<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Eaas</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Eaas"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Eaas"/>
	<updated>2026-06-21T20:29:55Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Lsb_release&amp;diff=125146</id>
		<title>Talk:Lsb release</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Lsb_release&amp;diff=125146"/>
		<updated>2017-10-26T10:09:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Created page with &amp;quot;{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot; |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |-   |- | Skoop | 0,5 | 0,5  | Teema käsitlus on põhjalik |-  |- | Artikli tutvustus ja versioon...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5 &lt;br /&gt;
| Teema käsitlus on põhjalik&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikli tutvustus ja versioon&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Versioon ning tutvustus on olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus räägib lahti, millega tegu, ja milleks seda kasutada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Kõik artikklis esitatud on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| 0,5&lt;br /&gt;
| Kasutatud kirjandus on artikklis olemas ning viitab õigetele allikatele, va viited distributsiooni-spesiifiliste käskude kohta.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Näited kasutamiseks/käsud&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sisu&lt;br /&gt;
| 4&lt;br /&gt;
| 3,5&lt;br /&gt;
| Kõik käsuga seonduv on suurepäraselt välja toodud, ent puudu on taustalugu, mis olukorras see käsk võiks kasulik olla. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Ülesehitus&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Väga hea.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kirjavead ja õigekiri&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| Vigu pole.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 10&lt;br /&gt;
| 9,5&lt;br /&gt;
| Teeb puust ja punaseks selgeks, kuidas saada teada oma hetkel töötav Linuxi distributsioon.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Photorec&amp;diff=125145</id>
		<title>Photorec</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Photorec&amp;diff=125145"/>
		<updated>2017-10-26T10:00:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Autor=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Erki Aas&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Rühm:&#039;&#039;&#039; A21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Esitamise kuupäev:&#039;&#039;&#039; 25.10.2017&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Photorec.PNG|frame|Photorec&#039;i avaaken]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
PhotoRec on programm, mis on loodud kadunud piltide ja teiste meediumie taastamiseks erinevalt andmekandjatelt. Photorec võimaldab leida faile isegi katkistest failisüsteemidest, kuna see ei püüa taastada andmekandjalt vaid otsib faile &amp;quot;toorel kujul&amp;quot;. Photorec tuleb koos programmiga TestDisk, mis võimaldab taastada katkisi failisüsteeme. PhotoRec töötab praktiliselt igal Windowsil ning UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Toetatud failisüsteemid ja failid=&lt;br /&gt;
PhotoRec toetab järgmisi failisüsteeme: FAT, NTFS, exFAT, ext2/ext3/ext4, HFS+. PhotoRec on ka võimeline taastama praktiliselt kõiki tuntud faile (lisaks meediafailidele), tundes need ära failiploki alguse järgi. Näiteks JPEG failid algavad tähistega 0xff, 0xd8, 0xff, 0xe0 jne. Ainuke eeldus on, et otsitavad failid ei oleks üle kirjutatud. Võimaliku andmekao avastamisel tuleks andmekandja kasutamine koheselt lõpetada, et vältida failide ülekirjutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Programmi töötamine=&lt;br /&gt;
Originaalne PhotoRec [https://www.cgsecurity.org/wiki/PhotoRec] töötab käsurealt. Internetis leidub ka kellegi teise kui PhotoReci looja CGSecurity poolt loodud graafiline liides QPhotoRec [http://codecpack.co/download/QPhotoRec.html]. Mõlemal juhul on PhotoReci äärmiselt lihtne kasutada. Programmi käivitamisel tuleb valida andmekandja, millelt faile otsitakse, kinnitada selle suurus (see on väga vajalik vigade välitimiseks), valida selle failisüsteemi tüüp (kui andmekandja näib vormindamata, tuleks lähtuda selle kasutuskohast: digitaalkaamerate mälukaardid ning mälupulgad kasutavad üldiselt FAT failisüsteemi ning Windowsiga kõvakettad NTFS failisüsteemi) ning lõpuks leitavate failide talletamiskoht. Lisaks lubab programm valida, milliseid faile otsida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
PhotoRec on väärt abimees kõigile arvutikasutajatele, kes soovivad faile taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Märksõnad=&lt;br /&gt;
failide taastamine, piltide taastamine, videote taaastamine, kustutatud dokumentide taastamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Allikad=&lt;br /&gt;
[https://www.cgsecurity.org/wiki/PhotoRec]&lt;br /&gt;
[http://codecpack.co/download/QPhotoRec.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Photorec&amp;diff=125144</id>
		<title>Photorec</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Photorec&amp;diff=125144"/>
		<updated>2017-10-26T09:49:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Autor=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Erki Aas&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Rühm:&#039;&#039;&#039; A21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[File:Photorec.PNG|frame|Photorec&#039;i avaaken]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
