ICO wiki - User contributions [en]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-11T08:25:23Z

Eliiv: /* Galerii */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.JPG|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
File:IR_Lainurk_hommikul.jpeg|Lainurk objektiiviga, hommikul
File:IR_Lainurk_pimedas_lumeta.jpeg|Lainurk objektiiviga, pimedas
File:IR_pimedas_lumega_lisavalgus.jpeg|2x4w IR lampidega, lumega
File:Tl 0002 1355 20171205 122834.jpg|Keskpäeval, objekt esiplaanil
File:Tl 0022 0675 20171202 103156 copy.jpg|objekt ~10m kaugusel
File:Upgrade RPi3.jpeg|Emaplaadi vahetus. RPi1 B -> RPi3
File:Upgrade RPi3 vol2.jpeg|Emaplaadi vahetus. RPi1 B -> RPi3
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|-
| 1.3
| 08.12.2017
| Evelin Padjus
| SSL sertifikaadi loomine
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Upgrade RPi3 vol2.jpeg

2017-12-10T20:46:54Z

Eliiv:

File:Upgrade RPi3.jpeg

2017-12-10T20:45:56Z

Eliiv:

File:Tl 0022 0675 20171202 103156 copy.jpg

2017-12-10T16:03:24Z

Eliiv: objekt ~10m kaugusel

objekt ~10m kaugusel

File:Tl 0002 1355 20171205 122834.jpg

2017-12-10T16:01:56Z

Eliiv: Keskpäeval, objekt esiplaanil

Keskpäeval, objekt esiplaanil

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-10T10:39:56Z

Eliiv: /* Galerii */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.JPG|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
File:IR_Lainurk_hommikul.jpeg|Lainurk objektiiviga, hommikul
File:IR_Lainurk_pimedas_lumeta.jpeg|Lainurk objektiiviga, pimedas
File:IR_pimedas_lumega_lisavalgus.jpeg|2x4w IR lampidega, lumega
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|-
| 1.3
| 08.12.2017
| Evelin Padjus
| SSL sertifikaadi loomine
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:IR lambid.JPG

2017-12-10T10:38:14Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-08T00:18:21Z

Eliiv: /* Galerii */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
File:IR_Lainurk_hommikul.jpeg|Lainurk objektiiviga, hommikul
File:IR_Lainurk_pimedas_lumeta.jpeg|Lainurk objektiiviga, pimedas
File:IR_pimedas_lumega_lisavalgus.jpeg|2x4w IR lampidega, lumega
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|-
| 1.3
| 08.12.2017
| Evelin Padjus
| SSL sertifikaadi loomine
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-08T00:08:08Z

Eliiv: /* Galerii */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
File:IR_Lainurk_hommikul.jpeg|Lainurk objektiiviga, hommikul
File:IR_Lainurk_pimedas_lumeta.jpeg|Lainurk objektiiviga, pimedas
File:IR_pimedas_lumega_lisavalgus.jpeg|2x4w IR lampidega, lumega
File:ilma_objektiivita_hommikul.jpg|Hommik ilma lainurk objektivita
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|-
| 1.3
| 08.12.2017
| Evelin Padjus
| SSL sertifikaadi loomine
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-08T00:06:06Z

Eliiv: /* Galerii */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
File:2x4w_IR_lainurk_hommikul.jpg|Lainurk objektiiviga, hommikul
File:2x4w_IR_lainurk_pimedas.jpg|Lainurk objektiiviga, pimedas
File:IR_pimedas_lumega.jpg|2x4w IR lampidega, lumega
File:ilma_objektiivita_hommikul.jpg|Hommik ilma lainurk objektivita
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|-
| 1.3
| 08.12.2017
| Evelin Padjus
| SSL sertifikaadi loomine
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:IR pimedas lumega lisavalgus.jpeg

2017-12-08T00:01:55Z

Eliiv:

File:IR Lainurk pimedas lumeta.jpeg

2017-12-08T00:01:28Z

Eliiv:

File:IR Lainurk hommikul.jpeg

2017-12-08T00:01:13Z

Eliiv:

File:Im 0002 20171120 220020.jpg

2017-12-07T23:45:37Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-07T23:31:52Z

Eliiv: /* Autor */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|-
| 1.3
| 08.12.2017
| Evelin Padjus
| SSL sertifikaadi loomine
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-07T23:27:59Z

Eliiv: /* HTTPS ligipääs */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

Loome võtme:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/root_ca.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
......+++
.+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -x509 -days 365 -key /etc/ssl/root_ca.key -out /etc/ssl/root_ca.crt
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:secam01.asd.com
Email Address []:
</source>

Serveri privaatvõtme loomine:
<source lang="bash">
openssl genrsa -out /etc/ssl/server.key 2048
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
Generating RSA private key, 2048 bit long modulus
.................................+++
.........+++
e is 65537 (0x010001)
</source>

<source lang="bash">
openssl req -new -key /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.csr
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
You are about to be asked to enter information that will be incorporated
into your certificate request.
What you are about to enter is what is called a Distinguished Name or a DN.
There are quite a few fields but you can leave some blank
For some fields there will be a default value,
If you enter '.', the field will be left blank.
-----
Country Name (2 letter code) [AU]:ee
State or Province Name (full name) [Some-State]:Raplamaa
Locality Name (eg, city) []:
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:asd.com
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (e.g. server FQDN or YOUR name) []:kaamera.asd.com
Email Address []:

Please enter the following 'extra' attributes
to be sent with your certificate request
A challenge password []:
An optional company name []:asd.com
</source>

<source lang="bash">
openssl x509 -req -days 365 -in /etc/ssl/server.csr -CA /etc/ssl/root_ca.crt -CAkey /etc/ssl/root_ca.key -set_serial 01 -out /etc/ssl/server.crt
Signature ok
subject=C = ee, ST = Raplamaa, O = padjus.com, CN = kaamera.asd.com
Getting CA Private Key
</source>

<source lang="bash">
openssl req -x509 -days 365 -key /etc/ssl/server.key -in /etc/ssl/server.csr -out /etc/ssl/server_ss.crt
</source>

Serveri võtmest parooli eemaldamine:
<source lang="bash">
openssl rsa -in /etc/ssl/server.key -out /etc/ssl/server.key.insecure
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
writing RSA key
</source>

<source lang="bash">
mv /etc/ssl/server.key /etc/ssl/server.key.secure
mv /etc/ssl/server.key.insecure /etc/ssl/server.key
</source>

Loodud sertifikaadid:
*server.crt: Iseallkirjastatud serveri sertifikaat
*server.csr: Serveri sertifikaadi allkirja taotlus
*server.key: Serveri privaatvõti. (Ei nõua parooli apache käivitamisel)
*server.key.secure: Serveri privaatvõti. (Nõuab parooli apache käivitamisel)
*root_ca.crt: CA sertifikaat
*root_ca.key: Võti millega CA allkirjastab sertifikaadi allkirja taotlusi

