https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Dvajak 2026-05-12T01:08:56Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=100188 2016-01-08T13:32:58Z

<p>Dvajak: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Seda ette kujutades antakse igale majale ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Eelnevalt mainitu järgi on CHS asendunud LBA'ga seepärast et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat ja põhjust, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei oleks tänapäevane elu ettekujutatav. Kui CHS oleks ikka kasutuses, ei oleks infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning inimesed peaksid omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA'ga saab kõvakettaid kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal müstiline suurus, kuid sama arvati 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks, on inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud, see teema keerukas, sest kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmise ja neist arusaamine on aeganõudev õppimine. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=100187 2016-01-08T13:23:59Z

<p>Dvajak: /* LBA vs CHS */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Seda ette kujutades antakse igale majale ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Eelnevalt mainitu järgi on CHS asendunud LBA'ga seepärast et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat ja põhjust, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei oleks meie elu ettekujutatav. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=100186 2016-01-08T13:18:11Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Seda ette kujutades antakse igale majale ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei oleks meie elu ettekujutatav. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=99855 2016-01-03T17:22:32Z

<p>Dvajak: /* Viited */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei oleks meie elu ettekujutatav. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=99854 2016-01-03T17:22:05Z

<p>Dvajak: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei oleks meie elu ettekujutatav. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=99853 2016-01-03T17:14:47Z

<p>Dvajak: /* LBA vs CHS */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mäludega kõvaketaste juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsiti üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritati üles leida korrektne sektor. See oligi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale kõvaketaste mälu jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate kõvaketaste juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei kujutaks me enda elu praegu ettegi. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=99852 2016-01-03T17:11:10Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia puhul otsitakse päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbrit, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli kõvaketta maksimum suuruseks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA kõvaketta mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei kujutaks me enda elu praegu ettegi. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=99851 2016-01-03T17:07:15Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimummääraks on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kernel, emaplaadi BIOS ja IDE &lt;i&gt;controller&lt;/i&gt; peavad toetama LBA48. <br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei kujutaks me enda elu praegu ettegi. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=99850 2016-01-03T17:03:52Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimumäärkas on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> The kernel, motherboard BIOS and the IDE controller needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with LBA48.<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei kujutaks me enda elu praegu ettegi. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98652 2015-12-06T19:40:13Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimumäärkas on 144 PB (144 000 000 GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> The kernel, motherboard BIOS and the IDE controller needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with LBA48.<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei kujutaks me enda elu praegu ettegi. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98650 2015-12-06T19:39:22Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimumäärkas on 144 PB (144 000 000GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> The kernel, motherboard BIOS and the IDE controller needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with LBA48.<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> LBA-ta ei kujutaks me enda elu praegu ettegi. Elades ikka CHS'i toel, ei oleks meie infosüsteemid nii arenenud, nagu nad praegu on ning me peaksime omama ulmelistes kogustes 500 MB-seid kettaid, et kasvõi mõeldagi sellisele olevikule nagu seda on praegu. LBA on praeguseks avanud meile uksed, läbi mille saab seda tehnoloogiat kasutada mälumahuga kuni 144 PB, mis on praegusel ajal meile müstiline suurus, kuid sama sai õelda 20 aastat tagasi 500 MB kohta.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib õelda, et inimesele, kes varem pole kõvaketastega kokku puutunud võib see teema väga segaseks jääda, sest endalgi on probleeme kõikide lühendite ja mõistete meeldejätmisega ja neist arusaamisega. Sellekohane eestikeelne materjal praktiliselt puudub ning kõik tuleb endale selgeks teha inglise keeles.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98622 2015-12-06T19:14:46Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 28-bitise LBA puhul oli maksimum mälumahuks 137,4 GB, kuid mahtude suurenedes tekkis vajadus ka LBA edasiarenduseks ning tänapäevase 48-bitise LBA mälu maksimumäärkas on 144 PB (144 000 000GB) &lt;ref&gt;http://www.linuxquestions.org/questions/linux-general-1/what-exactly-is-lba48-174457/&lt;/ref&gt;<br /> <br /> 48-bit Logical Block Addressing (LBA) extends the capacity of IDE ATA/ATAPI devices beyond the limit of 137.4 GB. This limit applies to IDE ATA/ATAPI devices only and not to SCSI interface devices. The original design specification for the ATA interface only provided 28-bits with which to address the devices. This meant that a hard disk could only have a maximum of 268,435,456 sectors of 512 bytes of data thus limiting the ATA interface to a maximum of 137.4 gigabytes. With 48-bit addressing the limit is 144 petabytes (144,000,000 gigabytes). <br /> <br /> The kernel, motherboard BIOS and the IDE controller needs to support LBA48. AFAIK the 2.6 kernel shouldn't have a problem with LBA48.<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98604 2015-12-06T18:45:58Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98602 2015-12-06T18:40:38Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Image:lba.jpg<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98588 2015-12-06T18:27:30Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD &lt;ref&gt;http://unix.stackexchange.com/questions/106861/what-is-the-relationship-of-inodes-lba-logical-volumes-blocks-and-sectors&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98586 2015-12-06T18:26:47Z

<p>Dvajak: /* LBA tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Järgnevalt lihtsustatud skeem aitab võib-olla natuke paremini mõista, kuidas LBA arvuti ja kõvakettaga suhestub.<br /> <br /> inode -&gt; ext4 -&gt; logical volume (LV) -&gt; volume group (VG) -&gt; /dev/&lt;device&gt; -&gt; logical block addressing (LBA) -&gt; blocks/sectors -&gt; HDD<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98577 2015-12-06T18:07:23Z

<p>Dvajak: /* LBA vs CHS */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98576 2015-12-06T18:06:38Z

<p>Dvajak: /* LBA vs CHS */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> LBA puhul esitatakse loogiline geomeetria BIOS'ele ainult seepärast, et see teisendaks selle operatsioonisüsteemi jaoks kasutatavaks.&lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/bios_translation.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98572 2015-12-06T18:01:07Z