PhotoRec on programm, mis on loodud kadunud piltide ja teiste meediumie taastamiseks erinevalt andmekandjatelt. Photorec võimaldab leida faile isegi katkistest failisüsteemidest, kuna see ei püüa taastada andmekandjalt vaid otsib faile &amp;quot;toorel kujul&amp;quot;. Photorec tuleb koos programmiga TestDisk, mis võimaldab taastada katkisi failisüsteeme. PhotoRec töötab praktiliselt igal Windowsil ning UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Toetatud failisüsteemid ja failid=&lt;br /&gt;
PhotoRec toetab järgmisi failisüsteeme: FAT, NTFS, exFAT, ext2/ext3/ext4, HFS+. PhotoRec on ka võimeline taastama praktiliselt kõiki tuntud faile (lisaks meediafailidele), tundes need ära failiploki alguse järgi. Näiteks JPEG failid algavad tähistega 0xff, 0xd8, 0xff, 0xe0 jne. Ainuke eeldus on, et otsitavad failid ei oleks üle kirjutatud. Võimaliku andmekao avastamisel tuleks andmekandja kasutamine koheselt lõpetada, et vältida failide ülekirjutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Programmi töötamine=&lt;br /&gt;
Originaalne PhotoRec [https://www.cgsecurity.org/wiki/PhotoRec] töötab käsurealt. Internetis leidub ka kellegi teise kui PhotoReci looja CGSecurity poolt loodud graafiline liides QPhotoRec [http://codecpack.co/download/QPhotoRec.html]. Mõlemal juhul on PhotoReci äärmiselt lihtne kasutada. Programmi käivitamisel tuleb valida andmekandja, millelt faile otsitakse, kinnitada selle suurus (see on väga vajalik vigade välitimiseks), valida selle failisüsteemi tüüp (kui andmekandja näib vormindamata, tuleks lähtuda selle kasutuskohast: digitaalkaamerate mälukaardid ning mälupulgad kasutavad üldiselt FAT failisüsteemi ning Windowsiga kõvakettad NTFS failisüsteemi) ning lõpuks leitavate failide talletamiskoht. Lisaks lubab programm valida, milliseid faile otsida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
PhotoRec on väärt abimees kõigile arvutikasutajatele, kes soovivad faile taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Märksõnad=&lt;br /&gt;
failide taastamine, piltide taastamine, videote taaastamine, kustutatud dokumentide taastamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Allikad=&lt;br /&gt;
[https://www.cgsecurity.org/wiki/PhotoRec]&lt;br /&gt;
[http://codecpack.co/download/QPhotoRec.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Photorec.PNG&amp;diff=125143</id>
		<title>File:Photorec.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Photorec.PNG&amp;diff=125143"/>
		<updated>2017-10-26T09:47:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Eaas uploaded a new version of File:Photorec.PNG&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Photorec.PNG&amp;diff=125142</id>
		<title>File:Photorec.PNG</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Photorec.PNG&amp;diff=125142"/>
		<updated>2017-10-26T09:45:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Photorec&amp;diff=124313</id>
		<title>Photorec</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Photorec&amp;diff=124313"/>
		<updated>2017-09-20T10:35:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Created page with &amp;quot;=Autor= &amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Nimi:&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; Erki Aas&amp;lt;br&amp;gt; &amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Rühm:&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039; A21&amp;lt;br&amp;gt;  =Ülevaade= PhotoRec on programm, mis on loodud kadunud piltide ja teiste meediumie taastamiseks erinevalt andmekandjate...&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Autor=&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Erki Aas&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Rühm:&#039;&#039;&#039; A21&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
PhotoRec on programm, mis on loodud kadunud piltide ja teiste meediumie taastamiseks erinevalt andmekandjatelt. Photorec võimaldab leida faile isegi katkistest failisüsteemidest, kuna see ei püüa taastada andmekandjalt vaid otsib faile &amp;quot;toorel kujul&amp;quot;. Photorec tuleb koos programmiga TestDisk, mis võimaldab taastada katkisi failisüsteeme. PhotoRec töötab praktiliselt igal Windowsil ning UNIX-tüüpi operatsioonisüsteemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Toetatud failisüsteemid ja failid=&lt;br /&gt;
PhotoRec toetab järgmisi failisüsteeme: FAT, NTFS, exFAT, ext2/ext3/ext4, HFS+. PhotoRec on ka võimeline taastama praktiliselt kõiki tuntud faile (lisaks meediafailidele), tundes need ära failiploki alguse järgi. Näiteks JPEG failid algavad tähistega 0xff, 0xd8, 0xff, 0xe0 jne. Ainuke eeldus on, et otsitavad failid ei oleks üle kirjutatud. Võimaliku andmekao avastamisel tuleks andmekandja kasutamine koheselt lõpetada, et vältida failide ülekirjutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Programmi töötamine=&lt;br /&gt;
Originaalne PhotoRec [https://www.cgsecurity.org/wiki/PhotoRec] töötab käsurealt. Internetis leidub ka kellegi teise kui PhotoReci looja CGSecurity poolt loodud graafiline liides QPhotoRec [http://codecpack.co/download/QPhotoRec.html]. Mõlemal juhul on PhotoReci äärmiselt lihtne kasutada. Programmi käivitamisel tuleb valida andmekandja, millelt faile otsitakse, kinnitada selle suurus (see on väga vajalik vigade välitimiseks), valida selle failisüsteemi tüüp (kui andmekandja näib vormindamata, tuleks lähtuda selle kasutuskohast: digitaalkaamerate mälukaardid ning mälupulgad kasutavad üldiselt FAT failisüsteemi ning Windowsiga kõvakettad NTFS failisüsteemi) ning lõpuks leitavate failide talletamiskoht. Lisaks lubab programm valida, milliseid faile otsida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
PhotoRec on väärt abimees kõigile arvutikasutajatele, kes soovivad faile taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Märksõnad=&lt;br /&gt;
