https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Dlukas 2026-05-07T07:50:12Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129053 2018-01-23T14:11:28Z

<p>Dlukas: /* Meeskond: TaxiService */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood projektile '''PlantWise'''] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129052 2018-01-23T14:10:47Z

<p>Dlukas: /* Meeskond: TaxiService */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood projektile '''PlantWise'''] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> Valmis toode: https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=129051 2018-01-23T14:07:58Z

<p>Dlukas: /* Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma nt Taxify/Uber moodi tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app), autojuhtidel võtta vastu tellimusi ning dispetšerile(rohkem süsteem ise) jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames meil on huvitav läbivaadata kuidas toimub infovahetus kogu selle süsteemi raames ning teha mingi gui selle ettenäitamiseks kuna ise realiseerida nii kohe mobile app'i ning veebresursi on suht raske asi<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:&lt;br&gt;<br /> 1. Trips &lt;br&gt;<br /> 2. Clients &lt;br&gt;<br /> 3. Drivers &lt;br&gt;<br /> 4. Cars &lt;br&gt;<br /> 5. Client_Contacts &lt;br&gt;<br /> 6. Contact_Types &lt;br&gt;<br /> 7. Raports &lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:TaxiDb.jpg]]<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus sisse logida dispetšerina. &lt;br /&gt;<br /> Dispetšer saab modifitseerida (CRUD) andmebaasi. &lt;br /&gt;<br /> Uus klient saab iseseisvalt registreerida, &lt;br /&gt;<br /> Enne sõidu alustamist saab valida auto (hinna)klassi (Economy, Premium, VIP) ning näha hinda. &lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka. &lt;br/ &gt;<br /> Saab salvestada statistikat tekstifaili. &lt;br /&gt;<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus&lt;br /&gt;<br /> Ilus disain&lt;br /&gt;<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> ===Prototype: ===<br /> https://dlukas1.visualstudio.com/_git/SimpleTaxiService<br /> <br /> <br /> == Lõpp toode:==<br /> https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine<br /> *'''17.12.17''' Prototyypi esitlemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=128933 2018-01-17T09:07:33Z

<p>Dlukas: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma nt Taxify/Uber moodi tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app), autojuhtidel võtta vastu tellimusi ning dispetšerile(rohkem süsteem ise) jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames meil on huvitav läbivaadata kuidas toimub infovahetus kogu selle süsteemi raames ning teha mingi gui selle ettenäitamiseks kuna ise realiseerida nii kohe mobile app'i ning veebresursi on suht raske asi<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:&lt;br&gt;<br /> 1. Trips &lt;br&gt;<br /> 2. Clients &lt;br&gt;<br /> 3. Drivers &lt;br&gt;<br /> 4. Cars &lt;br&gt;<br /> 5. Client_Contacts &lt;br&gt;<br /> 6. Contact_Types &lt;br&gt;<br /> 7. Raports &lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:TaxiDb.jpg]]<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus sisse logida dispetšerina. &lt;br /&gt;<br /> Dispetšer saab modifitseerida (CRUD) andmebaasi. &lt;br /&gt;<br /> Uus klient saab iseseisvalt registreerida, &lt;br /&gt;<br /> Enne sõidu alustamist saab valida auto (hinna)klassi (Economy, Premium, VIP) ning näha hinda. &lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka. &lt;br/ &gt;<br /> Saab salvestada statistikat tekstifaili. &lt;br /&gt;<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus&lt;br /&gt;<br /> Ilus disain&lt;br /&gt;<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> ===Prototype: ===<br /> https://dlukas1.visualstudio.com/_git/SimpleTaxiService<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine<br /> *'''17.12.17''' Prototyypi esitlemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:TaxiDb.jpg&diff=128932 2018-01-17T08:54:14Z

<p>Dlukas: </p> <hr /> <div></div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=128931 2018-01-17T08:53:22Z

<p>Dlukas: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma nt Taxify/Uber moodi tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app), autojuhtidel võtta vastu tellimusi ning dispetšerile(rohkem süsteem ise) jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames meil on huvitav läbivaadata kuidas toimub infovahetus kogu selle süsteemi raames ning teha mingi gui selle ettenäitamiseks kuna ise realiseerida nii kohe mobile app'i ning veebresursi on suht raske asi<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:&lt;br&gt;<br /> 1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt&lt;br&gt;<br /> 2. Kliendi ID &lt;br&gt;<br /> 3. Autojuhi ID&lt;br&gt;<br /> 4. Kuupäev ning tellimuse aeg&lt;br&gt;<br /> 5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg&lt;br&gt;<br /> 6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut&lt;br&gt;<br /> 7. Arve summa &lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:TaxiDb.jpg]]<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. &lt;br /&gt;<br /> Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid.&lt;br /&gt;<br /> Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust.&lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus&lt;br /&gt;<br /> Ilus disain&lt;br /&gt;<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> ===Prototype: ===<br /> https://dlukas1.visualstudio.com/_git/SimpleTaxiService<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine<br /> *'''17.12.17''' Prototyypi esitlemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:TaxiService.jpg&diff=128930 2018-01-17T08:52:48Z

<p>Dlukas: Dlukas uploaded a new version of File:TaxiService.jpg</p> <hr /> <div></div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=128924 2018-01-17T08:39:28Z

<p>Dlukas: /* Kaitsmise ajad */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - <br /> *09:45 -<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - TeravMDB<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=128878 2018-01-11T09:04:07Z

<p>Dlukas: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma nt Taxify/Uber moodi tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app), autojuhtidel võtta vastu tellimusi ning dispetšerile(rohkem süsteem ise) jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames meil on huvitav läbivaadata kuidas toimub infovahetus kogu selle süsteemi raames ning teha mingi gui selle ettenäitamiseks kuna ise realiseerida nii kohe mobile app'i ning veebresursi on suht raske asi<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:&lt;br&gt;<br /> 1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt&lt;br&gt;<br /> 2. Kliendi ID &lt;br&gt;<br /> 3. Autojuhi ID&lt;br&gt;<br /> 4. Kuupäev ning tellimuse aeg&lt;br&gt;<br /> 5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg&lt;br&gt;<br /> 6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut&lt;br&gt;<br /> 7. Arve summa &lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:TaxiService.jpg]]<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. &lt;br /&gt;<br /> Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid.&lt;br /&gt;<br /> Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust.&lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus&lt;br /&gt;<br /> Ilus disain&lt;br /&gt;<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> ===Prototype: ===<br /> https://dlukas1.visualstudio.com/_git/SimpleTaxiService<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine<br /> *'''17.12.17''' Prototyypi esitlemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:TaxiService.jpg&diff=128877 2018-01-11T09:03:07Z

<p>Dlukas: </p> <hr /> <div></div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=128554 2017-12-17T11:19:25Z

<p>Dlukas: </p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma nt Taxify/Uber moodi tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app), autojuhtidel võtta vastu tellimusi ning dispetšerile(rohkem süsteem ise) jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames meil on huvitav läbivaadata kuidas toimub infovahetus kogu selle süsteemi raames ning teha mingi gui selle ettenäitamiseks kuna ise realiseerida nii kohe mobile app'i ning veebresursi on suht raske asi<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> 1. Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> <br /> Antud projekti raames on plaan näidata rohkem kuidas andmevahetus toimub tarkvara sees ning tegelikult enda praktiliisi oskusi tõsta. Tarkvaraga hakkab töötama tavakasutaja, dispetšer ning autojuht. Klient peab olema süsteemis registreeritud ning autoriseeritud kasutades sõnumit mobiil numbri peal turvakoodiga, mis peale süsteemis sisestamist seob kasutajat mobili numbriga. Peale registreerimist ning edukat autoriseerimist kliendil on võimalus siduda enda konto kreeditkaardiga. Eesmärk on tuleva tellimuse süsteemis registreerimine vastavalt selle iseloomuga ning autojuhile edasi andmine. Marshruut sihtpunktini võib olla kas käsitsi määratud või automaatselt kasutades sisseehitatud funktsionaalsust suhelda Google Maps’iga API abil. Kui klient on sihtpunktis autojuht määrab süsteemis positiivse kohale toimimise statuse ning tellimuse peetakse lõpetatud. Kui kliendi konto on seotud krediitkaardiga siis arve summa süsteem võtab kliendi konto pealt. Vastasel juhul klient maksab sularahas. Süsteem määrab autojuhile teenitud raha vastavalt eel koostatud plaanile ning saadab kliendile lõpp arve.Dispetšeri roll siin mängib süsteem ise, mis edaspidi tellimuste alusel võib teha aruandeid ning statistikat. Kõige raskem osa realiseerimisel on siduda kliendi kui ka autojuhi süsteemis Google Maps API abil. Andmebaasi meil peavad minna järgmised andmed:&lt;br&gt;<br /> 1. Tellimuse ID - genereeritakse automaatselt&lt;br&gt;<br /> 2. Kliendi ID &lt;br&gt;<br /> 3. Autojuhi ID&lt;br&gt;<br /> 4. Kuupäev ning tellimuse aeg&lt;br&gt;<br /> 5. Kuupäev ning tellimuse lõpetamise aeg&lt;br&gt;<br /> 6. Sihtpunkt - võib olla ka GIS koordinaatid Google API abil saadut&lt;br&gt;<br /> 7. Arve summa &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. &lt;br /&gt;<br /> Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid.&lt;br /&gt;<br /> Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust.&lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus&lt;br /&gt;<br /> Ilus disain&lt;br /&gt;<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> ===Prototype: ===<br /> https://dlukas1.visualstudio.com/_git/SimpleTaxiService<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine<br /> *'''17.12.17''' Prototyypi esitlemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=126088 2017-11-05T21:55:00Z

