ICO wiki - User contributions [en]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-15T08:40:38Z

Ekore: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[saned]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21
* [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-15T08:25:54Z

Ekore:

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[mtr]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31
* [[Patroni]], Martin Kokk, A21
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21
* [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-01T09:54:38Z

Ekore: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-01T09:53:27Z

Ekore: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[kinit]], Eduard Kõre, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-02T12:14:01Z

Ekore: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-02T12:09:58Z

Ekore: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-02T12:09:38Z

Ekore: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Ekore

2016-10-16T09:20:47Z

Ekore: /* Esseelaadne kirjutis */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Esseelaadne kirjutis ===

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus jms. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>. Nagu nimigi ütleb räägiti sisekorrast, tutvustati personali ja tähtsamaid õppekorralduse eeskirju. Kaugõppe esimene loeng oli selles mõttes parem, et meile esines ka rektor isiklikult.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli väga informatiivne ja ilmselt parim loeng. Andres on väga kogenud IT vallas ja on töötanud paljudes tipp ettevõtetes ja omab seeläbi suurt kogemustepagasit, mida ta meiega ka jagas. Põhilised punktid, mis kirja panin:
* õpid kogu elu - iga kool on erinev (tõi näiteid oma õpingutest Tartu Ülikoolis, EBS-st ja MIT-st). Soovitas mitte peatuda bakaga. Mida rohkem kraade, seda parem. Tendents on selline, et rohkem vaja mida aeg edasi.
* kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks.
* keegi teine ei huvitu teie haridusest rohkem kui teie ise.
* igal ainel on iva, see tuleb endale selgeks teha, siis saad aru, miks seda ainet on vaja õppida.
* programmeerimist pole mõtet õpetada
Pikalt rääkis arhitekti tööst (ise oli arhitekt Skypes viis aastat ja nüüd on RIAS). Arhitekti töö on juhtida keerukust. Süsteemide keerukus kasvab üle pea, arhitekti töö on hoida keerukust kontrolli all. Hea arhitekti tööd ei panda tähele (sest kõik toimib). Arhitekt peab oskama kommunikeeruda.
Esimest korda kuulsin, kuidas keegi quoteb Slayeri kitarristi, respekt.

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid, Kristel & Marko Kruustük </ref>kaasasutajate loeng. Kristel on usin testija ja Markol palju kogemusi startuppimises, mida ta ka meiega jagas. Ära tee mitut asja korraga. Startuppidel tavaliselt suured eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda väga kiirelt (kuni 2a).
Toodi näiteid erinevatest edukatest Eesti startuppidest. Väga tähtis on ka äriline pool - ainult "tehnilistest" inimestest ei piisa. Pikalt räägiti Testlio tekkimisloost; ärikiirendi.

Snakeman <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest", Lembitu Ling</ref> rääkis ausalt oma kirevast karjäärist. Aastal 2005 töötasin temaga ühe katuse all ja oli väike deja vu hetk. Paar tarkusetera Lembitult:
* kui on mitu süsadminnni, siis nende poolt vastutatav valdkond peab olema kindlalt paika pandud.
* Kui tahate olla admin, peate oma süsteemist üle käima. Kasutage serverihaldust, vähem käsitööd.

Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) </ref>. Andres rääkis , et tööotsingutel on kasuks, kui on omal loodud niiöelda võrgustik; tutvused on Eestis väga tähtsad, kõik IT inimesed tunnevad üksteist või vähemalt tunnevad kedagi, kes töötab "selles" ettevõttes. Ka mina sain tööle tänu oma kontaktidele ja olen ka ise tuttavaid oma ettevõttesse soovitanud. Tutvustas erinevate ettevõtete tüüpe ja nende plusse ja miinuseid.
Einar tutvustas, mida teeb SCRUM master ja kuidas ta selleks sai. Vanasti võiks ükskõik kellest saada IT inimene. IT vs Äripool ettevõttes - kuidas peaks nende vahel asjad toimima. Millega peaks arvestama, kui pakutakse tööd välismaal.

