapilgul on väha ehmatav. Kui aga lisada uus siis saab aru, et neil on ka nimed ja sõidukid taga. Juhiload võiksid olla nähtavad ka isikute alt. Paistab, et sõidukite kasutajad on jäätud ka „järgmisesse versioon“.<br /> <br /> Koodi poolelt näeme, et kasutatud on vaatemudeleid. Teenusega suhtluse puhul oleks võinud meetodid viia ühte klassi kust neid siis välja kutsuda. Praegune lahendus on aadressi muutumise korral väga valulik (isegi oskusliku ctrl+h kasutuse korral). „Not found“ lehe asemel oleks võinud kuvada midagi muud, näiteks enda loodud vealehte või püüda vead kinni teisiti. <br /> <br /> ===Teenuse retsensioon===<br /> <br /> Kuna klientrakendus on tihedalt põimitud klientrakendusega siis on isegi raske öelda, kust hakkab teenus ja kust lõppeb klientrakendus. On vaieldav, kas oleks pidanud teenuse ja klientrakenduse eraldi viima või mitte.<br /> <br /> Näeme, et kasutatud on UOW-id ja valmis on tehtud ka repod (mis antud juhul on küll ''service'' nime all), mis on küll tühjad, aga olemas on ja edasiarenduse puhul saab neid kasutada. Kasutada mõnel pool on näha ka „tehase“ ja DTL-i kasutust kasutust, mistõttu on teenusekontrollerid enamasti puhtad ja neis on hea muudatusi teha. Võimalik, et seda oleks võinud kasutada veelgi rohkem, sest mõnel pool on näha loogika kirjutamist kontroller. Meenutuseks siis repod olid tühjad, sinna oleks võinud ka mõned read kirjutada mis nüüd kontolleris lebavad. Kasutatud on ka DTO-si, vähendada saadetavate andmete kogust. Enamasti nõuavad kõik teenuse kontrollerid ka autoriseerimist. Huvitav on näha grupitöö mõju: mõni meetod tagastab objekti või listi sellest, mõnel pool on näha IHttpActionResulti kasutamist, mõnel pool on veahaldust. Täitsa usun, et aega jäi väheks ja lõpp tuli kiirustades ning üle ei jõudnud vaadata.<br /> <br /> Huvitav oli näha andmebaasi konfiguratsiooni. Ei oska päris täpselt öelda, kuidas see tehtu erineb ''DateAnnotations''-itest.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et teenust oli tegelikult oluliselt rohkem kui klientrakendust. Klientrakendus on küll hea välimusega, aga funktsionaalsuses jättis beta mulje.<br /> <br /> <br /> Meeskond „MeilEiOleGrupinime“<br /> <br /> ==Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnalt nimega &quot;TÜC&quot;==<br /> <br /> ===Klientrakenduse retsensioon===<br /> <br /> See retsensioon on tehtud meeskond Kirves veebiteenusele, mis oli teemal autode registrikeskus.<br /> <br /> Tegemist on väga korralikult üles ehitatud veebiteenusega. Aines Võrgurakendused II oli vaja teha veebiteenus kas Windows Communication Foundation või ASP.NET MVC 4 Web API tehnoloogiat kasutades. Tiim kirves oli valinud enda teenuse jaoks Web API. Lisaks oli vaja kasutada erinevaid kihte näiteks: repositooriumid, DTO kiht ja Transport Logic kiht.<br /> <br /> Nõutud kihid olid teenuses kõik kasutatud. Lisaks nõutud kihtidele oli kasutatud ka Unit of worki ja ninjectit. Tiim oli ühendanud oma ASP.NET aine ja Võrgurakendused II projekti.<br /> <br /> Oli täidetud andmebaasi tabelite mahu nõue (pidi olema vähemalt 6 olemit, neil oli olemeid tehtud isegi rohkem). Lisaks ise tehtud mudelitele oli veel kasutatud ka AspNetUser, AspNetRole, AspNetUserClaim ja AspNetUserLogin mudeleid, mis olid seotud tiimi enda tehtud mudelitega.<br /> <br /> Kirjutatud veebiteenus tagastab klientrakendustele lisaks andmetele ka infot päringu õnnestumise kohta. Kontrolleri meetodid kasutavad ära eraldi loogika kihti, kus on tehtud keerulisemad päringud. Andmete kliendile saatmisel on kasutatud ka DTOsid, et ei peaks saatama päringuga kaasa ebavajalikke andmeid.<br /> Lisaks tavalistele CRUD meetoditele on kontrolleritesse lisatud ka keerulisemaid päringuid.<br /> <br /> Üldiselt on koodi lugeda on kerge, sest ülesehitus on suhteliselt hea ning kood on ilusti trepitud ja osadesse jaotatud. <br /> <br /> Küll leiduvad mõned asjad, mida võiks puuduste all välja tuua. Näiteks on tiim väga vähe keskendunud dokumentatsiooni kirjutamisele. Dokumentatsioon on üks väga oluline osa teenuse kirjutamisel kuna see on asi, mille järgi kliendi kirjutaja oskab teha järeldusi milliseid andmeid ja mis päringute peale teenus neid andmeid tagastab.