<p>Dlukas: /* Nice-to-have: */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. &lt;br /&gt;<br /> Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid.&lt;br /&gt;<br /> Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust.&lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus&lt;br /&gt;<br /> Ilus disain&lt;br /&gt;<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=126087 2017-11-05T21:54:52Z

<p>Dlukas: /* Must-have: */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. &lt;br /&gt;<br /> Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid.&lt;br /&gt;<br /> Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust.&lt;br /&gt;<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus<br /> Ilus disain<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=126086 2017-11-05T21:54:22Z

<p>Dlukas: /* Must-have: */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:===<br /> Võimalus registreerimiseks kolmeks rooliks - klient, taksojuht ja dispetšer. <br /> Tarkvara ise arvestab sõitu maksmist arvestades alg- ja lõpp punkteid.<br /> Soodustus püsiklientidele, kes ennem juba kasutasid rakenduse teenust.<br /> Võimalus näha statistikat teatud periodi jaoks ning näha kõige olulisemat - kui palju raha on teenitud arvestades kütuse kuulud ja autojuhi palka.<br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus<br /> Ilus disain<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=126084 2017-11-05T21:53:42Z

<p>Dlukas: /* Nice-to-have: */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot(app) või helistades telefoni teel dispetšerile, autojuhtidel võtta vastu tellimus nind dispetšerile jalgida praeguse olukorra ja statistikat. Antud projekti raames on võimalik realiseerida telefoni teel dispetšerile tellimuse vastuvõtmine, autojuhile selle edasi andmine, tellimuse oleku jälgimine ning teostatud tellimuse kinni panemine.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> <br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> Google Maps toetus<br /> Ilus disain<br /> Tagasiside jaatmise võimalus<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=125366 2017-10-30T12:20:29Z

<p>Dlukas: /* Nice-to-have: */</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot, autojuhtidel v6tta vastu tellimus nind despetserile jalgida praeguse olukorra ja statistikat<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> <br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> *Google Maps toetus<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:TaxiService&diff=125365 2017-10-30T12:20:15Z

<p>Dlukas: Created page with &quot;= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles = == Meeskond == * Dmitri Lukas * Jevgeni Jurtšenko == Idee == Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele...&quot;</p> <hr /> <div>= Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles =<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> == Idee ==<br /> Loodav rakendus on takso firma tarkvara, mis lubab klientidele tellida taksot, autojuhtidel v6tta vastu tellimus nind despetserile jalgida praeguse olukorra ja statistikat<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C# programmeerimiskeel<br /> *WPF tehnoloogia<br /> *Microsoft SQL Server<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> <br /> ===Must-have:=== <br /> <br /> <br /> ===Nice-to-have: ===<br /> *Maps toetus<br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''20.09.17''' Meeskonna moodustamine<br /> *'''30.09.17''' Projekti idee osas kokkuleppimine<br /> *'''15.10.17''' Projekti analüüsiga jätkamine<br /> *'''30.10.17''' Wiki lehe tegemine</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125360 2017-10-30T12:10:29Z

<p>Dlukas: /* Kaugõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> <br /> ===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===<br /> <br /> Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://stockforecaster.visualstudio.com/MyFirstProject/_wiki StockForecaster] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122277 2017-05-12T10:21:40Z

<p>Dlukas: /* Krüptoraha roll tulevikus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Muidugi ma ei ole ekstrasenss, aga mulle tundub et Bitconiil, ja kogu tehnoloogiasse mis on selle taga – blockchainil, on suur tulevik.<br /> <br /> Krüptoraha lubavad kasutajatele vahetada väärtulsikud asjad otse „arvutist arvutisse“. Nagu omal ajal paberraha loomine oli samm tulevikusse, nii ka krüptoraha on tulevikku raha. Praegu see süsteem ei ole täiuslik, aga maailm ei pane seda riiulisse.<br /> <br /> Krüptoraha tähtsus ei ole vaid mugav makseviis – seda saab kasutada kui väärtusehoidja, investeerimis instrument millel on kindel väärtus ja mis ei sõltu valuuta kursist ja majanduslikku olukorrast.<br /> <br /> Uued krüptovaluuta nimed tulevad ja kaovad iga päev. Üks nimi, millest tulevikkus võiks kuulda, on Zcash. See on täielikult anonüümne krüptoraha, ja praegu teist nii anonüümset valuutat ei ole. <br /> <br /> Ilmselt lisandub ka juurde sellised teenusepakkutajad, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti koos. See oleks ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122270 2017-05-12T09:49:12Z

<p>Dlukas: /* Kürptoraha reguleerimine */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüptorahale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptoraha reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122269 2017-05-12T09:48:13Z

<p>Dlukas: /* Kürptoraha reguleerimine */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> <br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüpiovaluutale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> <br /> Paistab, et krüptovaluuta reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. <br /> Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> <br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas&diff=122267 2017-05-12T09:47:14Z