EMTA <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja </ref> Andmete analüüs on IT tähtis osa, ainult analüüsile saavad tugineda objektiivsed otsused. Mida aeg edasi seda raskemaks läheb, infotulv järjest suureneb ja meediumid muutuvad. Riistvara jõudlusele on suured ootused. Inimisilmadest enam ei piisa, andmemassid peavad olema masinloetavad. EMTA-s on analüütikud tänapäeval rohkem äri- või mingi muu valdkonna inimesed. Ei pea olema IT guru, et mingit tarkvara kasutada, pigem peab omama suurt pilti. IT-d on vaja põhiliselt riistvara ülalpidamiseks/upgrademiseks ja tarkvara kirjutamiseks.
Rääkis väga pikalt EMTA-st, millega nad tegelevad ja mida nemad analüüsivad (maksupettusi põhiliselt). Monitoorivad majandust ja annavad sisendit teistele ministeeriumitele, seadusandlusele. Analüütiku töö seisneb selles, et eristada ebaausad ausatest.
Hea loeng majandust õppivatele tudengitele.

Küberkaitse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse, Jaan Priisalu</ref> Väga kogenud mees, kes küberkaitsega tegelenud üle 20 aasta. Mees, kellest sai alguse digiallkirja mõiste/mõte Eestis (ID-kaart). Venekeel on rahvusvaheline küberkuritööstuse keel, 80% küberkurjategijatest on organiseerunud. Kübermaailm on esimene koht, kus madin lahti läheb (siis tuleb päris sõda). Küberkaitse on pidev õppimine. Küberkaitse point on oma elu lihtsamaks teha - eluviisi kaitse. Objektid mida rünnatakse, ei ole arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas.
Mida aeg edasi, seda rohkem oli kuulda sõna "kuradi".
Kirjeldas, kuidas töötab Küberkaitseliit, mis põhimõtted ja mis personal. Küberkaitses nagu ka igalpool mujal õpitakse vigadest ja just eriti teiste vigadelt. Tähtis on koostöö naabritega.
Eestis kõige rohkem kasutatud e-teenus on digiretsept.

Hedi Mardisoo <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS </ref> rääkis brändingu tähtsusest. Kui sul on supertoode aga sa ei suuda seda korralikult teistele esitada/müüa, siis sellest ei pruugi asja saada.
Bärnding ei ole ainult ilus logo ja kallid reklaamid vaid ka näiteks tehniku visiit kliendi juurde. Kui see visiit jätab kliendile halva mulje misiganes põhjusel (näiteks tehnik peeretab), siis ükski Tanel Padar ei suuda seda brändi ilusaks laulda.
Väga tähtis osa on toote hinnastamisel, selleks vaja teha korralik turu-uuring.
IT abil tänapäeval kogutakse inimeste kohta andmeid (turundusanalüütika), et saaks neile reklaamida/müüa just seda, mida nad võiksid tahta. Läbi IT lahenduste on võimalik asju testida. Turundus paneb organisatsioonis paika toote niiöelda mix-i: hind, õige sihtgrupp, koht, sõnumid inimestele.
Bränd, Turundus, PR (kommunikatsioon ja maine). Tänapäeval peab IT inimene saama aru ka ettevõtte suurest pildist.
IT inimesena võite teha ükskõik kui laheda asja aga kui selle taga pole turundust, siis ei saa seda müüa.

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele</ref>
''Ülesanne''X=23, Y=26 Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.
Mina sain asjast nii aru, et peale sügissemestrit tuleks arve 200€ ja peale kevadsemestrit 250€.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited mida kasutasin==
<references />

User:Ekore

2016-10-16T09:20:08Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Ekore

2016-10-16T09:18:27Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Esseelaadne kirjutis ===

