https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ehirmo 2026-05-07T01:18:35Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=99056 2015-12-14T12:31:29Z

<p>Ehirmo: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> Prototüübi link: [https://www.dropbox.com/s/1kkabus0uxcxq5y/Fontastic.zip?dl=0 Fontastic.zip].<br /> <br /> '''Infoks:'''<br /> * Andmebaas sisaldab mõningaid testandmeid.<br /> * Baas genereeritakse Entity Framework'i Code First lähenemist kasutades.<br /> * Realiseeritud on enamus funktsionaalsusest:<br /> ** Kuvatakse kõik arvutis olevad fondid<br /> ** Fonte on võimalik otsida.<br /> ** Kuvatakse iga tabi olemasolevad tagid (paremal).<br /> ** Fonte on võimalik kuvada tagide järgi nn (un)checkides.<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik näha kõiki tage (alumises servas).<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik tage lisada või kustutada (alumises servas).<br /> ** Tagid on grupeeritud Tabide kaupa.<br /> ** Näidisteksti on võimalik muuta.<br /> <br /> '''Senine tööjaotus'''<br /> * Erik Hirmo - Frontend + koordineerimine<br /> * Piret Reinumägi - DAL (Models+Services+DBContext)<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus<br /> *'''13.12.2015''' prototüüp</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=98916 2015-12-13T11:52:15Z

<p>Ehirmo: /* Prototüüp */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> Prototüübi link: [http://www.example.com Fontastic.zip].<br /> <br /> '''Infoks:'''<br /> * Andmebaas sisaldab mõningaid testandmeid.<br /> * Baas genereeritakse Entity Framework'i Code First lähenemist kasutades.<br /> * Realiseeritud on enamus funktsionaalsusest:<br /> ** Kuvatakse kõik arvutis olevad fondid<br /> ** Fonte on võimalik otsida.<br /> ** Kuvatakse iga tabi olemasolevad tagid (paremal).<br /> ** Fonte on võimalik kuvada tagide järgi nn (un)checkides.<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik näha kõiki tage (alumises servas).<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik tage lisada või kustutada (alumises servas).<br /> ** Tagid on grupeeritud Tabide kaupa.<br /> ** Näidisteksti on võimalik muuta.<br /> <br /> '''Senine tööjaotus'''<br /> * Erik Hirmo - Frontend + koordineerimine<br /> * Piret Reinumägi - DAL (Models+Services+DBContext)<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus<br /> *'''13.12.2015''' prototüüp</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=98915 2015-12-13T11:50:29Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> Prototüübi link: [http://www.example.com Fontastic.zip]. <br /> <br /> '''Infoks:'''<br /> * Andmebaas sisaldab mõningaid testandmeid.<br /> * Baas genereeritakse Entity Framework'i Code First lähenemist kasutades.<br /> * Realiseeritud on enamus funktsionaalsusest:<br /> ** Kuvatakse kõik arvutis olevad fondid<br /> ** Fonte on võimalik otsida.<br /> ** Kuvatakse iga tabi olemasolevad tagid (paremal).<br /> ** Fonte on võimalik kuvada tagide järgi nn (un)checkides.<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik näha kõiki tage (alumises servas).<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik tage lisada või kustutada (alumises servas).<br /> ** Tagid on grupeeritud Tabide kaupa.<br /> ** Näidisteksti on võimalik muuta.<br /> <br /> '''Senine tööjaotus'''<br /> * Erik Hirmo - Frontend + koordineerimine<br /> * Piret Reinumägi - DAL (Models+Services+DBContext)<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus<br /> *'''13.12.2015''' prototüüp</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=98914 2015-12-13T11:42:35Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> Prototüübi link: [http://www.example.com Fontastic.zip]. <br /> <br /> '''Infoks:'''<br /> * Andmebaas sisaldab mõningaid testandmeid ja baas genereeritakse Entity Framework'i Code First lähenemist kasutades.<br /> * Realiseeritud on enamus funktsionaalsusest:<br /> ** Kuvatakse kõik arvutis olevad fondid<br /> ** Fonte on võimalik otsida.<br /> ** Kuvatakse iga tabi olemasolevad tagid (paremal).<br /> ** Fonte on võimalik kuvada tagide järgi nn (un)checkides.<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik näha kõiki tage (alumises servas).<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik tage lisada või kustutada (alumises servas).<br /> ** Tagid on grupeeritud Tabide kaupa.<br /> ** Näidisteksti on võimalik muuta.<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=98913 2015-12-13T11:42:00Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> Prototüübi link: [http://www.example.com Fontastic.zip]. <br /> <br /> '''Infoks':''<br /> * Andmebaas sisaldab mõningaid testandmeid ja baas genereeritakse Entity Framework'i Code First lähenemist kasutades.<br /> * Realiseeritud on enamus funktsionaalsusest:<br /> ** Kuvatakse kõik arvutis olevad fondid<br /> ** Fonte on võimalik otsida.<br /> ** Kuvatakse iga tabi olemasolevad tagid (paremal).<br /> ** Fonte on võimalik kuvada tagide järgi nn (un)checkides.<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik näha kõiki tage (alumises servas).<br /> ** Fondi peale klikkides on võimalik tage lisada või kustutada (alumises servas).