SSL mooduli lubamine:
<source lang="bash">
a2enmod ssl
a2enmod rewrite && sudo service apache2 restart
</source>

Veedume, et Apache kuulab pordil 443 failis <code>/etc/apache2/sites-available/default-ssl.conf</code> ja lisame sinna sertifikaadi ja privaatvõtme asukoha:
<source lang="bash">
SSLCertificateFile /etc/ssl/server.crt
SSLCertificateKeyFile /etc/ssl/server.key
</source>

Taaskäivitame teenuse:
<source lang="bash">
systemctl restart apache2
</source>

'''''TÄIENDAMISEL'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-07T16:44:57Z

Eliiv: /* Võtmefailiga SSH ühendusParoolita kaughaldus */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin pi@192.168.0.111
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-07T16:43:03Z

Eliiv: /* Kataloogide varundamine NAS-irsync Vaadatud 01.11.2017Raspberry Pi rsync Synology NAS-i Vaadatud 01.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh 'pi@192.168.0.111'
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse:
<source lang="bash">
ssh -i /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin pi@secam01
</source>

tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-12-07T00:25:00Z

Eliiv: Muudatused SSH teemades (eraldi võtmepaaride asemel üks võtmepaar; võtmepaari genereerimises parandused; kommentaaride lisamine vastavatele sammudele). Parandus ajastatud toimgutes.

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get install --only-upgrade openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

'''NB! Selle paketi uuendamise eesmärk on hoolitseda selle eest, et SSH võimalikud turvaaugud oleksid paigatud. Kuna meil eraldi testkeskkonda pole, siis ei soovi artikli autor kogu süsteemi uuendamist automatiseerida (nii mõnigi teenus võib sellest töötamast lakata või teenuse seadistus kaduda). Töökeskkonnas siiski sellist üksikpaketi uuendamist ei praktiseerita.'''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:<ref group="src">[http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/ssh/ssh.txt Edmund Laugassoni SSH cheatsheet]</ref>'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -b 4096 -C "Evelin Padjus, evelin@...."
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-b''' võtme pikkus bittides, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA Evelin Padjus, evelin@....
The key's randomart image is:
+---[RSA 4096]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
ssh-copy-id -i /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub pi@192.168.0.111
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: Source of key(s) to be installed: "/Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin.pub"
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: attempting to log in with the new key(s), to filter out any that are already installed
/usr/bin/ssh-copy-id: INFO: 1 key(s) remain to be installed -- if you are prompted now it is to install the new keys
pi@192.168.0.111's password:

Number of key(s) added: 1

Now try logging into the machine, with: "ssh 'pi@192.168.0.111'"
and check to make sure that only the key(s) you wanted were added.
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

'''NB! Nende kolme reaga keelatakse ära parooliga autentimine üls SSH. Need on artiklis esitatud selleks, et demonstreerida, kuidas turvalisust tõsta, kuid töökeskkonnas peab see olema läbimõeldud tegevus (kui võtmefailidega midagi juhtub, saab arvutile ligi vaid lokaalselt).'''

Kui me juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh 'pi@192.168.0.111'
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017 from 192.168.0.122
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Meil on nüüd NAS-ile samuti võtmepaari vaja. Töökeskkonnas peab lähtuma sellest, kuidas konkreetse ettevõtte IT infrastruktuuris mõistlik oleks hallata SSH võtmeid:
*kas luus üks globaalne võtmepaar, mille puhul sama privaatne võti pannakse igasse klientmasinasse ja sama avalik võti igasse servermasinasse
*luua iga serveri jaoks eraldi võtmepaar, kus kõikide serverite privaatne võti pannakse klientmasinasse
*luua iga klientmasina kohta võtmepaar
*iga klientmasina ja serveri paaril on oma võtmepaar

Käesolevas artiklis võtame kasutusele variandi, kus serveri privaatne võti pannakse kõikidesse klientmasinatesse. Seega kopeerime juba eespool loodud privaatvõtme NAS-i.

'''Näide''':
<source lang="bash">
scp /Users/eve/.ssh/id_rsa_evelin evelin@nas:/var/services/homes/evelin/.ssh/
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
evelin@nas's password:
id_rsa_evelin 100% 3247 498.5KB/s 00:00
</source>

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa_evelin</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

''Võtmepaariga SSH ühenduse loomise tarbeks oleks mõistlik luua klientmasinasse alias.''

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|-
| 1.2
| 07.12.2017
| Evelin Padjus
| Parandused SSH teemades
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Lainurk objektiiviga.jpg

2017-11-24T10:24:55Z

Eliiv:

File:Voolukaabli pikendus.jpg

2017-11-24T10:24:33Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-24T10:18:30Z

Eliiv:

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>

''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
File:voolukaabli_pikendus.jpg|5 meetrit voolukaablit juurde
File:im_0002_20171120_220020.jpg|BrightPi leedide peegeldus esiklaasilt, kui ledid on ümber kaamera
File:lainurk_objektiiviga.jpg|Kaamera uues kuues ja lainurk objektiiviga
File:IR_lambid.jpg|Infrapuna valgustid. 12V/1A/4W/850nm/15-20meetrit
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-20T09:58:31Z

Eliiv:

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised GNU/Linuxi (edaspidi: Linux) käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group="ext">[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* WiFi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud WiFi'ga.</ref> <ref>Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group="ext">[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi vormindamise haldusvahend (nt MS Windows (edaspidi: Windows) ja macOS: SD Formatter<ref group="ext">[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group="ext">[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group="ext">[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group="ext">[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; macOS: The Unarchiver<ref group="ext">[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise haldusvahend (nt Etcher- toetab nii Windowsit, Linuxit kui ka macOS'i<ref group="ext">[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja macOS: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group="ext">[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group="ext">[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group="ext">[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group="ext">[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group="ext">[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada LED'id selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Paigaldamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani paigaldamine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group="src">[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi vormindamine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== macOS ===
Kasutame käsurea haldusvahendit '''diskutil'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab vormindada ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Vormindame mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> haldusvahendit ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group="ext">[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> haldusvahendi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise paigaldamine macOS'is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutil haldusvahendiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part haldusvahend
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelpaigaldatud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, WiFi pulk ühendatud USB pessa<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani WiFi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi WiFi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid WiFi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame WiFi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma WiFi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma WiFi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group="ext">[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group="ext">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani seadistamise haldusvahend RASPI-CONFIG]</ref> haldusvahendi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config haldusvahend]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume haldusvahendist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/macOS süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja vormindame '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group="ext">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group="ext">[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' haldusvahend ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config haldusvahend]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna LED'id. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata LED'id kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide LED'ide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna LED'ide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide LED'ide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group="src">[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group="src">[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group="src">[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface paigaldamine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface paigaldamine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Paigaldamiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame paigaldamise skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui paigaldamisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muud kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
:raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
:port: 8081
:ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123

ruuteris tuleb:
:pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
:sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
:sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa.pub</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>