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus jms. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>. Nagu nimigi ütleb räägiti sisekorrast, tutvustati personali ja tähtsamaid õppekorralduse eeskirju. Kaugõppe esimene loeng oli selles mõttes parem, et meile esines ka rektor isiklikult.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli väga informatiivne ja ilmselt parim loeng. Andres on väga kogenud IT vallas ja on töötanud paljudes tipp ettevõtetes ja omab seeläbi suurt kogemustepagasit, mida ta meiega ka jagas. Põhilised punktid, mis kirja panin:
* õpid kogu elu - iga kool on erinev (tõi näiteid oma õpingutest Tartu Ülikoolis, EBS-st ja MIT-st). Soovitas mitte peatuda bakaga. Mida rohkem kraade, seda parem. Tendents on selline, et rohkem vaja mida aeg edasi.
* kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks.
* keegi teine ei huvitu teie haridusest rohkem kui teie ise.
* igal ainel on iva, see tuleb endale selgeks teha, siis saad aru, miks seda ainet on vaja õppida.
* programmeerimist pole mõtet õpetada
Pikalt rääkis arhitekti tööst (ise oli arhitekt Skypes viis aastat ja nüüd on RIAS). Arhitekti töö on juhtida keerukust. Süsteemide keerukus kasvab üle pea, arhitekti töö on hoida keerukust kontrolli all. Hea arhitekti tööd ei panda tähele (sest kõik toimib). Arhitekt peab oskama kommunikeeruda.
Esimest korda kuulsin, kuidas keegi quoteb Slayeri kitarristi, respekt.

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid, Kristel & Marko Kruustük </ref>kaasasutajate loeng. Kristel on usin testija ja Markol palju kogemusi startuppimises, mida ta ka meiega jagas. Ära tee mitut asja korraga. Startuppidel tavaliselt suured eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda väga kiirelt (kuni 2a).
Toodi näiteid erinevatest edukatest Eesti startuppidest. Väga tähtis on ka äriline pool - ainult "tehnilistest" inimestest ei piisa. Pikalt räägiti Testlio tekkimisloost; ärikiirendi.

Snakeman <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest", Lembitu Ling</ref> rääkis ausalt oma kirevast karjäärist. Aastal 2005 töötasin temaga ühe katuse all ja oli väike deja vu hetk. Paar tarkusetera Lembitult:
* kui on mitu süsadminnni, siis nende poolt vastutatav valdkond peab olema kindlalt paika pandud.
* Kui tahate olla admin, peate oma süsteemist üle käima. Kasutage serverihaldust, vähem käsitööd.

Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) </ref>. Andres rääkis , et tööotsingutel on kasuks, kui on omal loodud niiöelda võrgustik; tutvused on Eestis väga tähtsad, kõik IT inimesed tunnevad üksteist või vähemalt tunnevad kedagi, kes töötab "selles" ettevõttes. Ka mina sain tööle tänu oma kontaktidele ja olen ka ise tuttavaid oma ettevõttesse soovitanud. Tutvustas erinevate ettevõtete tüüpe ja nende plusse ja miinuseid.
Einar tutvustas, mida teeb SCRUM master ja kuidas ta selleks sai. Vanasti võiks ükskõik kellest saada IT inimene. IT vs Äripool ettevõttes - kuidas peaks nende vahel asjad toimima. Millega peaks arvestama, kui pakutakse tööd välismaal.

EMTA <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja </ref> Andmete analüüs on IT tähtis osa, ainult analüüsile saavad tugineda objektiivsed otsused. Mida aeg edasi seda raskemaks läheb, infotulv järjest suureneb ja meediumid muutuvad. Riistvara jõudlusele on suured ootused. Inimisilmadest enam ei piisa, andmemassid peavad olema masinloetavad. EMTA-s on analüütikud tänapäeval rohkem äri- või mingi muu valdkonna inimesed. Ei pea olema IT guru, et mingit tarkvara kasutada, pigem peab omama suurt pilti. IT-d on vaja põhiliselt riistvara ülalpidamiseks/upgrademiseks ja tarkvara kirjutamiseks.
Rääkis väga pikalt EMTA-st, millega nad tegelevad ja mida nemad analüüsivad (maksupettusi põhiliselt). Monitoorivad majandust ja annavad sisendit teistele ministeeriumitele, seadusandlusele. Analüütiku töö seisneb selles, et eristada ebaausad ausatest.
Hea loeng majandust õppivatele tudengitele.

