https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Eehrbach 2026-05-10T06:14:18Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=128560 2017-12-17T12:38:10Z

<p>Eehrbach: /* Meeskond: JEMP */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 -<br /> *12:15 -<br /> *12:30 -<br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121081 2017-05-06T11:17:33Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].<br /> <br /> Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve&lt;ref&gt;[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 &quot;Eurodirektiiv 2015/2366&quot; (EUR-Lex)]&lt;/ref&gt;. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009&lt;ref&gt;[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en &quot;Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine&quot; (Euroopa komisjon)]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel SEPA-raames makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.<br /> <br /> Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121080 2017-05-06T11:16:24Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].<br /> <br /> Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve&lt;ref&gt;[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 &quot;Eurodirektiiv 2015/2366&quot; (EUR-Lex)]&lt;/ref&gt;. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009&lt;ref&gt;[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en &quot;Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine&quot; (Euroopa komisjon)]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.<br /> <br /> Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121079 2017-05-06T11:12:01Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liigutud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].<br /> <br /> Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve&lt;ref&gt;[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 &quot;Eurodirektiiv 2015/2366&quot; (EUR-Lex)]&lt;/ref&gt;. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009&lt;ref&gt;[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en &quot;Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine&quot; (Euroopa komisjon)]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.<br /> <br /> Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe seda kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121078 2017-05-06T11:08:46Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].<br /> <br /> Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve&lt;ref&gt;[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 &quot;Eurodirektiiv 2015/2366&quot; (EUR-Lex)]&lt;/ref&gt;. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009&lt;ref&gt;[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en &quot;Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine&quot; (Euroopa komisjon)]&lt;/ref&gt;. <br /> <br /> Inimkeeli tõlgituna tähendab eelpool mainitud direktiiv seda, et PSD2 raames kohustuvad pangad avama oma infrastruktuuri kolmandatele osapooltele. Pankade avatud infrastruktuur peab laias laastus võimaldama teenusepakkujal küsida pangalt kliendi konto väljavõtet ja teha tema nimel makseid. Programmeerija keeli tähendab see, et pangad peavad valmis arendama avatud API, millega oleks võimalik peale autoriseerimist teha toiminguid kliendi rahaga, vaadata kontoseisu ja kõike muud säärast. Selline lahendus avab väga palju uksi teekonnal, mis siirdub sularahavaba ühiskonna poole. Kui see jõustub ja oletame, et 2020 saad sa tänu sellele teenusele teostada kõik turutoimingud ja kohvikus jootraha jagamised teha mobiilis, siis see tähendab, et on astutud edasi suur samm edasi, mis vähendab sularaha osatähtsust inimeste igapäevatoimetustes.<br /> <br /> Vastates teema küsimusele siis jah, maksesüsteemide praegune areng suundub edasi sularahavaba ühiskonna poole. Seda ei näe seda kohe ja protseduur toimub sammhaaval, aga seda on juba praegu tunda. Küsimus on ainult selles, et kuidas inimesed ise tehnoloogiaarengut ära kasutavad, sest hetkel on see juba sisuliselt võimalik, aga mitte kõige intuitiivsem. Hetkeennustus on see, et kümne aasta pärast on paljud inimesed asendanud rahakoti kaarditaskuga ja 50-100 aasta jooksul asendub kaarditasku nutitelefoniga sarnasele seadmele - on alust arvata, et PC mahub siis juba taskusse ning sellega teostatakse ka kõik toimingud.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121077 2017-05-06T10:56:49Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].<br /> <br /> Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve&lt;ref&gt;[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 &quot;Eurodirektiiv 2015/2366&quot; (EUR-Lex)]&lt;/ref&gt;. Direktiiv on tuntud ka fraasi PSD2 abil, mis tähendab sisuliselt Payment Services Directive 2. Makselahenduste direktiividest on see euroliidus juba teine, esimest pidi euroliikmed täitma hakkama alates 1. novemberist 2009&lt;ref&gt;[https://ec.europa.eu/info/law/payment-services-psd-1-directive-2007-64-ec/implementation/implementation-eu-countries_en &quot;Eurodirektiiv 2007/64/EC täitmine&quot; (Euroopa komisjon)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121076 2017-05-06T10:53:25Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]].<br /> <br /> Kiirete mobiilimaksete rakenduste suurim miinus tänapäeval on see, et neid ei ole lihtsalt võimalik siduda pankadega. Inimestel laekub raha panka ja selleks, et Vipps'i sarnaseid rakendusi kasutada, peab tegema nende süsteemi väljamakse, et oleks olemas vahendid, mida kasutada. Selle probleemi lahendamiseks on astutud juba esimesed sammud. 2018 aastast peavad EL'i kommertspangad vastavalt Euroopa Parlamendi direktiivi 2015/2366 järgima hakkama ja selle täitmist hakkab kontrollima Euroopa Pangandusjärelevalve&lt;ref&gt;[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2366 &quot;Eurodirektiiv 2015/2366&quot; (EUR-Lex)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121074 2017-05-06T10:34:40Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[#Vipps|Vipps]]<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121073 2017-05-06T10:33:39Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud ja ka leibkonna sisesed tehingud toimivad hetkel suures osas ainult sularahas. Neid oleks võimalik asendada mõne makselahendusega, mis oleks mugav, kiire ja koheselt kasutatav - nagu näiteks Norras laineid lööv [[Vipps]]<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121072 2017-05-06T09:16:29Z