<p>Dlukas: /* Kürptoraha reguleerimine */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Krüptoraha roll tulevikuühiskonnas=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6<br /> <br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Cryptocurrency Kürptoraha] on detsentraliseeritud virtuaalne valuuta, mis algas [https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin Bitcoini] loomisega 2009 aastal. See lõi aluse paljudele krüptoraha loomistele, populaarsusest järgmine on ilmselt [https://en.wikipedia.org/wiki/Dogecoin Dodgecoin], mis algselt loodi nalja viluks, kuid mille turuväärtus oli 2016 aastal üle 22 miljondi dollari. Alates sellest ajast on Bitcoini väärtus ajas kõikunud ja tänaseks jõudud juba pea 1700€ piirini ehk 1 bitcoin on väärt 1643€ hetkel. [http://www.coindesk.com/price/#2013-07-01,2017-05-10,close,bpi,USD Coindesk] graafikult on hästi näha ta kasvamine ajas.<br /> &lt;!--T--&gt;<br /> ==Ajalugu==<br /> Kersti<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Bitcoin<br /> https://en.wikipedia.org/wiki/Satoshi_Nakamoto<br /> <br /> ==Krüptoraha tootmine / kaevandamine==<br /> Rahvakeeli võib öelda, et krüptoraha toodetakse ehk kaevandatakse arvutite arvutusvõimsuse pealt, mis omakorda tähendab elektri kulutamist. Bitcoine kaevandatakse 25 kaupa ja see protsess on üsna kulukas. Inimesed loovad selleks eraldi riistvara odava energia riikidesse, et saada mingi kasu. Ameerikas on ühe bitcoin kaevanduse kohta tehtud ka [https://www.youtube.com/watch?v=ELA91d_mx80 Youtube video] ja teine [https://www.youtube.com/watch?v=K8kua5B5K3I samalaadne on Hiinas]. Neid leidub üle maailma ja maht suuresti varieerub.<br /> <br /> Krüptoraha pole oma olemuselt midagi muud kui üks [https://en.wikipedia.org/wiki/Blockchain''Blockhain''], millest tulebt täpsemalt juttu allpool. Lühidalt on ''blockchain'' hajusraamatupidamise kanne, mis eksisteerib tuhandetes arvutites ja mida saavad kõik kontrollida. See lahendas ära probleemi, kus saab kaks või enam korda osta tooteid sama raha eest. Nimelt võib seda pidada kui küpteeritut ahelat kürpteeritud ahela sees ja nii lõpmatu arv kordi, ning iga ahela muudatus on sünkroniseeritud vähemalt 51% ahela hoidjate kätte, mis on omakorda kontrollitud teiste ahela hoidjate käes. Ehk et võib ette kujutada seda kui kuubikut, mis on kuubiku sees, mille sees on omakorda kuubik ja nii kuni lõpmatu arv kordi. Keegi ei saa sisemist kuubikut muuta, ilma, et lõhuks ära välimise kuubiku ja kui välimine kuubik on lõhtud, siis teised, kel on samasugune kuubik, saavad kohe aru, kui on väline kuubik lõhutud, lihtsalt kuubikute võrdlemise kaudu. Kui keegi loob uue välimise kuubiku ja see on teiste poolt tunnustatud ja teistele ka loodud, vaid siis kehtib uus välimine kuubik, vastasel juhul on tegu võltsiga ja seda ignoreeritakse.<br /> <br /> Krüptoraha pole mitte midagi muud, kui digitaalne raamatupidamiskirje, mis on igas arvutis, kes tegeleb krüptoraha kaevandamisega ja on ühendanud ennast krütoraha võrku. Sel on väärtus, mille nimel on inimesed nõus tooteid ostma. Kui tahad raha kellegile kanda, siis teavitad tervet võrku, et see transaktsioon võtab aset. Kõik transaktsioonid omavad unikaalselt ''digiallkirja''. Ja igakord on see erinev tänu matemaatilisele arvutusele. Iga transaktsioon on kokku grupeeritud blokkideks, mida lahendatakse üle maailma. Kui kaks inimest lahendavad ühel ajal matemamaatilise probleemi, mis on seotud mingi blokiga, siis järgneb järgmine bloki lahendamine. Matemaatiliselt on võimatu, et juba üks blokk lahendatakse ühel ajal, rääkimata kahest. Pikem blokiaehel on siis uus põhi raamatupidamiskirje, mida kõik usaldavad. Kui juhtud olema blokiahelas, mida ei lahendata, siis lähed tagasi lahendamata bloki järjekorda.<br /> <br /> Bloki lahendamist võib võtta kui ka loteriivõitu, tõenäosus, et üks sama inimene järjest sama bloki ära lahendab, on ilmväikene. Selleks, et saada 50% tõenöosuset, et see inimene esimesena bloki ära lahendab, vajab 50% voolutarvet ja jõudlust üle ülejäänud masinate krüptoraha võrgus, mis omakorda teeb bloki lahendamise kulukamaks kui objekt väärt on.<br /> <br /> Sellest kõigest saab alguse uute krüptorahade loomine. Nimelt, see, kes bloki ära lahendab, saab tasu, bitconi bloki lahendamise eest 25 bitcoini. See on võrdne loteriivõiduna. Nii on loodud ka uus krüptoraha võrku. Tootmine jätkub. Bitcoini puhul luuakse kokku 21 millonit Bitcoini ja väikseim ühik, mida saata on 0,00000001 bitcoini, mida kutsutakse ka &quot;Satoshi&quot;ks. Eeldatava looja järgi. Aastal 2040 saab Bitcoini kaevandamine endale lõpu. Siis on raha loodud. Edasi hakkavad kaevandajad saama tehingutasusid, mis hoiab võrku elus.<br /> <br /> ==Krüptoraha olemus ja turvalisus==<br /> <br /> Kuna krüptoraha võimaldab inimestele anonüümsust (krüptoraha on võimalik vahetada pärisraha vastu täieliku anonüümsuskatte all) siis seetõttu on valdkonda tekkinud ka palju isikuid, kes püüavad seda ära kasutades kuritegelikul viisil tulu teenida.<br /> <br /> Krüpotoraha pettused võib laias laastus jagada kolmeks:<br /> <br /> <br /> '''1. Rahakoti privaatvõtme vargused'''<br /> <br /> Selle skeemi eesmärgiks on saada kätte kasutaja rahakoti privaatvõti, mille abil on võimalik rahakott tühjendada. Enimlevinud vahenditeks on arvutisse pahavara paigaldamine, mis nuhib kasutaja järgi. Teiseks viisiks on igasugused e-rahakotid/keskkonnad, mis nõuavad privaatvõtme sisestamist.