<br /> ** Tagid on grupeeritud Tabide kaupa.<br /> ** Näidisteksti on võimalik muuta.<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_Fontastic&diff=98912 2015-12-13T11:33:29Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]<br /> == Meeskond ==<br /> *'''Erik Hirmo''' - Projektijuht<br /> *'''Piret Reinumägi'''<br /> <br /> == Projekti kirjeldus ==<br /> Rakendus kuvab arvutisse installitud fonte. Kasutaja saab luua oma nn tabid, mille all on omakorda tagid, mis grupeerivad<br /> kokku näiteks seriifidega fondid. See on hea tööriist eelkõige kujundajatele, kellel on arvutis palju fonte, kuid puudub<br /> hea visuaalne ja jaotatud esitlus neist. Hetkel on kujundusprogrammides fondid lihtsalt tähestikulises järjekorras, <br /> kuid puudub võimalus neid kuidagi grupeerida enda äranägemise järgi. Näiteks tuleb scrollida läbi 300 fonti, et leida sobiv,<br /> mis on aga küllaltki ajamahukas tegevus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> === Eesmärk ===<br /> Fontastic nagu nimigi viitab on fontide haldamiseks mõeldud app, mille abiga saad lihtsalt ning mugavalt luua endale meelepäraseid filtreid. See on mõeldud eelkõige kujundaja elu kergemaks muutmiseks. Praegune süsteem näeb kujundusprogrammis (samas ka näiteks wordis) välja selline, et fondi nägemiseks ja valimiseks on sul drop down list, mis on suhteliselt piiratud võimalustega. See list on tähestikulises järjekorras ning kuvab suhteliselt väikeselt fondi välimust. See on halb kahel põhjusel. <br /> <br /> Esiteks mingit tööd tehes kujutad sa ette, et siis sobiks näiteks ilusti mõni käsikirjaline font. Selleks, et oma arvutist leida üles mõni ilus font, pead sa põhimõtteliselt läbi scrollima drop down valikust kõik oma fondid, kui sul just ei ole supermälu, et mäletad oma 500+ fondi seast just täpselt seda, mida otsid. Samuti kuna fondid on tähestikulises järjekorras on erinevat stiili fondid läbisegi, selleks et näha kõiki oma käsikirjalisi fonte peabki läbi scrollima terve tähesetiku. Puudub võimalus kuidagi oma fonte filtreerida, et teha elu lihtsamaks.<br /> <br /> Teiseks on halb selline pisikene fondi kuva, millest ei saa tegelikult täit ettekujutust, milline võiks see font teise tekstiga ja suurusega välja näha. Kuna kuva on väike, siis kohese visuaalse eristamise asemel võib juhutuda, et proovid läbi enne 10 fonti, kui leiad selle õige. Seda saaks aga vältida, kui fonte kuvatakse suuremalt.<br /> <br /> Üks variant kuidas kuidagi fonte filtreerida, on oma alla laetud fontide kataloogidesse jaotamine. Üsna kiirelt saab aga selgeks, et nende kaustade vahel klikkimine võtab veelgi rohkem aega, kui dropdownist endale meelepärase kirjastiili otsimine. <br /> <br /> Praegu turul monopoolses seisus olev Adobe on välja tulnud oma online põhise fondihaldusega Typekit, mis iseenesest on päris hea filtreerimissüsteemiga ja hea kasutada, aga ta ei toeta paljusid fonte ning ei kuva sinu enda isiklikke arvutisse laetud fonte. Teiseks on ta saadaval ainult viimase tarkvara uuendusega. Niisiis isegi, kui kasutada Typekiti ei ole veel põhjust kõrvale heita aastate jooksul kogutud häid leide.<br /> <br /> === Võimalikud raskused ===<br /> Hetkel veel ei ole uurinud, kas tulevase rakendusega võib esineda probleeme erinevatel Windowsi versioonidel. Näiteks järgnevaid kitsaskohti: kas eri Windowsid kasutavad erinevaid foldereid või on mõnes librarys funktsioon, mis automaatselt tuvastab kõik arvutis asuvad fondid jne.<br /> <br /> === Tööjaotus ===<br /> Hetkel veel selget tööjaotust ei ole. Kuna projekt on tõenäoliselt pigem väike, siis ideaalis oleks peale projekti lõppu mõlemal liikmel arusaam kogu koodibaasist. Sellega välditakse olukorda, kus näiteks andmebaasiga mitte kokkupuutunu, peab enne eksamit baasinduse selgeks tegema. Üks võimalus tööd jagada oleks: andmebaasikiht, kasutajaliides ja nö muu kood. Kui me peaksime otsustama kasutusmugavusele ja disainile erilist rõhku pöörata, saab lead disainer Piret suurema vastutuse kui projektijuht. :-)<br /> <br /> ===Funktsionaalsus ===<br /> Kasutajal on võimalik näha kõiki arvutisse kuvatud fonte, kusjuures näidisteksti saab kasutaja valida ise. Fonte kuvatakse kaartidel, mida on ühes reas näiteks 4 tükki. Kasutaja saab igale fondile lisada tag'i. Tagi valik on vaba, mis annab kasutajale võimaluse kokku grupeerida näiteks seriifidega, või muu ühise nimetajaga fondid. Ühel fondil võib olla mitu tagi - näiteks #looks-good-on-red või #web-friendly. Tagile saab alati fonte juurde panna või ära võtta. Loomulikult on võimalik tage kustutada. Teiseks oluliseks funktsiooniks on sakkide ehk tabide tegemise võimalus. Igal vahelehel on kasutusel enda #tagid, mis annab võimaluse fonte grupeerida per projekt või muul meelepärasel viisil. Loomulikult saab ka vahelehti kustutada. Fondi valimise puhul võib oluliseks osutuda ka fondi värv ja tausta värv, millel tekst on kuvatud. Fontastic lubab tausta ja teksti värvi valida. <br /> <br /> === Nice to have ===<br /> Projekti edasiarenduseks on mitmeid ideid, kuid tõenäoliselt jäävad need realiseerimata. Näiteks võiks kasutajal olla võimalus oma fonte mitme arvuti vahel sünkroniseerida. Hetkel ei ole selge, milliseid probleeme võib ette tulla erinevate operatsioonisüsteemide vahel fontide sünkroniseerimisega. Teiseks võiks kasutajal olla võimalus fonte installeerida veebist ühe klikiga. See tõenäoliselt eeldaks ka veebi ehitamist, mis omakorda oleks seotud mõne fontide pakkujaga.