''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Tõmmise tegemine<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Tõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist tõmmise '''dd''' haldusvahendiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group="src">[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** omab ligipääsu sisevõgus üle SSH
** omab ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017 
{| class="wikitable"
|-
! Versioon
! Muudatuse kp
! Muutja
! Muudatus
|-
| 1.0
| 10.11.2017
| Evelin Padjus
| Esimene väljaanne
|-
| 1.1
| 20.11.2017
| Evelin Padjus
| Süntaksi ja õigekirja kontroll
|}

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-13T09:09:58Z

Eliiv:

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source lang="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
<source lang="bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>

''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>

''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>

''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-13T08:55:23Z

Eliiv: /* Kokkuvõte */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang"bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
<source lang"bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesolevas artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-13T08:52:44Z

Eliiv: /* Kataloogide varundamine NAS-irsync Vaadatud 01.11.2017Raspberry Pi rsync Synology NAS-i Vaadatud 01.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang"bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
<source lang"bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Esimene sync võib väga kaua aega võtta, kuna kopeeritakse kõik NAS-i. Edaspidi sünkroniseeritakse vaid muudatused (incremental).''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-13T08:24:17Z

Eliiv: /* Välisvõrgust ligipääs */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang"bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
<source lang"bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline_IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-13T08:19:43Z

Eliiv: /* RPi Cam Web Interface installeerimineRPi Cam Web Interface installeerimine Vaadatud 10.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang"bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
<source lang"bash">
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh
</source>

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-13T08:18:59Z

Eliiv: /* RPi Cam Web Interface installeerimineRPi Cam Web Interface installeerimine Vaadatud 10.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
<source lang"bash">
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git
</source>

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Rpi cam control sys settings.png

2017-11-10T21:49:34Z

Eliiv:

File:Rpi cam control cam settings.png

2017-11-10T21:49:10Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T21:48:33Z

Eliiv: /* RPi Cam Web Interface installeerimineRPi Cam Web Interface installeerimine Vaadatud 10.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

Siin saab teha peenseadistusi. Pildidelt näha mõningad neist.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:rpi_cam_control_cam_settings.png|thumb|none|400px|Kaamera sätted]]
| [[File:rpi_cam_control_sys_settings.png|thumb|none|300px|Süsteemi sätted]]
|}

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T21:24:06Z

Eliiv: /* Välisvõrgust ligipääs */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>http://staatiline IP:80</code>.

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T21:17:12Z

Eliiv: /* RPi Cam Web Interface installeerimineRPi Cam Web Interface installeerimine Vaadatud 10.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|300px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T21:12:21Z

Eliiv: /* Kokkuvõte */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|500px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sise- ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T21:10:28Z

Eliiv:

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|500px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|thumb|none|700px|RPI esileht]]

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sisevõrku ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
** saadab liikumise tuvastamisel meiliteavituse
** salvestab liikumise tuvastamisel tegevuse videofaili ja/või teeb pildi välisele andmekandjale
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Rpi cam control.png

2017-11-10T21:09:30Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T21:08:26Z

Eliiv: /* RPi Cam Web Interface installeerimineRPi Cam Web Interface installeerimine Vaadatud 10.11.2017 */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|500px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse baas''
* <code>/etc/raspimjpeg</code> ''<- konfiguratsioonifail, mis sisaldab samu sätteid, mis veebiliideski ja kus saab muuta meedia salvestamise sihtkohta''
* <code>/etc/motion</code> ''<- motioni sätted''

Avades nüüd RPi ip aadress (kui installeerimisel märgitud alamkaust ja pordiks midagi muu kui 80, siis koos alamkausta ja pordiga) peaks avanema kaamera otsevaade.
[[File:rpi_cam_control.png|RPI esileht]]

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sisevõrku ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
** saadab liikumise tuvastamisel meiliteavituse
** salvestab liikumise tuvastamisel tegevuse videofaili ja/või teeb pildi välisele andmekandjale
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T20:43:11Z

Eliiv: /* Välisvõrgust ligipääs */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|500px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse sisufailid''
* <code>/etc/motion</code> ''<- selles failis on kõik seadistused, mis veebiliideseski. Saab määrata, kuhu meedia salevstatakse, mida tehakse, kui liikumine registreeritakse, millised on kaamera sätted jne.

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sisevõrku ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
** saadab liikumise tuvastamisel meiliteavituse
** salvestab liikumise tuvastamisel tegevuse videofaili ja/või teeb pildi välisele andmekandjale
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Rpi cam control script.png

2017-11-10T19:52:33Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T19:51:08Z

Eliiv: /* Galerii */

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|500px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse sisufailid''
* <code>/etc/motion</code> ''<- selles failis on kõik seadistused, mis veebiliideseski. Saab määrata, kuhu meedia salevstatakse, mida tehakse, kui liikumine registreeritakse, millised on kaamera sätted jne.

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip või DDNS: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Korpuse detailid
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sisevõrku ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
** saadab liikumise tuvastamisel meiliteavituse
** salvestab liikumise tuvastamisel tegevuse videofaili ja/või teeb pildi välisele andmekandjale
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

File:Korpuses2.jpg

2017-11-10T19:49:26Z

Eliiv:

File:Korpuses1.jpg

2017-11-10T19:49:09Z

Eliiv:

File:Korpuses0.jpg

2017-11-10T19:48:55Z

Eliiv:

File:Korpus komponendid3.jpg

2017-11-10T19:48:38Z

Eliiv:

File:Korpus komponendid2.jpg

2017-11-10T19:48:15Z

Eliiv:

File:Korpus komponendid.jpg

2017-11-10T19:47:55Z

Eliiv:

File:Korpus.jpg

2017-11-10T19:47:37Z

Eliiv:

File:Komponendid2.jpg

2017-11-10T19:47:20Z

Eliiv:

Raspberry Pi valvekaamera

2017-11-10T19:46:57Z

Eliiv:

Käesoleva artikli eesmärk on anda juhised, kuidas Raspberry Pi näitel oleks võimalik püsti panna valvesüsteem ja seda lihtsaimal moel. Autor on valinud netist allatõmmatava lahenduse, kuid käsitletavad teemad ja viited on piisavad, et nende põhjal luua oma vajadustele põhinev süsteem. Artikkel ei keskendu kaamera jms peenseadistustele.

'''Artikkel eeldab sudo õigustes käskude sisestamist.'''