Küberkaitse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse, Jaan Priisalu</ref> Väga kogenud mees, kes küberkaitsega tegelenud üle 20 aasta. Mees, kellest sai alguse digiallkirja mõiste/mõte Eestis (ID-kaart). Venekeel on rahvusvaheline küberkuritööstuse keel, 80% küberkurjategijatest on organiseerunud. Kübermaailm on esimene koht, kus madin lahti läheb (siis tuleb päris sõda). Küberkaitse on pidev õppimine. Küberkaitse point on oma elu lihtsamaks teha - eluviisi kaitse. Objektid mida rünnatakse, ei ole arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas.
Mida aeg edasi, seda rohkem oli kuulda sõna "kuradi".
Kirjeldas, kuidas töötab Küberkaitseliit, mis põhimõtted ja mis personal. Küberkaitses nagu ka igalpool mujal õpitakse vigadest ja just eriti teiste vigadelt. Tähtis on koostöö naabritega.
Eestis kõige rohkem kasutatud e-teenus on digiretsept.

Hedi Mardisoo <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS </ref> rääkis brändingu tähtsusest. Kui sul on supertoode aga sa ei suuda seda korralikult teistele esitada/müüa, siis sellest ei pruugi asja saada.
Bärnding ei ole ainult ilus logo ja kallid reklaamid vaid ka näiteks tehniku visiit kliendi juurde. Kui see visiit jätab kliendile halva mulje misiganes põhjusel (näiteks tehnik peeretab), siis ükski Tanel Padar ei suuda seda brändi ilusaks laulda.
Väga tähtis osa on toote hinnastamisel, selleks vaja teha korralik turu-uuring.
IT abil tänapäeval kogutakse inimeste kohta andmeid (turundusanalüütika), et saaks neile reklaamida/müüa just seda, mida nad võiksid tahta. Läbi IT lahenduste on võimalik asju testida. Turundus paneb organisatsioonis paika toote niiöelda mix-i: hind, õige sihtgrupp, koht, sõnumid inimestele.
Bränd, Turundus, PR (kommunikatsioon ja maine). Tänapäeval peab IT inimene saama aru ka ettevõtte suurest pildist.
IT inimesena võite teha ükskõik kui laheda asja aga kui selle taga pole turundust, siis ei saa seda müüa.

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele</ref>
''Ülesanne''X=23, Y=26 Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited mida kasutasin==
<references />

User:Ekore

2016-10-16T09:01:43Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Esseelaadne kirjutis ===

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus jms. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>. Nagu nimigi ütleb räägiti sisekorrast, tutvustati personali ja tähtsamaid õppekorralduse eeskirju. Kaugõppe esimene loeng oli selles mõttes parem, et meile esines ka rektor isiklikult.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli väga informatiivne ja ilmselt parim loeng. Andres on väga kogenud IT vallas ja on töötanud paljudes tipp ettevõtetes ja omab seeläbi suurt kogemustepagasit, mida ta meiega ka jagas. Põhilised punktid, mis kirja panin:
* õpid kogu elu - iga kool on erinev (tõi näiteid oma õpingutest Tartu Ülikoolis, EBS-st ja MIT-st). Soovitas mitte peatuda bakaga. Mida rohkem kraade, seda parem. Tendents on selline, et rohkem vaja mida aeg edasi.
* kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks.
* keegi teine ei huvitu teie haridusest rohkem kui teie ise.
* igal ainel on iva, see tuleb endale selgeks teha, siis saad aru, miks seda ainet on vaja õppida.
* programmeerimist pole mõtet õpetada
Pikalt rääkis arhitekti tööst (ise oli arhitekt Skypes viis aastat ja nüüd on RIAS). Arhitekti töö on juhtida keerukust. Süsteemide keerukus kasvab üle pea, arhitekti töö on hoida keerukust kontrolli all. Hea arhitekti tööd ei panda tähele (sest kõik toimib). Arhitekt peab oskama kommunikeeruda.
Esimest korda kuulsin, kuidas keegi quoteb Slayeri kitarristi, respekt.