<br /> Üheks antud riski maandamise võimaluseks on kasutada riistvaralist rahakotti, mis ühendatakse arvutiga kaabli abil. Suurimateks tootjateks on hetkel Trezor ning Ledger Wallet. Teiseks heaks võimaluseks on arveldada krüptorahaga mingis täiesti eraldi arvutis, kuhu on paigaldatud Linux operatsioonisüsteem ning mida regulaarselt uuendatakse. <br /> <br /> '''2. Ransomware'''<br /> <br /> Ransomware ehk krüptoviiruse eesmärgiks on arvutikasutajat tegema pahalase kontole ülekannet, pääsemaks enda arvutis krüpteeritud failidele ligi. Kui varem kasutati raha väljapressimiseks mõnda anonüümsust tagavat rahaülekannet (Western Union tankisti nimele nt.) siis seoses krüptorahade laialdasele levikule, nõutakse enamjaolt ülekannet Bitcoinides. <br /> <br /> Sisuliselt tähendab see seda, et arvutis olevad olulised andmed (raamatupidamisprogrammi andmebaas, isiklikud fotod ja failid, tööga seotud dokumendid) krüpteeritakse kasutades mõnda tugevat PKI krüpteerimisalgoritmi ning ainuke viis failide kättesaamiseks on need avada privaatvõtmega. Võtme saab aga peale paarisaja kuni paari tuhande dollari väärtuses Bitcoinide ülekandmisel pahalase kontole. <br /> <br /> Kui selline asi on juhtunud ning failid ei ole ülitähtsad, siis soovitatakse kõvaketas tallele panna ja oodata, kuni antud krüpteerimisalgoritm on oma aja ära elanud, misjärel saab selle lahti muukida. Aga on ka palju ettevõtteid ning eraisikuid, kes on läinud maksmise teed. Tihtipeale ei pruugi raha ülekandmisel failide avamiseks vajaminevat võtit kätte saadagi. Igal juhul tasuks teemaga politsei poole pöörduda.<br /> <br /> Üheks enim levinud krüptoviiruseks läbi aegade on olnud CryptoLocker, mis pressis kasutajatelt välja üle 75 miljoni dollari (seda BTC praeguste hindade juures).<br /> <br /> '''3. Kauplemiskeskkondade ning elektrooniliste rahakottide pettused'''<br /> <br /> Kuna kauplemiskeskkondades liiguvad väga suured rahad, võib tekkida keskkonna loojal kiusatus kogu raha kasutajatelt pihta panna või süsteem pole piisavalt turvaliselt üles ehitatud, mistõttu teevad selle rahast tühjaks häkkerid. Üheks suurimaks näiteks on vast Jaapanis tegutsenud Mt. Gox.<br /> <br /> <br /> Väiksemateks, kuid siiski levinud petuskeemideks on veel igasugused '''püramiidskeemid''', kus palutakse teatud hulk krüptoraga üle kanda, lubades ulmelisi intresse. Väljamakseid tehakse seni, kuni skeemiga on liitumas uusi kasutajaid, samas varem või hiljem kukub skeem kokku.<br /> <br /> Kuna BTC lähtekood on avalik ning igaüks saab sellest oma ''fork''i teha, lansseeritakse aeg-ajalt '''uusi krüptovaluutasid''' pakkudes soodsa hinnaga osta ning lubades raha väärtuse kasvu. Enamus neist kaob aga rahva vähese huvi tõttu ajaloo prügikasti, mistõttu jäävad neid omandanud isikud oma rahast ilma.<br /> <br /> ==Kürptoraha turud ja automaadid==<br /> Seoses viimasel ajal toimunud krüptoraha laialdasele on populaarsust kogunud erinevad krüptoraha kauplemisele suunatud online-turukeskkonnad. Varem, kui kaevandatud krüptoraha kogus ringluses (market cap) oli võrldlemisi väike, krüptorahaga kauplemist ning spekuleerimist praktliselt ei toiminud ning raha &quot;kaevandasid&quot; ja kogusid vaid asjahuvislised. Nüüd, kus levinud krüptorahad nagu Bitcoin, Litecoin ning Etherum on laial levinud massidesse, on tekkinud ka erinevaid kauplemiskeskkondi, kus on võimalik erinevaid krüptorahasid päris raha eest kaubelda. Samuti võimaldab enamus keskkondi erinevaid krüptorahasid omavahel kaubelda, näiteks osta Bitcoine Litecoini eest.<br /> <br /> Turgude tööpõhimõte on lihtne - luues endale vastavasse keskkonda konto, luuakse kasutajale virtuaalne krüptoraha konto süsteemi lokaalses andmebaasis. Kauplemisel toimuvad tehingud süsteemi enda blockchainis registreeritud kontolt, st. krüptoraha müües kantakse bitcoinid esmalt kaupmehe kontole, raha süsteemist &quot;välja võttes&quot; aga kaupleja kontole.<br /> <br /> See loob aga soodsa pinnase halbade kavatsustega kauplemiskeskkondade tekkeks, milles ainus eesmärk on piisava koguse krüptoraha enda kontole saamisel on see lõppkasutajatelt ära võtta. Tihtipeale tuuakse raha kadumise põhjuseks süsteemi sissemurdmise - anonüümsel häkkeril õnnestus kuidagi kauplemiskeskkonna privaatne võti kätte saada ning see rahast tühjaks teha. Üheks suurimaks näiteks võib tuua Jaapanis tegutsenud keskkonna Mt. Gox, kust &quot;kadus&quot; üleöö 460 miljoni dollari väärtuses Bitcoine. Olgugi, et ettevõtte algatas peale intsidenti pankrotiavalduse ning püüdis end süüst puhtaks pesta, jätab see veidi mõtteruumi.<br /> <br /> Seega tasub krüptoraha turgu valides eelkõige jälgida, kas kauplemiskeskkonnal on mõne usaldusväärse institutsiooni või riigi tegevusluba, kes on keskkonna omanikud ning milliseid turvalahendusi keskkond pakub. Seejärel aga vaadata, millised on teenustasud ja tehnilised lisavõimalused, nagu näiteks API kaudu automaatne kauplemine. Samuti märgib rolli maksemeetodite, valuutade ning krüptorahade valik, tunduvalt mugavam on ju krüptoraha osta eurode eest läbi oma kodupanga, kui tegeleda Paypali ning dollaritega. <br /> <br /> Populaarsemates kauplemiskeskkondadeks ning turgudeks 2017 a seisuga on:<br /> <br /> * '''BitStamp''' - 2011 a. Euroopas asutatud kauplemiskeskkond, omab Luksemburg finantsipnsektsiooni luba. Võimaldab osta/müüa Bitcoine nii eurode kui ka dollarite eest.<br /> * '''BTCe''' - 2011 a. Bulgaarias asutatud keskkond, mis võimaldab kauplemist Bitcoini, Litecoini ning Namecoiniga. Samuti on huvitavaks lisavõimaluseks saiti sisse ehitatud &quot;BTC oinary options&quot; mille näol on sisuliselt tegu hasartmänguga, kus on võimalik Bitcoini hinna muutumisele panustada.<br /> * '''CexIO''' - 2013 a Londonis asutatud kauplemiskeskkond, omab finantsinspektsiooni luba ning teeb tihedat koostööd pankadega.<br /> * '''CoinBase''' - 2012 a. loodud üks populaarsemaid kauplemiskeskkondi, paneb suurt rõhku turvalisusele.<br /> * '''Kraken''' - 2011 a. USA's loodud kauplemiskeskkond, mis paistab silma suure valiku krüptorahadega ning erinevate turvalisuslahendustega.<br /> * '''LakeBTC''' - 2013 a. loodud kauplemiskeskkond, natuke väiksem, kui teised, kuid samas soodsam<br /> * '''Gemini''' - New Yorki kauplemiskeskkond, kus on võimalik dollarite eest kaubelda Bitcoini ning Ether'iga. Omab USA föderaalset finantskindlustust varadele.<br /> * ''' btcMarkets''' - Võimaldab kaubelda Austraalia dollariga Bitcoini ning Litecoiniga.<br /> <br /> <br /> Sularahaga arveldamiseks on paljudes riikides ettevõtete poolt paigaldatud ka Bitcoini automaadid, millest enamus pakub sularaha väljavõtmist enda Bitcoini kontolt, kuid mõned neist võimaldavad ka Bitcoini ostmist sularaha sissemakse teel. Esimene BTC automaat paigaldati Kanadas, Vancouveri linna Robocoini poolt, nüüdseks on paraku see ettevõte tegevuse lõpetanud. Vaatamata sellele on ainuüksi USA's üle 700 BTC automaadi. Ka eestis ei ole rongist maha jäänud, siin asub koguni 2 automaati - üks neist Tallinnas, teine Narvas.