https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Dkulagin 2026-06-24T00:05:25Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=84210 2014-12-16T10:46:54Z

<p>Dkulagin: /* Kaitsmise ajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2014''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2014''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2014'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev'''<br /> *16:00<br /> *16:15<br /> *16:30<br /> *16:45<br /> *17:00<br /> *17:15<br /> *17:30<br /> <br /> '''Neljapäev'''<br /> *08:15 - VariableMoods<br /> *08:30<br /> *08:45 - Error404<br /> *09:00<br /> *09:15<br /> *09:30 - Qwerty<br /> <br /> --<br /> <br /> *10:00 - Viable<br /> *10:15 - Pizzafy<br /> *10:30 - Lillelapsed<br /> *10:45 - iCook<br /> *11:00 - Hubris<br /> *11:15 - Raggakana<br /> <br /> =Teemad 2014 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unity või XNA)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2014=<br /> <br /> Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br /> <br /> ==Päevaõppe meeskonnad ==<br /> ===Meeskond CSharpTest===<br /> Liikmed:<br /> *Mait Poska<br /> *Aita-Leida Kuusepuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br /> Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br /> <br /> ===Meeskond Rods===<br /> Liikmed:<br /> *Rain Mäsak<br /> *Oliver Armväärt<br /> *Den-Daniel Dobrus<br /> *Sten Saliste<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin siin]<br /> <br /> Prototüübi retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin siin]<br /> <br /> ===Meeskond Lillelapsed===<br /> Liikmed:<br /> *Rene Ott<br /> *Alari Talvar<br /> *Villu Viirsalu<br /> *Daniil Slobodin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> #Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]<br /> #Prototüübi retsensioon meeskonnale DropDead asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DropDead siin]<br /> <br /> ===Meeskond SuperPenguin===<br /> Liikmed:<br /> *Tauri Busch<br /> *Erika Ehmann<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Prototüübi retsensioon Raggakanale asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Raggakana siin]<br /> <br /> ===Meeskond Raggakana===<br /> Liikmed:<br /> *Aap Kaur Suvi<br /> *Indrek Jõgi<br /> *Murdho Savila<br /> *Sandra Niinepuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Hubris asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Hubris siin]<br /> <br /> Prototüübi retsensioon meeskonnale VariableMoods asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods#PROTOT.C3.9C.C3.9CBI_RETSENSIOON siin]<br /> <br /> ===Meeskond Vaiksed===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Mägi<br /> *Martin Betlem<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> -<br /> <br /> <br /> ===Meeskond BoxMania===<br /> Liikmed:<br /> *Maanus Indov<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Märt Lõhmus<br /> *Kaarel Kelk<br /> *Eleri Mölder<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br /> <br /> ===Meeskond Taandarendajad===<br /> Liikmed:<br /> *Priit Üksküla<br /> *Meelis Talvis<br /> *Kaido Henrik Elias<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&amp;action=edit&amp;redlink=1 siin]<br /> <br /> Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]<br /> <br /> Meie tehtud prototüübi retsensioon Meeskonnale LustJaLillepidu asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin]<br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> Meie prototüüp asub meeskonna wikis: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Taandarendajad#Protot.C3.BC.C3.BCp otselink]<br /> <br /> ===Meeskond DropDead===<br /> Liikmed:<br /> *Urmas Hoogma<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> #[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| '''Analüüsi retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Aida alla<br /> #[[Talk:Meeskond:Vertigo#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon_meeskonnalt:_Meeskond:DropDead| '''Prototüübi retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Vertigo<br /> <br /> ===Meeskond Error404===<br /> Liikmed:<br /> * Mihkel Kivisild - projektijuht<br /> * Andre Kaur<br /> * Priidik Soon<br /> * Tiit Tallermaa<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> *Meeskonna Error404 retsensioon meeskond LustjaLillepidu analüüsi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)<br /> <br /> ===Meeskond Aida alla===<br /> '''Liikmed''':<br /> <br /> * Johannes Vatsfeldt<br /> * Tanel Pääro<br /> <br /> '''Meeskonna koduleht''': [[Aida_alla| Meeskond Aida alla]]&lt;br&gt;<br /> '''Prototüüp''': &amp;rarr; [[Aida_alla#Prototüüp| '''Aida