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid, Kristel & Marko Kruustük </ref>kaasasutajate loeng. Kristel on usin testija ja Markol palju kogemusi startuppimises, mida ta ka meiega jagas. Ära tee mitut asja korraga. Startuppidel tavaliselt suured eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda väga kiirelt (kuni 2a).
Toodi näiteid erinevatest edukatest Eesti startuppidest. Väga tähtis on ka äriline pool - ainult "tehnilistest" inimestest ei piisa. Pikalt räägiti Testlio tekkimisloost; ärikiirendi.

Snakeman <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest", Lembitu Ling</ref> rääkis ausalt oma kirevast karjäärist. Aastal 2005 töötasin temaga ühe katuse all ja oli väike deja vu hetk. Paar tarkusetera Lembitult:
* kui on mitu süsadminnni, siis nende poolt vastutatav valdkond peab olema kindlalt paika pandud.
* Kui tahate olla admin, peate oma süsteemist üle käima. Kasutage serverihaldust, vähem käsitööd.

Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) </ref>. Andres rääkis , et tööotsingutel on kasuks, kui on omal loodud niiöelda võrgustik; tutvused on Eestis väga tähtsad, kõik IT inimesed tunnevad üksteist või vähemalt tunnevad kedagi, kes töötab "selles" ettevõttes. Ka mina sain tööle tänu oma kontaktidele ja olen ka ise tuttavaid oma ettevõttesse soovitanud. Tutvustas erinevate ettevõtete tüüpe ja nende plusse ja miinuseid.
Einar tutvustas, mida teeb SCRUM master ja kuidas ta selleks sai. Vanasti võiks ükskõik kellest saada IT inimene. IT vs Äripool ettevõttes - kuidas peaks nende vahel asjad toimima. Millega peaks arvestama, kui pakutakse tööd välismaal.

EMTA <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja </ref> Andmete analüüs on IT tähtis osa, ainult analüüsile saavad tugineda objektiivsed otsused. Mida aeg edasi seda raskemaks läheb, infotulv järjest suureneb ja meediumid muutuvad. Riistvara jõudlusele on suured ootused. Inimisilmadest enam ei piisa, andmemassid peavad olema masinloetavad. EMTA-s on analüütikud tänapäeval rohkem äri- või mingi muu valdkonna inimesed. Ei pea olema IT guru, et mingit tarkvara kasutada, pigem peab omama suurt pilti. IT-d on vaja põhiliselt riistvara ülalpidamiseks/upgrademiseks ja tarkvara kirjutamiseks.
Rääkis väga pikalt EMTA-st, millega nad tegelevad ja mida nemad analüüsivad (maksupettusi põhiliselt). Monitoorivad majandust ja annavad sisendit teistele ministeeriumitele, seadusandlusele. Analüütiku töö seisneb selles, et eristada ebaausad ausatest.
Hea loeng majandust õppivatele tudengitele.

Küberkaitse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse, Jaan Priisalu</ref> Väga kogenud mees, kes küberkaitsega tegelenud üle 20 aasta. Mees, kellest sai alguse digiallkirja mõiste/mõte Eestis (ID-kaart). Venekeel on rahvusvaheline küberkuritööstuse keel, 80% küberkurjategijatest on organiseerunud. Kübermaailm on esimene koht, kus madin lahti läheb (siis tuleb päris sõda). Küberkaitse on pidev õppimine. Küberkaitse point on oma elu lihtsamaks teha - eluviisi kaitse. Objektid mida rünnatakse, ei ole arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas.
Mida aeg edasi, seda rohkem oli kuulda sõna "kuradi".
Kirjeldas, kuidas töötab Küberkaitseliit, mis põhimõtted ja mis personal. Küberkaitses nagu ka igalpool mujal õpitakse vigadest ja just eriti teiste vigadelt. Tähtis on koostöö naabritega.
Eestis kõige rohkem kasutatud e-teenus on digiretsept.