<br /> <br /> ==Krüptoraha eest saadavad teenused tänapäeval==<br /> Kersti<br /> http://www.coindesk.com/information/what-can-you-buy-with-bitcoins/<br /> <br /> ==Kürptoraha reguleerimine==<br /> Võib vabalt öelda, et 2017 saab olema suurim aasta Bitcoinile ja teisele krüpiovaluutale. Bitcoini tõus üle $ 1000 tõi taas tähelepanu Bitcoini ja krüptovaluuta üldiselt peale. Krüptovaluuta mängib suurt rolli praeguses maailmas, ja seda võimsus ainult kasvab. Seega, riigide valitsused sooibiks seda reguleerida. <br /> Paistab, et krüptovaluuta reguleerimine algab vahetusest kohalikku rahadele, kui valitsus paneb barjääri vahetamiseks. Saab, näiteks, kas raskendada vahetusprotsess et heidutada kasutajaid või panna vahetamiseks komissioonimaks, mis teeks hinda koormavaks.<br /> Maksud on teine aspekt arvestamiseks. Erinevates riigides suhtlemine krüptorahale on erinev: näiteks Suurbritaanias ja Ameerika Ühendriikides valitsus otsustas loobuda maksude võtmisest krüptorahast, erinevalt sellest Austraalia valitsus otsustas rakendada maksud kõikidele digitaalvaluuta tehingule. <br /> Valitsuste katsed krüptovaluuta piiramiseks ja reguleerimiseks peavad olla ettevaatlikud. Kuidgi teatud kontroll peab eksisteerima (rahapesu ja terrorismi finantseerimise vältimiseks), need piirangud ei saa elimineerida kõik eelised ja mugavused mis pakkub krüptovaluuta.<br /> <br /> ==Kuidas hankida krüptoraha ja rahakotid==<br /> Krüptoraha kaitstakse sinu privaatvõtmega ja ülekandeid tehes kasutab teine osapool sinu avalikku võtit. Kuna iga transaktsioon on unikaalne, on soovitatud kasutada iga transaktsooni jaoks uut avalikku ja privaatvõtme paari.<br /> <br /> Tasub jagada krüptoraha rahakotid suures laastus kaheks - füüsiline, mis asetseb mälupulgal, paberil või arvutis, mis pole ühendatud internetti ja tarkvaraline, ehk, et privaatvõti asub mobiiltelefonis, krüptoraha rahakoti teenuse pakkuja juures või mis iganes seadmes, millega pääsed internetti ja millega on võimalus teha koha peal oste. Soovtatav on internetiga varustatud seadmes hoida väike hulk ja suurem kogus siis füüsilises seadmes.<br /> <br /> Alati kui teha ülekanne tasub hoiduda oma IP aadressi lekke ohust, alustades TOR võrgust, lõpetades VPN teenuste pakkujatest. Alati ülekannet tehes on mõistlik alla laadida kogu krüptoraha raamatupidamine, ehk terve ''blockchain''. Turvalise jaoks on algatatud ka projekt nimega [http://www.openbitcoinprivacyproject.org/ Open Bitcoin Privacy Project]. Eriti kasulik on jagada võtmete koopiad mitmeks jupiks, mis omavahel ühildades annab terviku, siis kui üks võtme osa ära varastakse, ei saa seda kasutada ilma teiste osadeta. Selleks on näiteks bitcoini jaoks olemas [https://www.bitcoinarmory.com/tutorials/armory-advanced-features/lockbox/ Lockbox]. <br /> <br /> Mõnigad interneti rahakotid<br /> * [https://greenaddress.it/en/ Greenaddress] - toetab ka Chromet, IOS ja Androidi<br /> * [https://spectrocoin.com/en/bitcoin-wallet.html Spectrocoin] - Samamoidi nagu Greenaddress toetab mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme, lisaks ka deebetkaardi põhist <br /> bitcoini<br /> * [https://www.kraken.com/ Kraken] - veebilehitseja põhine, võimaldab ka erinevate krüptorahade vahel teha tehinguid.<br /> * [https://blockchain.info/wallet/#/ Blockchain] - veebilehitseja põhine.<br /> * [https://jaxx.io/x Jaxx] - mitmed operatsioonisüsteemid, 9 kui täpne olla.<br /> * [https://strongcoin.com/ Strongcoin] - sama nagu Jaxx, aga veidi turvalisem kui Jaxx.<br /> * [https://www.bitoex.com/ BitoEx] - veebilehitseja põhine<br /> * [https://wallet.btc.com/ BTC] - väga laialt levinud, kuid on kolmanda osapoole suure kontrolli all.<br /> * [https://www.bitgo.com/wallet Bitgo] - nende suurim viga on see, et võtavad transaktsioonitasu.<br /> * [https://www.coinbase.com/join Coinbase] - kõige vähem turvalisem neist loetelust üleval pool ja ka kolmas osapool mängib suurt rolli.<br /> <br /> Neid on veel palju, siiamaani pole Kraken pettumust valmistanud ja kui on soov ja tahe, võite siinsamas ka teha ülekande, mõned ühekordsed bitcoini aadressid, väikseim summa 0,00010:<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> * 3JzAp4T7EGyxRUz1JUChD8AusL3cSqhjHj<br /> * 3BXBXzrU7Dv1cLUsrTm3xqCMzR1QS36bNU<br /> * 33XLy8PEEQC5DuPGSm4MhEyh4Z7y3XFRXi<br /> <br /> Soovitatav on kasutada võimalikut suurt teenusepakkujat ja soovitatav on alustada bitcoini jaoks [https://bitcoin.org/en/choose-your-wallet siit]. Kõik nad pakuvad erinevatest valuutadest deposiidi võimalust, tuleb lihtsalt jälgida juhised veebilehel. <br /> <br /> Lisaks pakuvad paljud ka bitcoini põhiseid deebetkaarte, neil enamasti on kuutasu või siis aastatasu. Aastas tuleb maksta kuskil 10-15 dollari vahel kaardihooldustasu, aga nende kaartidega saad maksta poodides bitcoinide eest ja ülekandeid kaardile saab teha üsna anonüümselt, kui jälgida ülal toodud turvalisuse punkte.<br /> * [https://bitpay.com/ Bitpay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://cryptopay.me/ Cryptopay] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://account.xapo.com XAPO] - VISA deebetkaart, oli üks esimesi turul.<br /> * [https://wirexapp.com/bitcoin-debit-card.html Wirex] - Mastercard deebetkaart.<br /> * [https://www.shiftpayments.com/card Shift] - VISA deebetkaart.<br /> * [https://anxpro.com/pages/card ANX] -VISA deebetkaart.<br /> * [https://coinsbank.com Coinsbank] - VISA deebetkaart, saab tellida ka ilma nimeta, et kaitsa lisaks privaatsust.<br /> <br /> ==Krüptoraha roll tulevikus==<br /> Dmitry<br /> http://www.huffingtonpost.com/entry/what-is-the-future-of-cryptocurrency_us_58cfd53ae4b0537abd9572bd<br /> <br /> Väike idee jätkuks eelmisele punktile, võid kasutada või mitte.<br /> Ilmselt neid teenusepakkujaid on veel ja lisandub ka juurde, kes pakuvad krüptorahakotti ja deebetkaarti. Ideaalne viis kolida oma rahapidamine privaatsemaks ja kaotada oma transaktsioonid suurte pankade käest ära. Tänapäeval on juba päris palju vabakutselisi töid krüptoraha põhised, ilmselt tulevikus on see võimalus ka regulaarse palgatöö juures.</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=120567 2017-04-30T07:25:23Z