== Sissejuhatus ==
Raspberry Pi on väga laia kasutust leidnud ARM protsessoriga mikroarvuti, millest saab ehitada kõikvõimalikke erinevaid huvitavaid projekte, alustades programmeerimisplatvormist ja lõpetades heeliumpalliga stratosfääri lennutatud aerofotosid tegeva ilmajaamaga (High Altitude Ballooning, Near Space Photography). Raspberry Pi kaamera aga on üks paljudest moodulitest, mis lisab mikroarvutile kasutusala. Üks võimalikke väljundeid ongi valvesüsteem, mis turul olevate valmislahenduste kõrval on suhteliselt odav ja seadistatav igaühe soovide järgi.

== Süsteemi kirjeldus ==

=== Eeldused ===
* Oskus lugeda tehnilisi dokumentatsioone
* Algteadmised linuxi käsureast
* Algteadmised programmeerimisest (et skriptide sisu mõista ja vastavalt vajadustele muuta)
* Oskus käsitleda jootekolbi tuleb kasuks<ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/common-problems Enam levinud vead jootmisel]</ref><ref group=ext>[https://learn.adafruit.com/adafruit-guide-excellent-soldering/preparation Kuidas joota]</ref>
* Loomingulisus

=== Riistvara ===
[[File:RPI_components.jpg|thumb|upright=1.2|Komponendid]]
* Raspberry Pi mikroarvuti<ref>Käesolevas artiklis on kasutatud Raspberry Pi 1 (Model B), kuid sobivad ka teised mudelid.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Pi kaameramoodul<ref>Ei sobi öövõtete jaoks.</ref> või Pi infrapuna kaameramoodul (Pi NoIR)<ref>Vajab infrapuna valgusallikat lisaks. Valgusallikana võib kasutada Raspberry Pi ametlikku öövaatlusmoodulit (night vision board, mis on müügil ka koos kaameraga) või Bright Pi lisakaarti (eelis on see, et on kasutatav nii tavakaameraga, kui ka öökaameraga. Lisaks on see, tänu kaardil oleva kiibi, 100% konfigureeritav. Võib ka ise meisterdada. Erinevaid sobivaid infrapuna kaarte võib teisigi leida, aga tasub eelnevalt juurde uurida voolutarbe ja võimalike probleemide kohta).</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* 10 klass mälukaart<ref>Min. 8GB või suurem, kui on soov lokaalselt andmeid talletada.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Wifi pulk või LAN kaabel<ref>Raspberry Pi 3 on integreeritud wifiga.</ref> <ref name="toide">Võimalik on kasutada ka POE jagurit, et vähem juhtmeid oleks.</ref> (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Toiteplokk (vt pildilt [[:File:RPI_components.jpg|Komponendid]])
* Korpus<ref>Sobivaks korpuseks võib kasutada ka pettekaameraid (dummy security camera), mis ebay's jms kohtades on kättesaadavad päris soodsa hinnaga. Pettekaamera puhul on võimalik ka ära kasutada nende infrapuna valgusallikat. Puuduseks on pettekaameratel see, et nad pole enamasti ilmastikukindlad ning valmistatud plastikust, kuid leidub ka kvaliteetsemaid. Kasutada võib ka päris valvekaamerate korpusi (CCTV encloser), mis tihti peale on kütteelemendiga. Kütteelemente müüakse ka eraldi.</ref>
* Klaviatuur
* Hiir
* Monitor

==== Lisad ====
* Mälupulk
* PIR ehk infrapunaliikumisandur<ref>Alternatiivine võib kasutada Motion nimelist tarkvara, mis tuvastab liikumist videopildi muutuste põhjal</ref><ref group=ext>[https://github.com/Motion-Project/motion Tarkvaraline liikumise tuvastamise tarkvara Motion]</ref>
* Emane-emane ühendusjuhtmed PIR-ile, kui neid kaasas pole (jumper wire F/F)
* Katkematu vooluallika tarbeks võib veel lisada ka akupanga<ref>Peab võimaldama samaaegselt laadimist ja toitmist.</ref>
* Lisada võib ka telefonile mõeldud kaamera objektiivi adapteri, et vaatevälja suurendada (wide angle lens) või miks mitte kalasilma või teleobjektiivi<ref>Lisaobjektiiviga BrightPi moodulit kasutada ei saa, kuna see ei mahu objektiivile peale.</ref>

=== Tarkvara ===
* Raspbian operatsioonisüsteem<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/downloads/raspbian/ Raspbian allalaadimine]</ref>
* SD-kaardi formaatimise utiliit (nt Windows ja Mac: SD Formatter<ref group=ext>[https://www.sdcard.org/downloads/formatter_4/ SD Formatter allalaadimine]</ref>; Linux: GParted<ref group=ext>[https://gparted.org/download.php GParted allalaadimine]</ref>)
* Lahti pakkija (nt Windows: 7-Zip<ref group=ext>[http://www.7-zip.org/ 7-Zip allalaadimine]</ref>; Linux: Unzip<ref group=ext>[http://www.info-zip.org/mans/unzip.html Unzip allalaadimine]</ref>; Mac: The Unarchiver<ref group=ext>[http://unarchiver.c3.cx/unarchiver The Unarchiver allalaadimine]</ref>)
* Tõmmise kirjutamise utiliit (nt Etcher- toetab nii Windowsi, Linuxit kui ka Maci<ref group=ext>[https://etcher.io/ Etcher allalaadimine]</ref>)
* SSH klient (Linux ja Mac: terminal; Windows: PuTTy või Bitvise<ref group=ext>[http://www.putty.org/ PuTTy või Bitvise allalaadimine]</ref>)
* RPi Cam Web Interface veebirakendus kõige kontrollimiseks<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface veebikeskkond]</ref>
* Meiliteavituste saatmiseks klient (nt sSMTP<ref group=ext>[https://wiki.debian.org/sSMTP Simple SMTP]</ref>)
'''''NB!''' Kuigi välja on toodud graafilise liidesega tarkvarad, siis õppe eesmärgil kasutatakse antud artiklis maksimaalselt käsurea vahendeid (sudo õigustes).''

=== Töövahendid ===
[[File:DIY_tools.jpg|thumb|upright=0.8|Töövahendid]]
* Jootmisvahendid
* Kolmas käsi
* Kruvikeeraja
* Kartonginuga
* Kuumaliim
* Teip
* jms
Töövahendid on pildil [[:File:DIY_tools.jpg|Töövahendid]]

== Riistvara ühendamine<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/hardware/raspberrypi/gpio/README.md Raspberry Pi General Purpose Input/Output]</ref><ref group=ext>[https://pimoroni.com/swag/pi/raspberry-pi-gpio-cheatsheet.pdf Raspberry Pi GPIO Cheat Sheet]</ref><ref group=ext>[http://www.doctormonk.com/2013/02/raspberry-pi-and-breadboard-raspberry.html Raspberry Leaf GPIO-le]</ref><ref group=ext>[https://docs.google.com/file/d/0B23BvTk93HRYOXVwbjVrWHRjbDg/edit Raspberry Leaf GPIO-le välja printimiseks]</ref> ==

* NoIR kaamera ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/usage/camera/README.md Kaamera ühendamine ja sisse lülitamine] Vaadatud: 28.10.2017</ref>
[[File:rpi_noir.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=NoIR kaamera|NoIR kaamera moodul ühendatud plaadiga]]
Ühendada kaamera lintkaabel pessa selliselt, et kontaktid oleksid vastakuti (Raspberry Pi 1 B puhul kaabli kontaktid suunatud HDMI pesa poole).