failide taastamine, piltide taastamine, videote taaastamine, kustutatud dokumentide taastamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Allikad=&lt;br /&gt;
[https://www.cgsecurity.org/wiki/PhotoRec]&lt;br /&gt;
[http://codecpack.co/download/QPhotoRec.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&amp;diff=124168</id>
		<title>Osadmin referaadi teemad</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&amp;diff=124168"/>
		<updated>2017-09-14T11:24:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Valitud teemad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Artikli kondikava=&lt;br /&gt;
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Artikli teema valimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows&#039;is (nt cmd, Powershell&#039;is). Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.&lt;br /&gt;
*Teema valib tudeng käesolevalt viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla.&lt;br /&gt;
*Kui soovitakse valida teemat, mida nimekirjas ei ole siis lepitakse õppejõuga kokku ja kirjutatakse teema [[Osadmin referaadi teemad|käesolevasse viki artiklisse]]&lt;br /&gt;
* Valitud teema koos lingiga palun kirja panna aine veebivormi, [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õpimapp|mille lingi leiab õpimapi alt]].&lt;br /&gt;
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK&#039;i vikisse]&lt;br /&gt;
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe &#039;&#039;discussion&#039;&#039; all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati&lt;br /&gt;
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata&lt;br /&gt;
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.&lt;br /&gt;
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;amp;&amp;amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;&amp;lt;span style=&amp;quot;color:#FF0000&amp;quot;&amp;gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&amp;lt;/span&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Valitud teemad=&lt;br /&gt;
* [[Teema]], nimi, grupp&lt;br /&gt;
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21&lt;br /&gt;
* [[More]], Martin Tammai, A21&lt;br /&gt;
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21&lt;br /&gt;
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21&lt;br /&gt;
* [[photorec]], Erki Aas, A21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Vabad teemad=&lt;br /&gt;
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]&lt;br /&gt;
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)&lt;br /&gt;
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)&lt;br /&gt;
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine&lt;br /&gt;
* [[Mcedit]] + [[Mcview]]&lt;br /&gt;
** Midnight Commander&#039;i alamprogrammid&lt;br /&gt;
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)&lt;br /&gt;
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command&lt;br /&gt;
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)&lt;br /&gt;
* [[Debiani varamu loomine]]&lt;br /&gt;
* [[Seadmed Linuxis]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/dev-directory ja seal all olevad teemad&lt;br /&gt;
* [[Init]] (artikli täiendamine)&lt;br /&gt;
* [[Grep kasutamine]] (artikli täiendamine)&lt;br /&gt;
* [[Lsb_release]]&lt;br /&gt;
* [[Apropos]]&lt;br /&gt;
* [[Whatis]]&lt;br /&gt;
* [[Tr]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mahukamad teemad==&lt;br /&gt;
* [[remote-sudo-command-without-password]]&lt;br /&gt;
**  käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)&lt;br /&gt;
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile&lt;br /&gt;
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon&lt;br /&gt;
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus&lt;br /&gt;
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &amp;quot;Server1 timefix&amp;quot;&lt;br /&gt;
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH&lt;br /&gt;
***  eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita&lt;br /&gt;
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte&lt;br /&gt;
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)&lt;br /&gt;
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust&lt;br /&gt;
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):&lt;br /&gt;
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)&lt;br /&gt;
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon&lt;br /&gt;
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus&lt;br /&gt;
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse&lt;br /&gt;
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas&lt;br /&gt;
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti&lt;br /&gt;
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida&lt;br /&gt;
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.&lt;br /&gt;
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis&lt;br /&gt;
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.&lt;br /&gt;
* [[Bash]] &lt;br /&gt;
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.&lt;br /&gt;
* [[Bash-builtins]]&lt;br /&gt;
** &#039;&#039;man bash-builtins&#039;&#039; on ~31 lk -&amp;gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&amp;gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Bash-builtins]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &amp;lt;nowiki&amp;gt;[[Category:Bash-builtins]]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; kategooria sinna lõppu lisada.&lt;br /&gt;
** &#039;&#039;man bash-builtins&#039;&#039; kirjutab: &#039;&#039;bash  defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown,  echo, enable, eval,  exec,  exit, export,  fc,  fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times,  trap, type,  typeset,  ulimit, umask,  unalias, unset, until, wait, while&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.&lt;br /&gt;
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&amp;lt;hash&amp;gt;).&lt;br /&gt;