<p>Eehrbach: /* Sularaha tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu &quot;Hansson: sularahavaba ühiskond on õudusunenägu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;. Tegu on äärmusliku, aga samas asjakohase väljaütlemisega. Üks asi on kindel - sellist olukorda, kus eile sai maksta turul kartulite eest sularahas ja homme enam ei saa, ei teki kindlasti. Sularaha kadumisel kaob see järk-järgult ja asendub teiste, võib-olla juba praegu eksisteerivate meetoditega. Hetkel ei ole võimalik sularaha asendada ja selleks puudub ka vajadus - jah, selle kasutus on vähenenud, aga mitte kadunud. Väiksemad külapoed, turud, kohvikud.....TBC<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121071 2017-05-06T09:12:07Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Sularaha tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;. Mainitud kommertspank ja vastsündinud Pocopay&lt;ref&gt;[https://pocopay.com/ &quot;Pocopay&quot;]&lt;/ref&gt; on ka käesoleva teema raames väga teemakohased näited, kuna nad on Eestis ühed sularahavaba keskkonna eestvedajad.<br /> <br /> &quot;Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta&quot;, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson 26. mail 2015 aastal Riigikogus&lt;ref&gt;[http://www.aripaev.ee/uudised/2015/05/26/eesti-pank-ardo-hansson-sularahavaba-uhiskond-on-oudusunenagu&quot; (Äripäev)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121070 2017-05-06T08:53:12Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Maksesüsteemide tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;. Krüptoraha tulevik on üpriski ebaselge, aga vähehaaval sinna suunas liigutakse. Kommertspangad on alustanud juba krüptoraha või selle tehnoloogiate põhjal teenuste arendust ja implementeerimist. Seda ka meie oma tagaõuel, kus LHV Pank on toetamas CUBER projekti &lt;ref&gt;[http://www.coindesk.com/lhv-bank-backs-wallet-app-built-on-bitcoins-blockchain/ &quot;LHV Bank Develops Wallet App Built on Bitcoin’s Blockchain&quot; (CoinDesk)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121069 2017-05-06T08:07:50Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Maksesüsteemide tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> Sõltumatu sularahavaba teenuse ja süsteemi saavutamiseks on juba esimesed sammud astutud, krüptoraha näol. Selle puhul on tegemist sularahas mitteeksisteeriva valuutaga, mida iseloomustab sõltumatus riigi rahamonopolide ees, algorütmilisus ja nii-öelda kaevandus. Selline digivaluuta on veel poisikese eas ja riigiti tõlgendatakse seda erinevalt - Soomes käsitletakse krüptoraha kui toorainet, Rootsis aga kunstiteost&lt;ref&gt;[http://www.err.ee/507899/bitcoinide-maania-haarab-uha-enamaid-eestlasi &quot;Bitcoinide-maania haarab üha enamaid eestlasi&quot; (Piret Järvis, ERR)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121068 2017-05-06T07:55:58Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> <br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Maksesüsteemide tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus takistati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud. Sisuliselt tähendab see sõltuvus seda, et sularahavaba tehingute teenusepakkujad on kohustatud riikidest ja riigipankadest sõltuvalt kontrollima ja reguleerima raha käitlemist ja ülekandeid, mis osaliselt on positiivne (näiteks terroristlike organisatsioonide ja isikute puhul), aga samas ka negatiivne, kui takistatakse mitte mingit ohtu kujutavate sõltumatute organisatsioonide rahavood.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121067 2017-05-06T07:46:27Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> ==Maksesüsteemide tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini WikiLeaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;, mille käigus keelati igasugused rahatehingud WikiLeaks'i arvelduskontodele. WikiLeaks'i sõnul on see tegevus alusetu ning igasuguse juriidilise põhjata, kuna ühtegi reaalset inimest pole selle tegevuse toetamiseks süüdistatud, vahistatud ega karistatud&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121066 2017-05-06T07:39:41Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik? */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> ==Maksesüsteemide tulevik==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini Wikileaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121065 2017-05-06T07:39:27Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik? */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> ==Maksesüsteemide tulevik?==<br /> <br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini Wikileaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121064 2017-05-06T07:39:18Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik? */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> ==Maksesüsteemide tulevik?==<br /> ----<br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini Wikileaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121063 2017-05-06T07:39:08Z

<p>Eehrbach: /* Maksesüsteemide tulevik? */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> ==Maksesüsteemide tulevik?==<br /> ----<br /> ----<br /> Viimase aja makselahendustel on liikunud mugavama ja kiiremate tehnoloogiate peale. Inimesed tegutsevad rahaga aina enam interneti kaudu ja suuremad protseduurid/ostud käivad internetipanga või netipõhiste makselahenduste vahendusel. Selle tagajärjel on ka tekkinud erinevaid vahendavaid teenuseid nagu nt. PayPal, mis on sõltumatu raha vastuvõtmise ja edasitoimetamise platvorm ning hiljuti loodud ja jõudsvalt hoogu koguv Transferwise, mis vahendab väga soodsate vahendustasudega erinevate riikide pangakontode vahel raha. Sularahatehingute tegemine nende platvormide abil on sisuliselt võimatu ning selle teostamiseks on vaja nii-öelda vaheisikut, kes siiski virtuaalselt raha süsteemi laeb.<br /> <br /> Sularahatehingud on aeganõudvad ja tüütud, aga on siiski inimesi, kes eelistavad teatud toimetusi teha paberkupüürides või müntides. Suuresti on selle põhjuseks sõltumatuse ja privaatsuse soov, varimajanduse teostamine (nt. ümbrikupalk) või kriminaalne tegevus. Virtuaaltehingute sõltuvust teenusepakkujast iseloomustab kõige paremini Wikileaks'i toetusrahade kinnikeeramine&lt;ref&gt;[https://wikileaks.org/IMG/pdf/WikiLeaks-Banking-Blockade-Information-Pack.pdf &quot;WikiLeaks: Banking Blockade and Donations Campaign&quot; (WikiLeaks)]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=121062 2017-05-06T07:06:06Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> ==Maksesüsteemide tulevik?==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ==Viited==</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=118361 2017-03-04T22:36:40Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=118360 2017-03-04T22:36:27Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F - &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=118359 2017-03-04T22:36:04Z

<p>Eehrbach: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p> <hr /> <div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br /> <br /> == sügis 2012 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br /> <br /> == sügis 2013 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br /> <br /> == sügis 2015 ==<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br /> <br /> == kevad 2017 (rühmatööd) ==<br /> [[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - &quot;Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?&quot; - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=118358 2017-03-04T22:31:59Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=118357 2017-03-04T22:31:42Z

<p>Eehrbach: Created page with &quot;Category:ITSPEA 2016 kaugõpe =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?= Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg htt...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg<br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118300 2017-03-02T22:28:06Z

<p>Eehrbach: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118299 2017-03-02T22:27:01Z

<p>Eehrbach: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=111960 2016-10-24T21:48:20Z