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> == Kasutatavad teholoogiad ==<br /> *'''WPF'''<br /> *'''LINQ'''<br /> *'''TFS'''<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> Prototüübi link: [http://www.example.com Fontastic.zip].<br /> <br /> == Logi ==<br /> *'''30.09.2015''' idee sõnastus<br /> *'''19.10.2015''' andmebaasi disain ja graafilise liidese esialgne mockup<br /> *'''20.10.2015''' TFS<br /> *'''25.10.2015''' projekti kirjeldus</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:_Konsa&diff=97328 2015-11-08T17:37:29Z

<p>Ehirmo: Created page with &quot;Idee on asjalik ja huvitav. Kui rakendus on tehtud hea kasutajaliidesega, siis kasutaks isegi. Arvame, et idee on teostatav antud ajaraami piires. Kõik protsessid on selgelt...&quot;</p> <hr /> <div>Idee on asjalik ja huvitav. Kui rakendus on tehtud hea kasutajaliidesega, siis kasutaks isegi. Arvame, et idee on teostatav antud ajaraami piires. Kõik protsessid on selgelt loetletud ja välja toodud. Tundub, et protsessidest peaks piisama, et vajalik minimaalne funktsionaalsus saaks kaetud. Vaadete kirjeldus piisav, et aru saada, mida plaanitakse ehitada.<br /> <br /> Idee alguses oleks võinud mainida, et tegemist on mobiiliappiga - selle tuvastasime analüüsi lõpust. Natuke segaseks jääb, miks on nimekirjas Java? Tundub, et Google App Engine ei toeta .NET'i, kuid miks mitte teha kogu rakendus .NET baasil ja panna ülesse mujale kui GAE. Võimalik, et varasemast on juba midagi valmis?<br /> <br /> Üldiselt korralik analüüs.</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2015)&diff=97327 2015-11-08T17:36:58Z

<p>Ehirmo: /* Meeskond: Fontastic */</p> <hr /> <div>__NOINDEX__<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''25.10.2015''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''01.11.2015''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 8.11.2015 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''29.11.2015'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 06.12.2015(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''22.12.2015'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 05.01.2015(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> Tere, iga aja taha kirjutada meeskonna nimi, kes tuleb oma tööd kaitsma. Aegu palun täita võimaluse korral järjest.<br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.<br /> <br /> '''Esmaspäev''' - 14.12.2015<br /> *16:00<br /> *16:15<br /> *16:30<br /> *16:45<br /> *17:00<br /> *17:15<br /> *17:30<br /> <br /> '''Neljapäev''' - 17.12.2015<br /> *08:15<br /> *08:30<br /> *08:45<br /> *09:00<br /> *09:15<br /> *09:30<br /> <br /> =Teemad 2015 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Mäng(Unit)==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> =Meeskonnad 2015=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: MinuKV===<br /> Liikmed:<br /> *Vanessa Vorteil<br /> *Martin Luik<br /> *Ahto Elken<br /> *Taavi Kusmin<br /> *Silver Ohlo<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MinuKV]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Travo===<br /> Liikmed:<br /> *Tarvo Reinpalu<br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Freshmen===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Haas - Projektijuht<br /> *Piret Pomerants<br /> *Semjon Greef<br /> *Mari-Liis Oldja <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Freshmen Meeskond: Freshmen]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: mc2===<br /> Liikmed:<br /> *Martin Betlem<br /> *Johannes Tamm<br /> *Martin Mägi<br /> *Jana Pipar <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: mc2]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Sporto===<br /> Liikmed:<br /> *Merit Ridaste<br /> *Kelli Lukas<br /> *Vladimir Rõkovanov<br /> *Alar Ameerikas<br /> *Mikk Raudsepp<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sporto Sporto]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_KTM_Development Retsensioon meeskonna KTM Development projekti analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: LetsDoIt===<br /> Liikmed:<br /> *Liisa Suurkaev(projektijuht)<br /> *Melissa Eenmaa<br /> *Tanel Vähk<br /> *Taavi Kliss<br /> *Aleks Luik<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt LetsDoIt]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale LendBook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_LetsDoIt#Teise_r.C3.BChma_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin].<br /> <br /> ===Meeskond: VVA===<br /> Liikmed:<br /> *Vladislav Lahtarin<br /> *Vladislav Kovaltšuk<br /> *Aleksandr Babõkin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_VVA Meeskond:_VVA]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: IncMan===<br /> Liikmed:<br /> *Sergei Fatejev<br /> *Nele Sergejeva<br /> *Marko Koiduste<br /> *Kaspar Tilk<br /> *Jaanus Türnpuu<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman IncMan]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LetsDoIt''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Incman#Meeskonna_LetsDoIt_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Lebokeiss OÜ===<br /> Liikmed:<br /> *Joonas Jõeleht - Projektijuht<br /> *Iris Tambaum<br /> *Timo Lanno<br /> *Karell Veskimeister<br /> *Kerli Edasi <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond:_Lebokeiss_OÜ]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: LendBook===<br /> Liikmed:<br /> *Egle Arge<br /> *Liina Kolk<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[LendBook]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: BIT===<br /> Liikmed:<br /> *Merilyn Renser<br /> *Marko Hartikainen<br /> *Ants Kristjan Rooma<br /> *Konstantin Burdakov<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[BIT]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: PenguinHorde===<br /> Liikmed:<br /> *Laura Leon<br /> *Marko Saluste<br /> *Terje Sõelsepp<br /> Meeskonna koduleht: [[PenguinHorde]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Global Lite===<br /> Liikmed:<br /> *Marek Kivikink<br /> *Indrek Nurja<br /> *Imre Teras<br /> *Aapo Kersalu<br /> *Erling Tammisto<br /> Meeskonna koduleht: [[GlobalLite]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: KTM Development===<br /> Liikmed:<br /> *Kristian Laupa<br /> *Tauno Otti<br /> *Mart Abel<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_KTM_Development KTM Development]<br /> <br /> ===Meeskond: Bob?===<br /> Liige:<br /> *Priit Aarne<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bob Bob?]<br /> <br /> ===Meeskond: RJ===<br /> Liige:<br /> *Richard Jalonen<br /> Meeskonna koduleht: [[RJ]]<br /> <br /> ===Meeskond: Qlibrium===<br /> Liige:<br /> *Karl Frank<br /> Meeskonna koduleht [[Qlibrium]]<br /> <br /> ===Meeskond: Kodune Raamat===<br /> Liikmed:<br /> *Siim Osa<br /> *Taavi Kivimaa<br /> Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Kodune_Raamat Kodune Raamat]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> ===Meeskond: Premium===<br /> Liikmed:<br /> *Tarmo Petrovits<br /> *Karin Talumäe<br /> *Jevgeni Gavrilov <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Premium]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale '''LIB''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_LIB siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Spooky Scary Skeletons===<br /> Liikmed:<br /> *Kärt Palm DK22 <br /> *Karina Egipt DK22 (Projektijuht)<br /> *Erika Ehmann D32 <br /> *Silver Saks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Spooky Scary Skeletons]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Premium Retsensioon meeskonna Premium projekti HomeLibrary analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor ===<br /> Liikmed:<br /> *10142848 (Projektijuht)<br /> *10090107<br /> *10143193<br /> *10143313<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Nocturne No. 20 in C-sharp Minor]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Fontastic Retsensioon meeskonna Fontastic rakenduse analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: LIB===<br /> Liikmed:<br /> *Sigrid Pachel DK22 (Projektijuht)<br /> *Diana Nikolajeva DK22<br /> *Elen Käsk DK22<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: LIB]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Mardo Analüüsi retsensioon Mardo meeskonnale]<br /> <br /> ===Meeskond: Greek?Mark===<br /> Liikmed:<br /> *Karit Kilgi DK22 (Projektijuht)<br /> *Sten Kaasik DK22<br /> *Siim Veskilt DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: GreekQMark]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Retsensioon meeskonna Spooky Scary Skeletons rakenduse AVE 2.0 analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: Tarraxacum===<br /> Liikmed:<br /> *Silja Kralik DK21 (Projektijuht)<br /> *Liina Laumets DK21<br /> *Siret Siilbaum DK22 <br /> *Ragne Auling DK22 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Tarraxacum]]<br /> <br /> [[Retsensioon meeskonnale Põhjavesi]]<br /> <br /> ===Meeskond: Fontastic===<br /> Liikmed:<br /> *Erik Hirmo DK22 (Projektijuht)<br /> *Piret Reinumägi DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Fontastic]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Konsa Retsensioon meeskonna Konsa projekti Ostukorv analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: TTT===<br /> Liikmed:<br /> *Ave Karjus DK22 <br /> *Joonatan Uusväli DK22 (Projektijuht)<br /> *Kaidar Viikman DK21 (Wiki pidaja)<br /> *Oliver Tiks AK21<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: TTT (Trellid Teevad Tugevaks)]]<br /> <br /> ===Meeskond: Codezilla===<br /> Liikmed:<br /> *Anna Linskaja DK21 (Projektijuht)<br /> *Alisa Dudinova DK21 <br /> *Sergei Hristoforov DK21 <br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Codezilla]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Konsa===<br /> Liikmed:<br /> <br /> *Marko Konsa DK13<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Ostukorv]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: Johhaidii===<br /> Liikmed:<br /> *Yogesh Sharma<br /> *Juhan Trink<br /> *Marju Niinemaa<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Johhaidii]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Sildur===<br /> Liikmed:<br /> *Andreas Papp (Projektijuht)<br /> *Germo Väli<br /> *Andres Trei<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Sildur]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> ===Meeskond: JT===<br /> Liikmed:<br /> *Tõnis Luik (Projektijuht)<br /> *Juri Nikitin<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[JT]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> ===Meeskond: Maker===<br /> Liikmed:<br /> *Marek Öövel (Projektijuht)<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Maker]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Codezilla Retsensioon meeskonna Codezilla analüüsile]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Põhjavesi===<br /> Liikmed<br /> *Indrek Pruul (Projektijuht)<br /> *Jan Eerik<br /> *Eeva Koplimets<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Pohjavesi]]<br /> <br /> <br /> <br /> '''Retsensioonid''' <br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pohjavesi Retsensioon meeskonnale Spooky Scary Skeletons analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: MMTL development===<br /> Liikmed<br /> *Martin Mänd (Projektijuht)<br /> *Taavi Lõhmus<br /> <br /> Meeskonna koduleht: [[Meeskond: MMTL development]]<br /> <br /> '''Retsensioonid'''<br /> <br /> <br /> <br /> ===Meeskond: Mardo===<br /> Liikmed:<br /> *Mardo Halapuu<br /> Meeskonna koduleht:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Mardo Mardo]</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=84818 2014-12-31T09:06:37Z

<p>Ehirmo: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77840 2014-10-17T07:35:44Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Hea meelega oleks isegi rohkem loenguid vaadanud.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsaim argument, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et IT kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.10.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77839 2014-10-17T07:30:38Z

<p>Ehirmo: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Hea meelega oleks isegi rohkem loenguid vaadanud.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsaim argument, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et IT kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.10.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77838 2014-10-17T07:30:22Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Hea meelega oleks isegi rohkem loenguid vaadanud.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsaim argument, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et IT kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.10.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77837 2014-10-17T07:26:47Z

<p>Ehirmo: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Hea meelega oleks isegi rohkem loenguid vaadanud.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsaim argument, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et IT kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77836 2014-10-17T07:25:36Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Hea meelega oleks isegi rohkem loenguid vaadanud.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsaim argument, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77835 2014-10-17T07:24:28Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Hea meelega oleks isegi rohkem loenguid vaadanud.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentidest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77831 2014-10-16T21:11:23Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Ma ei oleks vastu kui neid oleks olnud rohkem.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentidest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas&lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.&lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda.&lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada?&lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77830 2014-10-16T21:09:36Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Ma ei oleks vastu kui neid oleks olnud rohkem.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentidest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas &lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77829 2014-10-16T21:07:33Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemade valik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Ma ei oleks vastu kui neid oleks olnud rohkem.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; loengus räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentitest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas &lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77828 2014-10-16T21:06:17Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemavalik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Ma ei oleks vastu kui neid oleks olnud rohkem.