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON&#039;i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.&lt;br /&gt;
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.&lt;br /&gt;
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON&#039;i kasutamise turvakaalutlustel.&lt;br /&gt;
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.&lt;br /&gt;
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.&lt;br /&gt;
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.&lt;br /&gt;
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.&lt;br /&gt;
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viiteid=&lt;br /&gt;
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]&lt;br /&gt;
* http://manpage.io&lt;br /&gt;
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud&lt;br /&gt;
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel&lt;br /&gt;
* https://linuxjourney.com/&lt;br /&gt;
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]&lt;br /&gt;
* [https://linux.die.net Linux docs]&lt;br /&gt;
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/&lt;br /&gt;
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/&lt;br /&gt;
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html&lt;br /&gt;
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=&lt;br /&gt;
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]&lt;br /&gt;
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]&lt;br /&gt;
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]&lt;br /&gt;
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]&lt;br /&gt;
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]&lt;br /&gt;
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122936</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122936"/>
		<updated>2017-05-25T19:24:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Probleemilahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122935</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122935"/>
		<updated>2017-05-25T19:23:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* 2.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta&lt;br /&gt;
* Marite Rammo - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=118266</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=118266"/>
		<updated>2017-02-28T14:43:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO -&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109602</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109602"/>
		<updated>2016-10-18T07:31:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta, et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot; (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.eesti.ee/ Eesti Riigiportaal (vaadatud 17.10.2016)].&amp;lt;/ref&amp;gt; Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform. Punkt 2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109601</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109601"/>
		<updated>2016-10-18T07:30:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot; (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.eesti.ee/ Eesti Riigiportaal (vaadatud 17.10.2016)].&amp;lt;/ref&amp;gt; Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform. Punkt 2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109600</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109600"/>
		<updated>2016-10-18T07:30:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot; (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.eesti.ee/ Eesti Riigiportaal (vaadatud 17.10.2016)].&amp;lt;/ref&amp;gt; Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform. Punkt 2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109599</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109599"/>
		<updated>2016-10-18T07:29:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot; (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee/ Eesti Riigiportaal (vaadatud 17.10.2016)]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform. Punkt 2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109597</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109597"/>
		<updated>2016-10-18T07:28:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot; (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused Õppekorralduse eeskiri 5.2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee Eesti Riigiportaal (vaadatud 17.10.2016)]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform. Punkt 2 (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreform KKK (vaadatud 17.10.2016)]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109593</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109593"/>
		<updated>2016-10-18T07:23:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused &amp;quot;Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ &amp;quot;Vajaduspõhine õppetoetus. (vaadatud 17.10.2016)&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. Punkt 2 (vaadatud 17.10.2016)&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform KKK&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109588</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109588"/>
		<updated>2016-10-18T07:20:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform KKK&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109585</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109585"/>