<br /> Kõik ülejäänu tundub olevat hästi ülesehitatud, hästi töötav ja korralik töö.<br /> <br /> <br /> ===Teenuse retsensioon===<br /> <br /> Meeskond “Kirves” on teinud oma klientrakenduse enda sama aine raames kirjutatud rakendusele.<br /> <br /> Esimesel pilgul jääb kohe silma, et meeskond on näinud vaeva oma rakenduse kujundamisel. Tore on näha, et mõni tiim on ka välimuse kallal vaeva näinud, eriti kuna meie tiim sellega väga tegeleda ei jõudnud. Meeskond on kasutanud oma rakenduse välimuse jaoks väga korralikku template ja on sinna lisanud silmapaistvaid graafikuid. On küll kahju, et neist ainult üks töötab õigete andmetega ja teised on hetkel staatilised.<br /> <br /> Antud klientrakenduses saab hetkel registreerida endale kasutaja. Loomulikult saab selle uue kasutajaga sisse logida ja välja logida. Kasutajat registreerides aga ei ole mingit märki sellele, kas kasutaja registreerimine õnnestus või ei, kuna kasutaja jäetakse täpselt samale registreerimis lehele.<br /> Lisaks on reliseeritud mõningate andmete teenusesse lisamise, vaatamise, muutmise ja kustutamise funktsionaalsus. Näiteks sai teenusesse lisada autosid, automarke, inimesi ja nii edasi.<br /> <br /> Kontrollereid vaadates jäi silma aga päris palju korduvat koodi, mille oleks võinud kindlasti kuskil kokku võtta. Lisaks on näha, et kontrolleritesse on käsitsi kirjutatud sisse teenuse URL. Kui teenuse URL peaks muutuma on tiimil tükk tegu, et igas kontrolleris see käsitsi ära muuta.<br /> Kuna peaaegu kõigile aine tegijatele oli raskuseks kasutajate sisselogimise ja regristreerimise realiseerimine (kaasa arvatud meie enda tiimil), siis kuna see osa on hästi ära tehtud, on lisa punktid meie meeskonna poolt.<br /> <br /> Lisaks meeldib meile väga, et kuupäeva vormides on ära kasutatud datepickerit, mis lihtsustab ja teeb kuupäeva lisamise tunduvalt mugavamaks. Lisaks ei pea kuupäeva lisamisel kasutaja vaevama oma pead, mis formaadis talt kuupäeva oodatakse.<br /> <br /> Kindlasti üks vigadest mille meie tiim tahaks välja tuua on see, et kui kasutaja ei ole sisse logitud, siis näidatakse kasutajaole ka linke, mida ta ei tohiks näha või ei saa kasutada. Meie leiame, et sellised lingid peaksid olema välja logitud kasutaja eest olema ära peidetud.<br /> <br /> <br /> == Klientrakenduse ja teenuse retsensioon meeskonnalt nimega &quot;MRPD&quot; ==<br /> === Klientrakendus ===<br /> Meeskonna 'Kirves' projekti kliendirakenduse esimene vaade on kauni stiiliga, ilmselt on kasutatud bootstrap'i valmisvormi. Edasi suunatakse sisselogimise vaatesse. Kasutaja loomine toimub pisut problemaatiliselt. Esimese kasutaja saab tehtud veatult tänu kogemustele – tean täpselt, millised on paroolile esitatud tingimused. Teine kord juba lubamatu parooliga kasutaja loomine aga ebaõnnestub ning suunatakse tagasi konto loomise juurde ilma ühegi veateateta. Probleemi ennetamiseks oleks hea juba konto loomisel ära märkida, mis sümboleid parool sisaldama peaks.<br /> <br /> Õnnestunud kasutaja loodud suunatakse värske konto omanik sisselogima. Võib-olla oleks kasutamislihtsuse eesmärgil parem kasutaja suunata koheselt sisselogitu vaatesse, kuid see on vaid maitse küsimus.<br /> <br /> Stiililiselt on leht väga kaunis ja hästi kasutatav. Väikse asjana jääb silma vaid see, et kui 'Statistics' lehel alla kerida, siis navigatsioonimenüü tuleb ankruna mingi maani kaasa ning kaob äkitselt ära, kuid see on pisidetail. 'Statistics' leht näeb välja hea ning on mugav kuvades kasutajale viimased tegevused ning üldise lehe informatsiooni statistika. Muud lehed näevad välja baasstiiliga, kus kasutaja saab tavapäraseid CRUD funktsioone rakendada.<br /> <br /> Kontrollerid on nii teenusega suhtlemiseks kui ka vaadete kuvamiseks. WebApi kontrollerite puhul on kasutatud erinevaid arendusmustreid – unit of work'i kui ka modelfaktory't. Kontrollerid implementeerivad baaskontrollerit, kus on defineeritud UOW ja modelfaktory. Kasutatud on vaatekontrollereid, kus teenusega suhtlus käib kontrollerites otse endas. Kergem oleks olnud need viia ühte baasklassi ning sealt välja kutsuda. Lisaks defineeritakse ka baasaadress igas kontrolleri meetodis eraldi, mis võib kunagi kurjalt kätte maksta. Kasutatud on vaatemudeleid, mis on hea praktika. Vaatekontrollerites kasutatatakse WebApisse toodud mudeleid, kus on data annotations'ite abil on defineeritud atribuutide omadused, kuid vaid kuvamise osas.<br /> <br /> Üldiselt näeb leht stiililiselt hea välja ning koodi poolel on kasutatud erinevaid arendusmustreid. Keerukaks teeb koodi ka WebApi ja MVC ühildamine ühes projektis. Leidub ka stiililisi pisivigu ning mõningasi paranduskohti koodis, kuid üldine mulje on hea.<br /> <br /> === Teenus ===</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Last_Night&diff=67019 2013-10-28T13:55:08Z