<p>Dlukas: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119795 2017-03-30T20:33:42Z

<p>Dlukas: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119791 2017-03-29T18:41:05Z

<p>Dlukas: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119790 2017-03-29T18:33:13Z

<p>Dlukas: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118444 2017-03-07T19:08:29Z

<p>Dlukas: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Rando Kurel, 12 -Kustunud faili(de) taastamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118070 2017-02-24T11:39:54Z

<p>Dlukas: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118028 2017-02-22T08:21:54Z

<p>Dlukas: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118027 2017-02-22T07:55:19Z

<p>Dlukas: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118026 2017-02-22T07:54:46Z

<p>Dlukas: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dlukas&diff=107221 2016-10-13T19:39:41Z

<p>Dlukas: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> <br /> <br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Author: Dmitri Lukaš<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 13.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Soovin alustada sellega, et mul on väga hea meel õppida kõige arenenud ülikoolis Eestis.<br /> On tore, et IT Kolledž pakub palju võimalusi väljaõppeks – päeva-, õhtu- ja kaugõpe. Nii ka töötavad pereinimesed saavad uut haridust ja elukutset omandada.<br /> <br /> <br /> '''Esimesest sissejuhatast loengust''' sain teada, et lisaks põhi õppetööle pakub IT Kolledž palju muid huvitavaid võimalusi. Näiteks, külalislektorite esindused, täiendavad kursused eriala süvenemiseks, ROBOTEX klubi ja palju muud mis aitab tudengile arendada ennast IT valdkonnas.<br /> Minu esimene ülikool oli Eesti Mereakadeemia, mida ma edukalt lõpetasin 2008. aastal. Minu arvates õppimine Mereakadeemias ja IT Kolledžis on päris erinev, kuid esimene sissejuhatav loeng on pannud kõik oma paika.<br /> <br /> <br /> '''Teises loengus''' esindajana oli Andres Kütt, rääkis oma elust ja õppimist ning arhitektori tööst.<br /> <br /> Minu mõtlen sama moodi nagu Andres rääkis oma loengus: „Õpingu point ei ole õppida mingit keerulisemad tegusid, õppingu point on õppida inimest mõtlema. <br /> Koolide vahel on väga suur erinevus, tasub õppida minna võimalikult parimasse koolisse.<br /> Kui on väga hea põhjus siis igasugused asjad saavad võimalikuks.<br /> On täpselt üks inimene, keda päriselt huvitab sinu haridus – ja see on sina ise. Peab võtma ülikoolist maksimaalselt palju. Pead ise välja mõtlema mida sa saad sellest konkreetsest ainest&quot;.<br /> Rääkides süsteemi arhitektori tööst: arhitekti töö – juhtida keerukust. Kui süsteem läheb liiga keerulisek, see püüab minna kontrolli alt. Ja arhitekti ülesanne on anda seda kontrolli organisatsioonile tagasi. <br /> Arhitekti töö kriitiline oskus – oskus räägida, väljendada ennast soobivas keeles ning olla piisavalt veenduvalt, et tema sõnadele kuulaksid. Ka oleks hea õppida professionaalselt kommunikeerida inimestega.<br /> Minu meelest arhitekti töö on päris põnev va väljakutsetav, kuid vajab suurt kogemust ja tahte pidevalt õppida.<br /> <br /> <br /> '''Kolmas loengus''' Kristel ja Marko Kruustük rääkisid testimisest ja startupist.<br /> <br /> Tarkvara testimise põhimõte – teiste inimeste töös vigusid otsida, mis võib olla päris huvitav kui sul on kurg selle jaoks. Testimine saab olla nii kui hüppelaud et edasi arendajaks saada nii ka täiesti iseseisev karjääri või startupi suund.<br /> Miks nii palju uusi proekti sündivad aga vaid väike osa neist saab ellu jääda? Marko seletab seda nii, et tegudes oma äriga on vaja mõelda mitte ainult tehnilisest küljest, vaid ka äri pool peab olema hästi läbimõeldud.<br /> Mis üldse tähendab see pop-sõna „startup“? Paul Graham defineerib startupi nagu &quot;kiire kasvuga ettevõte&quot;. <br /> Esindamise käigul mul tekkis küsimus – miks, tõepoolest, Eestis on nii palju startupi? Kahju et ei osalesin elavas loengus et saaks seda Kristel ja Marko käest küsida, aga mulle tundub selle põhjuseks võib olla see, et Eestis on palju aktiivseid ja oskuslikkeid noor inimesi, kes ei suuda ennast realiseerida töödes mingis ettevõttes. Ise realiseerimiseks neil on kaks võimalust – esimene on minna välismaale, kus on rohkem võimalusi, ja teine on osata oma äri, teha startupi, mis on põnevam ja mida paljudki teevad.<br /> <br /> <br /> '''Neljas loeng''' – Lembitu Ling süsadminnimisest<br /> <br /> Lembitu sõnade järgi hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olla liiga laisk. Ta peab oma süsteemi üle käia ja teadma kuidas asjad tegelikult töötavad. Hea süsadmin on nähtamatu, kõik süsteemid töötavad ja teda näha ei ole. Ta on partner arhitektile, arendajale ja juhtkonnale.<br /> Mina arvan, et süsadmiini töö, vähemegi seda ei ole näha kui kõik töötab hästi, on äärmiselt oluline nii ettevõtjale kui ka tarbijale.<br /> <br /> <br /> '''Viies loeng''' – Andres Septer ja Einar Koltšanov tööturust <br /> <br /> Et leida endale hea töökoha on vaja alati enne uurida mis seal sees toimub, kontrollida tausta. Töökäigus kõik allveekivid ilmuvad nii kui nii, aga on parem olla kursis mis sind ootab.<br /> On tarvis luua sidemeid ehk „võrgustik“ – alates IT Kolledzist ja kogu elu jooksul. Nagu mu endisel erialal sama IT valdkonnas kõik head tööpakkumised liikuvad suust suhu, mitte CV keskuse kaudu. <br /> Veel üks Eesti tööturu eripära on sunnitud mobiilsus, mis tähendab, et kui tahad parima töökoha või palka saada peab minema edasi teise firmasse. <br /> Minu jaoks IT valdkonna suur pluss on see, et saab valida kuhu minna tööle – kas riigiasutusse, mingi suure firma esindusse, kohalikke IT-firmasse, osaleda startupis, minna välismaale või asutada oma äri. Igal teel on omad head ja halbad küljed, kuid mulle meeldib perspektiiv alustada oma startupi või oma ettevõte.<br /> <br /> <br /> '''Kuues loeng''' – Ivar Laur andmeteanalüüsist<br /> <br /> Kas andmed ja elu üldse alluvad analüüsi? Ivari sõnul alluvad küll, aga nende õige kasutamine on teine küsimus. Andmete puudus, tõlgendamis ja kasutamis vead teevad analüüsi raskemaks. Andmeteanalüüs on tähtis objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks. <br /> Minu arust andmeanalüüs on kriitiliselt oluline nii kõrgemal tasemel (riik, suured korporatsioonid) kui ka väiksemal ettevõttel, et edukalt areneda ja õppida oma ja teiste veade peal.<br /> <br /> <br /> '''Seitsmes loeng''' – Jaan Priisalu küberkaitsest<br /> <br /> Kuna Eesti on e-riik, küberkaitse on väga oluline meie jaoks. Internetipank, id-kaardi võimalused, e-valimised – kõik need asjad lihtsustavad elu kuid ka nõuavad turvalisust.<br /> Jaan räägib, et küberkaitsesüsteem peab olema lihtne, mida keerulisem see on seda rohkem võimalusi seda avaneda. Küberkaitsmes töötamine on pidev õppimine, vaatamine mis muujal toimub. On äärmiselt oluline teadma mis on sinu tugevad küljed ja mis on nõrkused, ning mis on su vastase võimalused ja tahed.<br /> Tänapäeval küberkuritegijad on eriti ohtlikud tänu sellele, et internet võimaldab neile koostööd teha ja oma kogemust omavahel vahetada. Praeguses maailmas konfliktid, kaasarvates sõjaväälised, algavad kübermaailmas. <br /> Minu meeles, Cyber Security õppeprogramm IT Kolledzis saab anda palju hea spetsialiste selles alas ja aitama Eestisse ja tema elanikkele tunda ennast turvalisuses.<br /> <br /> <br /> '''Kaheksas loeng''' – Hedi Mardisoo IT´st ja turundusest<br /> <br /> Nüüdsel ajal, kui konkurents on suur ja kaup või teenus iseennast ei müü, õige brandi ja turunduspoliitika annavad firmasse eelist. Brandi loomiseks on vaja arusaada, millist väärtust see annab inimestele. Turundusmehe põhiline oskus on anda seda väärtust klientidele ja hoida oma brand kõrgel tasemel.<br /> Ma arvan, et isegi väga hea kaup vajab reklaami, et inimesed said sellest teada. Nii tulebki et turundamine ja IT on ettevõttes seotud. Nagu rääkis Bill Gates: „If your business is not on the internet, then your business will be out of business“. <br /> <br /> <br /> '''Allikad:'''<br /> <br /> 1. „Õppekorraldus ja sisekord“ - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a IT Kolledz 2016<br /> <br /> 2. „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“ – Andres Kütt - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f IT Kolledz 2016<br /> <br /> 3. „Testimine ja startupid“ - Kristel &amp; Marko Kruustük - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true IT Kolledz 2016 <br /> <br /> 4. „Süsadminnimisest“ – Lembitu Ling - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 5. „IT tööturg&quot; – Andres Septer ja Einar Koltšanov - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc0 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 6. &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; – Ivar Laur - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 7. „Eesti Vabariigi küberkaitse“ – Jaan Priisalu - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 8. „IT ja turundus&quot; – Hedi Mardisoo - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT Kolledz 2016<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi.''' <br /> <br /> Kaua on võimalik arvestust järele teha? - Saad teha kuni 2 kordussooritust. <br /> <br /> Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? - Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br /> <br /> Mis on tähtajad? - Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br /> <br /> Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? - RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka.<br /> <br /> Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? - Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € Hitsa kontole.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).'''<br /> <br /> Millised on tegevused? - Pean esitada ÕIS-is avaldus koos varase töökogemuse tõendava dokumendidega.<br /> <br /> Millised on tähtajad? - Avalduse esitmise viimane tähtaeg on 10 tööpäev enne punase joone päeva.<br /> <br /> Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? - VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvesta semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, kuid täidavad aastase õppekoormust.<br /> <br /> <br /> <br /> == Ülesanne ==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Kuna semestris pean koguda vähemalt 27 EAPd, siis esimesest semestrist on puudu 3 EAP ning teisest 1 EAP, mis kokku teeb arve (3 Eap + 1 EAP) * 50 €/EAP = 200 €.<br /> <br /> '''Allikad:'''<br /> <br /> 1.VÕTA kord IT Kolledži leheküljel http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/<br /> <br /> 2.KKK IT Kolledži lehekülg http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dlukas&diff=107206 2016-10-13T18:49:24Z