alla prototüüp''']] &amp;larr;<br /> <br /> '''1.''' [[Talk:Meeskond:VariableMoods#Analüüsi retsensioon|Analüüsi retsensioon]] meeskonnale VariableMoods&lt;br&gt;<br /> '''2.''' [[Talk:Meeskond:VariableMoods#Prototüübi retsensioon|Prototüübi retsensioon]] meeskonnale VariableMoods<br /> <br /> ===Meeskond Qwerty===<br /> Liikmed:<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Andrei Tverskoi (Projekti juht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''&lt;br&gt;<br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale BoxMania asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:BoxMania siin]&lt;br&gt;<br /> Prototüübi retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin_Prototype siin]<br /> <br /> ===Meeskond iCook===<br /> Liikmed:<br /> *Timmo Tõnts<br /> *Triin Õige<br /> *Ralf Sitska<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]<br /> <br /> Prototüübi retsensioon meeskonnale Viable asub siin [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Viable siin]<br /> <br /> ===Meeskond Luxus===<br /> Liikmed:<br /> *Anni Klammer<br /> *Tõnis Suurkaev<br /> *Sten Luhtoja<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meeskonna Luxus retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Luksus siin]<br /> <br /> Meie tehtud retsensioon meeskonnale MinuRaamat asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:MinuRaamat siin]<br /> <br /> ===Meeskond Hubris===<br /> Liikmed:<br /> *Sander Maasikamäe<br /> *Allan Paalo<br /> *Madis Rääk<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retensioon meeskonnale [[Meeskond:BoxMania]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:BoxMania siin]<br /> <br /> Prototüübi retensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Aida_alla Aida_alla] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Aida_alla siin]<br /> <br /> ===Meeskond Vertigo===<br /> Liikmed:<br /> *Meri-Kris Jaama<br /> *Liisi Kitsapea<br /> *Teele Liblik (projektijuht)<br /> *Tanel Peet <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br /> [[Meeskond:Vertigo#Prototüüp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retensioon meeskonnale [[Meeskond:Luksus]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Luksus siin]<br /> <br /> Prototüübi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:VariableMoods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VariableMoods siin]<br /> <br /> ===Meeskond Pizzafy===<br /> Liikmed:<br /> *Rene Mändel <br /> *Mikk Pürg <br /> *Argo Ind <br /> *Arvo Paomees <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale iCook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin]<br /> <br /> ===Meeskond Gateway===<br /> Liikmed:<br /> *Ilja Andrejev<br /> *Silvia Bärlin<br /> *Kaisa Järvpõld<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)<br /> <br /> ===Meeskond VariableMoods===<br /> Liikmed:<br /> *Mihkel Künnapas<br /> *Krister Kamla<br /> *Berit Veidemann<br /> <br /> Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]<br /> <br /> '''Prototüüp:'''<br /> [[Meeskond:VariableMoods#Prototüüp]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)<br /> <br /> *Prototüübi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Qwerty]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin] (4.12.2014)<br /> <br /> ===Meeskond LustjaLillepidu===<br /> Liikmed:<br /> *Madis Männik<br /> *Jekaterina Jakimets<br /> *Kristjan Tõnismäe<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> *Retsensioonid meeskonna [[Meeskond:LustjaLillepidu]] kohta asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)<br /> *Retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Error404]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]<br /> ===Meeskond Viable===<br /> Liikmed:<br /> *Kert Lillepea<br /> *Kert Siiner<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> *Retsensioon meeskonna [[Meeskond:Vaiksed]] kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vaiksed&amp;action=edit&amp;redlink=1 siin].<br /> *Retsensioon meeskonna [[Meeskond:iCook]] prototüübi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin].<br /> <br /> ===Meeskond MinuRaamat===<br /> Liikmed:<br /> *Erkko Kebbinau<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]<br /> <br /> ===Meeskond Projekt1===<br /> Liikmed:<br /> *Oliver Vahenõmm<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Projekt1]]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Me&amp;MyWorkout===<br /> Liikmed:<br /> *Triin Oja<br /> *Johanna Kammiste<br /> *Julia Kraam<br /> <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Me&amp;MyWorkout]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Viable asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Viable siin]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Tyhjus===<br /> Liikmed:<br /> *Talis Tammearu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Tyhjus]]<br /> <br /> ==Kaugeõppe meeskonnad ==<br /> <br /> ===Meeskond DigiRiiul===<br /> Liikmed: <br /> *Jaan Elken<br /> *Martin Orgusaar <br /> *Henri Põld<br /> *Morris Mänd<br /> *Riho Uusjärv <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond &quot;DigiRiiul&quot;]]<br /> <br /> ===== Retsensioonid tekivad siia: =====<br /> <br /> ===Meeskond RemindEm===<br /> Liikmed:<br /> *Kait Vader<br /> *Triin Soosalu<br /> *Imre Padonik<br /> *Mikk Visnap(projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meie meeskonnale kirjutatud retsentsioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br /> <br /> '''Meie poolt kirjutatud retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale SimpleGeo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siin]<br /> <br /> <br /> '''Prototüüp'''<br /> <br /> Projekti prototüübile leiab lingi meie meeskonna lehelt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:RemindEm#Protot.C3.BC.C3.BCp siin].<br /> <br /> ===Meeskond DreamTeam===<br /> Liikmed:<br /> *Marju Niinemaa<br /> *Martin Vohla<br /> *Irina Doroš (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]<br /> <br /> ===Meeskond E-rent===<br /> Liikmed:<br /> * Viivi Tammar<br /> * Alex Kaska<br /> * Vladimir Nitsenko<br /> * Maarja Vesi (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale E-Rent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid siin]<br /> <br /> ===Meeskond SimpleGeo===<br /> Liikmed:<br /> * Toomas Juhkov<br /> * Tiit Kuuskmäe<br /> * Silver Lumi (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br /> <br /> '''Logi'''<br /> <br /> Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].<br /> <br /> ===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br /> Liikmed:<br /> *Andres Mets<br /> *Robert Kullamaa<br /> *Juri Nikitin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]&lt;br/&gt;<br /> Prototüüp:[[link prototüübile]]<br /> <br /> [[Retsensioonid]]<br /> <br /> Prototüübi retsensioon meeskonnale CRM/WPF tehnoloogial asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial siin]<br /> <br /> ===Meeskond EasyRent===<br /> Liikmed:<br /> *Hardi Antsov<br /> *Ahti Jõgi (projektijuht)<br /> *Andres Kaljo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]<br /> <br /> Meeskond retsenseeris NimetuRühmitus [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NimetuRühmitus analüüsi]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale EasyRent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EasyRent siin]<br /> <br /> ===Meeskond NimetuRühmitus===<br /> Liikmed:<br /> *Kaidi Parman<br /> *Margit Ool (projektijuht)<br /> *Kalmer Kallas<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Error404 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale NimetuRühmitus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NimetuRühmitus siin]<br /> <br /> ===Meeskond DamageReport===<br /> Liikmed:<br /> *Tiina Pukk<br /> *Lea Tuberik (projektijuht)<br /> *Ülari Kalamees<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid Retsensioonid]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''DamageReport ''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon_meeskonnale_DamageReport siin]<br /> <br /> ===Meeskond LifePlanner===<br /> Liikmed:<br /> *Kaire Toom<br /> *Alina Loitšenko<br /> *Maria Andreitšuk(Projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]<br /> <br /> ===Meeskond DustBusters===<br /> Liikmed:<br /> *Indrek Maask (projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond ATeam===<br /> Liikmed:<br /> *Aleksander Semjonov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ATeam ATeam]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Meeskond:NimetuRühmitus (Laenaja abimees): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LaenajaAbimeesRets#Laenaja_abimees NimetuRühmitus]<br /> <br /> =Mõned näidistööd=<br /> '''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Qwerty&diff=80622 2014-10-29T12:00:24Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>= Meeskond =<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Andrei Tverskoi<br /> <br /> =Idee=<br /> Teeme 2D mängu, kasutades C# keelt. Mängu nimeks on &quot;Tanks&quot;. Mängu ideeks on korjata objekte ja tulistada teisi tanke.<br /> <br /> =Analüüs=</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Qwerty&diff=80621 2014-10-29T11:59:49Z

