ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-28T22:55:04Z

Ekaup: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
*Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta
* Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Rait Rand, 11 - Linuxile teine töölaud
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Liina Laumets, DK13, Windows Subsystem for Linux
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta
* Marite Rammo, 15 - Linuxile teine töölaud
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus
* Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karoliina Vasli IA18 - Linuxile teine töölaud
* Artur Tammiste, 14 - Linuxile teine töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Erik Kaup, 13 - VPN Linuxile
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
*Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-26T20:29:40Z

Ekaup: /* 1.praktikum */

User:Ekaup

2016-10-31T18:09:38Z

Ekaup: /* Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) */

== Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) ==

Autor: Erik Kaup

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

=== Essee ===

Kohe alguses tundus see aine minu jaoks ühtedest huvipakkuvamatest õppekavas. Nimelt on mind alati väga huvitanud teiste inimeste elukogemused, sest need annavad hea võimaluse vigade vältimiseks ja uute asjade õppimiseks. Asjaolu, et igal korral oli uus külalislektor ja uus teema tähendas seda, et loengud ei tundunud kunagi üksluiste ja igavatena.

Avaloeng kujutas endast tutvustavat loengut, kus räägiti lisaks erialatutvustuse aine enda korraldusest veel ka üleüldisest õppekorraldusest ja muudest võimalustest koolis. Loengu juhatas sisse erialatutvustuse aine õppejõud Andres Septer. Esimene esineja oli õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes keskendus õppekorralduse tutvustamisele IT Kolledžis. Pärast teda jätkas kooli kvaliteedijuht Merle Varendi, kes tutvustas täpsemalt stipendiume ja nende saamisvõimalusi kui ka tagasiside andmist parema õpikeskkonna loomise nimel. Juri Tretjakov, kooli haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist, rääkis loengu kuulajatele e-õppe lahendustest ja võimalustest läbi Moodle õpikeskkonna ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Lõpetuseks tutvustas Septer veel täpsemalt erialatutvustuse aine vajalikkust ja korraldust ning jagas nippe, kuidas koolis hästi hakkama saada. Minu arvates oli see loeng üks olulisemaid, sest olen kõrgkoolis esimest korda ja eduka lõpetamise seisukohast on väga oluline saada täpselt aru sellest, kuidas on asjad koolis korraldatud. Seega tuli läbi lugeda õppekorralduse eeskiri. Tänu esinejatele sain parema ettekujutuse nii õppeinfosüsteemist kui ka ainete deklareerimise protsessist.

Teise loengu esinejaks oli riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes jättis endast väga püüdliku, enesekindla ja tööka mulje, mida tõestasid nii mitmeaastane töökogemus kui ka mitmed diplomid mainekatelt kõrgkoolidelt. Kuna Kütt lõpetas keskkooli kuldmedaliga siis Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda sisse pääsemine ei valmistanud probleemi, kuid päris õigele erialale ta ei pääsenud. Siit tuli ka Küti esimene soovitus- teha selgeks endale akadeemiline bürokraatia vältimaks negatiivseid üllatusi. Edasi järgnesid mitmed erinevad töökohad ja õppimine EBSis ning MITis, kus ta mõistis, et isiklikust vaatepunktist on väga oluline minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi võimalik. Koolil ja koolil võib olla väga suur erinevus – teine õppetund. Hästi jäi meelde ka tema kolmas soovitus, et maailmas on ainult üks inimene, keda huvitab sinu haridus ja selleks inimeseks oled sina ise. Ehk, et koolitööd tuleks teha ära korralikult ning kindlasti võiks mõelda ka edasiõppimise peale. Ta sai väga hästi hakkama oma ameti kirjeldamisega tuues näiteid selle kohta, mis võib juhtuda süsteemiga kui arhitekti ei kaasata arendusprotsessi õigeaegselt. Loeng oli minu jaoks väga inspireeriv ja õpetlik ning esinejat oli väga põnev kuulata tänu tema vabale ja enesekindlale esinemisele.

Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast infotehnoloogiasse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.

Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programmeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administreerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe administraatori töö endast kujutab, siis oli see minule üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administraator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel, kelle tööks on asjad töös hoida. Samuti, et heal adminnil võib olla raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.

Viies loeng oli kindlasti tuleviku seisukohalt üks tähtsamaid, sest teemaks oli tööturg. Andres Septer rääkis täpsemalt töökohtadest ja erinevatest ettevõtetest. Ta tutvustas erinevaid viise, kuidas veenduda võimaliku tulevase töökoha sobivuses. Selleks tuleks uurida põhjalikult ettevõtte tausta ja hea oleks leida keegi seestpoolt, kellelt täpsemalt järgi küsida. Hea mõte oleks luua omale tuttavatest koosnev võrgustik, kelle kaudu vajadusel töökoht leida, sest parimad tööpakkumised levivad „tagatoas“. Sain ka üsna hea ettekujutuse era- ja riigisektori vahelistest erinevustest ning oma ettevõtte loomise variandist. Tulenevalt ettevõtete väiksusest tuleb tihtipeale palgatõusu ja ametikõrgenduse saamiseks vahetada töökohta. Lisaks Andresele esines ka Einar Koltšanov, kes tutvustas Scrum Masteri tööd ja infotehnoloogia äripoolt. Einar oli üks nendest, kes oli IT-sse sattunud hoopis teiselt erialalt. Ta tõi välja, et tänapäeval on liikumisvabadus muutunud suureks, mistõttu on kerge liikuda nii IT siseselt kui ka sinna sisse ja sealt välja. Infotehnoloogia ja äripoole suhtlus on tihtipeale raskendatud, kuid ettevõtte kasvamise seisukohast väga tähtis.

Kuuendas loengus tutvustas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmeanalüüsi EMTA näitel. Sain teada, et andmete analüüs on hoopis huvitavam ja keerulisem maailm kui olin varem arvanud. Andmete analüüsimine pakub meile võimalust objektiivsemate otsuste vastuvõtmiseks, mis aitab suunata ressursse õigetesse kohtadesse. See omakorda annab saavutada parima võimaliku tulemuse. Väga huvitav oli ka kuulata, kuidas käib läbi andmete analüüsimise ausate ja ebaausate ettevõtete ning isikute eristamine. Andmeanalüüsi koha pealt on väga oluline, et andmed oleks lihtsasti masinloetavad ja selgesti arusaadavad. Palju probleeme valmistavad nii andmete puudus kui ka olemasolevate andmete vale vorming. Andmeanalüüs võib olla väga mitmetahuline ja ressursinõudlik tegevus nõudes selleks komplitseeritud tehnilisi lahendusi. Ivar rõhutas ka süsteemide tulevikukindluse tähtsust. Loengut kuulates jõudsin seisukohale, et maailmas, kus informatsioonis peitub võim ja raha on andmeanalüüsil alati koht olemas.

Eelviimasel seitsmendal korral käis meile rääkimas TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele vägagi köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digitaalallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemide tööst sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks riigi toimimine on riskid väga suured. See tähendab, et sellel alal vigadeks ruumi ei jätku. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja õppimisest.

Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada. Kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka ennast lihtsamini leitavamaks tegemisel. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.

Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala ja selle seoseid muu maailmaga. Tehes seda läbi külalislektorite loengute. Loenguid oli alati äärmiselt põnev kuulata ning tihti avastasin ennast huviga kaasa mõtlemast. Positiivne oli ka see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed. See andis võimaluse saada teadmisi teistest eluvaldkondadest ja aitas laiendada silmaringi ka väljapoole infotehnoloogia eriala.