<p>Dvajak: /* LBA vs CHS */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu. Sellest lähtudes võimaldab 528MB piiri ületada LBA teisenduse osa. Kasutajale on see kõik aga märkamatu.<br /> <br /> Kui LBA on võimaldatud, siis BIOS võimaldab ka geomeetria teisenduse. Erinevus LBA ja CHS'i vahel on see, et kasutades CHS'i, BIOS teisendab teisendatud geomeetria poolt kasutatud parameetrid ketta loogilisse geomeetriasse, LBA'ga aga teisendatakase teisendatud geomeetria otse loogilise bloki (sektori) numbrisse.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98570 2015-12-06T17:47:55Z

<p>Dvajak: /* LBA vs CHS */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt; CHS'i tehnoloogia töötas sellisel viisil, et kui saadi päring, siis esimese asjana põõrduti registrisse, kust saadi teada, milline on bloki number, mida otsiti. Saadud vastuse põhjal otsitakse üles õige silinder, seejärel &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i asukoht ning seejärel rada, millelt üritatakse üles leida korrektne sektor. See ongi ketta reaalne füüsiline aadress. <br /> <br /> Peale mälumahtude jätkuvat suurenenemist ei olnud selline tehnoloogia enam võimalik, kuna CHS loogika järgi mahutasid välimised rajad samapalju sektoreid kui sisemised rajad. Selle tõttu sai selline füüsiline aadress eksisteerida, kuna ükskõik, kust rajalt lugema hakati, sektorite arv oli limiteeritud samasuguselt nii sise- kui välisringis. Uute ketastega kaasnenud muutus tõi kaasa selle, et välistele radadele sai paigutada rohkem sektoreid, mis muutis eelmise CHS'i loogika mitte töötavaks.<br /> <br /> LBA tehnoloogiat, miks teda saab kasutada suuremate mälumahtude juures kui 528 MB, on tihti valesti mõistetud. Tihti arvatakse, et see on just tema päringuviisi tõttu nii, et seda saab suuremate mäluseadmetega kasutada. See ei ole küll täielikult vale, küll aga ebatäpne, kuna see on lihtsalt erinev viis pärida infot sama geomeetriaga seadmelt. LBA'l võimaldab 528MB piiri ületada automaatne geomeetria teisendus, mis on vajalik, sest operatsioonisüsteemil, mis rakendab BIOS 13h &lt;i&gt;routine&lt;/i&gt;'i, ei ole LBA'st mingit aimu.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98549 2015-12-06T16:44:22Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on CHS asendunud LBA'ga seepärast, et CHS ei ole kasutatav suurte mälumahtude juures, täpsemalt suuremate kui 528 MB (504MiB).&lt;ref&gt;http://whatis.techtarget.com/definition/logical-block-addressing-LBA&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;http://www.dewassoc.com/kbase/hard_drives/lba.htm&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98546 2015-12-06T16:30:11Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA vs CHS==<br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98541 2015-12-06T16:09:35Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. &lt;ref&gt;http://www.pcguide.com/ref/hdd/bios/modesLBA-c.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98540 2015-12-06T16:08:25Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98539 2015-12-06T16:08:09Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Väga lihtsa analoogia saab tuua reaalse elu näitel. Inimese koduaadress koosneb riigist, maakonnast, linnast/külast ja tänava nimest ja numbrist. Selline otsinguviis on analoogne CHS'i puhul. Selle asemel aga kujutame ette, et igale majale antakse ainulaadne number. Just sellisel viisil töötab LBA. LBA töötamiseks on vajalik BIOS'e ja oparatsioonisüsteemi tugi ning kuna see on ühtlasi ka uus viis kõvakettaga suhtlemiseks, on LBA töötamiseks vajalik ka kõvaketta tugi, mida kõik uuemad kõvakettad omavad. <br /> <br /> ==Viited=<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98535 2015-12-06T15:12:10Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==LBA tehnoloogia==<br /> <br /> Kui CHS'i tehnoloogia otsib päringu käigus õige silindri &lt;i&gt;head&lt;/i&gt;'i ja sektori numbri, siis LBA puhul antakse igale sektorile unikaalne number. Sektoreid on nummerdatud 0'st alates kuni N-1'ni, kus N tähistab sektorite arvu kettal.<br /> <br /> Vaata joonis 1.&lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/_detail/data_storage/lba.jpg?id=data_storage%3Alba&lt;/ref&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98533 2015-12-06T14:23:19Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS'i ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ====</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98532 2015-12-06T14:17:51Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98531 2015-12-06T14:10:30Z

<p>Dvajak: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing (eesti keeles lineaarne bloki aadress) on üldlevinud lahendus leidmaks andmeblokkide asukohta mäluseadmetel, eriti välistel kõvaketastel. Kõik kõvakettad on jaotatud blokkideks, kus igal blokil on oma unikaalne aadress. LBA on tänapäevasem lahendus varem levinud CHS - Cylinder-Head-Sector lahenduse väljavahetamiseks. Peamine põhjus, miks LBA CHS'i tänapäeval asendab on see, et CHS ei saa kasutada pidevalt kasvavate mälumahtude juures. &lt;ref&gt;http://gerardnico.com/wiki/data_storage/lba&lt;/ref&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98503 2015-12-06T11:53:33Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Addressing</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=98502 2015-12-06T11:51:42Z

<p>Dvajak: </p> <hr /> <div>==Info==<br /> <br /> Koostaja: Daniel Toomas Vajak <br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 6. detsember 2015<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> LBA - Logical Block Address</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Logical_Block_Address_LBA&diff=96286 2015-11-02T13:59:44Z

<p>Dvajak: Created page with &quot;Daniel Toomas Vajak A21&quot;</p> <hr /> <div>Daniel Toomas Vajak A21</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dvajak&diff=79931 2014-10-23T00:28:49Z