<p>Dhallmag: /*Projekt */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> [[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> ==Projekt==<br /> Meeskonna liikmed: Margus Birk, Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras&lt;br /&gt;<br /> Projektijuhiks on Margus Birk &lt;br /&gt;<br /> Link projekti ajaveebile: &lt;nowiki&gt;http://www.whatyoudidlastnightapp.blogspot.com&lt;/nowiki&gt;&lt;br /&gt;<br /> Idee olemus: Valmib Windows Phone rakendus, mis kasutab Location-APIt selleks, et pakkuda kasutajale võimalust&lt;br /&gt; jälgida enda ja nõusoleku andnud sõprade läbitud teekonda/ asukohta kaardil.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Last_Night&diff=67018 2013-10-28T13:54:33Z

<p>Dhallmag: /* Projekt */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> [[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> ==Projekt==<br /> ==Meeskonna liikmed :== <br /> Margus Birk, Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras&lt;br /&gt;<br /> Projektijuhiks on Margus Birk &lt;br /&gt;<br /> Link projekti ajaveebile: &lt;nowiki&gt;http://www.whatyoudidlastnightapp.blogspot.com&lt;/nowiki&gt;&lt;br /&gt;<br /> Idee olemus: Valmib Windows Phone rakendus, mis kasutab Location-APIt selleks, et pakkuda kasutajale võimalust&lt;br /&gt; jälgida enda ja nõusoleku andnud sõprade läbitud teekonda/ asukohta kaardil.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Last_Night&diff=67017 2013-10-28T13:53:05Z

<p>Dhallmag: /* Meeskonna liikmed : */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> [[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> ==Projekt==<br /> ===Meeskonna liikmed :===<br /> Margus Birk,Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras&lt;br /&gt;<br /> Projektijuhiks on Margus Birk &lt;br /&gt;<br /> Link projekti ajaveebile: &lt;nowiki&gt;http://www.whatyoudidlastnightapp.blogspot.com&lt;/nowiki&gt;&lt;br /&gt;<br /> Idee olemus: Valmib Windows Phone rakendus, mis kasutab Location-APIt selleks, et pakkuda kasutajale võimalust&lt;br /&gt; jälgida enda ja nõusoleku andnud sõprade läbitud teekonda/ asukohta kaardil.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Last_Night&diff=67016 2013-10-28T13:49:35Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> ===Meeskonna liikmed :===<br /> Margus Birk,Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras&lt;br /&gt;<br /> Projektijuhiks on Margus Birk &lt;br /&gt;<br /> Link projekti ajaveebile: www.whatyoudidlastnightapp.blogspot.com&lt;br /&gt;<br /> Idee olemus: Valmib Windows Phone rakendus, mis kasutab Location-APIt selleks,&lt;br /&gt;<br /> et pakkuda kasutajale võimalust jälgida enda ja nõusoleku andnud sõprade läbitud teekonda/ asukohta kaardil.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Last_Night&diff=67015 2013-10-28T13:47:48Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> ==Meeskond Last Night== <br /> ===Meeskonna liikmed :===<br /> Margus Birk,Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras&lt;br /&gt;<br /> Projektijuhiks on Margus Birk &lt;br /&gt;<br /> Link projekti ajaveebile: www.whatyoudidlastnightapp.blogspot.com&lt;br /&gt;<br /> Idee olemus: Valmib Windows Phone rakendus, mis kasutab Location-APIt selleks,&lt;br /&gt;<br /> et pakkuda kasutajale võimalust jälgida enda ja nõusoleku andnud sõprade läbitud teekonda/ asukohta kaardil.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond_Last_Night&diff=67014 2013-10-28T13:45:50Z