<p>Dkulagin: /* Idee */</p> <hr /> <div>= Meeskond =<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kristjan Kivisild<br /> *Daniil Kulagin<br /> *Andrei Tverskoi<br /> <br /> =Idee=<br /> Teeme 2D mängu, kasutades C# keelt. Mängu nimeks on &quot;Tanks&quot;. Mängu ideeks on korjata objekte ja tulistada teisi tanke.</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66276 2013-10-24T00:46:10Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) / tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kuna semestris peab olema 27 EAP, aastas 54 EAP, siis tuleb hüvitada :<br /> <br /> 54 - 22 - 19 = 13 EAP<br /> <br /> 2) Ühe EAP hind on 50 €/EAP, siis :<br /> <br /> 13 * 50 = 650 €<br /> <br /> Tuleb siis maksta 650 €.<br /> <br /> <br /> == Vastuste allikad ==<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.2)<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (punkt 5)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66275 2013-10-24T00:45:40Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) / tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kuna semestris peab olema 27 EAP, aastas 54 EAP, siis tuleb hüvitada :<br /> <br /> 54 - 22 - 19 = 13 EAP<br /> <br /> 2) Ühe EAP hind on 50 €/EAP, siis :<br /> <br /> 13 * 50 = 650 €<br /> <br /> Tuleb siis maksta 650 €.<br /> <br /> <br /> == Vastuste allikad ==<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.2)<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (punkt 5)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]<br /> <br /> Palun vabandust vigade eest, kuna minu emakeel on vene keel.</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66274 2013-10-24T00:41:34Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) / tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kuna semestris peab olema 27 EAP, aastas 54 EAP, siis tuleb hüvitada :<br /> <br /> 54 - 22 - 19 = 13 EAP<br /> <br /> 2) Ühe EAP hind on 50 €/EAP, siis :<br /> <br /> 13 * 50 = 650 €<br /> <br /> Tuleb siis maksta 650 €.<br /> <br /> <br /> == Vastuste allikad ==<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.2)<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (punkt 5)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66273 2013-10-24T00:32:32Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) / tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kuna aastas peab olema 60 EAP, siis tuleb hüvitada :<br /> <br /> 60 - 19 - 22 = 19 EAP<br /> <br /> 2) Ühe EAP hind on 37,8 €/EAP, siis :<br /> <br /> 19 * 37,8 = 718,2 €<br /> <br /> Tuleb siis maksta 718,2 €.<br /> <br /> <br /> == Vastuste allikad ==<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.2)<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (punkt 5)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66272 2013-10-24T00:28:47Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) / tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 22 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kuna aastas peab olema 60 EAP, siis tuleb hüvitada :<br /> <br /> 60 - 19 - 22 = 19 EAP<br /> <br /> 2) Ühe EAP hind on 37,8 €/EAP, siis :<br /> <br /> 19 * 37,8 = 718,2 €<br /> <br /> Tuleb siis maksta 718,2 €.<br /> <br /> <br /> == Vastuste allikad ==<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.2)<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (punkt 5)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66271 2013-10-24T00:18:57Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> __Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma pildideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus<br /> 02:44:38 <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF)/ tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]<br /> <br /> == Vastuste allikad ==<br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.3.6)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.2)<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ (punkt 5)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 7.2.1)</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66270 2013-10-24T00:14:32Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> __Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma pildideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus<br /> 02:44:38 <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF)/ tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3) Järeleksamile registreerimine toimub õppeosakonnas [2]<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [4]<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> === Vastus ===<br /> Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. [5]</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66269 