<p>Dvajak: /* Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> <br /> == Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö ==<br /> Autor: Daniel Toomas Vajak &lt;br&gt;<br /> Rühm: 12 &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 23 Oktoober 2014<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; koosnes kaheksast loengust, neist kolme andis lektor Margus Ernits, teistesse loengutesse olid aga kutsutud esinema IT Kolledži vilistlased. Külalislektorid väljendasid oma vaateid ning arvamusi IT - turu struktuuri kohta, kirjeldasid oma haridusteed, kuidas nad on jõudnud sinna, kus nad praegu just on, jagasid oma kogemusi ja visiooni ning nõuandeid, kuidas koolis tulemuslikult õppida ja milline tulevik meid võiks ees oodata. Aine eesmärk on avardada esmakursuslaste silmaringi, anda edasisi teadmisi ja nõuandeid, et tulla toime sellega, mida tulevikus suure tõenäosusega vaja läheb. &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; on ettevalmistus tulevikuks.<br /> <br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; leidis aset 27. augustil, mille teemaks oli &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esimeses loengus võtsid sõna 4 inimest: lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi, õppeosakonna juht Inga Vau ning haridustehnoloog-multimeediaspetsialist Juri Tretjakov. Kuna tegemist oli esimese loenguga, oli see suuremalt osalt tutvustava sisuga ja keskendus põhiliselt kooli sisekorra tutvustamisele, hindamissüsteemile ja mõõda ei pääsetud ka uue haridusreformi mainimisest ning sellega kaasnevate uuenduste ja muudatuste selgitamisest. Lisaks sellele räägiti detailselt õppekorraldusest ning tehti juttu stipendiumitest ja veendi meid selles, et me oleme teinud õige valiku, astudes IT Kolledžisse. Loeng oli väga informatiivne ja minu jaoks tähtis just selle poolest, et kuna ma ei olnud ise tutvunud kooli eeskirjaga ega õppekorralduse eeskirjaga, siis sain palju vajalikku infot kätte kohe loengust ning tähtsaima infoga olin tänu sellele juba kursis.<br /> <br /> Teine loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, milles käsitleti teemat &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Lektoriks oli Margus Ernits ning põhiliselt pandi rõhku sellele, kuidas tegeleda motivatsiooniprobleemidega, kuidas edukamalt õppida ning räägiti ka akadeemilisest petturlusest ja robootikast, kuigi süvitsi käsitleti robootika teemat järgmises loengus. Lisaks sellele seletati lahti &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; aine ning rõhtutati asjaolu, et loengutes käimisest üksi ei piisa ning et õppimisele tuleb pühenduda, et olla edukas ja iseseisvalt tuleb juurde õppida. Samuti anti ka nõuandeid ja nippe, kuidas efektiivsemalt õppida ning kuidas kool eeskujulikult ära lõpetada. Loengu lõpus sai sõna tudengiorganisatsiooni Lapikud &lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee TTÜ Tarkvaraarendusklubi Lapikud]&lt;/ref&gt; esindaja, kes tutvustas ennast, kes nad on, mida teevad ning kutsusid ka meid enda programmiga liituma. Minu jaoks oli see loeng antud ainest üks olulisemaid, kuna sain teada, kuidas motivatsioonipuudusega võidelda ning kuidas end motiveerida ning motiveeritust tagasi saada.<br /> <br /> Kolmas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; Margus Ernitsaga toimus 11. septembril ning seekordseks teemaks oli &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Kui robootika minus väga suuri emotsioone ei tekitanud, siis loengu osa, mis rääkis häkkimisest, ootasin ma pikkisilmi. Oma imestuseks sain ma teada, et häkkimine ei ole üldse see, mida ma arvasin, et see oli, vaid et see tähendab arvutientusiasti. Loengus räägiti süviti robootika maailmast, millega robootika klubis tegeletakse, millistel võistlustel on käidud ning miks peaks selle klubiga liituma. Peale selle inspireeris õppejõud üliõpilasi vastu võtma erinevaid väljakutseid, kinni haarama koolipakutavatest võimalustest ning osa võtma nii paljudest üritustest kui võimalik. Robootika klubi tundus igati sümpaatne olevat, aga kahjuks ei ole endal nii palju vaba aega, et saaks osaleda piisavalt tihedalt klubi koosviibimistel.<br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; tõi 18. septembril esmakursuslaste ette külalislektori Jaanika Liiv, kes rääkis teemal &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Janika Liiv ise töötab programmeerijana ning sellest ta ka loengu vältel rääkis. Ta kirjeldas ka oma haridusteekonda ning õpinguaastaid IT Kolledžis. Oli mõnevõrra rahustav kuulda, et ka temal oli alguses raske olnud ning see andis omakorda mingil moel motivatsiooni juurde. Lisaks eelnevale tõi ta ka välja ühe stereotüübi meie ühiskonnas, lähemalt IT valdkonnas - mehi on programmeerimisalal rohkem kui naisi. See aga pidi vähehaaval muutuma, kuna üha enam naisi otsustab programmeerimist edasi õppima minna.<br /> <br /> Viies loeng, &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; mille teema oli &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;, toimus 25. septembril. Seekordseks esinejaks oli Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer. Külalislektor kirjeldas oma teekonda Skype'ini ning oma praegust eriala ning milliseid oskusi see temalt nõuab. Lisaks sellele jagas ta palju õpetussõnu ja andis nõuandeid tulevikuks IT alal töötades. Ta rõhutas, et endast tuleb anda alati maksimum ning et kohusetundlikkus on IT maailmas voorus, sest kõik ülesanded tuleb teha korrektselt ja õigeks ajaks. Teine tarkus, mida ta auditooriumiga jagas oli see, et IT alal tuleb kogu aeg ja järjepidevalt midagi juurde õppida, sest vanadel teadmistel ei saa kuigi kaua edukalt tegutseda. Mida Carolyn Fischer veel mainis oli see, et ta võtab oma tööd kui hobi ja ma arvan, et see on väga hea vaatepunkt, kuidas teha tööd. Töö peab olema midagi, mis inimesele endale ka meeldiks ning kui see on omakorda ka veel hobi eest, siis on see parim kombinatsioon võimalikest. Kui tahta tõmmata paralleeli eelmise esinejaga, siis mõlemad tõdesid, et naisi on IT vallas palju vähem kui mehi.