* Bright Pi ühendamine pildil<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/bright-pi-quickstart-faq/ Bright Pi kokkupanek, ühendamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref>
[[File:Brightpi.jpg|thumb|none|upright=1.5|alt=Bright Pi valgusti|Bright Pi ühendatud plaadiga]]
Bright Pi jootmisel sisestada ledid selliselt, et lühem jalg on noole otstes.

Pildilt vaadatuna on juhtmed:
# must - pin 6 (GND)
# valge - pin 4 (5V)
# hall - pin 5 (SDA1/i2c)
# lilla - pin 3 (SCL1/i2c)

* PIR ühendamine<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri juhend] Vaadatud: 29.10.2017</ref>

Juhtmed ühendatud:
# pin 2 (5V)
# pin 18 (GPIO 24)
# pin 20 (GND)

* Kõik seadmed GPIO küljes pildil
[[File:Noir_pir_brightpi.jpg|thumb|none|400px|NoIR + BrightPi + PIR]]

== Installeerimine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/README.md Raspbiani installeerimine] Vaadatud: 25.10.2017</ref>==
Valmistame ette mälukaardi Raspbiani operatsioonisüsteemiks.<ref group=src>[https://www.sdcard.org/developers/overview/capacity/ SD mahu standardid] Vaadatud 25.10.2017</ref><ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/sdxc_formatting.md SD kaardi konverteerimine Raspberry Pi tarbeks] Vaadatud 25.10.2017</ref>

=== Mac ===
Kasutame käsurea utiliiti '''diskutil'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man8/diskutil.8.html Mac OS X diskutil man page]</ref>.

Alustame sellest, et kuvame kõik seadmed, mis süsteemile nähtavad on. Kasutame selleks käsku <code>diskutil list [-plist] [device]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil list
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/disk0 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: GUID_partition_scheme *121.3 GB disk0
1: EFI EFI 209.7 MB disk0s1
2: Apple_CoreStorage Macintosh HD 120.5 GB disk0s2
3: Apple_Boot Recovery HD 650.0 MB disk0s3

/dev/disk1 (internal, virtual):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: Apple_HFS Macintosh HD +120.1 GB disk1
Logical Volume on disk0s2
A311BC5A-A369-4C74-8FBB-E76B7904BB6D
Unlocked Encrypted

/dev/disk2 (internal, physical):
#: TYPE NAME SIZE IDENTIFIER
0: FDisk_partition_scheme *7.9 GB disk2
1: Windows_NTFS Untitled 7.9 GB disk2s1
</source>

''Antud artiklis kasutame '''/dev/disk2''' seadet sest see on meie mälukaart, kuhu me Raspbiani peale paneme.''

Et näha, mis formaati saab konverteerida ja milline peab olema parameetri kirjapilt, kasutame käsku <code>diskutil listFilesystems [-plist]</code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil listFilesystems
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Formattable file systems

These file system personalities can be used for erasing and partitioning.
When specifying a personality as a parameter to a verb, case is not considered.
Certain common aliases (also case-insensitive) are listed below as well.

-------------------------------------------------------------------------------
PERSONALITY USER VISIBLE NAME
-------------------------------------------------------------------------------
ExFAT ExFAT
Free Space Free Space
(or) free
MS-DOS MS-DOS (FAT)
MS-DOS FAT12 MS-DOS (FAT12)
MS-DOS FAT16 MS-DOS (FAT16)
MS-DOS FAT32 MS-DOS (FAT32)
(or) fat32
HFS+ Mac OS Extended
Case-sensitive HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive)
(or) hfsx
Case-sensitive Journaled HFS+ Mac OS Extended (Case-sensitive, Journaled)
(or) jhfsx
Journaled HFS+ Mac OS Extended (Journaled)
(or) jhfs+
</source>

Konverteerime mälukaardi '''FAT32''' formaati ja paneme nimeks '''RASPBIAN''' (peab olema läbiva suure tähega). Kasutame selleks käsku <code>diskutil eraseDisk <format> <NAME> [APM[Format] | MBR[Format] | GPT[Format]] <device></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
diskutil eraseDisk FAT32 RASPBIAN MBRFormat /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Started erase on disk2
Unmounting disk
Creating the partition map
Waiting for partitions to activate
Formatting disk2s1 as MS-DOS (FAT32) with name RASPBIAN
512 bytes per physical sector
/dev/rdisk2s1: 15485368 sectors in 1935671 FAT32 clusters (4096 bytes/cluster)
bps=512 spc=8 res=32 nft=2 mid=0xf8 spt=32 hds=255 hid=8192 drv=0x80 bsec=15515648 bspf=15123 rdcl=2 infs=1 bkbs=6
Mounting disk
Finished erase on disk2
</source>

Laeme alla ja pakime lahti Raspbian operatsioonisüsteemi. Lahti pakkimiseks kasutame '''TAR'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/tar.1.html Mac OS X TAR man page]</ref> utiliiti ja käsku <code>tar -xf <archive-filename></code>.

'''Näide (asukohaks kaust, kus pakk asub):'''
<source lang="bash">
tar -xf 2017-09-07-raspbian-stretch.zip
</source>

Kirjutame lahti pakitud tõmmise mälukaardile '''dd'''<ref group=ext>[https://developer.apple.com/legacy/library/documentation/Darwin/Reference/ManPages/man1/dd.1.html Mac OS X dd man page]</ref> utiliidi käsuga <code>dd [bs=n if=[file] of=[file] conv=[value]]</code>.<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/installation/installing-images/mac.md Raspbiani tõmmise installeerimine Mac OS-is.]Vaadatud: 25.10.2017</ref>

'''Näide:'''

Ühendame seadme lahti:
<source lang="bash">
diskutil unmountDisk /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Unmount of all volumes on disk2 was successful
</source>
Kirjutame tõmmise kaardile (asukohaks kaust, kus tõmmis asub):
<source lang="bash">
dd bs=1m if=2017-09-07-raspbian-stretch.img of=/dev/disk2 conv=sync
</source>
Väljund<ref>Võib üksjagu aega võtta enne, kui terminali aknasse mingit informatsiooni ilmub. Aktiivsuse jälgimiseks avada Activity Monitor, Disk vaheleht, dd protsess. Bytes written ja Bytes read näitab ära kui palju on tõmmisest andmeid kirjutatud ja loetud.</ref>:
<source lang="bash">
4688+1 records in
4689+0 records out
4916772864 bytes transferred in 1716.593197 secs (2864262 bytes/sec)
</source>
Väljastame mälukaardi diskutiliidiga:
<source lang="bash">
diskutil eject /dev/disk2
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
Disk /dev/disk2 ejected
</source>

=== Linux ===
'''''TODO'''''

=== Windows ===
Disk-Part Utility
<source lang="bash">
diskpart
list disk
select disk 1
clean
clean all
create partition primary
select partition 1
active
format fs=fat32
</source>
'''''VAJAB TÄIENDAMIST'''''

== Raspbiani seadistamine ==
''Jätkamise eelduseks on, et eelinstalleeritud mälukaart on sisestatud Raspberry Pi lugejasse, wifi pulk ühendatud USB pessa<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/forums/viewtopic.php?f=63&t=23205 Kui Raspberry teeb restarti peale USB seadme külge panemist]</ref> ja Raspberry vooluvõrku ühendatud.''