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; loengus räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentitest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas &lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=77826 2014-10-16T20:58:16Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 17. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Loengute teemavalik oli lai ja neid oli huvitav vaadata. Ma ei oleks vastu kui neid oleks olnud rohkem.<br /> <br /> Esimeses loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt; loengus räägiti sellest, kuidas elu IT Kolledžis tudengi jaoks välja näeb. Näiteks tutvustati õppekorralduse eeskirja. Tegemist oli ilmselt ühe praktiliseima loenguga. <br /> <br /> Teises loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon]&lt;/ref&gt; räägiti õppimisest ja motivatsioonist. Väga meeldis kuidas oli lahti räägitud õppejõu ja tudengite movitatsioonide omavaheline sünergia - ehk kuidas üks teist mõjutab. Tihtipeale õppejõudu motiveeritatest faktoritest ei räägita ja tudengil ei ole ettekujutust sellest, mis mõjutab õppejõu motivatsiooni. Kõik see aga halvendab omavahelist suhtlust.<br /> <br /> Veel üks punkt antud loengus oli spikerdamine. Minu arust üks tähtsamatest argumentitest, miks mitte maha teha on austus teiste vastu. Ühelt poolt muidugi austus õppejõu vastu, aga teisalt ka teiste tudengite ja IT kogukonna vastu üldiselt. Usun, et austus õppejõu vastu ei vaja seletamist. Tundub aga, et teist poolt on inimestel raskem mõista. Valetamisega saadud kraadid ja hinded, õõnestavad kogukonda fundamentaalselt. Õppeasutuse maine langeb, tekib vimm spikerdajate ja ausate vahel, õppejõu suhtumine tudengitesse langeb ja veel palju muud. On selge, et kõik see mürgitab vaikselt, kuid kindlalt kogukonda. <br /> <br /> Kolmandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Robootika ja häkkimine]&lt;/ref&gt; räägiti robootikast ja häkkimisest. Mulle väga meeldis kui öeldi, et häkkimiseks piisab siirast huvist asjade töötamise vastu - isegi kella lahti võtmine klassifitseerub häkkerluseks. Mõnus on näha, et ei pea kõike kogu aeg võtma üleliia tõsiselt ja asju võib teha lihtsalt tegemise, teadmiste ja lõbu pärast. Akadeemilised artiklid, grantide kirjutamine ja raha genereerimine ei ole siinse robootikaklubi teemaks. Loengus oli ka mitmeid näiteid lahedatest prototüüpidest, mida ITK-s on realiseeritud - tundub, et it kolledž on tõesti väga &quot;käed külge ja teeme ära&quot; suunitlusega.<br /> <br /> Neljandas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast ]&lt;/ref&gt; rääkis Janika Liiv ausalt ja tõenäoliselt sära silmis - viimast on videloengust raske näha. Tema lugu oli kaasahaarav - peale keskkooli ta ei teadnud, mida soovib õppida, kuid tänaseks on ta veendunud, et programmeerimine on loov kirjutamine. Usun, et väga paljud ei mõista loovust programmeerimises ja paljudes muudes valdkondades (näiteks matemaatikas &lt;ref&gt;[http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=120 Matemaatika ja kunst]&lt;/ref&gt;). Võib-olla on see just põhjus, miks noored, kes soovivad tulevikus loovat tööd teha, tihtilugu vaatavad nö pehmemate alade poole. Kuigi ka reaalteadustes saaks loomise soovi edukalt rakendada, on näiteks koodi kirjutamise loovust raske mõista - erinevalt kujutavast kunstist ei suuda kogenematu ennast loodavaga kuidagi samastada - tal puudub erialane kirjaoskus. Võib-olla on kohustuslik programmeerimiskursus koolides selles valguses tõeliselt hea idee? Mul on hetkel raske ette kujutada, mis võiks noortele paremini anda ettekujutuse reaalalade loovusest. Klassikalised reaalained on koolis liiga raami surutud, aga koodiga saaks noor inimene midagi ise teha, olla looja. Ja loovus on oluline, sest nagu Janika rääkis, oleme infopõhiselt inimese väärtustamiselt (mida inimene teab) liikunud loovuse põhisele väärtustamisele (mida inimene teha oskab).<br /> <br /> Kuna teemade hulka kuulus ka Rails, mida ma oma lõbuks natuke uurin, ja Toggl, mida ma olen pea kaks aastat kasutanud, siis loeng läks juba ainuüksi selle tõttu mulle korda.<br /> <br /> Viiendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele]&lt;/ref&gt; rääkis Carolyn Fisher Skypest ja adminnimisest. Ta mainis, et oleks võinud äriinfotehnoloogia magistri asemel tehnilisema õppekava läbida. Tore, et siiski tõdetakse - populaarsem ei ole alati parim. Paremaks ei pidanud ta ka India IT-tööjõudu, mis võib küll olla odavam, aga mitte ilmtingimata parem. Viimane tugevdas mu seisukohta, et outsourcemise pärast ei tasu üleliia muretseda. Kuigi inimesed muutuvad mobiilsemaks ja kaugtöö osakaal tõenäoliselt aina suureneb, ei saa kõike kaugele maale delegeerida. Rahanumber ei ole mitte see kõige tähtsam mõõdik, mida meeleheitlikult maksimiseerida. Mõnikord on tähtsam ühine kultuuriruum, ühes ajavööndis olemine või mõni muu 'pehmem' kriteerium. Kuigi esitlus oli natukene tagasihoidlik, oli aru saada, et tema töö on põnev ja Carolyn ise on väga suure kogemusega spetsialist.