<br /> <br /> Kuues loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 2. oktoobril. Külalislektoriks oli kutsutud Kristjan Karmo, kes pidas loengu teemal &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Kristjan Karmo ise töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina, aga eelnev töökogemus on tal tõeliselt suur, sest ta on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana ja testijuhina. Loengus keskenduti spetsiifiliselt tarkvara testimisele ning toodi välja testija ameti plussid ja miinused. Kristjan Karmo rõhutas, et testijad on täpselt sama tähtsad, kui arendajad ja administraatorid ning selgitas täpsemalt, kuidas testijad süsteemidega toiminguid teevad ja kuidas tarkvara testitakse. Loeng oli üldises võtmes väga hariv ning kuna ma ise ei teadnud eelnevalt testimisest peaaegu mitte midagi, siis see oli heaks silmaringiavardajaks.<br /> <br /> Seitsmes loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli teemal &quot;IT tööturust&quot; ning toimus 9. oktoobril. Külalislektoriks oli palutud Andres Septer, kellel on 20-aastane kogemus IT valdkonnas. Loengus räägiti detailselt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja seda, kuidas ettevõtted toimivad ning opereerivad. Juttu tehti suurtest ja väikestest ettevõtetest, nendevahelistest erinevustest, plussidest ja miinustest. Esineja kõige meeldejäävam soovitus oli, et ei oleks mõistlik ega otstarbekas spetsaliseeruda vaid ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult palju kindlaid baasteadmisi IT valdkonnas. Esineja oli väga otsekohene, mis on väga hea omadus ning ta suutis sõnumi auditooriumile lihtsasti edasi anda.<br /> <br /> Kaheksas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril, mil esines Elar Lang teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Elar Lang ise töötab Clarified Security OÜ's ning loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Esimese loengupoole rääkis ta õppetöösse suhtumisest ning toonitas selle tähtsust, sest nii nagu õpilane võtab kooli, võtab ta ka tulevikus tööd. Lisaks rääkis ta ka natukene enda haridusteest, oma aastatest IT Kolledžis ning elust peale seda. Teise poole loengust sisustas ta veebirakenduste turvalisusest rääkimisega ning andis soovitusi turvalisemaks interneti kasutamiseks. Loeng oli ääretult informatiivne ning oli näha, et esineja on oma ala spetsialist ja teab, millest räägib. <br /> <br /> &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; aine näol on tegemist esmakursuslasele marginaalse tähtsusega ainega, kuna see andis ülevaate, millised on tuleviku võimalused IT - maastikul ning tänu külalisesinejatele oli võimalik näha ja kuulda erinevaid vaateid, arvamusi, kokkulangevusi ja erisusi, millega erinevatest IT - valdkondadest inimesed on kokku puutunud. Aine ei pane üliõpilast ainult teistmoodi IT - suunda vaatama ega mõistma, vaid laiendab silmaringi ning tänu selle aine loengutele oli esmakursuslastel võimalik kohtuda oma ala tipptegijatega, nendega suhelda ning mõtteid vahetada. Minu vaatenurgast oli puhtalt loengute põhjal tegu ühe huvitavaima ainega.<br /> <br /> == Küsimuste vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. <br /> <br /> ;*'''B.1 Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> : Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.2 Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> : Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga individuaalselt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.3 Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> : Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is kaks päeva enne sooritust. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.4 Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> : Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.5 Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> : Kordusarvestused on riigieelarvelisel kohal õppijatele tasuta. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.6 Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> : Hind kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt; Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengile praegu 20 €. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo tudengile] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. <br /> <br /> ;*'''1.1 Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> : Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri - akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.2 Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> : Kui teiste valikainetega on kogutud kokku vajalik hulk valikainete punkte, ei ole sellisel juhul aine sooritamine kohustuslik. Arvestada tuleb aga sellega, et &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri - õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.3 Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> : Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? ITK KKK - deklareerimine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> ;* Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?<br /> <br /> : Kuna IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks seatud 27 EAP semestris, teeb see aasta määraks 54 EAPd. <br /> <br /> : Esimene semester 27- 26 = 1 <br /> : Teine semester 27 - 20 = 7<br /> <br /> : Õppekulud tuleb osaliselt aasta lõpuks hüvitada 8 EAP (7+1) ulatuses.<br /> <br /> ;* Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> : Eelpool mainitud tingimuse mitte täitmisel esitatakse tudengile osalise hüvitamise arve, mille määr on 50€ ühe EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> : Esitatava arve suurus on 400€ (8*50).<br /> <br /> == Viited ==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dvajak&diff=79929 2014-10-23T00:28:10Z