'''''NB!''' Jätkuvalt tuleb käsud sisestada '''sudo''' õigustes.''

=== WLAN seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/wireless/wireless-cli.md Raspbiani wifi seadistamine üle käsurea] Vaadatud 25.10.2017</ref> ===
Kõige esimese asjana ühendame Raspberry Pi wifi võrku.

Kui Raspbian on käima läinud, avame terminali ('''CTRL+ALT+T''') ja skanneerime saadaval olevaid wifi võrke.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
iwlist wlan0 scan
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
wlan0 Scan completed :
Cell 01 - Address: 84:16:F9:C8:4D:F6
Channel:9
Frequency:2.452 GHz (Channel 9)
Quality=59/70 Signal level=-51 dBm
Encryption key:on
ESSID:"WASD"
Bit Rates:1 Mb/s; 2 Mb/s; 5.5 Mb/s; 11 Mb/s; 6 Mb/s
9 Mb/s; 12 Mb/s; 18 Mb/s
Bit Rates:24 Mb/s; 36 Mb/s; 48 Mb/s; 54 Mb/s
Mode:Master
Extra:tsf=000000f2674b8ed2
Extra: Last beacon: 25960ms ago
IE: Unknown: 000B6B61726A612D616E747375
IE: Unknown: 010882848B960C121824
IE: Unknown: 030109
IE: Unknown: 2A0100
IE: IEEE 802.11i/WPA2 Version 1
Group Cipher : CCMP
Pairwise Ciphers (1) : CCMP
Authentication Suites (1) : PSK
IE: Unknown: 32043048606C
IE: Unknown: 2D1AEF111BFFFF000000000000000000000100000000000000000000
IE: Unknown: 3D16090F0600000000000000000000000000000000000000
IE: Unknown: 7F080000000000000040
IE: Unknown: DD180050F2020101800003A4000027A4000042435E0062322F00
IE: Unknown: DD0900037F01010000FF7F
IE: Unknown: DD930050F204104A0001101044000102103B00010310470010000102030405060708090A0B0C..
</source>
Lisame wifi võrgu üksikasjad '''nano''' teksti redaktoriga (või muu meelepärasega) konfiguratsiooni faili:
<source lang="bash">
nano /etc/wpa_supplicant/wpa_supplicant.conf
</source>
Lisame faili lõppu read (oma wifi võrgu nime ja parooliga):
<source lang="bash">
network={
ssid="WASD"
psk="WASD_parool"
}
</source>
Salvestame faili '''Ctrl+O''' kiirklahviga ning väljume failist '''Ctrl+X''' kiirklahviga.

Teeme seadistuse üle laadimise:
<source lang="bash">
wpa_cli -i wlan0 reconfigure
</source>
Kontrollime, kas saime IP aadressi oma wifi liidesele:
<source lang="bash">
ifconfig wlan0
</source>
''Kui inet addr taga on IP, siis on kõik õigesti siiani.''

=== SSH<ref group=ext>[https://www.openssh.com/manual.html OpenSSH man page]</ref> ===
Lubame SSH. Vajalik, kuna alates november 2016 väljalaskest, on see vaikimisi keelatud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/ SSH lubamine Raspbianis] Vaadatud 25.10.2017</ref>. Selleks käivitame '''raspi-config'''<ref group=ext>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/raspi-config.md Raspbiani konfiguratsiooni fail RASPI-CONFIG]</ref> utiliidi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspi-config
</source>
Väljund:
[[File:raspi-config.png|thumb|none|700px|raspi-config utiliit]]
Valime "'''5 Interfacing Options'''"

Seejärel valime "'''P2 SSH ...'''" ja kinnitame valiku "'''Yes'''" nupuga.

Väljume utiliidist "'''OK'''" ja "'''Finish'''" nuppudega.

SSH-ga Raspberry Pi-sse ühendumiseks, avame Linux/Mac süsteemis terminali, Windowsis PuTTY , Bitvise vms säärase ssh kliendi ja sisestame käsu <code>ssh [kasutajanimi@ip_address]<ref>Raspberry Pi vaikimisi kasutajanimi on "pi" ja parool "raspberry".</ref></code>.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.104
</source>

Peale parooli sisestamist olemegi Raspberry Pi bashis.

=== Staatilised võrguaadressid ===
Järgmisena paneme võrgukaartidele (LAN ja WLAN) staatilise ip. Selleks avame <code>/etc/dhcpcd.conf</code> faili (endale meelepärase teksti redaktoriga) ja lisame faili lõppu read (vastavalt oma ruuteri seadistustele):
<source lang="bash">
interface eth0
static ip_address=192.168.0.110/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8

interface wlan0
static ip_address=192.168.0.111/24
static routers=192.168.0.1
static domain_name_servers=192.168.0.1 8.8.8.8
</source>

Salvestame muudatused ja väljume failist ning teeme restardi. Peale restarti peaksime saama määratud IP-le SSH ühenduse teha.

== Välise andmekandja seadistamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/external-storage.md Välise andmekandja seadistamine] Vaadatud 01.11.2017</ref> ==

Kasutame käsku <code>blkid</code>, et teada saada seadme asukoht ja '''uuid''', mille alusel me hiljem seadme automaatselt külge haakuma paneme.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
blkid
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
/dev/mmcblk0p1: LABEL="boot" UUID="E5B7-FEA1" TYPE="vfat" PARTUUID="fc03679c-01"
/dev/mmcblk0p2: UUID="b4ea8e46-fe87-4ddd-9e94-506c37005ac5" TYPE="ext4" PARTUUID="fc03679c-02"
/dev/sda1: LABEL="1.42.6-15152" UUID="93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0" TYPE="ext4" PARTUUID="21ea6e75-01"
</source>
''Meid huvitav seade antud juhul on '''/dev/sda1'''.''