<p>Eehrbach: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Rühm: DK14<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 25.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”&lt;ref name=&quot;loeng1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Meelis Lang &quot;Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA&quot; ]&lt;/ref&gt;. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann&lt;ref name=&quot;loeng2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Mait Poska ja Sven Peekmann &quot;Tarkvaraarendus – teooria ja tegelik elu&quot; ]&lt;/ref&gt;. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> Kohustuslikest loengust võtsin esmasena osa kaugõppe kursuse sissejuhatavast loengust, kus sissejuhatava ülevaate õppetööst andis IT-Kolledži rektor Peeter Lorents&lt;ref name=&quot;loeng3&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c IT-Kolledži sissejuhatav loeng õppekorraldusest ja erialast ]&lt;/ref&gt;. Ta rääkis peamiselt õppimishimust, teadmiste omandamisest ning nende kasutamisest, kooli struktuurist ja tutvustas meile õppejõude ning tähtsaid kontaktisikuid. Merike Spitsõn, õppekavade arendusjuht, tõi üldise ülevaate haridusruumist, kõrghariduse seadusandlusest, kooli õppekorraldusest, õppeinfosüsteemist, õppekava täitmisest ja infokanalitest. Sõna võtsid ka kvaliteedijuht Merle Varendi ja haridustehnoloog Juri Tretjakov. Varendi rääkis loengu ajal peamiselt stipendiumitest ning Tretjakov tõi ülevaate erinevatest keskkondadest, mida õpingute läbiviimisel kasutatakse (Moodle, Wiki, loengusalvestussüsteem Echo360). Üldkokkuvõttes andis loeng hea ülevaate õppekorraldusest ning vahenditest, millega õpingutega seonduvat informatsiooni kätte saada.<br /> <br /> Kuulasin interneti vahendusel loengu “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.”, kus esines enda looga Andres Kütt&lt;ref name=&quot;loeng4&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.” ]&lt;/ref&gt;. Tema loeng oli ülesehitatud memoraali stiilis tema enda hariduse ja töökäigust. Kõige enam jäi tema esitusest meelde see, kui ta rääkis oma õpingutest MIT’s (Massachusetts Institute of Technology), mil ta pere ja töö kõrvalt oli kaugõppe vormis magistrikraadi omandamas oli. Ta ütles välja lause “Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks” ning tema jaoks tähendas see kell neli öösel, kaks tundi enne ta laste ärkamist ja tööle minekut, koolitöödega tegelemist. Usun, et selline motiveeritus ning enesega töö tegemine ongi üks suurim edukaks olemise alus. <br /> <br /> Tööalaste teemade puhul tõi Kütt, kes ametilt on Riigi Infosüsteemide Ameti tarkvara arhitekt, suurimaks probleemiks oma valdkonnas kommunikatsiooni. See on huvitav, kuna antud teemat puudutas väga sügavalt oma loengus ka Helmese esindaja, Meelis Lang. Kütti väitel teeb tema ametikoht temast üpriski ebameeldiva töökaaslase, kuna tema on see, kes oskab öelda, kui projekt on läbikukkumas või mitte. See väide on mulle veidikene arusaamatu, kuna arhitekt peaks minu loogika järgi olema juba kaasatud protsessidesse varasemalt, et ennetada selliseid probleeme. Loomulikult ma ei ole kõikidest üksikasjadest RIA projektide puhul teadlik, aga mind üllatas tema puhul ka see, et tal ei ole ametialaselt ühtegi alluvat ja tema poolt antud juhendeid ja instruktaaže ei pea arendusmeeskonnad järgima. Loengu järgselt esitati ka küsimus RIA suurimate probleemide kohta, mille osas Kütt ka mainis seda teemat - arhitekti otsuseid ei viida täide. Ilmselgelt on siinse probleemi lahendamiseks vaja kõrgemate ametnike sekkumist, kes ei oleks ainult bürokraatiaspetsialistid, vaid ka piisavalt pädevad IT-teemadel, nagu ka Kütt ise oma loengus rääkis.<br /> <br /> Kolmas loeng kohustuslike loengute nimekirjas oli Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng teemal “Testimine ja startupid”&lt;ref name=&quot;loeng5&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Kristel ja Marko Kruustükk - “Testimine ja startupid” ]&lt;/ref&gt;. Loengu sissejuhatuses rääkisid mõlemad oma haridus- ja karjääriteest kuni Testlio asutamiseni. Tegemist on palju reisinud, suure töökogemuse, positiivse ellusuhtumise ja rohkete kontaktidega ärikiirendusspetsialistidega, kel on tulnud päris palju tagasilööke oma teel kuni Testlio loomiseni. Loengu esimeses osas tõid nad näiteid Eesti idufirmade eduloodest, mille puhul mõlemad esinejad rõhusid edukuse tugisammastele, milleks on pidev töö, positiivne ellusuhtumine, kontaktide loomine ja püsivus.<br /> <br /> Loengu teises osas räägiti kuulajatele kuidas tehti Testlio esmane idee presentatsioon Angelhack hackatonil, Londonis ja sellejärgne teenuse loomine. Mulle oli üllatav, kui palju Kristel ja Marko pidid tööd tegema selle nimel, et Testlio käivitada. Üldiselt oli tegemist mulle valgustava loenguga, mille käigus sain aimu start-up teenuse käivitamisest, millest mul eelnevalt polnud rohkem teadmisi, kui see, kuidas Steve Jobs koos oma inimestega juba praegusele tehnoloogiagigandile põhja alla pani.<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu teemal “Süsadminnidest&quot;&lt;ref name=&quot;loeng6&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling - “Süsadminnidest” ]&lt;/ref&gt;. Hr. Ling ja ja õppejõud Andres Septer rääkisid loengu esimeses pooles üheksakümnendate elektroonikaärist ja arvutite ülesehitamisest. Tegemist oli kaootilise ärivaldkonnaga, kus ehitati personaalarvuteid juppidest, mida välismaalt kokku koguti. Külalisesineja puhul oli tegemist näiliselt laisa (positiivses võtmes) ja koodivõõra administraatoriga, kes on end põhimõtteliselt programmeerimisest eemale hoidnud ja on pigem keskendunud süsteemide haldusele ja administreerimisele Linuxi baasil. Loengu käigus rääkis Ling väga tehniliselt ning kuna mulle on riistvara teemad võõrad, siis mul oli üpriski raske teemat hoomata.<br /> <br /> Administreerimise pool mind üldiselt isiklikult ei köida, aga loengu käigus ütles Andres Septer, et edukas admin peab alati oma süsteemist üle käima ehk teisisõnu täielikult tundma õppima. See on paralleel arendusega, kuna täpselt samamoodi nagu arenduse käigus peaks hea programmeerija tundma õppima loodava teenuse ärilist poolt, nagu ütles oma loengus Sven Peekmann, peab ka süsteemiadministraator haldamise eel viima end võimalikult palju kurssi süsteemiga, mida haldama hakatakse. Kokkuvõttes sain aimu süsteemiadministraatorite tööst. See nõuab mõistlikus koguses laiskust, et teostataks skriptimisülesanded korduvate tegevuste puhul, väga erinevate tehnoloogiate ja süsteemide hoomamist ning enda valdusesse antud süsteemide läbi-ja-lõhki tundmist.