=== Õpingukorralduse küsimused ===

==== Küsimus B ====

Kukkusid arvestusel läbi.
* Kaua on võimalik arvestust järele teha?
* Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Mis on tähtajad?
* Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
* Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===== Vastus =====

* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb vajutada lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>
* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Omafinantseeritaval(OF) õppekohal on kordussooritus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7]</ref> Kordussooritusele pääsemiseks tuleb tasuda 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>

==== Küsimus 2 ====

* Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
* Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

===== Vastus =====

* Enne punase joone päeva: 1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref> 2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref> 3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref> 4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>
* Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgeim saadud hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10]</ref>

==== Ülesanne ====

* Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
* Kui suur on teile esitatav arve?

===== Vastus =====

Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan X=24 ja Y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.

* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAPd.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 3*50=150€ ning teise semestri eest 5*50+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

= Viited =
<references />

User:Ekaup

2016-10-17T17:05:45Z

Ekaup: /* Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) */

2016-10-16T17:15:27Z

Ekaup: /* Essee */

== Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) ==

Autor: Erik Kaup

Esitamise kuupäev: 02. oktoober 2016

=== Essee ===

Kohe alguses tundus see loengusari minu jaoks ühtetest huvitavamatest ainetest koolis, kuna mind on alati väga huvitanud teiste inimeste elukogemused, sest need annavad hea võimaluse vigade vältimiseks ja uute asjade õppimiseks.

Esimene loeng oli tuvustav loeng, kus räägiti lisaks erialatutvustuse aine enda korraldusest veel ka üleüldisest õppekorraldusest ja muudest võimalustest koolis. Loengu juhatas sisse erialatutvustuse aine õppejõud Andres Septer. Esimene esineja oli õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes keskendus õppekorralduse tutvustamisele IT Kolledžis. Pärast teda jätkas kooli kvaliteedijuht Merle Varendi, kes tutvustas täpsemalt stipendiume ja nende saamisvõimalusi kui ka tagasiside andmist parema õpikeskkonna loomise nimel. Juri Tretjakov, kooli haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist, rääkis loengu kuulajatele e-õppe lahendustest ja võimalustest läbi Moodle õpikeskkonna ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Lõpetuseks tutvustas Septer täpsemalt erialatutvustuse aine vajalikkust ja korraldust ning jagas nippe, kuidas koolis hästi hakkama saada. Minu arvates oli see loeng üks olulisemaid, sest olen kõrgkoolis esimest korda ja eduka lõpetamise seisukohast on väga oluline saada täpselt aru sellest, kuidas on koolis asjad korraldatud. Seega tuli läbi lugeda õppekorralduse eeskiri. Tänu esinejatele sain parema ettekujutuse nii õppeinfosüsteemist kui ka ainete deklareerimisest.

Teise loengu esinejaks oli riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt, kes jättis endast väga püüdliku, enesekindla ja tööka mulje, mida tõestasid nii mitmeaastane töökogemus kui ka mitmed diplomid mainekatelt kõrgkoolidelt. Kuna Kütt lõpetas keskkooli kuldmedaliga siis Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda sissesaamine läks lihtsalt, kuid päris õigele erialale ta ei pääsenud. Siit tuli ka Küti esimene soovitus- teha selgeks endale akadeemiline bürokraatia vältimaks negatiivseid üllatusi. Edasi järgnesid mitmed erinevad töökohad ja õppimine EBSis ning MITis, kus ta mõistis, et isiklikust vaatepunktist on väga oluline minna nii ägedasse ülikooli kui vähegi võimalik. Koolil ja koolil võib olla väga suur erinevus – teine õppetund. Hästi jäi meelde ka tema kolmas soovitus, et maailmas on ainult üks inimene, keda huvitab sinu haridus ja selleks inimeseks oled sina ise. Ehk, et koolitööd tuleks teha ära korralikult ning kindlasti võiks mõelda ka edasiõppimise peale. Ta sai väga hästi hakkama oma ameti kirjeldamisega tuues mitmeid näiteid selle kohta, mis võib juhtuda süsteemiga kui arhitekti ei kaasata arendusprotsessi õigeaegselt. Loeng oli väga inpireeriv ja õpetlik ning teda oli väga põnev kuulata tänu tema vabale ja enesekindlale esinemisele, mida oli täiendatud lugematute näidetega elust enesest.