<p>Dvajak: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> <br /> == Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö ==<br /> Autor: Daniel Toomas Vajak &lt;br&gt;<br /> Rühm: 12 &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 22 Oktoober 2014<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; koosnes kaheksast loengust, neist kolme andis lektor Margus Ernits, teistesse loengutesse olid aga kutsutud esinema IT Kolledži vilistlased. Külalislektorid väljendasid oma vaateid ning arvamusi IT - turu struktuuri kohta, kirjeldasid oma haridusteed, kuidas nad on jõudnud sinna, kus nad praegu just on, jagasid oma kogemusi ja visiooni ning nõuandeid, kuidas koolis tulemuslikult õppida ja milline tulevik meid võiks ees oodata. Aine eesmärk on avardada esmakursuslaste silmaringi, anda edasisi teadmisi ja nõuandeid, et tulla toime sellega, mida tulevikus suure tõenäosusega vaja läheb. &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; on ettevalmistus tulevikuks.<br /> <br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; leidis aset 27. augustil, mille teemaks oli &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esimeses loengus võtsid sõna 4 inimest: lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi, õppeosakonna juht Inga Vau ning haridustehnoloog-multimeediaspetsialist Juri Tretjakov. Kuna tegemist oli esimese loenguga, oli see suuremalt osalt tutvustava sisuga ja keskendus põhiliselt kooli sisekorra tutvustamisele, hindamissüsteemile ja mõõda ei pääsetud ka uue haridusreformi mainimisest ning sellega kaasnevate uuenduste ja muudatuste selgitamisest. Lisaks sellele räägiti detailselt õppekorraldusest ning tehti juttu stipendiumitest ja veendi meid selles, et me oleme teinud õige valiku, astudes IT Kolledžisse. Loeng oli väga informatiivne ja minu jaoks tähtis just selle poolest, et kuna ma ei olnud ise tutvunud kooli eeskirjaga ega õppekorralduse eeskirjaga, siis sain palju vajalikku infot kätte kohe loengust ning tähtsaima infoga olin tänu sellele juba kursis.<br /> <br /> Teine loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, milles käsitleti teemat &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Lektoriks oli Margus Ernits ning põhiliselt pandi rõhku sellele, kuidas tegeleda motivatsiooniprobleemidega, kuidas edukamalt õppida ning räägiti ka akadeemilisest petturlusest ja robootikast, kuigi süvitsi käsitleti robootika teemat järgmises loengus. Lisaks sellele seletati lahti &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; aine ning rõhtutati asjaolu, et loengutes käimisest üksi ei piisa ning et õppimisele tuleb pühenduda, et olla edukas ja iseseisvalt tuleb juurde õppida. Samuti anti ka nõuandeid ja nippe, kuidas efektiivsemalt õppida ning kuidas kool eeskujulikult ära lõpetada. Loengu lõpus sai sõna tudengiorganisatsiooni Lapikud &lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee TTÜ Tarkvaraarendusklubi Lapikud]&lt;/ref&gt; esindaja, kes tutvustas ennast, kes nad on, mida teevad ning kutsusid ka meid enda programmiga liituma. Minu jaoks oli see loeng antud ainest üks olulisemaid, kuna sain teada, kuidas motivatsioonipuudusega võidelda ning kuidas end motiveerida ning motiveeritust tagasi saada.<br /> <br /> Kolmas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; Margus Ernitsaga toimus 11. septembril ning seekordseks teemaks oli &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Kui robootika minus väga suuri emotsioone ei tekitanud, siis loengu osa, mis rääkis häkkimisest, ootasin ma pikkisilmi. Oma imestuseks sain ma teada, et häkkimine ei ole üldse see, mida ma arvasin, et see oli, vaid et see tähendab arvutientusiasti. Loengus räägiti süviti robootika maailmast, millega robootika klubis tegeletakse, millistel võistlustel on käidud ning miks peaks selle klubiga liituma. Peale selle inspireeris õppejõud üliõpilasi vastu võtma erinevaid väljakutseid, kinni haarama koolipakutavatest võimalustest ning osa võtma nii paljudest üritustest kui võimalik. Robootika klubi tundus igati sümpaatne olevat, aga kahjuks ei ole endal nii palju vaba aega, et saaks osaleda piisavalt tihedalt klubi koosviibimistel.<br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; tõi 18. septembril esmakursuslaste ette külalislektori Jaanika Liiv, kes rääkis teemal &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Janika Liiv ise töötab programmeerijana ning sellest ta ka loengu vältel rääkis. Ta kirjeldas ka oma haridusteekonda ning õpinguaastaid IT Kolledžis. Oli mõnevõrra rahustav kuulda, et ka temal oli alguses raske olnud ning see andis omakorda mingil moel motivatsiooni juurde. Lisaks eelnevale tõi ta ka välja ühe stereotüübi meie ühiskonnas, lähemalt IT valdkonnas - mehi on programmeerimisalal rohkem kui naisi. See aga pidi vähehaaval muutuma, kuna üha enam naisi otsustab programmeerimist edasi õppima minna.<br /> <br /> Viies loeng, &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; mille teema oli &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;, toimus 25. septembril. Seekordseks esinejaks oli Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer. Külalislektor kirjeldas oma teekonda Skype'ini ning oma praegust eriala ning milliseid oskusi see temalt nõuab. Lisaks sellele jagas ta palju õpetussõnu ja andis nõuandeid tulevikuks IT alal töötades. Ta rõhutas, et endast tuleb anda alati maksimum ning et kohusetundlikkus on IT maailmas voorus, sest kõik ülesanded tuleb teha korrektselt ja õigeks ajaks. Teine tarkus, mida ta auditooriumiga jagas oli see, et IT alal tuleb kogu aeg ja järjepidevalt midagi juurde õppida, sest vanadel teadmistel ei saa kuigi kaua edukalt tegutseda. Mida Carolyn Fischer veel mainis oli see, et ta võtab oma tööd kui hobi ja ma arvan, et see on väga hea vaatepunkt, kuidas teha tööd. Töö peab olema midagi, mis inimesele endale ka meeldiks ning kui see on omakorda ka veel hobi eest, siis on see parim kombinatsioon võimalikest. Kui tahta tõmmata paralleeli eelmise esinejaga, siis mõlemad tõdesid, et naisi on IT vallas palju vähem kui mehi.<br /> <br /> Kuues loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 2. oktoobril. Külalislektoriks oli kutsutud Kristjan Karmo, kes pidas loengu teemal &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Kristjan Karmo ise töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina, aga eelnev töökogemus on tal tõeliselt suur, sest ta on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana ja testijuhina. Loengus keskenduti spetsiifiliselt tarkvara testimisele ning toodi välja testija ameti plussid ja miinused. Kristjan Karmo rõhutas, et testijad on täpselt sama tähtsad, kui arendajad ja administraatorid ning selgitas täpsemalt, kuidas testijad süsteemidega toiminguid teevad ja kuidas tarkvara testitakse. Loeng oli üldises võtmes väga hariv ning kuna ma ise ei teadnud eelnevalt testimisest peaaegu mitte midagi, siis see oli heaks silmaringiavardajaks.<br /> <br /> Seitsmes loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli teemal &quot;IT tööturust&quot; ning toimus 9. oktoobril. Külalislektoriks oli palutud Andres Septer, kellel on 20-aastane kogemus IT valdkonnas. Loengus räägiti detailselt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja seda, kuidas ettevõtted toimivad ning opereerivad. Juttu tehti suurtest ja väikestest ettevõtetest, nendevahelistest erinevustest, plussidest ja miinustest. Esineja kõige meeldejäävam soovitus oli, et ei oleks mõistlik ega otstarbekas spetsaliseeruda vaid ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult palju kindlaid baasteadmisi IT valdkonnas. Esineja oli väga otsekohene, mis on väga hea omadus ning ta suutis sõnumi auditooriumile lihtsasti edasi anda.<br /> <br /> Kaheksas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril, mil esines Elar Lang teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Elar Lang ise töötab Clarified Security OÜ's ning loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Esimese loengupoole rääkis ta õppetöösse suhtumisest ning toonitas selle tähtsust, sest nii nagu õpilane võtab kooli, võtab ta ka tulevikus tööd. Lisaks rääkis ta ka natukene enda haridusteest, oma aastatest IT Kolledžis ning elust peale seda. Teise poole loengust sisustas ta veebirakenduste turvalisusest rääkimisega ning andis soovitusi turvalisemaks interneti kasutamiseks. Loeng oli ääretult informatiivne ning oli näha, et esineja on oma ala spetsialist ja teab, millest räägib. <br /> <br /> &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; aine näol on tegemist esmakursuslasele marginaalse tähtsusega ainega, kuna see andis ülevaate, millised on tuleviku võimalused IT - maastikul ning tänu külalisesinejatele oli võimalik näha ja kuulda erinevaid vaateid, arvamusi, kokkulangevusi ja erisusi, millega erinevatest IT - valdkondadest inimesed on kokku puutunud. Aine ei pane üliõpilast ainult teistmoodi IT - suunda vaatama ega mõistma, vaid laiendab silmaringi ning tänu selle aine loengutele oli esmakursuslastel võimalik kohtuda oma ala tipptegijatega, nendega suhelda ning mõtteid vahetada. Minu vaatenurgast oli puhtalt loengute põhjal tegu ühe huvitavaima ainega.<br /> <br /> == Küsimuste vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. <br /> <br /> ;*'''B.1 Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> : Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.2 Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> : Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga individuaalselt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.3 Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> : Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is kaks päeva enne sooritust. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.4 Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> : Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.5 Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> : Kordusarvestused on riigieelarvelisel kohal õppijatele tasuta. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.6 Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> : Hind kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt; Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengile praegu 20 €. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo tudengile] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. <br /> <br /> ;*'''1.1 Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> : Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri - akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.2 Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> : Kui teiste valikainetega on kogutud kokku vajalik hulk valikainete punkte, ei ole sellisel juhul aine sooritamine kohustuslik. Arvestada tuleb aga sellega, et &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri - õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.3 Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> : Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? ITK KKK - deklareerimine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> ;* Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?<br /> <br /> : Kuna IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks seatud 27 EAP semestris, teeb see aasta määraks 54 EAPd. <br /> <br /> : Esimene semester 27- 26 = 1 <br /> : Teine semester 27 - 20 = 7<br /> <br /> : Õppekulud tuleb osaliselt aasta lõpuks hüvitada 8 EAP (7+1) ulatuses.<br /> <br /> ;* Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> : Eelpool mainitud tingimuse mitte täitmisel esitatakse tudengile osalise hüvitamise arve, mille määr on 50€ ühe EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> : Esitatava arve suurus on 400€ (8*50).<br /> <br /> == Viited ==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dvajak&diff=79922 2014-10-23T00:17:20Z