		<updated>2016-10-18T07:18:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot;]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109584</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109584"/>
		<updated>2016-10-18T07:17:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en How great leaders inspire action (Simon Sinek)]&amp;quot;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109583</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109583"/>
		<updated>2016-10-18T07:16:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.ted.com/talks/simon_sinek_how_great_leaders_inspire_action?language=en S.Sinek &amp;quot;How great leaders inspire action&amp;quot;&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109580</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109580"/>
		<updated>2016-10-18T07:13:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109579</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109579"/>
		<updated>2016-10-18T07:12:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109578</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109578"/>
		<updated>2016-10-18T07:12:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109577</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109577"/>
		<updated>2016-10-18T07:10:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109576</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109576"/>
		<updated>2016-10-18T07:10:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus B===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109575</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109575"/>
		<updated>2016-10-18T07:09:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Küsimus B==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?&#039;&#039;&#039; &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109572</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109572"/>
		<updated>2016-10-18T07:06:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sügissemester&#039;&#039;&#039;: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kevadsemester&#039;&#039;&#039;: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109570</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109570"/>
		<updated>2016-10-18T07:06:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sügissemester: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109569</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109569"/>
		<updated>2016-10-18T07:05:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta .&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine] Kõrgharidusreform KKK&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sügissemester: 27 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109566</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109566"/>
		<updated>2016-10-18T07:03:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 27 EAP&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109564</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109564"/>
		<updated>2016-10-18T07:03:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 27 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 27 EAP&lt;br /&gt;
27 – 27 = 0 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 0 EAP * 50 € = 0 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109491</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109491"/>
		<updated>2016-10-17T21:21:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Küsimus B&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamit on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga. Kordussooritusele registreerimine toimub ÕIS-is.&lt;br /&gt;
Eksamile registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Riigi finantseeritaval õppekohal (RF) on kordussooritus tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused] Õppekorralduse eeskiri 5.2&amp;lt;/ref&amp;gt; Tasulisel (OF) õppekohal on kordussooritus teenuste tasumäärade järgi 2016/2017 õppeaastal 20€.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]Teenuste tasumäärad 2016/2017 õppeaastal&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 5=== &lt;br /&gt;
Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks? &amp;lt;ref&amp;gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused &amp;quot;Septer, A. Erialatutvustus ISa ja ISd.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd  (13.10.2016)&amp;quot;]. Õpingukorralduse küsimused &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks peavad olema täidetud järgnevad 3 tingimust:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Tudeng on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õppeaastal või hiljem.&lt;br /&gt;
# Tudengi perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 329 eurot.&lt;br /&gt;
# Tudeng õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid täies mahus (100%).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. Toetuse saamiseks peab tudeng esitama taotluse riigiportaalis [http://www.eesti.ee eesti.ee]. Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus.  [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/  (13.10.2016)&amp;quot;]. Vajaduspõhine õppetoetus &amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppetoetuse saamiseks peab õpilane täitma õppekava nõudeid täies mahus. IT Kolledžis on õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris. Seega minimaalne ainepunktide arv semestris on 27 EAP&#039;d, et saada vajaduspõhist õppetoetust. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine &amp;quot;Kõrgharidusreform. [WWW&amp;lt;nowiki&amp;gt;]&amp;lt;/nowiki&amp;gt; http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (13.10.2016)&amp;quot;]. Punkt 2&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109482</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109482"/>
		<updated>2016-10-17T21:06:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Ülesanne&lt;br /&gt;