<p>Dhallmag: Created page with &quot;Category:Programmeerimine CSharp keeles ==Meeskond Last Night== ===Meeskonna liikmed :=== Margus Birk,Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras Projektijuhiks on Margu…&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> ==Meeskond Last Night== <br /> ===Meeskonna liikmed :===<br /> Margus Birk,Doris Hallmägi, Andres Kalev, Piia-Helin Oras<br /> Projektijuhiks on Margus Birk <br /> Link projekti ajaveebile: www.whatyoudidlastnightapp.blogspot.com<br /> Idee olemus: Valmib Windows Phone rakendus, mis kasutab Location-APIt selleks, et pakkuda kasutajale võimalust jälgida enda ja nõusoleku andnud sõprade läbitud teekonda/ asukohta kaardil.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54830 2012-10-30T22:00:54Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> <br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik. <br /> <br /> <br /> Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib. <br /> <br /> <br /> Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.<br /> <br /> <br /> Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.<br /> <br /> <br /> Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik. <br /> <br /> <br /> Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.<br /> <br /> <br /> Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust. <br /> <br /> <br /> Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> === Küsimus B === <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> === Küsimus 5 === <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54824 2012-10-30T21:56:51Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik. <br /> <br /> <br /> Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib. <br /> <br /> <br /> Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.<br /> <br /> <br /> Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.<br /> <br /> <br /> Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik. <br /> <br /> <br /> Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.<br /> <br /> <br /> Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust. <br /> <br /> <br /> Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54807 2012-10-30T21:44:07Z

<p>Dhallmag: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik. <br /> <br /> <br /> Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib. <br /> <br /> <br /> Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.<br /> <br /> <br /> Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.<br /> <br /> <br /> Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik. <br /> <br /> <br /> Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.<br /> <br /> <br /> Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust. <br /> <br /> <br /> Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54806 2012-10-30T21:43:52Z

<p>Dhallmag: /* Essee */</p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik. <br /> <br /> <br /> Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib. <br /> <br /> <br /> Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.<br /> <br /> <br /> Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.<br /> <br /> <br /> Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik. <br /> <br /> <br /> Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.<br /> <br /> <br /> Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust. <br /> <br /> <br /> Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.<br /> <br /> <br /> Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54805 2012-10-30T21:42:53Z

<p>Dhallmag: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik. <br /> <br /> Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib. <br /> <br /> Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.<br /> <br /> Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.<br /> <br /> Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik. <br /> <br /> Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.<br /> <br /> Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust. <br /> <br /> Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.