<br /> <br /> Kuuendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Testimine ja tarkvara kvaliteet]&lt;/ref&gt; rääkis Kristjan Karmo, et testija ei loo vigu, vaid testija leiab vigu ja seega ei tasu testija peale pahane olla. Ka räägiti Normundi (?) seadusest, mis kehtib ainult lätis. Normundi seaduse kohaselt asub testija tarkvaraarenduse protsessis toiduahela madalamas otsas. See on ühtlasi ka üks ettekandes ümber lükatud müütidest - testija ei ole algaja arendaja. Ma ei oma ettekande kohta tugevat arvamust, aga ühte see tegi - suurendas austust valdkonna vastu.<br /> <br /> Seitsmendas loengus&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c IT tööturust]&lt;/ref&gt; rääkis Andres Septer IT tööturust. Selle loengu kohta tekkis mul kõige rohkem märkmeid. Tõenäoliselt peitus saladus Andrese otsekohesuses, huvitavates väidetes ja pessimismis (optimism ju ei müü). Järk-järgult võeti ette erineva suuruse ja stiiliga IT ettevõtted. Alates suurfirmadest, mis alguses koosnesid tõenäoliselt ainult andekatest inimestest, kuid kasvades piisavalt suureks domineerivad seal ainult keskpärased. Teoorias peaks ju suures firmas, kus on palju keskpärast talenti, olema suurepärane võimalus karjääri teha. Andres arvas, et Eestis see nii pole - karjääri tehakse firmat vahetades või riigifirmas olles ülemusele meeldiv tropp. Olen arvamusel, et progressiivsemates IT-ettevõtetes on karjääri mõiste juba vaikselt kadunud. Palga suurenemine ja oskuste täiustumine on 'karjäär', kuid tiitleid enam ei jagata. Sama meelt oli 15.11.14 Tehnopolises peetud tudengiüritusel Codeborne'i juht Toomas Talts, kes ütles, et neil isegi pole ametinimetusi. Välja arvatud see, et visiitkaardi peale peab ikka midagi panema ja lepingutele alla kirjutades peab keegi olema juhatuse liige.<br /> <br /> Elar Lang pidas kaheksanda loengu&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus]&lt;/ref&gt;. Sellest pool oli teatud mõttes teise loengu jätk. Kursusekaaslased on kahtlemata tulevikus sinu soovitajad või sinu kritiseerijad - kumb see sõltub õppuri suhtumisest. IT kolledž on minu teine kõrgharidus ja mõnda endist kursusekaaslast julgen vähem soovitada ja teist jälle rohkem. Samas ei saa välistada, et on võimalik valida kaks enam-vähem võrdset kursakaaslast, aga ühte soovitatakse ainult seetõttu rohkem, et soovitaja on temaga koos tihedamini õlut joonud. <br /> <br /> Teisest poolest jäi enim meelde, et kuigi sa võid arvata, et kasutajad on &quot;lollid&quot;, siis sinu kui spetsialisti töö on olla kindel, et nad saaksid süsteemi kasutada ainult sihtotstarbeliselt. <br /> <br /> Lisaks oli tore tõdeda, et on inimesi, kellel on enda lõputööst ka hilisemas elus reaalset kasu. Haruldane värk.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda, et aine täitis enda eesmärgi. Mulle meeldisid enim Margus Ernits'i robootika, Janika Liiv'i ja Andres Septer'i loengud.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76753 2014-09-29T10:54:36Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76752 2014-09-29T10:53:55Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> Kõik deklareeritud ained tuleb lõpetamiseks läbida.<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76751 2014-09-29T10:49:36Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuse õigus kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76750 2014-09-29T10:47:42Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (vt. Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda (vt. Mida deklareerimisel arvestada? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;), kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76749 2014-09-29T10:46:50Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu on 20 € (Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76748 2014-09-29T10:46:33Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € (Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;).<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76747 2014-09-29T10:46:12Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € (Kuidas pääseb kordussooritusele? &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused])&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76746 2014-09-29T10:44:39Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Korduma kippuvad küsimused]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref name=&quot;kkk&quot;/&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76745 2014-09-29T10:42:52Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref name=&quot;kkk&quot; url=&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/&quot;&gt;Kuidas pääsen kordussooritusele?&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;Mida deklareerimisel arvestada?&lt;/ref&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76744 2014-09-29T10:40:10Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?&lt;/ref&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76743 2014-09-29T10:39:22Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref name=&quot;kkk&quot;&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&lt;/ref&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76742 2014-09-29T10:33:24Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&lt;/ref&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76741 2014-09-29T10:32:39Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> Võttes rohkem valikaineid, tuleb nende eest ka tasuda &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida deklareerimisel arvestada? Mida deklareerimisel arvestada?]