 ==&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lahendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited&lt;br /&gt;
 ==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109477</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109477"/>
		<updated>2016-10-17T21:03:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==References==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109476</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109476"/>
		<updated>2016-10-17T21:02:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;[[2]]&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;[[3]]&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;[[4]]&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja &#039;&#039;startupid&#039;&#039;&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[5]]&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;[[6]]&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu  &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[7]]&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu  &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;[[8]]&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu  &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[9]]&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu  &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==References==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109463</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109463"/>
		<updated>2016-10-17T20:50:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;{{cite 1}}&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;[[2]]&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;[[3]]&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;[[4]]&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[5]]&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;[[6]]&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[7]]&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;[[8]]&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on  (endiselt) maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[9]]&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==References==&lt;br /&gt;
{{reflist}}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109449</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109449"/>
		<updated>2016-10-17T20:44:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;[[1]]&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;[[2]]&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, anti ülevaade kooli töökorraldusest, sealhulgas koolis kasutusel olevatest tehnoloogiatest. Lisaks anti infot õppingukorralduse ja erialatuvustuse õppeaine kohta. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;[[3]]&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;[[4]]&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[5]]&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;[[6]]&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[7]]&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;[[8]]&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on  (endiselt) maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;[[9]]&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.2.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 1.3.6. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 3.1.8. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal 15.10.2016&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109435</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109435"/>
		<updated>2016-10-17T20:35:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, räägiti stipendiumidest ja tehnoloogiast koolist ning anti motivatsiooni käesolevat esseed kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on  (endiselt) maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.2.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 1.3.6. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 3.1.8. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal 15.10.2016&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109431</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109431"/>
		<updated>2016-10-17T20:34:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, räägiti stipendiumidest ja tehnoloogiast koolist ning anti motivatsiooni käesolevat esseed kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.  	&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;  	&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  	&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on  (endiselt) maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.2.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 1.3.6. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 3.1.8. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal 15.10.2016&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109418</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=109418"/>
		<updated>2016-10-17T20:30:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Essee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sissejuhatus&lt;br /&gt;
Erialatutvustus ja õppekorraldus täitis oma eesmärki väga hästi – ma sain küllaltki hea ülevaate IT maastiku erinevatest aspektidest. Kõik esinejad tõid välja huvitavaid seoseid erinevate rollide vahel, andsid kasulikke nõuandeid ning tõid põnevaid näiteid oma elust. &lt;br /&gt;