<br /> <br /> Andres Septer esines koos Einar Koltšanoviga ka kombineeritud loengutes “IT Tööturg” ja “Karjäärikäänakud” &lt;ref name=&quot;loeng7&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer - “IT Tööturg”, Einar Koltšanov - &quot;Karjäärikäänakud&quot; ]&lt;/ref&gt;. Õppejõud Septer rääkis IT tööturust - tööle kandideerimisest, edutamisest ja positsioonidest. Ta mainis koheselt, et töökuulutuskeskkondades (nt. CV ja CVKeskus) tulevad kuulutused töökohtadest, mis on nii-öelda jäägid positsioonidest, mida tagatubade ja kontaktide kaudu täita ei õnnestunud. Ta suhtus sellesse üpriski negatiivselt, aga ma isiklikult ei näe selles probleemi - positsioon on siiski ainult positsioon ja kui sellele ei leitud kontaktide kaudu sobivat kandidaati, siis on see ainult hea uudis kandideerijale, kellel pole kontakte, et leida töökoht puhtalt tutvuste kaudu. Septer tõi ka oma esituses erinevates töövaldkondades (nt. riigiasutus, suurettevõte, start-up) töötamise plussid ja miinused. Nendest midagi üllatavat ma teada ei saanud, kuna olen IT-tööturuga juba tööalaselt enam-vähem tuttav.<br /> <br /> Koltšanov, kes taustalt on äriinimene aga ametilt SCRUM master, rääkis oma esituses teekonnast IT’sse. Infotehnoloogia valdkonna puhul usub Koltšanov, et sellele erialale on võimalik liikuda mõnelt muult erialalt ja sellelt on võimalik ka välja liikuda mõnele muule erialale. Samuti on võimalik positsiooniline liikumine ka valdkonna sees. Ta tõi esile ka ülevaate, et mismoodi mõtleb äripool IT-poolest ja vastupidi. Tegemist oli üpriski otsekoheste, aga usun, et tõeste punktidega. Probleem seisneb selles, et kumbki osapool ei tea teise osapoole valdkonna spetsiifikat ja lahenduseks on see, et mõlemad peavad õppima seda tundma, et saavutada ideaalne koostöö olukord. Teema on läbi loengute korduv - projektide puhul teiste osapoolte valdkondade tundma õppimine ja omavaheline kommunikatsioon ning sellest lähtuv tegutsemine, millest rääkisid oma loengus ka Helmese, Netgroupi ja RIA esindajad.<br /> <br /> Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja pidas külalisesinejana loengu teemal “Andmed ei allu analüüsile”&lt;ref name=&quot;loeng8&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”]&lt;/ref&gt;. Analüütika on minu jaoks alati olnud kauge teema, kuna ma ei ole olnud väga suur numbrite põhjal järelduste tegemise fanaatik. Laur põhjendas andmeanalüüsi vajalikkuse väga lihtsalt reaalse elu näidetega lahti - selle abil saab vastu võtta otsuseid mikrotasandil, mis mõjutavad tulemusi suuremal tasandil (nt. aasta perspektiivis). Andmeanalüüs annab sisendi ressursi kasutamiseks, tegevuste planeerimiseks ja olukorra juhtimiseks.<br /> <br /> Loengu käigus andis Laur väga detailse analüüsi maksude laekumise statistikast MTA’le ja selle tehnilisest teostusest. Mulle isiklikult oli huvitav loengut kuulata, kuna eraelus tean inimesi, kes on väga tihedalt seotud raamatupidamisprotsessidega ja sellega seonduvatest probleemidest ning sammudest. Analüütika osas on MTA väga suurt tööd teinud ning nagu ka Laur ise ütles, on neil arvatavasti üks kõige suuremaid andmete analüüsivõimekus Eestis. See peaks minu arvates olema iseenesest mõistetav, kuna Maksu ja Tolliameti on ainukene asutus riigi enda rahalistes küsimustes. Järelvalveks ehk riiki petvate ettevõtete ja isikute tuvastamiseks on selline andmete kogumine ja analüüs vajalik.<br /> <br /> “Eesti Vabariigi küberkaitse” oli samuti üks kohustuslikest loengutest, milles Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis&lt;ref name=&quot;loeng9&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu - “Eesti Vabariigi küberkaitse”]&lt;/ref&gt;. Küberturbespetsialist Priisalu andis loengu esimeses pooles ülevaate küberkaitse ja küberkuritegude arengust läbi viimase kolme kümnendi suurimate sündmuste. Kaitsearengu osas üllatas mind see, et reaalsed meetmed küberrünnakute ja küberkuritegude takistamiseks võeti kasutusele alles peale 2007 aastat. Selleks hetkeks oli IT arenenud juba üpriski kaugele ning minu tagantjärele mõeldes arvamus on see, et eeltöö jäi tegemata. Täpselt nagu peale 2001 aasta terrorirünnakuid USA pihta, alustati ka küberkuritegude ennetustööd vahetult peale esmaste suuremate rünnakute toimumist.<br /> <br /> Küberkaitse osas andis Priisalu mõista, et selle edukaks toimimiseks peab toimuma väga suures teadmiste jagamine ehk luua nii-öelda ühine aju ja peab tajuma iseenese ning küberründaja olemust, tegevusi. See tähendab seda, et küberrünnaku kõige nürgim lüli on tegelikult inimene ise - olgu ta riigiasutuste konfidentsiaalset infot teadev inimene või lihtkodanik, kes sisestab enda krediitkaardi andmed vales interneti keskkonnas. Kaitsemehhanisme võib üles seada nii keerukaid, kui ka väga lihtsaid, aga lõpptulemusena on siiski inimene ise see, kes kas ründab või on rünnatav.<br /> <br /> Hedi Mardisoo, Starman AS kommunikatsiooni- ja turundusjuht pidas antud õppekava raames viimase loengu teemal “IT ja turundus”&lt;ref name=&quot;loeng10&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo - “IT ja turundus”]&lt;/ref&gt;. Turundus ja kommunikatsioon on mulle töö- ja haridusalaselt vägagi tuttav teema - multimeedia disaini ja kommunikatsiooni eriala Taani kõrgkoolist ning kaheaastane töökogemus digiagentuuri veebilahenduste projektijuhina on mulle andnud ülevaate selle valdkonna olemusest - positiivsest ja negatiivsest. <br /> <br /> Mardisoo mainis, et IT valdkond on innovatiivsuse ja arenguga väga sügavalt mõjutanud turundusvaldkonda. Siinkohal saan omast kogemusest tuua näiteks turunduskampaania korraldamise - sihtgrupi, kampaaniakanalite, sõnumi, arenduste, testimise ning lõpliku kampaanialahenduse skoobi loomine on viimase kümne aasta jooksul muutunud meeletult keerukaks. Selle protsessi käigus tuleb arvesse võtta tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid (nt. Facebooki kampaania puhul SDK kasutamine), testimise võimalused (nt. kas A/B testimine ja sellejärgne tegevus või mitte), analüütika lugemine (mis mahus ja kui palju) ja ka näiteks järelanalüüsi teostamine, mille abil saaks järgmiseid kampaaniaid planeerida. Kui üheks turunduskampaania kanaliks on IT valdkonda kuuluv kanal, siis tuleb koheselt kõiki neid võimalusi analüüsida.<br /> <br /> Loengud, mida kursuse raames kuulasin, olid üldjoones väga ülevaatlikud erinevate IT-valdkonna sektorite tööst, alustades süsteemide ülesehitamisest kuni kindla toote müümiseni läbi turunduse. Üldkokkuvõttes on IT alal hetkel aru saadud kõige suuremast probleemist - kommunikatsioonist äri ja IT osakondade vahel. Osad ettevõtmised on selle probleemi suutnud osaliselt juba lahendada, teised tegutsevad alles juurprobleemi tuvastamise ja esmaste tegevustega selle pudelikoha likvideerimiseks. Olen omandanud palju uut infot ja mõneti on avatud mu silmad uutest valdkondadest, millest varsemalt polnud aimugi.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 28 = -1 EAP ehk miinimum on ületatud ja 1. semestri lõpus arvet ei esitata<br /> <br /> :2. semester: 54 - (28+25) = 54 - 53 = 1 EAP ehk kahe semestri peale kokku on kogutud alla miinimumi.<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 1 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 1*50 = 50€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=111959 2016-10-24T21:42:10Z