&lt;/ref&gt;, kuid nominaalajaga lõpetanud tudeng võib taotleda kuni 2 EAP ulatuses õppemaksu tagastamist &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppuri õigused 3.1.8]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76740 2014-09-29T10:25:33Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> Õppekava vahetamiseks on vaja esitada õppeosakonda taotlus rektori nimele. Vabas vormis taotlus tuleb esitada vähemalt üks tööpäev enne semestri punase joone lõppu ja sisaldama nimekirja õppesooritustest, mida soovitakse üle kanda. &lt;ref name=&quot;7.2.1&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Akadeemiline liikumine 7.2.1]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76739 2014-09-29T10:18:40Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76738 2014-09-29T10:17:44Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76737 2014-09-29T10:17:00Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> Järelarvestusele tuleb registreerida ÕISis. Akadeemilisel puhkusel olles tuleb avaldus esitada õppeosakonda. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamitekorralduse punkt 5.2.8]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> On oluline, et registreerumise ja soorituse vahele jääks vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref name=&quot;5.2.8&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76736 2014-09-29T10:11:31Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref name=&quot;5.4.4&quot;&gt;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76735 2014-09-29T10:08:44Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt;[2]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76734 2014-09-29T10:08:24Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76733 2014-09-29T10:07:09Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76732 2014-09-29T10:06:56Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Arvestused punkt 5.4.4]<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76731 2014-09-29T10:04:37Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[&quot;http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?&quot; Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76730 2014-09-29T10:03:51Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> Kordusarvestused on RF õppekohal tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eksamite korralduse punkt 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> Kordussoorituse tasu On on 20 € &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? Kuidas pääsen kordussooritusele]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76729 2014-09-29T09:54:39Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?'''<br /> <br /> '''Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?'''<br /> <br /> '''Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?'''<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76728 2014-09-29T09:53:43Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastuse tekst.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76727 2014-09-29T09:53:30Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> <br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> <br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> <br /> '''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastuse tekst.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76726 2014-09-29T09:53:20Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Kaua on võimalik arvestust järele teha?'''<br /> '''Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''<br /> '''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?'''<br /> '''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?'''<br /> '''Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastuse tekst.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76725 2014-09-29T09:52:19Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> Vastused neile küsimustele on leitud õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastuse tekst...<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastuse tekst.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ehirmo&diff=76724 2014-09-29T09:46:42Z

<p>Ehirmo: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Erik Hirmo&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 11. november 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Essee tekst.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Lahenda neid küsimusi õppekorralduseeskirja&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ITK õppekorraldus eeskiri]&lt;/ref&gt; abil. <br /> <br /> Vastuse tekst...<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastuse tekst.<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Lahendus'''<br /> <br /> Kokku kogus tudeng aastaga 23 + 20 = 43EAP, mis jääb alla nõutud 54EAP piiri. Puuduolev 11EAP tuleb hüvitada kogusummas 11 x 50 = 550€.<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;<br /> <br /> SIIA CATEGORY!!</div>

Ehirmo