2013-10-24T00:07:46Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> __Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma pildideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus<br /> 02:44:38 <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF)/ tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> === Vastus ===<br /> 1) Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1]<br /> <br /> 2) Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1]<br /> <br /> 3)<br /> <br /> 4) Korduseksamit võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. [1] Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [2]<br /> <br /> 5) Kordussoorituse tasu (RF ja OF tudeng) - 20 € [3]</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66263 2013-10-23T23:55:41Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> __Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma pildideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus<br /> 02:44:38 <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> === Küsimus A ===<br /> Kukkusid eksamil läbi.<br /> <br /> 1)Kaua on võimalik eksamit järele teha?<br /> <br /> 2)Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?<br /> <br /> 3)Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? <br /> <br /> 4)Mis on tähtajad?<br /> <br /> 5)Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?<br /> <br /> 6)Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> === Vastus ===</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66262 2013-10-23T23:49:42Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust. Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66261 2013-10-23T23:48:14Z

<p>Dkulagin: </p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma piltideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.</div>

Dkulagin https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dkulagin&diff=66260 2013-10-23T23:45:43Z

<p>Dkulagin: Created page with &quot;== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor : Daniil Kulagin Esitamise kuupäev : 24.10.2013 == Essee == Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini…&quot;</p> <hr /> <div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Autor : Daniil Kulagin<br /> <br /> Esitamise kuupäev : 24.10.2013<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Kaheksa nädalat järjest ( alates 28.augustist kuni 17.oktoobrini ) igal neljapäeval toimusid loengud aines „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Võib kohe märkida, et loengutel oli vähe tudengeid, sest oli vaja tulla kell 8.15 ja paljude tudengite jaoks see oli ainuke tund sel päeval ja nad otsustasid, et võivad siis rohkem magada. Need, kes käisid loengutel, olid täiesti huvitatud sellest ainest ja oli meeldiv istuda nendega koos, kuulades ja kaasa mõteldes. Igal loengul oli uus esineja ja seetõttu oli väga huvitav kuulata midagu uut, sest igal esinejal on ju oma keeleoskus ja kombed. <br /> <br /> Esimene tund toimus juba suvelõppus ja tunni teemaks oli IT kolledži õppekorraldus ja sisekord. Loengul esinesid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi ja nad jutustasid üldiselt meie ülikooli struktuurist, erialade erinevusest, akadeemilisest kalendrist ja muudest asjadest. Selle loengu jooksul oli väga palju uut infot, millest oli vaja kindlasti aru saada ja see tund oli väga tähtis tudengite jaoks.<br /> <br /> Teisel loengul, mis toimus 5. septembril, esines Margus Ernits, kes on IT Kolledži lektor ja robootikaklubi juhendaja. Ta jutustas meile õppimisest ja motivatsioonist. Ma olen kindel, et tänu tema sõnadele ma jätkasin selle aine loengutel käimist. Ta hästi selgelt rääkis meile tudengite põhiprobleemidest õppimises ja andis nõu, kuidas neid vältida, ning kuidas teha õpinguid huvitavaks. Tema ka rääkis IT Kolledži üliõpilase eetikakoodeksist ja mina sain isegi teada, mis on vahe plagiaadil ja skiperdamisel. Kui Margus hakkas rääkima robootikaklubist, pakkus ta tudengitele huvitavat ülesannet : arvutada roboti kiirust. Õpilastel olid ainult robot, joonlaud ja robotikarp, kus olid kirjas igasugused robotiandmed. Tudengid said sellega hakkama. Kokkuvõteks oli tsitaat, millega ma olen täiesti nõus : „Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse.“. Loeng oli väga motiveeriv ja huvitav minu jaoks.<br /> <br /> Kolmandal tunnil esines Linnar Viik teemaga „Innovatsiooni olemus ja juhtimine“. Loeng oli natuke igav, aga ma sain teada palju uusi ja huvitavaid asju, millest enne loengut ei teadnud. „ Innovatsioon on iga päev millegi uue tegemine, mida veel ei oska teha, aga mitte iga päev ühte ja samu asju tegemine, sest me oskame neid teha.