<p>Eehrbach: /* Kirjalik töö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Rühm: DK14<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”&lt;ref name=&quot;loeng1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Meelis Lang &quot;Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA&quot; ]&lt;/ref&gt;. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann&lt;ref name=&quot;loeng2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Mait Poska ja Sven Peekmann &quot;Tarkvaraarendus – teooria ja tegelik elu&quot; ]&lt;/ref&gt;. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> Kohustuslikest loengust võtsin esmasena osa kaugõppe kursuse sissejuhatavast loengust, kus sissejuhatava ülevaate õppetööst andis IT-Kolledži rektor Peeter Lorents&lt;ref name=&quot;loeng3&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c IT-Kolledži sissejuhatav loeng õppekorraldusest ja erialast ]&lt;/ref&gt;. Ta rääkis peamiselt õppimishimust, teadmiste omandamisest ning nende kasutamisest, kooli struktuurist ja tutvustas meile õppejõude ning tähtsaid kontaktisikuid. Merike Spitsõn, õppekavade arendusjuht, tõi üldise ülevaate haridusruumist, kõrghariduse seadusandlusest, kooli õppekorraldusest, õppeinfosüsteemist, õppekava täitmisest ja infokanalitest. Sõna võtsid ka kvaliteedijuht Merle Varendi ja haridustehnoloog Juri Tretjakov. Varendi rääkis loengu ajal peamiselt stipendiumitest ning Tretjakov tõi ülevaate erinevatest keskkondadest, mida õpingute läbiviimisel kasutatakse (Moodle, Wiki, loengusalvestussüsteem Echo360). Üldkokkuvõttes andis loeng hea ülevaate õppekorraldusest ning vahenditest, millega õpingutega seonduvat informatsiooni kätte saada.<br /> <br /> Kuulasin interneti vahendusel loengu “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.”, kus esines enda looga Andres Kütt&lt;ref name=&quot;loeng4&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.” ]&lt;/ref&gt;. Tema loeng oli ülesehitatud memoraali stiilis tema enda hariduse ja töökäigust. Kõige enam jäi tema esitusest meelde see, kui ta rääkis oma õpingutest MIT’s (Massachusetts Institute of Technology), mil ta pere ja töö kõrvalt oli kaugõppe vormis magistrikraadi omandamas oli. Ta ütles välja lause “Kui on väga hea põhjus, siis igasugused asjad muutuvad võimalikuks” ning tema jaoks tähendas see kell neli öösel, kaks tundi enne ta laste ärkamist ja tööle minekut, koolitöödega tegelemist. Usun, et selline motiveeritus ning enesega töö tegemine ongi üks suurim edukaks olemise alus. <br /> <br /> Tööalaste teemade puhul tõi Kütt, kes ametilt on Riigi Infosüsteemide Ameti tarkvara arhitekt, suurimaks probleemiks oma valdkonnas kommunikatsiooni. See on huvitav, kuna antud teemat puudutas väga sügavalt oma loengus ka Helmese esindaja, Meelis Lang. Kütti väitel teeb tema ametikoht temast üpriski ebameeldiva töökaaslase, kuna tema on see, kes oskab öelda, kui projekt on läbikukkumas või mitte. See väide on mulle veidikene arusaamatu, kuna arhitekt peaks minu loogika järgi olema juba kaasatud protsessidesse varasemalt, et ennetada selliseid probleeme. Loomulikult ma ei ole kõikidest üksikasjadest RIA projektide puhul teadlik, aga mind üllatas tema puhul ka see, et tal ei ole ametialaselt ühtegi alluvat ja tema poolt antud juhendeid ja instruktaaže ei pea arendusmeeskonnad järgima. Loengu järgselt esitati ka küsimus RIA suurimate probleemide kohta, mille osas Kütt ka mainis seda teemat - arhitekti otsuseid ei viida täide. Ilmselgelt on siinse probleemi lahendamiseks vaja kõrgemate ametnike sekkumist, kes ei oleks ainult bürokraatiaspetsialistid, vaid ka piisavalt pädevad IT-teemadel, nagu ka Kütt ise oma loengus rääkis.<br /> <br /> Kolmas loeng kohustuslike loengute nimekirjas oli Testlio asutajate Kristel ja Marko Kruustüki loeng teemal “Testimine ja startupid”&lt;ref name=&quot;loeng5&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Kristel ja Marko Kruustükk - “Testimine ja startupid” ]&lt;/ref&gt;. Loengu sissejuhatuses rääkisid mõlemad oma haridus- ja karjääriteest kuni Testlio asutamiseni. Tegemist on palju reisinud, suure töökogemuse, positiivse ellusuhtumise ja rohkete kontaktidega ärikiirendusspetsialistidega, kel on tulnud päris palju tagasilööke oma teel kuni Testlio loomiseni. Loengu esimeses osas tõid nad näiteid Eesti idufirmade eduloodest, mille puhul mõlemad esinejad rõhusid edukuse tugisammastele, milleks on pidev töö, positiivne ellusuhtumine, kontaktide loomine ja püsivus.<br /> <br /> Loengu teises osas räägiti kuulajatele kuidas tehti Testlio esmane idee presentatsioon Angelhack hackatonil, Londonis ja sellejärgne teenuse loomine. Mulle oli üllatav, kui palju Kristel ja Marko pidid tööd tegema selle nimel, et Testlio käivitada. Üldiselt oli tegemist mulle valgustava loenguga, mille käigus sain aimu start-up teenuse käivitamisest, millest mul eelnevalt polnud rohkem teadmisi, kui see, kuidas Steve Jobs koos oma inimestega juba praegusele tehnoloogiagigandile põhja alla pani.<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu teemal “Süsadminnidest&quot;&lt;ref name=&quot;loeng6&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling - “Süsadminnidest” ]&lt;/ref&gt;. Hr. Ling ja ja õppejõud Andres Septer rääkisid loengu esimeses pooles üheksakümnendate elektroonikaärist ja arvutite ülesehitamisest. Tegemist oli kaootilise ärivaldkonnaga, kus ehitati personaalarvuteid juppidest, mida välismaalt kokku koguti. Külalisesineja puhul oli tegemist näiliselt laisa (positiivses võtmes) ja koodivõõra administraatoriga, kes on end põhimõtteliselt programmeerimisest eemale hoidnud ja on pigem keskendunud süsteemide haldusele ja administreerimisele Linuxi baasil. Loengu käigus rääkis Ling väga tehniliselt ning kuna mulle on riistvara teemad võõrad, siis mul oli üpriski raske teemat hoomata.<br /> <br /> Administreerimise pool mind üldiselt isiklikult ei köida, aga loengu käigus ütles Andres Septer, et edukas admin peab alati oma süsteemist üle käima ehk teisisõnu täielikult tundma õppima. See on paralleel arendusega, kuna täpselt samamoodi nagu arenduse käigus peaks hea programmeerija tundma õppima loodava teenuse ärilist poolt, nagu ütles oma loengus Sven Peekmann, peab ka süsteemiadministraator haldamise eel viima end võimalikult palju kurssi süsteemiga, mida haldama hakatakse. Kokkuvõttes sain aimu süsteemiadministraatorite tööst. See nõuab mõistlikus koguses laiskust, et teostataks skriptimisülesanded korduvate tegevuste puhul, väga erinevate tehnoloogiate ja süsteemide hoomamist ning enda valdusesse antud süsteemide läbi-ja-lõhki tundmist.<br /> <br /> Andres Septer esines koos Einar Koltšanoviga ka kombineeritud loengutes “IT Tööturg” ja “Karjäärikäänakud” &lt;ref name=&quot;loeng7&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer - “IT Tööturg”, Einar Koltšanov - &quot;Karjäärikäänakud&quot; ]&lt;/ref&gt;. Õppejõud Septer rääkis IT tööturust - tööle kandideerimisest, edutamisest ja positsioonidest. Ta mainis koheselt, et töökuulutuskeskkondades (nt. CV ja CVKeskus) tulevad kuulutused töökohtadest, mis on nii-öelda jäägid positsioonidest, mida tagatubade ja kontaktide kaudu täita ei õnnestunud. Ta suhtus sellesse üpriski negatiivselt, aga ma isiklikult ei näe selles probleemi - positsioon on siiski ainult positsioon ja kui sellele ei leitud kontaktide kaudu sobivat kandidaati, siis on see ainult hea uudis kandideerijale, kellel pole kontakte, et leida töökoht puhtalt tutvuste kaudu. Septer tõi ka oma esituses erinevates töövaldkondades (nt. riigiasutus, suurettevõte, start-up) töötamise plussid ja miinused. Nendest midagi üllatavat ma teada ei saanud, kuna olen IT-tööturuga juba tööalaselt enam-vähem tuttav.