<p>Dlukas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> <br /> <br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Author: Dmitri Lukaš<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 13.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Soovin alustada sellega, et mul on väga hea meel õppida kõige arenenud ülikoolis Eestis.<br /> On tore, et IT Kolledž pakub palju võimalusi väljaõppeks – päeva-, õhtu- ja kaugõpe. Nii ka töötavad pereinimesed saavad uut haridust ja elukutset omandada.<br /> <br /> <br /> '''Esimesest sissejuhatast loengust''' sain teada, et lisaks põhi õppetööle pakub IT Kolledž palju muid huvitavaid võimalusi. Näiteks, külalislektorite esindused, täiendavad kursused eriala süvenemiseks, ROBOTEX klubi ja palju muud mis aitab tudengile arendada ennast IT valdkonnas.<br /> Minu esimene ülikool oli Eesti Mereakadeemia, mida ma edukalt lõpetasin 2008. aastal. Minu arvates õppimine Mereakadeemias ja IT Kolledžis on päris erinev, kuid esimene sissejuhatav loeng on pannud kõik oma paika.<br /> <br /> <br /> '''Teises loengus''' esindajana oli Andres Kütt, rääkimas oma elustja õppimist ning arhitektori tööst.<br /> <br /> Tema sõnad „Õpingu point ei ole õpida mingit keerulisemad tegusid, õppingu point on õppida inimest mõtlema“ klappivad minu suhtlemisega õppimisele. <br /> Koolide vahel on väga suur erinevus, tasub õppida minna võimalikult parimale koolile.<br /> Kui on väga hea põhjus siis igasguused asjad saavad võimalikuks.<br /> On täpselt üks inimene, keda päriselt hivitab sinu haridus – ja see on sina. Peab võtta ülikoolist kõik. Peab ise välja mõelda mis sa saab sellest konkreetsest ainest.<br /> Rääkides süsteemi arhitektori tööst: arhitekti töö – juhtida keerukust. Kui süsteem läheb liiga keerulisek, see püüabminna kontrolli alt. Ja arhitekti ülesanne on tagastada seda kontrolli organisatsioonile. <br /> Arhitekti töö kriitiline oskus – oskus räägida, väljendada ennast soobivas keeles ning olla piisavalt veemevalt et temale sõnadele kuulakse. Ka oleks hea saada MBA tase ja õppida professionaalselt kommunikeerda inimestega.<br /> Minu meelest arhitektori töö on päris põnev va väljakutsetav, kuid vajab suurt kogemust ja tahe pidevalt õppida.<br /> <br /> <br /> '''Kolmas loengus''' Kristel ja Marko Kruustük raagisid testimisest ja startupist.<br /> <br /> Tarkvara testimise põhimõte – teiste inimeste töös vigusid otsida, mis võib olla päris huvitav kui sul on kurg selle jaoks. Testimine saab olla nii kui hüppelaud et edasi arendajaks saada nii ka täiesti iseseisev karjääri või startupi suund.<br /> Miks nii palju uusi proekti sündivad aga vaid väike osa neist saab ellu jaada? Marko seletab seda nii, et tegudes oma äriga on vaja mõelda mitte ainult tehnilisest kuljest, vaid ka äri pool peab olema hästi läbimüeldud.<br /> Mis õldse tähendab see pop-sõna „startup“? Paul Graham defineerib startupi kui kiire kasvuga ettevõte. <br /> Esindamise käigul mul tekkis kõsimus – miks, tõepoolest, Eestis on nii palju startupi? Kahju et ei osalesin elavas loengus et saaks seda Kristel ja Marko käest küsida, aga mulle tundub selle põhjuseks võib olla see, et Eestis on palju aktiivseid ja oskuslikkeid noorinimesi, kes ei suuda ennast realiseerida töödes mingis ettevõttes. Ise realiseerimiseks neil on kaks võimalust – esimene on minna välismaale, kus on rohkem võimalusi, ja teine on osata oma äri, teha startupi, mis on põnevam ja mida paljudki teevad.<br /> <br /> <br /> '''Neljas loeng''' – Lembitu Ling süsadminnimisest<br /> <br /> Lembitu sõnade järgi hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olle liiga laisk. Ta peab oma süsteemi üle käia ja peab teama kuidas asjad tegelikult töötavad. Hea süsadmin on nähtamatu, kõik süsteemid töötavad ja teda näha ei ole. Ta on partner arhitektorile, arendajale ja juhtkonnale.<br /> Mina arvan, et süsadmiini töö, vähemegi seda ei ole näha kui kõik töötab hästi, on äärmiselt oluline nii ettevõtjale kui ka tarbijale.<br /> <br /> <br /> '''Viies loeng''' – Andres Septer ja Einar Koltšanov tööturust <br /> <br /> Et leia endale hea töökoha on vaja alati enne uurida mis seal sees toimub, kontrollida tausta. Leida keegi „seestpool“ või endine. Töökäigus kõik allveekivid ilmuvad nii kui nii, aga on parem olla kursis mis sind ootab.<br /> On tarvis luua „võrgustik“, luua sidemeid – alates IT Kolledzi ja kogu elu jooksul. Nagu mu endiselgi erialal, IT valdkonnas kõik head tööpakkumised liikuvad suust suhu, mitte CV keskuse kaudu. <br /> Veel üks Eesti tööturu eripära on sunnitud mobiilsus, mis tahendab et kui tahad parima töökoha või palka saada peab minna edasi teise firmasse. <br /> Minu jaoks IT valdkonna suur pluss on see, et saab valida kuhu minna tööle – kas riigiasutusse, mingi suure firma esindusse, kohalikke IT-firmasse, osaleda startupis, minna välismaale või asutada oma äri. Igal teel on omad head ja halbad küljed, kuid mulle meeldib perspektiiv alustada oma startuppi või oma ettevõte.<br /> <br /> <br /> '''Kuues loeng''' – Ivar Laur andmeteanalüüsist<br /> <br /> Kas andmed ja elu üldse alluvad analüüsi? Ivari sõnul alluvad küll, aga neid õige kasutamine on teine küsimus. Andmete puuduvus, tõlgendamis ja kasutamis vead teevad analüüsi raskemaks. Andmeteanalüüs on tähtis objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks. <br /> Minu arust andmeanalüüs on kriitiliselt oluline nii kõrgemal tasemel (riik, suured korporatsioonid) kui ka väiksemal ettevõttel et edukalt areneda ja õppida oma ja teiste veade peal.<br /> <br /> <br /> '''Seitsmes loeng''' – Jaan Priisalu küberkaitsest<br /> <br /> Kuna Eesti on e-riik, küberkaitse on väga oluline meie jaoks. Internetipank, id-kaardi võimalused, e-valimised – kõik need asjad lihtsustavad elu kuid ka nõuavad turvalisust.<br /> Jaan räägib, et küberkaitsesüsteem peab olema lihtne, mida keerulisem see on seda rohkem võimalusi seda avanema. Küberkaitsmes töötamine on pidev õppimine, vaatamine mis muujal toimub. On äärmiselt oluline teatada mis on sinu tugevad küljed ja mis on nõrkused, ning mis on su vastase võimalused ja tahed.<br /> Tänapäeval, küberkuritegijaid on eriti ohtlikud tänu sellele, et internet võimaldab neile koostööd teha ja oma kogemust vahetada. Praeguses maailmas konfliktid, kaasarvates sõjaväälised, algavad kübermaailmas. <br /> Minu meeles, Cyber Security õppeprogramm IT Kolledzis saab anda palju hea spetsialiste selles alas ja aitama Eestisse ja tema elanikkele tunda ennast turvalisuses.<br /> <br /> <br /> '''Kaheksas loeng''' – Hedi Mardisoo IT´st ja turundusest<br /> <br /> Nüüdsel ajal, kui konkurents on suur ja kaup või teenus iseennast ei müü, õige brandi ja turunduspoliitika annavad firmasse konkurentseelis. Brandi loomiseks on vaja arusaada, mis väärtus see annab inimestele. Turundusmehe põhiline oskus on anna seda väärtust klientidele ja hoia oma brand kõrgel tasemel.<br /> Ma arvan, et isegi väga hea kaup vajab reklaami, et inimesed said sellest teada. Nii tulebki et turundamine ja IT on ettevõttes seotud. Nagu räägis Bill Gates: „If your business is not on the internet, then your business will be out of business“. <br /> <br /> <br /> '''Allikad:'''<br /> <br /> 1. „Õppekorraldus ja sisekord“ - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a IT Kolledz 2016<br /> <br /> 2. „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“ – Andres Kütt - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f IT Kolledz 2016<br /> <br /> 3. „Testimine ja startupid“ - Kristel &amp; Marko Kruustük - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true IT Kolledz 2016 <br /> <br /> 4. „Süsadminnimisest“ – Lembitu Ling - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 5. „IT tööturg&quot; – Andres Septer ja Einar Koltšanov - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc0 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 6. &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; – Ivar Laur - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 7. „Eesti Vabariigi küberkaitse“ – Jaan Priisalu - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 8. „IT ja turundus&quot; – Hedi Mardisoo - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT Kolledz 2016<br /> <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi.''' <br /> <br /> Kaua on võimalik arvestust järele teha? - Saad teha kuni 2 kordussooritust. <br /> <br /> Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? - Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br /> <br /> Mis on tähtajad? - Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br /> <br /> Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? - RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka.<br /> <br /> Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? - Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € Hitsa kontole.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).'''<br /> <br /> Millised on tegevused? - Pean esitada ÕIS-is avaldus koos varase töökogemuse tõendava dokumendidega.<br /> <br /> Millised on tähtajad? - Avalduse esitmise viimane tähtaeg on 10 tööpäev enne punase joone päeva.<br /> <br /> Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? - VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvesta semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, kuid täidavad aastase õppekoormust.<br /> <br /> <br /> <br /> == Ülesanne ==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Kuna semestris pean koguda vähemalt 27 EAPd, siis esimesest semestrist on puudu 3 EAP ning teisest 1 EAP, mis kokku teeb arve (3 Eap + 1 EAP) * 50 €/EAP = 200 €.<br /> <br /> '''Allikad:'''<br /> <br /> 1.VÕTA kord IT Kolledži leheküljel http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/<br /> <br /> 2.KKK IT Kolledži lehekülg http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/</div>