<p>Dvajak: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> <br /> == Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö ==<br /> Autor: Daniel Toomas Vajak &lt;br&gt;<br /> Rühm: 12 &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 22 Oktoober 2014<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Aine &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; koosnes kaheksast loengust, neist kolme andis lektor Margus Ernits, teistesse loengutesse olid aga kutsutud esinema IT Kolledži vilistlased. Külalislektorid väljendasid oma vaateid ning arvamusi IT turu struktuuri kohta, kirjeldasid oma haridusteed, kuidas nad on jõudnud sinna, kus nad praegu just on, jagasid oma kogemusi ja visiooni ning jagasid nõuandeid, kuidas koolis tulemuslikult õppida ja milline tulevik meid võiks ees oodata. Aine eesmärk on avardada esmakursuslaste silmaringi, anda edasisi teadmisi ja nõuandeid, et tulla toime sellega, mida tulevikus suure tõenäosusega vaja läheb. &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; on ettevalmistus tulevikuks.<br /> <br /> Esimene loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; leidis aset 27. augustil, mille teemaks oli &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esimeses loengus võtsid sõna 4 inimest: lektor Margus Ernits, kvaliteedijuht Merle Varendi, õppeosakonna juht Inga Vau ning haridustehnoloog-multimeediaspetsialist Juri Tretjakov. Kuna tegemist oli esimese loenguga, oli see suuremalt osalt tutvustava sisuga ja keskendus põhiliselt kooli sisekorra tutvustamisele, hindamissüsteemile ja mõõda ei pääsetud ka uue haridusreformi mainimisest ning sellega kaasnevate uuenduste ja muudatuste selgitamisest. Lisaks sellele räägiti detailselt õppekorraldusest ning tehti juttu stipendiumitest ja veendi meid selles, et me oleme teinud õige valiku, astudes IT Kolledžisse. Loeng oli väga informatiivne ja minu jaoks tähtis just selle poolest, et kuna ma ei olnud ise tutvunud kooli eeskirjaga ega õppekorralduse eeskirjaga, siis sain palju vajalikku infot kätte kohe loengust ning tähtsaima infoga olin tänu sellele juba kursis.<br /> <br /> Teine loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, milles käsitleti teemat &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Lektoriks oli Margus Ernits ning põhiliselt pandi rõhku sellele, kuidas tegeleda motivatsiooniprobleemidega, kuidas edukamalt õppida ning räägiti ka akadeemilisest petturlusest ja robootikast, kuigi süvitsi käsitleti robootika teemat järgmises loengus. Lisaks sellele seletati lahti &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; aine ning rõhtutati asjaolu, et loengutes käimisest üksi ei piisa ning et õppimisele tuleb pühenduda ja iseseisvalt juurde õppida. Samuti anti ka nõuandeid ja nippe, kuidas efektiivsemalt õppida ning kuidas kool eeskujulikult ära lõpetada. Loengu lõpus sai sõna tudengiorganisatsiooni Lapikud &lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee TTÜ Tarkvaraarendusklubi Lapikud]&lt;/ref&gt; esindaja, kes tutvustas ennast, kes nad on, mida teevad ning kutsusid ka meid enda programmiga liituma. Minu jaoks oli see loeng antud ainest üks olulisemaid, kuna sain teada, kuidas motivatsioonipuudusega võidelda ning kuidas end motiveerida ning motiveeritust tagasi saada.<br /> <br /> Kolmas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; Margus Ernitsaga toimus 11. septembril ning seekordseks teemaks oli &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Kui robootika minus väga suuri emotsioone ei tekitanud, siis loengu osa, mis rääkis häkkimisest, ootasin ma pikkisilmi. Oma imestuseks sain ma teada, et häkkimine ei ole üldse see, mida ma arvasin, et see oli, vaid et see tähendab arvutientusiasti. Loengus räägiti süviti robootika maailmast, millega robootika klubis tegeletakse, millistel võistlustel on käidud ning miks peaks selle klubiga liituma. Peale selle inspireeris õppejõud üliõpilasi vastu võtma erinevaid väljakutseid, kinni haarama koolipakutavatest võimalustest ning osa võtma nii paljudest üritustest kui võimalik. Robootika klubi tundus igati sümpaatne olevat, aga kahjuks ei ole endal nii palju vaba aega, et saaks osaleda piisavalt tihedalt klubi koosviibimistel.<br /> <br /> Neljas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; tõi 18. septembril esmakursuslaste ette külalislektori Jaanika Liiv, kes rääkis teemal &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Janika Liiv ise töötab programmeerijana ning sellest ta ka loengu vältel rääkis. Ta kirjeldas ka oma haridusteekonda ning õpinguaastaid IT Kolledžis. Oli mõnevõrra rahustav kuulda, et ka temal oli alguses raske olnud ning see andis omakorda mingil moel motivatsiooni juurde. Lisaks eelnevale tõi ta ka välja ühe stereotüübi meie ühiskonnas, lähemalt IT valdkonnas - mehi on programmeerimisalal rohkem kui naisi. See aga pidi vähehaaval muutuma, kuna üha enam naisi otsustab programmeerimist edasi õppima minna.<br /> <br /> Viies loeng, &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; mille teema oli &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; toimus 25. septembril. Seekordseks esinejaks oli Skype'i süsteemiadministraator Carolyn Fischer. Külalislektor kirjeldas oma teekonda Skype'ini ning oma praegust eriala ning milliseid oskusi see temalt nõuab. Lisaks sellele jagas ta palju õpetussõnu ja andis nõuandeid tulevikuks IT alal töötades. Ta rõhutas, et endast tuleb anda alati maksimum ning et kohusetundlikkus on IT maailmas voorus, sest kõik ülesanded tuleb teha korrektselt ja õigeks ajaks. Teine tarkus, mida ta auditooriumiga jagas oli see, et IT alal tuleb kogu aeg ja järjepidevalt midagi juurde õppida, sest vanadel teadmistel ei saa kuigi kaua edukalt tegutseda. Mida Carolyn Fischer veel mainis oli see, et ta võtab oma tööd kui hobi ja ma arvan, et see on väga hea vaatepunkt, kuidas teha tööd. Töö peab olema midagi, mis inimesele endale ka meeldiks ning kui see on omakorda ka veel hobi eest, siis on see parim kombinatsioon võimalikest. Kui tahta tõmmata parallelli eelmise esinejaga, siis mõlemad tõdesid, et naisi on IT vallas palju vähem kui mehi.