Külalised olid väga erinevate taustadega. Mõnel oli ette näidata suisa 4 akadeemilist diplomit, teisel polnud ühtki. Kõikidel oli aga kogemusi väga erinevate ettevõtetega, mis võimaldas neil rääkida ka firmakultuuridest, töökorraldusest ning võimalikest valupunktidest.&lt;br /&gt;
Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer. Õppekorraldus ja sisekord.&lt;br /&gt;
Sissejuhatavas loengus tutvustati kooli õppekorraldust ning sisekorda, räägiti stipendiumidest ja tehnoloogiast koolist ning anti motivatsiooni käesolevat esseed kirjutada.&lt;br /&gt;
Andres Kütt.  Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.  	&lt;br /&gt;
Andres Kütt on silmapaistva akadeemilise taustaga mees, kellel on rääkida palju. Ta on suurepärane süsteemiarhitekt, kes on töötanud nii Skypes kui ka RIAs. Ta soovitas minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi ambitsiooni ning raha on. Ta tõi välja tsitaadi: „If there’s a reason why, there’s a good way.“ Samuti leidis ta, et matemaatiline analüüs on tore ning see on paljude asjade aluseks. Eesti riigi infosüsteemide kohta leidis ta et see on hästi üles ehitatud ent imporditud lahendusi on palju. Tema arvates on võimalik saada arhitektiks kaht moodi  - kas alustades arendajana või ärijuhina. Mõlemal juhul peab tundma nii tarkvara, riistvara kui ka ärijuhtimist.&lt;br /&gt;
Kristel &amp;amp; Marko Kruustük. Testimine ja startupid.&lt;br /&gt;
Kristeli ja Marko lugu on kahest noorest eestlasest, kes lõid eduka startupi Testlio rakenduste testimiseks. Kristel on IT Kolleži vilistlane, kes kooli ajal leidsin oma suure kire – testimise. Marko on temast vanem arendaja. Saatus viis neid kokku Londonis, kus nad alustasid testimisplatvormi Testlio arendamist. Testlio idee sai alguse sellest, et teised sel ajal eksisteerinud testimisplatvormid ei hinnanud testijaid, makstes vaid iga leitud vea eest. Testlio on puhtavereline startup -  4 aastat tagasi asutatud ettevõte teeb tänaseks koostööd maailma suurimate tarkvarahiidudega ning neil on kontorid nii Tallinnas kui San Franciscos. Nad rääkisid nooruslikult ning kirglikult nii testimisest üldiselt kui ka sellest kuidas käis ühe startup ettevõtte tormiline ülesehitamine ning mis seiklusi nad selle jooksul läbi elasid – Angelhacki võitmisest Telliskivi kontori rajamiseni.&lt;br /&gt;
Lembitu Ling aka Snakeman.   &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot;  	&lt;br /&gt;
Lembitu Ling on isehakanud süsteemiadministraator, kes on elu jooksul hallanud väga palju süsteeme. Suisa nii palju, et ta soovitas end „sohilastest“ ehk haltuura korras üles seatud serveritest pika kaarega eemale hoida. Lembitu tee sai alguse arvutite komplekteerijana. Sealt edasi on ta rännanud läbi era- kui ka avaliku sektori, olles praegu süsteemiarhitekt Titanium Systems OÜs. Ta on põhimõtteline mees, kes põhimõtteliselt ei programmeeri ent sellegipoolest kirjutab hea meelega skripte, sest üks hea süsteemiadministraator ei tee ühtki asja mitu korda ning soovitas ka meil skripte kirjutada. Lembitu alal paistab välja üks IT sektori suurimaid valukohti – niikaua kui kõik töötab ei paista nähtud vaev välja. &lt;br /&gt;
Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master). &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot;  	&lt;br /&gt;
Sellel loengul oli kaks osa. Esimeses andis õppejõud Andres Septer nõuandeid (eesti) tööturul valikute tegemiseks ning õige tööandja valimiseks. Ta leidis, et on väga oluline teha ära kodutöö ning uurida potentsiaalse tööandja tausta. Teiseks tuleks leida keegi, kes huvipakkuvas ettevõttes töötab või on seal varem töötanud (need viimased on eriti huvipakkuvad  - küsimus on, miks nad sealt ära tulid). Kolmandaks tuleks luua sidemeid, sest parimad tööpostid liiguvad tagatubades ning avalikud konkursid on jäänused tagatubadest. Eesti väiksest turust tingituna on levinud mobiilsus – ühest ettevõttest teisse liikumine (paariaastaste tsüklitega) on täiesti normaalne nähtus. Erinevate ettevõttete plusse ja miinuseid arvestades jõudis Septer järeldusele, et parim tööandja võiks olla keskmine Eesti ettevõte, sest see on kindel töökoht ilma eriliste puudusteta. Õppejõud kiitis ka enda ettevõtte/startupi rajamist.&lt;br /&gt;
Loengu teises pooles rääkis Einas Koltšanov põgusalt äri ning IT suhetest. Koltšanov on ärilise taustaga mees, kes on praegu SCRUM-master ehk mees, kes tagab arendajatele murevaba (ehk tüütute äriinimesteta) keskkonna. Ta tõdes, et IT ei mõista äri, ent äripoole arusaam ITst on veelgi hullem. Ta unistab olukorrast, kus äripool ja IT jagavad ühist visiooni ning on osad samast eduloost, mida iseloomustavad märksõnad nagu dialoog ja tasakaal. Oma näitel ütles ta et IT on universaalne  - sa võid liikuda muult erialalt ITle kui ka vastupidi.&lt;br /&gt;
Ivar Laur. &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot;&lt;br /&gt;
Ivar Laur on TTÜ lõpetanud analüütik, kes töötab Maksu- ja Tolliametis. Ta rääkis riigi ühe alustala ehk maksude näitel analüüsist ning ITst. Ta on kirglik analüütik, kes leiab, et parimad otsusest on analüütiliselt head otsused. Esineja rõhutas analüüsi tähtsusele, tuues välja et ilma analüütikuteta jääksid paljud asjad märkamatuks. Laur rääkis, kuidas (isegi õppejõu arvates) meeletu arvutusvõimsuse abil paljastuvad maksupetturid ning riik ei jää ilma kümnetest (kui mitte sadadest) miljonitest eurodest. Tulevikku näeb ta ennustamises – tulevikus ei analüüsita enam toimunut vaid üritatakse ennustada ühiskonna edaspidist käitumist. &lt;br /&gt;
Jaan Priisalu. Eesti Vabariigi küberkaitse.&lt;br /&gt;