<br /> <br /> Koltšanov, kes taustalt on äriinimene aga ametilt SCRUM master, rääkis oma esituses teekonnast IT’sse. Infotehnoloogia valdkonna puhul usub Koltšanov, et sellele erialale on võimalik liikuda mõnelt muult erialalt ja sellelt on võimalik ka välja liikuda mõnele muule erialale. Samuti on võimalik positsiooniline liikumine ka valdkonna sees. Ta tõi esile ka ülevaate, et mismoodi mõtleb äripool IT-poolest ja vastupidi. Tegemist oli üpriski otsekoheste, aga usun, et tõeste punktidega. Probleem seisneb selles, et kumbki osapool ei tea teise osapoole valdkonna spetsiifikat ja lahenduseks on see, et mõlemad peavad õppima seda tundma, et saavutada ideaalne koostöö olukord. Teema on läbi loengute korduv - projektide puhul teiste osapoolte valdkondade tundma õppimine ja omavaheline kommunikatsioon ning sellest lähtuv tegutsemine, millest rääkisid oma loengus ka Helmese, Netgroupi ja RIA esindajad.<br /> <br /> Ivar Laur, EMTA analüütikaosakonna juhataja pidas külalisesinejana loengu teemal “Andmed ei allu analüüsile”&lt;ref name=&quot;loeng8&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”]&lt;/ref&gt;. Analüütika on minu jaoks alati olnud kauge teema, kuna ma ei ole olnud väga suur numbrite põhjal järelduste tegemise fanaatik. Laur põhjendas andmeanalüüsi vajalikkuse väga lihtsalt reaalse elu näidetega lahti - selle abil saab vastu võtta otsuseid mikrotasandil, mis mõjutavad tulemusi suuremal tasandil (nt. aasta perspektiivis). Andmeanalüüs annab sisendi ressursi kasutamiseks, tegevuste planeerimiseks ja olukorra juhtimiseks.<br /> <br /> Loengu käigus andis Laur väga detailse analüüsi maksude laekumise statistikast MTA’le ja selle tehnilisest teostusest. Mulle isiklikult oli huvitav loengut kuulata, kuna eraelus tean inimesi, kes on väga tihedalt seotud raamatupidamisprotsessidega ja sellega seonduvatest probleemidest ning sammudest. Analüütika osas on MTA väga suurt tööd teinud ning nagu ka Laur ise ütles, on neil arvatavasti üks kõige suuremaid andmete analüüsivõimekus Eestis. See peaks minu arvates olema iseenesest mõistetav, kuna Maksu ja Tolliameti on ainukene asutus riigi enda rahalistes küsimustes. Järelvalveks ehk riiki petvate ettevõtete ja isikute tuvastamiseks on selline andmete kogumine ja analüüs vajalik.<br /> <br /> “Eesti Vabariigi küberkaitse” oli samuti üks kohustuslikest loengutest, milles Jaan Priisalu külalisesinejana rääkis&lt;ref name=&quot;loeng9&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu - “Eesti Vabariigi küberkaitse”]&lt;/ref&gt;. Küberturbespetsialist Priisalu andis loengu esimeses pooles ülevaate küberkaitse ja küberkuritegude arengust läbi viimase kolme kümnendi suurimate sündmuste. Kaitsearengu osas üllatas mind see, et reaalsed meetmed küberrünnakute ja küberkuritegude takistamiseks võeti kasutusele alles peale 2007 aastat. Selleks hetkeks oli IT arenenud juba üpriski kaugele ning minu tagantjärele mõeldes arvamus on see, et eeltöö jäi tegemata. Täpselt nagu peale 2001 aasta terrorirünnakuid USA pihta, alustati ka küberkuritegude ennetustööd vahetult peale esmaste suuremate rünnakute toimumist.<br /> <br /> Küberkaitse osas andis Priisalu mõista, et selle edukaks toimimiseks peab toimuma väga suures teadmiste jagamine ehk luua nii-öelda ühine aju ja peab tajuma iseenese ning küberründaja olemust, tegevusi. See tähendab seda, et küberrünnaku kõige nürgim lüli on tegelikult inimene ise - olgu ta riigiasutuste konfidentsiaalset infot teadev inimene või lihtkodanik, kes sisestab enda krediitkaardi andmed vales interneti keskkonnas. Kaitsemehhanisme võib üles seada nii keerukaid, kui ka väga lihtsaid, aga lõpptulemusena on siiski inimene ise see, kes kas ründab või on rünnatav.<br /> <br /> Hedi Mardisoo, Starman AS kommunikatsiooni- ja turundusjuht pidas antud õppekava raames viimase loengu teemal “IT ja turundus”&lt;ref name=&quot;loeng10&quot;&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo - “IT ja turundus”]&lt;/ref&gt;. Turundus ja kommunikatsioon on mulle töö- ja haridusalaselt vägagi tuttav teema - multimeedia disaini ja kommunikatsiooni eriala Taani kõrgkoolist ning kaheaastane töökogemus digiagentuuri veebilahenduste projektijuhina on mulle andnud ülevaate selle valdkonna olemusest - positiivsest ja negatiivsest. <br /> <br /> Mardisoo mainis, et IT valdkond on innovatiivsuse ja arenguga väga sügavalt mõjutanud turundusvaldkonda. Siinkohal saan omast kogemusest tuua näiteks turunduskampaania korraldamise - sihtgrupi, kampaaniakanalite, sõnumi, arenduste, testimise ning lõpliku kampaanialahenduse skoobi loomine on viimase kümne aasta jooksul muutunud meeletult keerukaks. Selle protsessi käigus tuleb arvesse võtta tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid (nt. Facebooki kampaania puhul SDK kasutamine), testimise võimalused (nt. kas A/B testimine ja sellejärgne tegevus või mitte), analüütika lugemine (mis mahus ja kui palju) ja ka näiteks järelanalüüsi teostamine, mille abil saaks järgmiseid kampaaniaid planeerida. Kui üheks turunduskampaania kanaliks on IT valdkonda kuuluv kanal, siis tuleb koheselt kõiki neid võimalusi analüüsida.<br /> <br /> Loengud, mida kursuse raames kuulasin, olid üldjoones väga ülevaatlikud erinevate IT-valdkonna sektorite tööst, alustades süsteemide ülesehitamisest kuni kindla toote müümiseni läbi turunduse. Üldkokkuvõttes on IT alal hetkel aru saadud kõige suuremast probleemist - kommunikatsioonist äri ja IT osakondade vahel. Osad ettevõtmised on selle probleemi suutnud osaliselt juba lahendada, teised tegutsevad alles juurprobleemi tuvastamise ja esmaste tegevustega selle pudelikoha likvideerimiseks. Olen omandanud palju uut infot ja mõneti on avatud mu silmad uutest valdkondadest, millest varsemalt polnud aimugi.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 28 = -1 EAP ehk miinimum on ületatud ja 1. semestri lõpus arvet ei esitata<br /> <br /> :2. semester: 54 - (28+25) = 54 - 53 = 1 EAP ehk kahe semestri peale kokku on kogutud alla miinimumi.<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 1 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 1*50 = 50€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=111296 2016-10-22T09:06:38Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Rühm: DK14<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”&lt;ref name=&quot;loeng1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Meelis Lang &quot;Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA&quot; ]&lt;/ref&gt;. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann&lt;ref name=&quot;loeng1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/blog/2016/03/10/it-kolledz-kutsub-avalikule-loengule-agiilse-arenduse-psuhholoogia-ja-dna/ Mait Poska ja Sven Peekmann &quot;Tarkvaraarendus – teooria ja tegelik elu&quot; ]&lt;/ref&gt;. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 28 = -1 EAP ehk miinimum on ületatud ja 1. semestri lõpus arvet ei esitata<br /> <br /> :2. semester: 54 - (28+25) = 54 - 53 = 1 EAP ehk kahe semestri peale kokku on kogutud alla miinimumi.<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 1 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 1*50 = 50€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=111295 2016-10-22T08:57:25Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Rühm: DK14<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 28 = -1 EAP ehk miinimum on ületatud ja 1. semestri lõpus arvet ei esitata<br /> <br /> :2. semester: 54 - (28+25) = 54 - 53 = 1 EAP ehk kahe semestri peale kokku on kogutud alla miinimumi.<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 1 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 1*50 = 50€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=110774 2016-10-19T17:25:28Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Rühm: DK14<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109974 2016-10-18T18:20:15Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Rühm: DK14<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109948 2016-10-18T18:05:00Z