“. See oligi minu jaoks loengu põhiidee. Linnar jutustas ka innovatsiooni juhtimisest ja täpsemalt hea innovatsiooni strateegiast, mis koosneb sellest, et inimene peab arendama ja levima uusi ideeid. Loengul ei olnud väga suurt tähtsust minu jaoks ja see ei meeldinud mulle nii palju, nagu eelmine tund.<br /> <br /> Neljanda loengu esineja oli CERT-EE asutuse töötaja Tarmo Randel. Ta jutustas meile väga huvitavast teemast, nagu küberkuritegevus. Tänu Tarmole sain teada esimesest arvutiviirusest, mille nimi on „Brain“ ja mis oli loodud 1986.aastal. Oli väga huvitav kuulata esinejat, sest ta jutustas palju juhtumeid reaalsest elust ja oma kogemusest. Ta isegi näitas skeemi, kus on kirjeldatud kuidas toimub nakatamine veebilehe kaudu. Kõige oodatavam oli vastus küsimusele: „Kuidas võidelda küberkuritegevusega?“. Sain teada, et on palju organisatsiooni ja kursusi, mis tegelevad võidlemisega. Tarmo soovitas ka kõiki ise vaadata igasuguseid presentatsiooneid ja õpikuid selle kohta. Loengu lõppus tudengitel oli palju huvitavaid küsimusi, millele Tarmo hea meelega vastas. Kuna kübertegevus on tänapäeval väga levinud, see tund oli väga õpetlik ja silmaringi laiendav ja loodan, et need teadmised, mida ma sain sel loengul, aitavad mind tulevikus.<br /> <br /> Viiendal loengul esines Andres Käver ja ta jutustas meile elufilosoofiast ja infotehnoloogiast Eestis. Oli natuke raske kuulata esinejat, sest ta ei kasutanud presentatsiooni, vaid rääkis lihtsalt suuliselt, ilma pildideta. Andres andis paar väga häid soovitusi : &quot;Mõelge juba praegu,kuidas te hakkate diplomitööd teha! Leidke enda jaoks huvitavat teemat!&quot; See on meie praktikakoha valimise aluseks : tuleb kindlasti valida midagi huvitavat, et see koht sobiks meile. Olen täiesti nõus <br /> selle mõttega, sest on muidugi väga tähtis teha seda, mis sulle meeldib. Loengu lõppus esineja vastas tudengite küsimustele. See tund ei meeldinud mulle nii palju, sest see oli natuke keeruline minu jaoks, kuna Andres rääkis liiga kiiresti ja paljudes momentides ma kahjuks ei jõudnud temast aru saada.<br /> <br /> Kuuendal tunnil esinesid Skype'i töötajad Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, kes jutustasid oma tööst ja rääkisid milleks on vaja seiret, ning millised on selle töövahendid. Sain teada, et nad näiteks pakuvad vajalikut statistikat kõikidele osapooltele. Loengu jooksul oli veel palju huvitavat infot, näiteks skeemid ja pildid, seetõttu tund oli päris kerge arusaamiseks. See tund oli huvitav minu jaoks, see mina ise tunnen huvi Skype'i vastu ja tahaksin tulevikus töötada seal. <br /> <br /> 10. oktoobril toimus seitsmes loeng, kus esinesid Nortal'i spetsialistid Ats Albre ja Helen Piirsalu. Ats proovis anda meile vastust küsimusele : &quot;Mis on tarkvaraarendus?&quot;. Ta jutustas päris huvitavalt, aga ma ei saanud sellest teemast nii hästi aru. Järgmisena ta hakkas jutustama mida on vaja teha, et saada IT-valdkonnas superstaariks. Esimesel kohal on muidugi kogemus. Sa pead kindlasti palju ]ppida, mitte ainult ülikoolis, vaid võtta osa erinevatest töörühmadest või käia osaliselt tööle, kus saad endale head praktikat. Ats rääkis ka Suveülikooli programmist. Mul tekkis suur huvi selle programmi vastu, sest see näiteks annab võimalust tööle jäämisele. See loeng oli väga informatiivne ja vajalik minu jaoks.<br /> <br /> Viimasel loengul esines Merle Liisu Lindma ja see oli minu meeles kõige huvitavam tund kõikidest loengutest. Ta rääkis meiega lihtsalt elust ja see oli väga huvitav. Ta pakkus meile paaristööd, mille käigus kõik saaksid rääkida oma naabriga, küsida tema plaanidest . Esineja presentatsioonis oli palju huvitavaid pilte ja tsitaate ja mulle väga meeldis üks nendest tsitaadist, mida Merle kasutas oma loenguslaidites : &quot; What we see depends mainly on what we look for. &quot; Need sõnad on väga tõesed , sest alati peab vaatama oma elule optimismiga ja siis kindlasti kõik juhtub nii, nagu sa ise tahad. Tunni lõppus Merle hea meelega vastas tudengite küsimustele. See loeng väga erines teistest loengutest, sest terve tunni jooksul me ei rääkinud üldse infotehnoloogiast, vaid rääkisime oma elust, mõtlesime, mis meid ümbitseb ja mida oodata tulevikust.<br /> <br /> Kokkuvõtteks tahaksin kirjutada, et iga loeng oli oma poolt erinev ja huvitav. Aine andis mulle palju soovitusi ja nüüd ma tean, mida oodata infotehnoloogiast ja üldse oma tulevikust Loengute jooksul sain palju huvitavat infot, ning vastuseid oma küsimustele. Oli väga tore, et kõikide loengute lõppus tudengitel oli võimalus esitada küsimusi esinejatele. Ma olen veendunud, et see aine andis kõkidele midagi uut ja kõik said oma silmaringi laiendada tänu loengutele.</div>

Dkulagin