Kolmanda loengu esinejad olid IT Kolledži vilistlased ja Testlio asutajaid Kristel ja Marko Kruustük. Nende esinemine oli kindlasti üks meeldejäävamaid kuna tegu oli ikkagi eduka startupi asutajatega. Alustuseks rääkisid mõlemad esinejad oma teekonnast ITsse. Kristel alustas oma karjääri testijana ja Marko veebiarendajana. Kristeli kirjeldusest sain teada, mida kujutab endast testija amet ning millised on selle eripärasused. Lisaks räägiti veel ka teistest Eesti edukatest startupidest. Kristeli rahulolematusest seniste testimissüsteemidega kasvas välja mõte teha asja paremini ja nii loodigi Testlio keskkond, mis pakub testimisteenuseid erinevatele ettevõtetele. Loengust jäi kõige paremini meelde tarkusetera, et hea idee ilma õige meeskonna ja juhtimiseta pole midagi ning edukas startup tuleks luua oma kirest.

Neljanda loengu viis läbi kogenud süsteemiadministraator Lembitu Ling, kes on erinevatelt eelmistest esinejatest tänapäevase akadeemilise tee asemel omale asjad iseseisvalt selgeks teinud. Ta mõistis juba päris alguses, et programeerimine pole tema jaoks ja otsustas keskenduda süsteemide administeerimisele. Ta kirjeldas pikalt oma elulugu ja tõi palju erinevaid näited oma mitmekümne aasta pikkusest töökogemustest. Kuna mina polnud varem väga hästi kursis, mida täpselt ühe adminisraatori töö endast kujutab, siis oli see üks harivamaid loenguid. Sain teada, et administaator on justkui vahemees arendaja ja arhitekti vahel. Samuti, et heal adminnil on raske palka juurde küsida, sest kui süsteemid hästi töötavad võib tunduda, et administraator ei teegi tööd. Lisaks tõi ta ka veel välja mitmeid heale arendajale omaseid oskusi ja omadusi nagu seda on logifailide loomine või sarnaselt malemängijale oskus asju ette näha. Mind üllatas mõnevõrra Lembitu väide, et ka kohe alguses tuleks oma töö eest kindlasti ka palka küsida, kuna tänapäeval on üsna levinud ka tasuta töötamine kogemuse saamise nimel.

Viies loeng oli kindlasti tuleviku seisukohalt üks tähtsamaid, sest teemaks oli tööturg. Andres Septer rääkis täpsemalt IT-ala töökohtadest ja erinevatest ettevõtetest. Ta tutvustas erinevaid viise, kuidas veenduda võimaliku tulevase töökoha sobivuses konkreetses ettevõttes. Selleks tuleks uurida põhjalikult ettevõtte tausta ja hea oleks ka leida keegi seestpoolt, kellelt täpsemalt järgi küsida. Hea mõte oleks ka luua omale tuttavatest koosnev võrgustik, kelle kaudu vajadusel töö leida, sest parimad tööpakkumised levivad „tagatoas“. Sain ka üsna hea ettekujutuse era- ja riigisektori vahelistest erinevustest ning oma ettevõtte loomisest. Tulenevalt ettevõtete väiksusest tuleb tihtipeale palgatõusu ja ametikõrgenduse saamiseks vahetada töökohta. Lisaks Septerile esines ka Einar Koltšanov, kes tutvustas Scrum Masteri tööd ja tutvustas infotehnoloogia äripoolt. Einar oli üks nendest, kes oli IT-sse sattunud hoopis teiselt erialalt. Ta tõi välja, et tänapäeval on liikumisvabadus muutunud suureks, mis annab võimaluse liikuda nii IT siseselt kui ka sinna sisse ja välja. Infotehnoloogia ja äripoole suhtlus on tihtipeale raskendatud, kuid ettevõtte kasvamise seisukohast väga tähtis.