Hedi Mardisoo <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS </ref> rääkis brändingu tähtsusest. Kui sul on supertoode aga sa ei suuda seda korralikult teistele esitada/müüa, siis sellest ei pruugi asja saada.
Bärnding ei ole ainult ilus logo ja kallid reklaamid vaid ka näiteks tehniku visiit kliendi juurde. Kui see visiit jätab kliendile halva mulje misiganes põhjusel (näiteks tehnik peeretab), siis ükski Tanel Padar ei suuda seda brändi ilusaks laulda.
Väga tähtis osa on toote hinnastamisel, selleks vaja teha korralik turu-uuring.
IT abil tänapäeval kogutakse inimeste kohta andmeid (turundusanalüütika), et saaks neile reklaamida/müüa just seda, mida nad võiksid tahta. Läbi IT lahenduste on võimalik asju testida. Turundus paneb organisatsioonis paika toote niiöelda mix-i: hind, õige sihtgrupp, koht, sõnumid inimestele.
Bränd, Turundus, PR (kommunikatsioon ja maine). Tänapäeval peab IT inimene saama aru ka ettevõtte suurest pildist.
IT inimesena võite teha ükskõik kui laheda asja aga kui selle taga pole turundust, siis ei saa seda müüa.

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited mida kasutasin==
<references />

User:Ekore

2016-10-16T08:59:43Z

Ekore: /* Esseelaadne kirjutis */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Esseelaadne kirjutis ===

Esimene loeng "Õppekorraldus ja sisekord"<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus jms. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>. Nagu nimigi ütleb räägiti sisekorrast, tutvustati personali ja tähtsamaid õppekorralduse eeskirju. Kaugõppe esimene loeng oli selles mõttes parem, et meile esines ka rektor isiklikult.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli väga informatiivne ja ilmselt parim loeng. Andres on väga kogenud IT vallas ja on töötanud paljudes tipp ettevõtetes ja omab seeläbi suurt kogemustepagasit, mida ta meiega ka jagas. Põhilised punktid, mis kirja panin:
* õpid kogu elu - iga kool on erinev (tõi näiteid oma õpingutest Tartu Ülikoolis, EBS-st ja MIT-st). Soovitas mitte peatuda bakaga. Mida rohkem kraade, seda parem. Tendents on selline, et rohkem vaja mida aeg edasi.
* kui on väga hea põhjus, siis kõik asjad muutuvad võimalikuks.
* keegi teine ei huvitu teie haridusest rohkem kui teie ise.
* igal ainel on iva, see tuleb endale selgeks teha, siis saad aru, miks seda ainet on vaja õppida.
* programmeerimist pole mõtet õpetada
Pikalt rääkis arhitekti tööst (ise oli arhitekt Skypes viis aastat ja nüüd on RIAS). Arhitekti töö on juhtida keerukust. Süsteemide keerukus kasvab üle pea, arhitekti töö on hoida keerukust kontrolli all. Hea arhitekti tööd ei panda tähele (sest kõik toimib). Arhitekt peab oskama kommunikeeruda.
Esimest korda kuulsin, kuidas keegi quoteb Slayeri kitarristi, respekt.

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid, Kristel & Marko Kruustük </ref>kaasasutajate loeng. Kristel on usin testija ja Markol palju kogemusi startuppimises, mida ta ka meiega jagas. Ära tee mitut asja korraga. Startuppidel tavaliselt suured eesmärgid, kuhu tahetakse jõuda väga kiirelt (kuni 2a).
Toodi näiteid erinevatest edukatest Eesti startuppidest. Väga tähtis on ka äriline pool - ainult "tehnilistest" inimestest ei piisa. Pikalt räägiti Testlio tekkimisloost; ärikiirendi.

Snakeman <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest", Lembitu Ling</ref> rääkis ausalt oma kirevast karjäärist. Aastal 2005 töötasin temaga ühe katuse all ja oli väike deja vu hetk. Paar tarkusetera Lembitult:
* kui on mitu süsadminnni, siis nende poolt vastutatav valdkond peab olema kindlalt paika pandud.
* Kui tahate olla admin, peate oma süsteemist üle käima. Kasutage serverihaldust, vähem käsitööd.