<br /> <br /> Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54804 2012-10-30T21:42:32Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus on aine, mille käigus tutvustatakse IT Kolledži erialasid nii korraldusliku kui ka sisulise poole pealt. Lisaks tutvustatakse seda, mis ootab praeguseid tudengeid ees pärast kooli lõpetamist. Aine eesmärk on tutvustada eriala sisu ning selle perspektiivi läbi inimeste, kes juba tegelevad ning töötavad IT valdkonnas. Ise püstitasin aine eesmärgiks õppida erinevatelt spetsialistidelt pigem inimlikku poolt – kuidas nad IT alale sattusid ning kuidas ja kuhu see neid viinud on. Mina sattusin IT kolledžisse õppima lihtsast huvist arendada ennast kõiges IT-ga seonduvas. Kuna erialaga seonduv on mulle kõik väga uus, siis püüdsin väga erinevate taustadega esinejatelt õppida nii palju kui võimalik. <br /> <br /> Üheks lemmikesinejaks osutus Janika Liiv ning seda võib-olla seetõttu, et oskasin ennast temaga kõige rohkem samastada. Janika kirjeldas ennast tulihingelise humanitaarina. ITK-sse täieliku võhikuna sattununa võttis vähe aega aru saamaks, et programmeerimine on täpselt samamoodi loominguline ala, nagu on kirjutamine. Janika vähendas ka minu peas tekkinud hirme lohutades, et alguses tundubki kõik raske ning mitte miski ei tule iseenesest. Programmeerimist tuleb õppida aeglaselt ning samm sammu haaval. Loomingulisus programmeerimises väljendub tema sõnul selles, kuidas erinevad inimesed probleeme lahendavad. Mida loomingulisem inimene, seda loomingulisemalt lahendatakse probleeme. Mulle meeldis ka väga see, kuidas ta seisab kogu hingega selle eest, et purustada ühiskonnas tekkinud stereotüüpe, eriti selles osas, mis puudutab tehnoloogiat ja naisi. Taaskord üks punkt, millele ma lähenen isiklikult. Janika tutvustas ka Ruby programmeerimiskeelt ning ütles, et kindlasti tuleks erinevatele keeltele olla avatud ning mitte peale suruda oma tahtmist, samas tuleks leida ka see, mis sulle kõige enam meeldib. <br /> <br /> Mulle meeldis ka Martin Paljaki loeng, kes käsitles oma ettekandes teemat „karma“. Ehk tema seisukoht kirjeldas seda, et kõik, mida sa internetis teed, tuleb sulle mingil moel tagasi. Martini puhul oli huvitav, et tegemist on vabakutselise IT-valdkonnas töötava inimesega. Olles loonud kiipkaardi ühildatavuse Linuxis on ta näide sellest, et kõrge tahtmise juures on kõik võimalik, sest IT-alane haridus Martinil puudub. Hinge läks ka see, et ta on püüdnud Võrumaa metsade vahel vabakutselisena hakkama saada, kuid eluteed viisid ta Tartusse tagasi. Martin rõhutas seda, kuidas ise võib palju õppida ning leida oma tee ehk spetsialiseerumise, kuid kool annab vajaliku tehnilise oskuse. Lisaks tuleb tegutseda õige eesmärgi nimel – kõrge palk versus mitmekülgsed teadmised.<br /> <br /> Viimasele vastuolule juhtis tähelepanu ka PERH’i IT juht Siim Vene, kelle loeng oli vahelduseks värskendav. Ta pani südamele seda, et kui IT valdkonnas töötada, siis vaid sellepärast, et meeldib. IT inimeste töö on tema sõnutsi väga tänamatu – pigem pöördutakse sinu poole probleemile osutamiseks, mitte ladusa töö eest tänamiseks. Koolis saadakse väga palju erinevaid teadmisi ning tulevikus tuleb tööl valmis olla selleks, et varasematest teadmistest kasu ei ole ning pidev areng IT valdkonnas sunnib paratamatult eneseharimisele ka pärast koolitee lõppu. Lisaks soovitas ta IT-d mitte ühildada nii hobi kui tööna, sest see ei anna häid tulemusi. Siim rääkis väga põnevatest lahendustest, mida IT inimesed saavad meditsiini korralduslikule ning, üllatuslikult, ka sisulisele poolele rakendada, et need töötaksid efektiivsemalt (nt tahvelarvutite kasutamine ravikaardi asemel haiglates ning operatsioonisaalis guugeldamine). Enne Siim Vene loengut poleks ma osanud IT-d ja meditsiini omavahel nii palju ühildada.