Kuuendas loengus tutvustas EMTA analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur andmeanalüüsi EMTA näitel. Sain teada, et andmete analüüs on hoopis huvitavam ja keerulisem maailm kui olin varem arvanud. Andmete analüüsimine annab meile võimaluse objektiivsemate otsuste vastuvõtmiseks, mis aitab omakorda suunata ressursse õigetesse kohtadesse ja annab seega parima võimaliku tulemuse. Väga huvitav oli ka kuulata, kuidas käib läbi andmete analüüsimise ausate ja ebaausate ettevõtete ning isikute eristamine. Andmeanalüüsi koha pealt on väga oluline, et andmed oleks lihtsasti masinloetavad ja selgesti arusaadavad. Palju probleeme valmistavad nii andmete puudus kui ka olemasolevate andmete vale vorming. Andmeanalüüs võib olla väga mitmetahuline ja ressurinõudlik tegevus nõudes selleks komplitseeritud tehnilisi lahendusi. Ivar rõhutas ka süsteemide tulevikukindluse tähtsust. Loengut kuulates jõudsin seisukohale, et maailmas, kus informatsioonis peitub võim ja raha on andmeanalüüsil alati koht olemas.

Eelviimasel seitsmendal korral rääkis meile TTÜ õppejõud Jaan Priisalu küberkaitsest. Teda oli tänu tema suurele kogemusele ja haritusele köitev kuulata. Olin mõnevõrra üllatunud, et Eesti on maailmas küberkaitse valdkonnas niivõrd kõrgel kohal ja palju vaeva nähakse, et ka niimoodi jääks. Üheks Eesti silmapaistvamaks saavutuseks võib pidada digiallkirjastamise võimalust. Samuti peab ta NATO küberkaitsekeskuse rajamist Eestisse omamoodi võiduks. Küberkaitse tähendab pidevat juurdeõppimist ja maailmas toimuvaga kursis olemist. Kuna infosüsteemidest sõltuvad tänapäeval väga paljud asjad nagu näiteks ka riigi toimimine on riskid väga suured, mis tähendab, et sellel ala pole vigadele ruumi. Väga oluline on ka hea läbisaamine ja koostöö naaberriikidega, mis võimaldab arendada välja senisest turvalisemaid süsteeme. Õppisin sellest loengust eelkõige seda, et edu sõltub eelkõige pidevast arengust ja juurde õppimisest.

Viimases kaheksandas loengus tuli meile külalislektoriks kommunikatsiooni- ja turunduse juht Hedi Mardisoo Starmanist, kes keskendus oma ettekandega infotehnoloogia ja turunduse koostööle. Kohe alguses tõi ta sarnaselt teise loengu esinejale Andres Kütile välja IT inimeste introvertsuse. Ta tutvustas erinevaid turundusega seotuid mõisteid ning seletas lahti nende tagamaid. Müük peab olema turunduskanal. Bränd on ettevõtte visiitkaart. Parim turundus on teha super asi, mida lihtsalt kõik inimesed tahavad ehk hea asi reklaamib ennast ise. Maine loomine võtab aastaid aga selle hävimine võib toimuda kordades kiiremini. Läbi IT on ettevõtetel tänapäeval suhteliselt kerge ja odav ennast turundada kasutades seda nii tagasiside saamiseks kui ka enda lihtsamaks leidmiseks. Loengust jäi enim meelde, et turunduse kõige olulisem osa on sarnaselt startupi loomisele inimesed ning ennem tegutsemist tuleks põhjalikult mõelda.

Usun, et õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine sai väga hästi hakkama oma eesmärgiga tutvustada IT eriala läbi külalislektorite loengute, mida oli alati äärmiselt põnev kuulata. Positiivne oli see, et esinejate teemad oli mitmekülgsed ja ei keskendunud alati konkreetselt ITle. See andis võimaluse saada teadmisi ka teistest eluvaldkondadest ja aitas seeläbi laiendada silmaringi ka väljaspoole infotehnoloogia eriala.