<p>Eehrbach: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109947 2016-10-18T18:03:22Z

<p>Eehrbach: /* Kirjalik töö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> Tarkvaraarendusfirmade Helmes ja Netgroup esindajate loengud mõjusid mulle inspireerivalt ning tõid valgust pikka aega mu mõtteis esinenud probleemidele, mis olid seotud agiilse arendusmetoodikaga. Sain nendest loengutest motivatsiooni ning häid juhiseid edasiseks toimimiseks nii tööalaselt kui ka enesetäiendamise perspektiivist.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109939 2016-10-18T17:53:37Z

<p>Eehrbach: /* Kirjalik töö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> Tarvaraarendus on mulle alates keskkooli algusest huvi pakkunud. Tollal kirjutasin oma esimesed HTML failid, mida suure uhkusega veebilehitsejas avasin ja sõpradele näitasin. Nendest hetkedest alates olin kindel, et soovin IT-erialal haridust omandada ja töötada. Nüüd, kuus aastat hiljem olen IT-Kolledžis oma teist infotehnoloogia valdkonna kõrgharidust omandamas ning kogemustepagasisse mahtunud ka 2 aasta jagu elutarkusi digiagentuuri tööst. IT-Kolledž oli loogiline samm edasi, mida olin paar aastat planeerinud ja vaadates veebivahendusel salvestatud avalikke loenguid professionaalidelt, olen selles veendunud.<br /> <br /> Esimese IT-kolledži avaliku loengu vaatasin vahetult peale kooli kandideerimist. Loenguks oli Meelis Langi etteaste teemal “Agiilse arenduse psühholoogia ja DNA”. Hr. Langi poolt esiletoodud jutupunktid olid mulle isiklikult väga teemakohased, kuna tööalaselt olen agiilse arenduse protsessidest osa võtnud ja presenteeritud probleemid olid äratuntavad. Loengu käigus rääkis Helmese tarkvaraarendusjuht agiilse arenduse tekkeloost ning ühest suurimast veast selle rakendamisel, milleks on liigne protsessidesse takerdumine. See tähendab, et meeskonnad üritavad väga täpselt järgida protsesside järgimist ilma, et ise oldaks piisvalt agiilsed selle käigus. Isiklikult olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, kuna olen olnud osa meeskonnast, kus kindlaid osapooli häirivad ja demotiveerivad muutuvad asjaolud ning ei mõisteta loodava lahenduse väärtust lõppkasutaja jaoks. <br /> <br /> Nimetatud agiilsus peaks väljenduma kõigi projektist osavõtvate isikute puhul. See tähendab, et lahenduse tellija ja nendepoolsed esindajad, projektijuht, analüütikud, testijad ning ka arendajad peaks väga täpselt olema süvenenud lisaks oma tööle, ka üksteise töösse. Kommunikatsioon, läbipaistvus, kvaliteedi tagamine ja lõppkasutajale väärtuse loomine on vaid mõned märksõnadest, mida Meelis Lang oma loengus mainis. Kõige olulisemaks ise pean kommunikatsiooni, millele Hr. Lang otseselt ei toetunud, aga oma loengu algusminutitel ära mainis. Usun, et tihe osapooltevaheline suhtlus on tähtis, kuna selle puudumise tagajärjel on suur risk, et tekivad möödarääkimised, skoobist mööda arendamine ja olulise mitte tähelepanek. “Hakka rääkima, et ma sind näeksin”, olevat öelnud Sokrates ning see väide sobib esile tuua ka agiilse arenduse protsesside iseloomustamiseks, et tagada projekti ajal pidev läbipaistvus ja ühine arusaam.<br /> <br /> Kommunikatsiooni kõrval tähtsuseks järgmiseks peab projektmeeskond aru saama loodava lahenduse väärtusest. Hoolimata äriotsustest ja tehnoloogiaotstustest, tuleks alati silmas pidada sihtgruppi - inimesi, kelle jaoks loodakse midagi, mis nende elu kergemaks teeb, olgu see töötegemist efektiivsemaks muutev või eraelule lisamugavust andev lahendus. Väärtuse loomise sõnumile keskendusid oma loengus &quot;Tarkvaraarendus - teooria ja tegelik elu&quot; Mait Poska ja Sven Peekmann. Netgroupi tarkvaraarendusjuhi Sven Peekmanni mainis, et äärmiselt oluline on, et igal arendusmeeskonna liikmel oleks huvi aru saada loodava lahenduse ärilisest poolest. Olen temaga nõus ja usun, et tähtis on ka selle kõrvalt näidata välja proaktiivsust - arendajana välja pakkuda oma ideid, kuidas lõppkasutajate kogemust mugavamaks teha. Selle rakendamiseks soovitas Hr. Peekmann arendajate kaasamise projekti kohtumistele, kus saavad kokku äripool ning IT-pool.<br /> <br /> Agiilse arendusmetoodika edukal rakendamisel on väga oluline roll retrospektiivil, millest rääkis oma loengus Meelis Lang. Olen üllatunud, et sellest protsessist Netgroupi esindajad oma etteastes palju juttu ei teinud ja seda eriti seetõttu, et retrospektiivi teostamine oli Helmese tarkvaraarendusjuhi üks põhilisi soovitusi SCRUM’i ja agiilse metoodika kasutuselevõtmise puhul. Ta soovitas alustavatel ning ka juba kokku töötanud meeskondadel iganädalaseid retrospektiive teha kas kliendi, arendusmeeskonna või läbivalt terve ettevõttega, et lahendada probleeme ning jõuda lõpuks täisagiilsuseni. Retrospektiiv on väga tihti üks nendest protsessidest, mida tehakse lihtsalt protsessi pärast ja mille järgselt ei tehta konkreetseid järeldusi ega muudatusi, et probleeme lahendada. Hr. Lang soovitas selle vasturohuks tegevust, mis seisneb iga retrospektiivist osavõtja puhul suulisi lubadusi teiste kuuldes ja nähes, et parandada probleeme.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109896 2016-10-18T16:49:08Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :'''Arvutus:'''<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109894 2016-10-18T16:48:47Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> :Arvutus:<br /> <br /> :Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> :1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> :2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> :Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> :Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109893 2016-10-18T16:48:18Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Arvutus:<br /> <br /> Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> <br /> 1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> <br /> 2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> <br /> Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109890 2016-10-18T16:47:26Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<br /> <br /> :Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt; ja õppekulude osalisele hüvitamisele kuuluva summa arvutamine käib kumulatiivselt &lt;ref name=&quot;Kõrgharidus-ref-p2&quot;&gt;[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreformi KKK punkt 2]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> Arvutus:<br /> Miinimum vajalik EAP'de arv semestris: 27<br /> 1. semester: 27 - 10 = 17 EAP<br /> 2. semester: 27 - 1 = 26 EAP<br /> Hüvitamisele kuulub: 17 + 26 = 43 EAP<br /> <br /> Maksma peab: 43*50 = 2150€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=109862 2016-10-18T16:15:38Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt;, siis kokku tuleb hüvitada [(27-10)*2 + (27-1)]*50 = 1650 €<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106697 2016-10-11T18:23:03Z