Jaan Priisalu pidas maha selle loengusarja vahest silmapaistvama ning kirglikuma esitluse. Korraliku akadeemilise taustaga mees on olnud mitmete märgilise tähtsusega IT projektide juures, nagu seda on digiallkirjad ja NATO küberkaitsekeskus.  Ta rääkis patriootlikult, kuidas Eesti on  (endiselt) maailma number üks IT riik, kus kogu riigiaparaati juhitakse arvutitega. Seega on vajalik ka küberkaitse, mis tagab riigi normaalse elukorralduse. Tulevik saab aga tema arvates olema veelgi „edasijõudnum“, mõneti isegi orwellilik. Automatiseeritud süsteemid võtavad üle meie igapäevaelu lahutamatud aspektid, nagu näiteks majade hoolduse, transpordi, toidu valmimise. Kõige selle juures pidavat toimima külaühiskond, kus kõik vaatavad kõigi üle. Mina seda ei usu, sest kui on olemas vahendid inimese elu kontrollimiseks/jälgimiseks, siis keegi kindlasti soovib ka seda ainuisikuliselt teha.&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo. &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot;&lt;br /&gt;
Hedi Mardisoo on avatud meele ja südamega turundaja, kellelt õnnestus mul läbi turunduse õppida midagi elu enda kohta. Nimelt tõi välja Simon Sineki käsitluse miks-kuidas-mida: kõik saab alguse eesmärgist, mis jõuab läbi tegude vormini. Vastupidiselt käitudes ehk alustades vormist (ehk tootest) jõuame vaid eesmärgini raha teenida, mis aga ei rahulda klienti.&lt;br /&gt;
Hedi  rääkis brändi mõistest, turunduse erinevatest aspektidest ja kasvuhäkkerlusest. Kõige selle ilmestamiseks rääkis ta enda näitel kolmest erinevast turundussituatsioonist ITga seotud ettevõttes. Esiteks lahkas olukorda, kus toode on nii hea, et ta müüb end ise. Aeg liikus edasi ning IT levis kõikjale, ka väga konservatiivsete organite juurde. Mardisoo suutis Swedbankis teha ITst kui endisest mustast lehmast ülejäänud panga hea sõbra. Vastasel juhul poleks pangast suurt midagi alles, sest infosüsteemid on tänapäeva panganduses kriitilise tähtsusega. Kolmandaks kirjeldas ta oma praegust töökogemust Starmanis, kus ta turundab väga kiiresti muutuvat ning mitmekülgset telekommunikatsiooniäri. Ta leiab, et brändi loob ja hoiab tervik – teenusest seda paigaldava inimeseni. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Küsimused ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ülesanne[edit]&lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 19 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
Lahendus&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta (Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal [21]).&lt;br /&gt;
Sügissemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Kevadsemester: 19 EAP&lt;br /&gt;
27 – 19 = 8 EAP&lt;br /&gt;
Arve summa: 8 EAP * 50 € = 400 €&lt;br /&gt;
Vastus&lt;br /&gt;
Arve sügissemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse kevadsemestris ning arve kevadsemestris puuduvate EAPde kohta, summas 400 €, esitatakse uuel sügissemestril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited[edit]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&amp;quot; (Andres Kütt) 31.08.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT tööturg&amp;quot; ja &amp;quot;Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28.09.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 05.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12.10.2016 loengusalvestus&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.12. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.3.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 5.2.7. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 7.2.1. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 1.3.6. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Vastused korduma kippuvatele küsimustele p.2. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppekorralduse eeskiri 3.1.8. 15.10.2016&lt;br /&gt;
Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal 15.10.2016&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=107024</id>
		<title>Erki Aas erialatutvustus</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erki_Aas_erialatutvustus&amp;diff=107024"/>
		<updated>2016-10-13T09:26:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Created page with &amp;quot;Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) Tere, Wiki!&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
Tere, Wiki!&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_Erki_Aas&amp;diff=107023</id>
		<title>Erialatutvustus Erki Aas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_Erki_Aas&amp;diff=107023"/>
		<updated>2016-10-13T09:25:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Blanked the page&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_Erki_Aas&amp;diff=107022</id>
		<title>Erialatutvustus Erki Aas</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_Erki_Aas&amp;diff=107022"/>
		<updated>2016-10-13T09:24:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Created page with &amp;quot;Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) Tere, Wiki!&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
Tere, Wiki!&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2016_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=107019</id>
		<title>Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2016_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=107019"/>
		<updated>2016-10-13T09:18:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: Blanked the page&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2016_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=107018</id>
		<title>Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Erialatutvustus_2016_(P%C3%A4eva%C3%B5pe)&amp;diff=107018"/>
		<updated>2016-10-13T09:16:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Eaas: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;br /&gt;
Tere, Wiki!&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Eaas</name></author>
	</entry>
</feed>