Andres Septer ja Einar Koltšanov <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) </ref>. Andres rääkis , et tööotsingutel on kasuks, kui on omal loodud niiöelda võrgustik; tutvused on Eestis väga tähtsad, kõik IT inimesed tunnevad üksteist või vähemalt tunnevad kedagi, kes töötab "selles" ettevõttes. Ka mina sain tööle tänu oma kontaktidele ja olen ka ise tuttavaid oma ettevõttesse soovitanud. Tutvustas erinevate ettevõtete tüüpe ja nende plusse ja miinuseid.
Einar tutvustas, mida teeb SCRUM master ja kuidas ta selleks sai. Vanasti võiks ükskõik kellest saada IT inimene. IT vs Äripool ettevõttes - kuidas peaks nende vahel asjad toimima. Millega peaks arvestama, kui pakutakse tööd välismaal.

EMTA <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja </ref> Andmete analüüs on IT tähtis osa, ainult analüüsile saavad tugineda objektiivsed otsused. Mida aeg edasi seda raskemaks läheb, infotulv järjest suureneb ja meediumid muutuvad. Riistvara jõudlusele on suured ootused. Inimisilmadest enam ei piisa, andmemassid peavad olema masinloetavad. EMTA-s on analüütikud tänapäeval rohkem äri- või mingi muu valdkonna inimesed. Ei pea olema IT guru, et mingit tarkvara kasutada, pigem peab omama suurt pilti. IT-d on vaja põhiliselt riistvara ülalpidamiseks/upgrademiseks ja tarkvara kirjutamiseks.
Rääkis väga pikalt EMTA-st, millega nad tegelevad ja mida nemad analüüsivad (maksupettusi põhiliselt). Monitoorivad majandust ja annavad sisendit teistele ministeeriumitele, seadusandlusele. Analüütiku töö seisneb selles, et eristada ebaausad ausatest.
Hea loeng majandust õppivatele tudengitele.

Küberkaitse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse, Jaan Priisalu</ref> Väga kogenud mees, kes küberkaitsega tegelenud üle 20 aasta. Mees, kellest sai alguse digiallkirja mõiste/mõte Eestis (ID-kaart). Venekeel on rahvusvaheline küberkuritööstuse keel, 80% küberkurjategijatest on organiseerunud. Kübermaailm on esimene koht, kus madin lahti läheb (siis tuleb päris sõda). Küberkaitse on pidev õppimine. Küberkaitse point on oma elu lihtsamaks teha - eluviisi kaitse. Objektid mida rünnatakse, ei ole arvutisüsteemid, vaid protsessid ühiskonnas.
Mida aeg edasi, seda rohkem oli kuulda sõna "kuradi".
Kirjeldas, kuidas töötab Küberkaitseliit, mis põhimõtted ja mis personal. Küberkaitses nagu ka igalpool mujal õpitakse vigadest ja just eriti teiste vigadelt. Tähtis on koostöö naabritega.
Eestis kõige rohkem kasutatud e-teenus on digiretsept.

Hedi Mardisoo <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS </ref> rääkis brändingu tähtsusest. Kui sul on supertoode aga sa ei suuda seda korralikult teistele esitada/müüa, siis sellest ei pruugi asja saada.
Bärnding ei ole ainult ilus logo ja kallid reklaamid vaid ka näiteks tehniku visiit kliendi juurde. Kui see visiit jätab kliendile halva mulje misiganes põhjusel (näiteks tehnik peeretab), siis ükski Tanel Padar ei suuda seda brändi ilusaks laulda.
Väga tähtis osa on toote hinnastamisel, selleks vaja teha korralik turu-uuring.
IT abil tänapäeval kogutakse inimeste kohta andmeid (turundusanalüütika), et saaks neile reklaamida/müüa just seda, mida nad võiksid tahta. Läbi IT lahenduste on võimalik asju testida. Turundus paneb organisatsioonis paika toote niiöelda mix-i: hind, õige sihtgrupp, koht, sõnumid inimestele.
Bränd, Turundus, PR (kommunikatsioon ja maine). Tänapäeval peab IT inimene saama aru ka ettevõtte suurest pildist.
IT inimesena võite teha ükskõik kui laheda asja aga kui selle taga pole turundust, siis ei saa seda müüa.