<br /> <br /> Loengu mõttes meeldis mulle ka Ignite’i poolt läbi viidud tund, kus nad tutvustasid lisaks mängudele veel agiilse tarkvaraarenduse manifesti. Teadmata, mis selline manifest endast kujutab, õppisin juurde palju uut. Ignite’i töötajad selgitasid pärast iga läbiviidud mängu, kui oluline on koostöö. Üks töötaja pruugib küll tark olla, kuid tal võib puududa nägemus millestki lihtsast, mille peale ei oskaks tulla. Kui erinevate oskuste ja vaadetega inimesed töötavad mingi tarkvaralise lahenduse kallal koos, siis võib see tihti olla parem, kui ühe inimese nägemus kliendi tellimusest. Loengu läbiviijad panid südamele ka seda, et hoolimata sellest, et kellegi töö võib piirduda ainult arvuti taga istumisega, tuleb siiski osata inimestega suhelda. Tarkus ainuüksi ei aita – sotsiaalne intelligentsus meeskonna vahel ning koostöö viib parimate tulemusteni. Mulle meeldis loengu puhul ka see, et see oli terviklik. <br /> <br /> Kõige vähem mõttelisi kokkupuutehetki oli tööturust rääkima tulnud Andres Septeriga. Mulle ei meeldi liigne üldistamine ja teiste inimeste ning nende valikute, mõnes mõttes, halvustamine. Usun, et ka riigitööl võib olla kohti, mis IT inimestes rohkem pinget tekitavad. Oma kogemustest selles sektoris võikski rääkida kui oma kogemusest, mitte kui kindlast faktist. Lisaks oli teema kallutatud võimalikult kõrge palga teenimisele. Tööturg on tundlik teema, eriti võib-olla noorte seas, ning sellest tuleks kindlasti rääkida ausalt, aga samas ka objektiivselt. Samas nõustun Andres Septeri väitega, et on olemas ärihaid ja IT inimesed või ükskõik millise muu valdkonna inimesed, kelle koostöö on kohati vajalik ja paratamatu ning mis viib seeläbi paremate tulemusteni.<br /> <br /> Lisaks pidas loengu ka Kristjan Karmo, kes püüdis ümber lükata väärarusaama tarkvarade testijate igavast ja üksluisest elust. Ta tõi esile näiteid inimestest, kes on programmeerimiselt testimisele üle läinud ning pidanud seda esialgu tüütuks tööks, kuid mõne aja möödudes on tunnistanud, et palju põnevam on otsida teiste arhitektuurist vigu ja neid parandada kui ise seda luua. Väga põnevad olid ka näited sellest, kui palju võivad testijate vead maksma minna, rõhutades sellega testijate töö kõrget riski ning vastutust. <br /> <br /> Skype’ist rääkima tulnud Peeter Uustal ja Peeter Raielo kirjeldasid “helpdesk”i töö olemusest ning sellest, kuidas efektiivselt tööd teha. Olenemata sellest, et antud loengust midagi liiga kõlavat meelde jätta ei olnud, tegid mehed ettekande väga huvitavalt.<br /> <br /> Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et tänu loengutele sain juurde palju motivatsiooni ning positiivset laengut. ITK-sse õppima tulles valdas mind teatav hirm selle ees, et oma kogenematusest ei pruugi ma hakkama saada. Kuid paljud esinejad tõdesid, et tähtis on õpinguid võtta sammhaaval ning ennast motiveerida ja distsiplineerida. Tuleb leida see, mis sulle IT juures meeldib ning sellel alal tuleb tegutseda kirega.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54477 2012-10-30T13:50:33Z

<p>Dhallmag: </p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Doris Hallmägi<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012 <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Siia tuleb essee tekst. <br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Dhallmag https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dhallmag&diff=54476 2012-10-30T13:42:57Z

<p>Dhallmag: Created page with &#039;&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039; Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis …&#039;</p> <hr /> <div>'''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Selleks, et eksamile pääseda, tuleb kokku leppida õppeosakonnaga. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. RE kohtadel korduseksamid tasuta, RE kohtadel sätestatud rektori käskkirjaga. Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral määratud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast <br /> <br /> <br /> <br /> '''Küsimus 5''' <br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine omal soovil õppetööst üheks või rohkemaks semestriks. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad IT Kolledži üliõpilaste nimekirja. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <br /> Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks. Avaldusele lisatakse kutse kaitseväe tegevteenistusse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<br /> Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitunnistuse. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusel mistahes ajal õppeaasta vältel. <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. <br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Dhallmag