<br /> <br /> Kuues loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 2. oktoobril. Külalislektoriks oli kutsutud Kristjan Karmo, kes pidas loengu teemal &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Kristjan Karmo ise töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina, aga eelnev töökogemus on tal tõeliselt suur, sest ta on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana ja testijuhina. Loengus keskenduti spetsiifiliselt tarkvara testimisele ning toodi välja testija ameti plussid ja miinused. Kristjan Karmo rõhutas, et testijad on täpselt sama tähtsad, kui arendajad ja administraatorid ning selgitas täpsemalt, kuidas testijad süsteemidega toiminguid teevad ja kuidas tarkvara testitakse. Loeng oli üldises võtmes väga hariv ning kuna ma ise ei teadnud eelnevalt testimisest peaaegu mitte midagi, siis see oli heaks silmaringiavardajaks.<br /> <br /> Seitsmes loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli teemal &quot;IT tööturust&quot; ning toimus 9. oktoobril. Külalislektoriks oli palutud Andres Septer, kellel on 20-aastane kogemus IT valdkonnas. Loengus räägiti detailselt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja seda, kuidas ettevõtted toimivad ning opereerivad. Juttu tehti suurtest ja väikestest ettevõtetest, nendevahelistest erinevustest ning plussidest ja miinustest. Esineja kõige eeldejäävam soovitus oli, et ei oleks mõistlik ega otstarbekas spetsaliseeruda vaid ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult palju kindlaid baasteadmisi IT valdkonnas. Esineja oli väga otsekohene, mis on väga hea omadus ning ta suutis sõnumi auditooriumile lihtsasti edasi anda.<br /> <br /> Kaheksas loeng &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril, mil esines Elar Lang teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Elar Lang ise töötab Clarified Security OÜ's ning loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Esimese loengupoole rääkis ta õppetöösse suhtumisest ning toonitas selle tähtsust, sest nii nagu õpilane võtab kooli, võtab ta ka tulevikus tööd. Lisaks rääkis ta ka natukene enda haridusteest, oma aastatest IT Kolledžis ning elust peale seda. Teise poole loengust sisustas ta veebirakenduste turvalisusest rääkimisega ning andis soovitusi turvalisemaks interneti kasutamiseks. Loeng oli ääretult informatiivne ning oli näha, et esineja on oma ala spetsialist ja teab, millest räägib. <br /> <br /> &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus&quot; aine näol on tegemist esmakursuslasele marginaalse tähtsusega ainega, kuna see andis ülevaate, millised on tuleviku võimalused IT - maastikul ning tänu külalisesinejatele oli võimalik näha ja kuulda erinevaid vaateid, arvamusi, kokkulangevusi ja erisusi, millega erinevatest IT valdkondadest inimesed on kokku puutunud. Aine ei pane üliõpilast ainult teistmoodi IT suunda vaatama ega mõistma, vaid laiendab silmaringi ning tänu selle aine loengutele oli esmakursuslastel võimalik kohtuda oma ala tipptegijatega, nendega suhelda ning mõtteid vahetada. Minu vaatenurgast oli puhtalt loengute põhjal tegu ühe huvitavaima ainega.<br /> <br /> == Küsimuste vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. <br /> <br /> ;*'''B.1 Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> : Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.2 Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> : Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga individuaalselt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.3 Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> : Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is kaks päeva enne sooritust. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.4 Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> : Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.5 Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> : Kordusarvestused on riigieelarvelisel kohal õppijatele tasuta. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.6 Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> : Hind kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt; Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengile praegu 20 €. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo tudengile] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. <br /> <br /> ;*'''1.1 Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> : Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri - akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.2 Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> : Kui teiste valikainetega on kogutud kokku vajalik hulk valikainete punkte, ei ole sellisel juhul aine sooritamine kohustuslik. Arvestada tuleb aga sellega, et &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri - õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.3 Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> : Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? ITK KKK - deklareerimine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> ;* Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?<br /> <br /> : Kuna IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks seatud 27 EAP semestris, teeb see aasta määraks 54 EAPd. <br /> <br /> : Esimene semester 27- 26 = 1 <br /> : Teine semester 27 - 20 = 7<br /> <br /> : Õppekulud tuleb osaliselt aasta lõpuks hüvitada 8 EAP (7+1) ulatuses.<br /> <br /> ;* Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> : Eelpool mainitud tingimuse mitte täitmisel esitatakse tudengile osalise hüvitamise arve, mille määr on 50€ ühe EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> : Esitatava arve suurus on 400€ (8*50).<br /> <br /> == Viited ==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Dvajak&diff=79178 2014-10-21T21:55:32Z