Haagime seadme küljest lahti ja konverteerime '''ext4''' failisüsteemiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
umount /dev/sda1
mkfs.ext4 /dev/sda1
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
mke2fs 1.43.4 (31-Jan-2017)
/dev/sda1 contains a ext4 file system labelled '1.42.6-15152'
last mounted on Fri Nov 3 09:12:09 2017
Proceed anyway? (y,N) y
Creating filesystem with 1889613 4k blocks and 473280 inodes
Filesystem UUID: 85727527-4526-41fe-91ec-9ff652dad616
Superblock backups stored on blocks:
32768, 98304, 163840, 229376, 294912, 819200, 884736, 1605632

Allocating group tables: done
Writing inode tables: done
Creating journal (16384 blocks): done
Writing superblocks and filesystem accounting information: done
</source>

Loome seadmele haakepunkti, luues kataloogi ja haagime külge.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
mkdir /mnt/usb_pulk
mount /dev/sda1 /mnt/usb_pulk
ls /mnt/
</source>
Väljund:
<source lang="bash">
usb_pulk
</source>

Lisame <code>/etc/fstab</code> faili rea, et seade haagitaks külge automaatselt.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
UUID=93548308-bfd1-4a12-b767-dbd0c2d7eee0 /mnt/usb_pulk ext4 defaults,auto,nofail,umask=000,users,rw 0 0
</source>

''Saame nüüd soovi korral osa andmeid välisele andmekandjale suunata (nt logifailid ja kaamera meediafailid).''

== Valve seadistamine<ref group=ext>[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface Kiireim, lihtsaim, mugavaim viis kaamera valmis seada.]</ref> ==

=== Riistvara tööle panek ja testimine ===

==== Kaamera<ref group=ext>[https://media.readthedocs.org/pdf/picamera/latest/picamera.pdf PiCamera dokumentatsioon]</ref> ====
Käivitada '''raspi-config''' utiliit ja teha valikud vastavalt piltidele
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|400px|raspi-config utiliit]]
| [[File:enable_camera.png|thumb|none|300px|kaamera lubamine]]
|}

Testimiseks teeme pildi.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
raspistill -o pilt.jpg
</source>

==== Bright Pi ====
Toimida vastavalt piltidele.
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:raspi-config.png|thumb|none|350px|raspi-config utiliit]]
| [[File:i2c.png|thumb|none|350px|i2c lubamine]]
|}
Testimiseks kasutada käsku <code>i2cdetect -y 1</code> (kui see annab errorit, võib proovida <code>i2cdetect -y 0</code>).

'''Näide:'''
<source lang="bash">
i2cdetect -y 1
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 a b c d e f
00: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
10: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
20: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
30: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
40: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
50: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
60: -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- -- --
70: 70 -- -- -- -- -- -- --
</source>

Antud väljund näitab, et meil on üks seade ühendatud, järelikult Bright Pi on õigesti seadistatud.

Testimiseks sisestada käsk <code>i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5</code>, mis pane põlema kõik infrapuna ledid. Kui nüüd pilti teha käsuga <code>raspistill -o pilt.jpg</code> peaks pilt olema hallides toonides. Alternatiivselt võib suunata ledid kaamerasse ja peaks näha olema nende helendamist.

Mõned olulisemad koodi näited<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/bright-pi-v1-0-code-examples/ Bright Pi koodi näited Vaadatud 08.11.2017]</ref>:
* kõikide valgete ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x5a
</source>
* kõikide infrapuna ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xa5
</source>
* kõikide ledide sisse lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0xff
</source>
* intensiivsuse suurendamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x09 0x0f
</source>
* valgete ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x02 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x04 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x05 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x07 0x32
</source>
* infrapuna ledide ereduse tõstmine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x01 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x03 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x06 0x32
i2cset -y 1 0x70 0x08 0x32
</source>
* kõikide ledide välja lülitamine
<source lang="bash">
i2cset -y 1 0x70 0x00 0x00
</source>

Lisame ajastatud toimingu, mis käivitab ühe skripti, kui päike hakkab loojuma (ligikaudne aeg) ja teise skripti, kui tõusma hakkab.<ref group=src>[https://www.pi-supply.com/make/illuminate-bright-pi-automatically/ Automaatne tulede käivitamine] Vaadatud 08.11.2017</ref>

Selleks kloonime skriptid GitHubist:
<source lang="bash">
git clone https://github.com/raspberrycoulis/brightpi-control.git
</source>

Teeme kõik skriptid käivitatavateks käsuga <code>chmod +x [skript]</code>.

Avame croni muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna näiteks read:
<source lang="bash">
0 16 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/IR-on.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
0 8 * * * /bin/sh /home/pi/brightpi-control/all-off.sh >> /var/log/cron/bright_pi.log
</source>

==== PIR<ref group=src>[https://www.modmypi.com/blog/raspberry-pi-gpio-sensing-motion-detection Liikumisanduri seadistamine ja testimine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[https://learn.adafruit.com/adafruits-raspberry-pi-lesson-4-gpio-setup/configuring-i2c i2c seadistamine] Vaadatud: 29.10.2017</ref><ref group=src>[http://www.mpja.com/download/31227sc.pdf PIR spetsifikatsioon] Vaadatud: 29.10.2017</ref> ====
Pealt vaates (objektiiv suunatud alla, oranžid potensiomeetrid enda poole) on vasakpoolne potensiomeeter tundlikkuse reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb tundlikkus ~5m-7m) ja parempoolne potensiomeeter aegviite reguleerimiseks (päripäeva keerates suureneb viite aeg 5s-300s). Vasakus servas on jumper, mis positsioonil H (vaikepositsioon) registreerib liikumist seni, kuni liikumine kestab, pikendades aegviidet pidevalt ja positsioonil L registreerib liikumise aegviite jooksul ja lõpetab liikumise registreerimise, kui aegviide on läbi.

Kontrollida, et <code>/etc/modules</code> failis on read <code>i2c-bcm2708</code> ja <code>i2c-dev</code>.

Kontrollida, et <code>/boot/config.txt</code> failis on read <code>dtparam=i2c1=on</code> ja <code>dtparam=i2c_arm=on</code>.

Testimiseks käivitada skript ning tekitada anduri ees liikumist:
<source lang="python">
import RPi.GPIO as GPIO
import time

GPIO.setmode(GPIO.BCM)
PIR_PIN = 24
GPIO.setup(PIR_PIN, GPIO.IN)

def MOTION(PIR_PIN):
print “Motion Detected!”

print “PIR Module Test (CTRL+C to exit)”
time.sleep(2)
print “Ready”

try:
GPIO.add_event_detect(PIR_PIN, GPIO.RISING, callback=MOTION)
while 1:
time.sleep(100)
except KeyboardInterrupt:
print “ Quit”
GPIO.cleanup()
</source>

'''NB!'''<code>PIR_PIN</code> väärtuseks peab olema, GPIO number, kuhu on ühendatud anduri signaali juhe (mitte pini järjekorra number). Antud juhul on selleks pin järjekorra numbriga 18 programmilise väärtusega GPIO 24.