Dlukas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dlukas&diff=107205 2016-10-13T18:43:44Z

<p>Dlukas: 1. Essee</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Kaugõpe)]]<br /> <br /> <br /> <br /> == Content ==<br /> [[:1.Essee]]<br /> <br /> <br /> == Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br /> Author: Dmitri Lukaš<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 13.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Soovin alustada sellega, et mul on väga hea meel õppida kõige arenenud ülikoolis Eestis.<br /> On tore, et IT Kolledž pakub palju võimalusi väljaõppeks – päeva-, õhtu- ja kaugõpe. Nii ka töötavad pereinimesed saavad uut haridust ja elukutset omandada.<br /> <br /> '''Esimesest sissejuhatast loengust''' sain teada, et lisaks põhi õppetööle pakub IT Kolledž palju muid huvitavaid võimalusi. Näiteks, külalislektorite esindused, täiendavad kursused eriala süvenemiseks, ROBOTEX klubi ja palju muud mis aitab tudengile arendada ennast IT valdkonnas.<br /> Minu esimene ülikool oli Eesti Mereakadeemia, mida ma edukalt lõpetasin 2008. aastal. Minu arvates õppimine Mereakadeemias ja IT Kolledžis on päris erinev, kuid esimene sissejuhatav loeng on pannud kõik oma paika.<br /> <br /> '''Teises loengus''' esindajana oli Andres Kütt, rääkimas oma elustja õppimist ning arhitektori tööst.<br /> Tema sõnad „Õpingu point ei ole õpida mingit keerulisemad tegusid, õppingu point on õppida inimest mõtlema“ klappivad minu suhtlemisega õppimisele. <br /> Koolide vahel on väga suur erinevus, tasub õppida minna võimalikult parimale koolile.<br /> Kui on väga hea põhjus siis igasguused asjad saavad võimalikuks.<br /> On täpselt üks inimene, keda päriselt hivitab sinu haridus – ja see on sina. Peab võtta ülikoolist kõik. Peab ise välja mõelda mis sa saab sellest konkreetsest ainest.<br /> Rääkides süsteemi arhitektori tööst: arhitekti töö – juhtida keerukust. Kui süsteem läheb liiga keerulisek, see püüabminna kontrolli alt. Ja arhitekti ülesanne on tagastada seda kontrolli organisatsioonile. <br /> Arhitekti töö kriitiline oskus – oskus räägida, väljendada ennast soobivas keeles ning olla piisavalt veemevalt et temale sõnadele kuulakse. Ka oleks hea saada MBA tase ja õppida professionaalselt kommunikeerda inimestega.<br /> Minu meelest arhitektori töö on päris põnev va väljakutsetav, kuid vajab suurt kogemust ja tahe pidevalt õppida.<br /> <br /> '''Kolmas loengus''' Kristel ja Marko Kruustük raagisid testimisest ja startupist.<br /> Tarkvara testimise põhimõte – teiste inimeste töös vigusid otsida, mis võib olla päris huvitav kui sul on kurg selle jaoks. Testimine saab olla nii kui hüppelaud et edasi arendajaks saada nii ka täiesti iseseisev karjääri või startupi suund.<br /> Miks nii palju uusi proekti sündivad aga vaid väike osa neist saab ellu jaada? Marko seletab seda nii, et tegudes oma äriga on vaja mõelda mitte ainult tehnilisest kuljest, vaid ka äri pool peab olema hästi läbimüeldud.<br /> Mis õldse tähendab see pop-sõna „startup“? Paul Graham defineerib startupi kui kiire kasvuga ettevõte. <br /> Esindamise käigul mul tekkis kõsimus – miks, tõepoolest, Eestis on nii palju startupi? Kahju et ei osalesin elavas loengus et saaks seda Kristel ja Marko käest küsida, aga mulle tundub selle põhjuseks võib olla see, et Eestis on palju aktiivseid ja oskuslikkeid noorinimesi, kes ei suuda ennast realiseerida töödes mingis ettevõttes. Ise realiseerimiseks neil on kaks võimalust – esimene on minna välismaale, kus on rohkem võimalusi, ja teine on osata oma äri, teha startupi, mis on põnevam ja mida paljudki teevad.<br /> <br /> '''Neljas loeng''' – Lembitu Ling süsadminnimisest<br /> Lembitu sõnade järgi hea süsadmin on laisk, aga ta ei tohi olle liiga laisk. Ta peab oma süsteemi üle käia ja peab teama kuidas asjad tegelikult töötavad. Hea süsadmin on nähtamatu, kõik süsteemid töötavad ja teda näha ei ole. Ta on partner arhitektorile, arendajale ja juhtkonnale.<br /> Mina arvan, et süsadmiini töö, vähemegi seda ei ole näha kui kõik töötab hästi, on äärmiselt oluline nii ettevõtjale kui ka tarbijale.<br /> <br /> '''Viies loeng''' – Andres Septer ja Einar Koltšanov tööturust <br /> Et leia endale hea töökoha on vaja alati enne uurida mis seal sees toimub, kontrollida tausta. Leida keegi „seestpool“ või endine. Töökäigus kõik allveekivid ilmuvad nii kui nii, aga on parem olla kursis mis sind ootab.<br /> On tarvis luua „võrgustik“, luua sidemeid – alates IT Kolledzi ja kogu elu jooksul. Nagu mu endiselgi erialal, IT valdkonnas kõik head tööpakkumised liikuvad suust suhu, mitte CV keskuse kaudu. <br /> Veel üks Eesti tööturu eripära on sunnitud mobiilsus, mis tahendab et kui tahad parima töökoha või palka saada peab minna edasi teise firmasse. <br /> Minu jaoks IT valdkonna suur pluss on see, et saab valida kuhu minna tööle – kas riigiasutusse, mingi suure firma esindusse, kohalikke IT-firmasse, osaleda startupis, minna välismaale või asutada oma äri. Igal teel on omad head ja halbad küljed, kuid mulle meeldib perspektiiv alustada oma startuppi või oma ettevõte.<br /> <br /> '''Kuues loeng''' – Ivar Laur andmeteanalüüsist<br /> Kas andmed ja elu üldse alluvad analüüsi? Ivari sõnul alluvad küll, aga neid õige kasutamine on teine küsimus. Andmete puuduvus, tõlgendamis ja kasutamis vead teevad analüüsi raskemaks. Andmeteanalüüs on tähtis objektiivsete otsuste tegemiseks, ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks. <br /> Minu arust andmeanalüüs on kriitiliselt oluline nii kõrgemal tasemel (riik, suured korporatsioonid) kui ka väiksemal ettevõttel et edukalt areneda ja õppida oma ja teiste veade peal.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng''' – Jaan Priisalu küberkaitsest<br /> Kuna Eesti on e-riik, küberkaitse on väga oluline meie jaoks. Internetipank, id-kaardi võimalused, e-valimised – kõik need asjad lihtsustavad elu kuid ka nõuavad turvalisust.<br /> Jaan räägib, et küberkaitsesüsteem peab olema lihtne, mida keerulisem see on seda rohkem võimalusi seda avanema. Küberkaitsmes töötamine on pidev õppimine, vaatamine mis muujal toimub. On äärmiselt oluline teatada mis on sinu tugevad küljed ja mis on nõrkused, ning mis on su vastase võimalused ja tahed.<br /> Tänapäeval, küberkuritegijaid on eriti ohtlikud tänu sellele, et internet võimaldab neile koostööd teha ja oma kogemust vahetada. Praeguses maailmas konfliktid, kaasarvates sõjaväälised, algavad kübermaailmas. <br /> Minu meeles, Cyber Security õppeprogramm IT Kolledzis saab anda palju hea spetsialiste selles alas ja aitama Eestisse ja tema elanikkele tunda ennast turvalisuses.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng''' – Hedi Mardisoo IT´st ja turundusest<br /> Nüüdsel ajal, kui konkurents on suur ja kaup või teenus iseennast ei müü, õige brandi ja turunduspoliitika annavad firmasse konkurentseelis. Brandi loomiseks on vaja arusaada, mis väärtus see annab inimestele. Turundusmehe põhiline oskus on anna seda väärtust klientidele ja hoia oma brand kõrgel tasemel.<br /> Ma arvan, et isegi väga hea kaup vajab reklaami, et inimesed said sellest teada. Nii tulebki et turundamine ja IT on ettevõttes seotud. Nagu räägis Bill Gates: „If your business is not on the internet, then your business will be out of business“. <br /> <br /> <br /> '''Allikad:'''<br /> <br /> 1. „Õppekorraldus ja sisekord“ - Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a IT Kolledz 2016<br /> <br /> 2. „Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu“ – Andres Kütt - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f IT Kolledz 2016<br /> <br /> 3. „Testimine ja startupid“ - Kristel &amp; Marko Kruustük - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true IT Kolledz 2016 <br /> <br /> 4. „Süsadminnimisest“ – Lembitu Ling - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 5. „IT tööturg&quot; – Andres Septer ja Einar Koltšanov - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc0 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 6. &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; – Ivar Laur - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 7. „Eesti Vabariigi küberkaitse“ – Jaan Priisalu - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 IT Kolledz 2016<br /> <br /> 8. „IT ja turundus&quot; – Hedi Mardisoo - https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 IT Kolledz 2016<br /> <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> <br /> '''Kukkusid arvestusel läbi.''' <br /> <br /> Kaua on võimalik arvestust järele teha? - Saad teha kuni 2 kordussooritust. <br /> <br /> Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? - Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.<br /> <br /> Mis on tähtajad? - Korduseksami ja -arvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani peale õpetamisel olnud semestrit.<br /> <br /> Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? - RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka.<br /> <br /> Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? - Kui õpid OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € Hitsa kontole.<br /> <br /> <br /> <br /> '''Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).'''<br /> <br /> Millised on tegevused? - Pean esitada ÕIS-is avaldus koos varase töökogemuse tõendava dokumendidega.<br /> <br /> Millised on tähtajad? - Avalduse esitmise viimane tähtaeg on 10 tööpäev enne punase joone päeva.<br /> <br /> Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse? - VÕTA kaudu saadud EAPd ei arvesta semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel, kuid täidavad aastase õppekoormust.<br /> <br /> <br /> <br /> == Ülesanne: ==<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Kuna semestris pean koguda vähemalt 27 EAPd, siis esimesest semestrist on puudu 3 EAP ning teisest 1 EAP, mis kokku teeb arve (3 Eap + 1 EAP) * 50 €/EAP = 200 €.<br /> <br /> '''Allikad:'''<br /> <br /> 1.VÕTA kord IT Kolledži leheküljel http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/<br /> <br /> 2.KKK IT Kolledži lehekülg http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ <br /> 3.Avalik e-kiri 2016/17 kaugõppe esmakurslastele</div>

Dlukas