<p>Dvajak: Created page with &quot;Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) == Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö == Autor: Daniel Toomas Vajak &lt;br&gt; Rühm: 12 &lt;br&gt; Esitamise kuupäev: …&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> <br /> == Aine Õpingukorraldus ja erialatutuvustus arvestustöö ==<br /> Autor: Daniel Toomas Vajak &lt;br&gt;<br /> Rühm: 12 &lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 22 Oktoober 2014<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> // <br /> <br /> == Küsimuste vastused ==<br /> <br /> === Küsimus B ===<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. <br /> <br /> ;*'''B.1 Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> : Arvestust saab järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.2 Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> : Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga individuaalselt. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.3 Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> : Järelarvestusele registreerimine toimub ÕIS-is kaks päeva enne sooritust. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.4 Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> : Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.5 Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?'''<br /> <br /> : Kordusarvestused on riigieelarvelisel kohal õppijatele tasuta. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''B.6 Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> : Hind kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] &lt;/ref&gt; Kordussoorituse tasu on REV ja OF tudengile praegu 20 €. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo tudengile] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Küsimus 1 ===<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. <br /> <br /> ;*'''1.1 Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> : Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine ITK õppekorralduse eeskiri - akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.2 Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> : Kui teiste valikainetega on kogutud kokku vajalik hulk valikainete punkte, ei ole sellisel juhul aine sooritamine kohustuslik. Arvestada tuleb aga sellega, et &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri - õppetegevuse alused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ;*'''1.3 Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> : Nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest esitatakse tudengile õppemaksu arve. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? ITK KKK - deklareerimine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> ;* Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd?<br /> <br /> : Kuna IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks seatud 27 EAP semestris, teeb see aasta määraks 54 EAPd. <br /> <br /> : Esimene semester 27- 26 = 1 <br /> : Teine semester 27 - 20 = 7<br /> <br /> : Õppekulud tuleb osaliselt aasta lõpuks hüvitada 8 EAP (7+1) ulatuses.<br /> <br /> ;* Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> : Eelpool mainitud tingimuse mitte täitmisel esitatakse tudengile osalise hüvitamise arve, mille määr on 50€ ühe EAP kohta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform KKK]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> : Esitatava arve suurus on 400€ (8*50).<br /> <br /> == Viited ==<br /> <br /> &lt;references/&gt;</div>

Dvajak