<p>Eehrbach: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on õppeaasta lõpuks omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt;, siis kokku tuleb hüvitada...... TBA<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106696 2016-10-11T18:22:42Z

<p>Eehrbach: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on õppeaasta lõpuks omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt;, siis kokku tuleb hüvitada<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106695 2016-10-11T18:21:59Z

<p>Eehrbach: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%20selgitusi ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt;, siis kokku tuleb hüvitada<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106693 2016-10-11T18:20:47Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eesk ÕKE p. 1.2.19]) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt;, siis kokku tuleb hüvitada<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106692 2016-10-11T18:19:02Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta&lt;ref name=&quot;finantsinfo&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ EIK Finantsinfo ]&lt;/ref&gt;, siis kokku tuleb hüvitada<br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106691 2016-10-11T18:17:30Z

<p>Eehrbach: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> '''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?'''<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis kokku tuleb hüvitada<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106690 2016-10-11T18:17:19Z

<p>Eehrbach: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> :Kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP. See tähendab, et kokku on omandatud 11 EAPd. Kuna õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta, siis kokku tuleb hüvitada<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106689 2016-10-11T18:15:25Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> :Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> :Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> :Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> :Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> :Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> :RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> :Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> :Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> :Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eehrbach&diff=106687 2016-10-11T18:14:15Z

<p>Eehrbach: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Õpingukorraldus ja erialatutvustus (I020) aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Erik Ehrbach<br /> <br /> Esitamise kuupäev: TBA<br /> <br /> ==Kirjalik töö==<br /> <br /> TBA<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ====Küsimus B====<br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ::<br /> =====Kaua on võimalik arvestust järele teha?=====<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele EIK KKK punkt 9 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral.&lt;ref name=&quot;KKK9&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?=====<br /> Kordusarvestuse läbiviimise viis sisaldub aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref name=&quot;OE-5.4.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri#Arvestused EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.2 ]&lt;/ref&gt; Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas_pääsen_kordussooritusele? EIK KKK punkt 10 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?=====<br /> Kordussooritusele regristreerumine toimub läbi ÕIS-i, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> =====Mis on tähtajad?=====<br /> Loe vastust küsimusele [[#Kaua on võimalik arvestust järele teha?|Kaua on võimalik arvestust järele teha?]].<br /> <br /> =====Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?=====<br /> RE/RF õppekohal oleva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. REV/OF õppekohal õppival õppuril tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;ref name=&quot;KKK10&quot;/&gt;<br /> <br /> <br /> ====Küsimus 1====<br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> =====Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?=====<br /> Õppekava saab vahetada kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&lt;ref name=&quot;OE-7.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 ]&lt;/ref&gt; Eesti Infotehnoloogia Kolledži-sisese akadeemilise liikumise puhul tuleks kirjutada vabas vormis kirjalik avaldus õppeosakonda rektori nimele hiljemalt 1 päev enne punase joone kuupäeva. Antud avalduses peaks olema esile toodud ka nimekiri õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.1 ]&lt;/ref&gt; Külalisüliõpilaseks kandideerijal (ehk EIK-välise akadeemilise liikumise puhul) tuleb esitada EIK õppeosakonda hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva vormikohane avaldus-ankeet, tõend teises kõrgkoolis õppimise kohta, 1 dokumendifoto ning ID-kaart või pass.&lt;ref name=&quot;OE-7.2.2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine EIK Õppekorralduse eeskiri punkt 7.2.2 ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =====Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?=====<br /> Deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine puhul ei ole selle kindla valikaine edukas läbimine kolledži lõpetamise eelduseks. Oluline on, et õppekavale määratus mahus valikaineid oleks tehtud.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? EIK KKK punkt 2 ]&lt;/ref&gt; Mahu saab vajadusel täidetud, kui võtta teisi valikaineid.<br /> <br /> =====Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?=====<br /> Deklareerides tuleb arvestada, et nominaalmahtu ületatavate õpingute eest esitatakse õppemaksu arve.&lt;ref name=&quot;KKK2&quot; /&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> <br /> =====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 10 EAPd ja teise semestri lõpuks 1 EAP? Kui suur on teile esitatav arve?=====<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eehrbach