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ VÕTA jms info</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited mida kasutasin==
<references />

User:Ekore

2016-10-16T08:46:19Z

Ekore: /* Esseelaadne kirjutis */

User:Ekore

2016-10-15T16:35:39Z

Ekore: /* Viited */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Esseelaadne kirjutis ===
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.

Õppekorralduse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus jms. Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer</ref>

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref>

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid, Kristel & Marko Kruustük </ref>

Snakemani loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest", Lembitu Ling</ref>

SCRUM <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg", "Karjäärikäänakud" Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) </ref>

EMTA <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile", Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja </ref>

Küberkaitse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse, Jaan Priisalu</ref>

Starman <ref> https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus", Hedi Mardisoo, Starman AS </ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ VÕTA jms info</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited mida kasutasin==
<references />

User:Ekore

2016-10-15T16:35:14Z

Ekore: /* Esseelaadne kirjutis */

User:Ekore

2016-10-15T16:31:55Z

Ekore: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Esseelaadne kirjutis ===
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.

Õppekorralduse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a</ref>

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli ilmselt parim....

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük </ref>

Snakemani loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling</ref>

SCRUM <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc SCRUM MASTA </ref>

EMTA <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802</ref>

Küberkaitse loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ VÕTA jms info</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited==
<references />

User:Ekore

2016-10-13T13:43:11Z

Ekore:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Essee ===
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli ilmselt parim....

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük </ref>

Snakemani loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling</ref>

SCRUM <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc SCRUM MASTA </ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ VÕTA jms info</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited==
<references />

User:Ekore

2016-10-13T13:42:11Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Essee ===
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli ilmselt parim....

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük </ref>

Snakemani loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling</ref>

SCRUM <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc SCRUM MASTA </ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. RF õppekohal on kordussooritus tasuta (2 korda saab teha). Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20€, arve tuleb ÕIS-i

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks? VÕTA jms</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited==
<references />

User:Ekore

2016-10-13T13:39:27Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Essee ===
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.

Andres Kütti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt </ref> oli ilmselt parim....

Testlio <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük </ref>

Snakemani loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling</ref>

SCRUM <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc SCRUM MASTA </ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussoorituse asjus tuleb kokku leppida õppejõuga.

''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused?
Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
VÕTA taotlemine on IT Kolledzis läbi OIS-i. 2016/2017 õa. sügissemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 22. august 2016 ning kaugõppes 16. september 2016. 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Aastakoormusesse ka ei lähe VÕTA-ga võetud punktid.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20%C3%B5ppetulemuste/t%C3%B6%C3%B6kogemuse%20arvestamiseks? VÕTA jms</ref>
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

Abiks wiki lehe tegemisel olid <ref>https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Karmo Wiki</ref>Karmo wiki leht ja
<ref>https://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Help:Formatting MediaWiki</ref> MediaWiki Formatting leht, küsimustele vastamiseks kasutasin <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri</ref> õppekorralduse eeskirja.

==Viited==
<references />

User:Ekore

2016-10-13T13:08:26Z

Ekore:

User:Ekore

2016-10-13T13:06:18Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Ekore

2016-10-12T18:08:48Z

Ekore:

User:Ekore

2016-10-12T18:08:29Z

Ekore:

User:Ekore

2016-10-12T18:04:24Z

Ekore: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Ekore

2016-10-11T07:33:32Z

Ekore: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

=== Essee ===
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.

==Õpingukorralduse küsimused==
Minu kood on: 10160147.
''Küsimus B'': Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
asd
''Küsimus 4'': Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?
asd
''Ülesanne''
X=23
Y=26
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

User:Ekore

2016-10-11T07:23:02Z

Ekore: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe ==Essee== Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut."

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]

==Essee==
Siia tuleb kunagi essee tekst, praeguseks on läbi vaadatud 4 videoloengut.