=== Õpingukorralduse küsimused ===

==== Küsimus B ====

Kukkusid arvestusel läbi.
* Kaua on võimalik arvestust järele teha?
* Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Mis on tähtajad?
* Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
* Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===== Vastus =====

* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb klikata lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>
* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Omafinantseeritaval(OF) õppekohal on kordussooritus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7]</ref> Kordussooritusele pääsemiseks tuleb tasuda 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>

==== Küsimus 2 ====

* Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
* Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

===== Vastus =====

* 1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref> 2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref> 3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref> 4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>
* Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgeim saadud hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10]</ref>

==== Ülesanne ====

* Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
* Kui suur on teile esitatav arve?

===== Vastus =====

Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan x=24 ja y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.

* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAP-d.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 3*50=150€ ning teise semestri eest 5*50+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

= Viited =
<references />

User:Ekaup

2016-10-02T15:19:41Z

Ekaup: Created page with "== Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) == Autor: Erik Kaup Esitamise kuupäev: 02. oktoober 2016 === Essee === Siia kirjutan essee. === Õpingukorralduse küsimused === =..."

== Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe) ==

Autor: Erik Kaup

Esitamise kuupäev: 02. oktoober 2016

=== Essee ===

Siia kirjutan essee.

=== Õpingukorralduse küsimused ===

==== Küsimus B ====

Kukkusid arvestusel läbi.
* Kaua on võimalik arvestust järele teha?
* Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
* Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
* Mis on tähtajad?
* Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
* Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

===== Vastus =====

* Arvestust on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussoorituse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga, kellel on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref>
* Kordussooritusele registreerimine toimub läbi õppeinfosüsteemi(ÕIS).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref> Selleks tuleb klikata lingile “Kordussooritused”.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Kordussooritusele tuleb registreeruda vähemalt 2 tööpäeva ennem kordussooritust.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.8]</ref>
* Riigi finantseeritaval(RF) õppekohal on kordussooritus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>
* Omafinantseeritaval(OF) õppekohal on kordussooritus tasuline.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.7]</ref> Kordussooritusele pääsemiseks tuleb tasuda 20€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Küsimus number 10]</ref>

==== Küsimus 2 ====

* Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
* Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

===== Vastus =====

* 1. Akadeemilised liikumised peavad olema toimunud.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 1.2.11]</ref> 2. Õppeinfosüsteemis tuleb koostada ja kinnitada õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.2.1]</ref> 3. Tehtud peavad olema üle-eelmise semestri ainete kordussooritused kui neid on.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.2.12]</ref> 4. Vabaained tuleb õppeosakonnas registreerida.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 3.1.1]</ref>
* Eksami positiivset hinnet on võimalik parandada ühe korra. Lõpetamisel läheb akadeemilisele õiendile kõrgeim saadud hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskirja punkt 5.3.10]</ref>

==== Ülesanne ====

* Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
* Kui suur on teile esitatav arve?

===== Vastus =====

Minu koodi viimased kaks numbrit on 5 ja 3, seega võtan x=24 ja y=22. Ehk esimesel semestril saab 24 EAP ja teisel 22 EAP.

* Ühe semestri minimaalne ainepunktide arv on kumulatiivselt 27 EAP-d.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 2]</ref> Esimese semestri lõpuks tekib arve 27-24=3 EAP eest ja teise semestri lõpuks tekib 27-22+3=8 EAP suurune arve. Seega kokku tuleb aasta lõpuks tasuda arve 3+8=11 EAP ulatuses.
* Ühe puudujääva ainepunkti hind on 50€.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ IT Kolledž. Korduma kippuvad küsimused. Kõrgharidusreform. Küsimus number 3]</ref> Mistõttu tuleb esimese semestri eest maksta 3*50=150€ ning teise semestri eest 5*50+150=400€ ehk aasta peale kokku 150+400=550€.

= Viited =
<references />