Skripti väljundiks peaks tulema midagi sellist:
<source code="bash">
PIR Module Test (CTRL+C to exit)
Ready
Motion Detected!
Motion Detected!
</source>

=== RPi Cam Web Interface installeerimine<ref group="src">[https://elinux.org/RPi-Cam-Web-Interface#Installation_Instructions RPi Cam Web Interface installeerimine] Vaadatud 10.11.2017</ref> ===
RPi Cam Web Interface on valmis veebirakendus, millega saab vähese vaevaga kaamera töövalmis seada, kaamera peenseadistusi teha, teha videosalvestust, jms.

Kloonime tarkvara repositooriumi GitHubist:
git clone https://github.com/silvanmelchior/RPi_Cam_Web_Interface.git

Installeerimiseks liigume <code>RPi_Cam_Web_Interface</code> kausta ja käivitame installatsiooni skripti:
cd RPi_Cam_Web_Interface
./install.sh

Avanevas aknas on võimalus muuta pildil nähtavaid vaikesätteid:
[[File:rpi_cam_control_script.png|thumb|none|500px|install.sh]]

Olulised kohad veebirakenduse sätete muutmisel:
* <code>/RPi_Cam_Web_Interface kaust</code> ''<- sisaldab skripte, millega saab rakendust muuta, eemaldada''
* <code>/var/www/</code> ''<- veebirakenduse sisufailid''
* <code>/etc/motion</code> ''<- selles failis on kõik seadistused, mis veebiliideseski. Saab määrata, kuhu meedia salevstatakse, mida tehakse, kui liikumine registreeritakse, millised on kaamera sätted jne.

=== Välisvõrgust ligipääs ===
Selleks, et väljaspool sisevõrku otseülekannet näha, tuleb koduruuteris port suunata.

'''Näide:'''
<source>
raspberry sisevõrgu aadress on: 192.168.0.110
port: 8081
ISP poolt saadud staatiline ip või DDNS: 12.123.123.123
</source>

ruuteris tuleb:
<source>
pordi suunamise lehel määrata väline port: nt 80
sisemine port (sama, mis seadistamisel pandud): 8081
sisemine IP (raspberry IP): 192.168.0.110
</source>

Peale seda saab välisvõrgust kaamera pilti vaadata aadressil <code>[staatiline IP|domeeni nimi]:80</code>

== Turvalisuse lisamine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/configuration/security.md Turvalisuse lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ==

=== Konto seaded ===
Muudame "pi" kasutaja vaikimisi parooli:
<source lang="bash">
passwd pi
</source>

Paneme "sudo" parooli nõudma:
<source lang="bash">
nano /etc/sudoers.d/010_pi-nopasswd
</source>

Muudame faili sisu selliselt:
<source lang="bash">
pi ALL=(ALL) PASSWD: ALL
</source>

=== Ajastatud toimingud<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/usage/cron.md Ajastatud toimingu lisamine] Vaadatud 31.10.2017</ref> ===
Lisame ajastatud toimingu, mis uuendab igapäevaselt SSH-d. Loome esmalt bash skripti <code>/usr/local/bin</code> kausta.

'''Näide faili sisust:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Author: Evelin Padjus
# Created: 31.10.2017
#
# Update openssh-server package

export LC_ALL=C

sudo apt-get -y install openssh-server
</source>

''Me võiks ka otse cron jobi lisada käsu nt <code>apt-get -y install openssh-server</code>, aga me ilmselt soovime seda skripti täiendada aja jooksul.''

Avame crontabi muutmiseks käsuga <code>sudo crontab -e</code> ja lisame sinna rea:
<source lang="bash">
00 00 * * * bash /usr/local/bin/daily_update.sh >> /var/log/cron/daily_update.log
</source>

See rida tähendab, et käivitatakse <code>/usr/local/bin/daily_update.sh</code> skript iga päev kell 00:00 ja tegevus logitakse <code>/var/log/cron/daily_update.log"</code> logifaili.
''Logikaust peab olemas olema.''

=== Võtmefailiga SSH ühendus<ref group="src">[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/passwordless.md Paroolita kaughaldus]</ref> ===
Järgmisena lisame SSH-le võtmefailiga sisselogimise. Selleks loome võtmepaari arvutis, millega ühenduda soovime.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "eve-mac"
</source>
'''''-t''' määrab krüpteerimise algoritmi, '''-a''' lisab soolab, '''-C''' lisab kommentaari''

Väljund:
<source lang="bash">
Generating public/private rsa key pair.
Enter file in which to save the key (/Users/eve/.ssh/id_rsa):
Enter passphrase (empty for no passphrase):
Enter same passphrase again:
Your identification has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.
Your public key has been saved in /Users/eve/.ssh/id_rsa.pub.
The key fingerprint is:
SHA256:0gYu5M/xdtdOBaFceQiIYcIbX52J83ODDGeQinL3BCA eve-mac
The key's randomart image is:
+---[RSA 2048]----+
| E.o.oo.*.+oo |
| .ooo B.*oo..|
| . .= + Bo... |
| o..+o+ . = o. |
| oo+.So o ..|
| + = . . . |
| o o . . o |
| . . . o |
| . |
+----[SHA256]-----+
</source>

Tulemuseks on 2 faili: salajane võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code> ja avalik võti <code>/Users/eve/.ssh/id_rsa</code>. Salajane võti peab jääma masinasse, millega ühendutakse ja avalik võti tuleb Raspberry Pi-sse toimetada.

Kopeerime avaliku võtme Raspberry'sse:
<source lang="bash">
cat .ssh/id_rsa.pub | ssh pi@192.168.0.111 'cat >> .ssh/authorized_keys'
</source>
''Kui <code>.ssh/authorized_keys</code> faili või kataloogi pole, siis võib selle luua.''

Muudame <code>.ssh/authorized_keys</code> faili õigusi:
<source lang="bash">
sudo chmod 644 ~/.ssh/authorized_keys
</source>

Teeme muudatused <code>/etc/ssh/sshd_config</code> failis järgnevalt:
<source lang="bash">
ChallengeResponseAuthentification no
PasswordAuthentification no
UsePAM no
</source>

Kuime juba siin failis oleme, siis lisame sinna ka read:
<source lang="bash">
PermitRootLogin no
</source>
''"root" kasutaja ei saa SSH-ga ühenduda.''

<source lang="bash">
AllowUsers pi
</source>
''Lubame vaid "pi" kasutajale SSH ühenduse.''

Viimaks teeme restardi ja peale seda saame SSH ühenduse juba teha võtmefailiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
ssh pi@192.168.0.111
Enter passphrase for key '/Users/eve/.ssh/id_rsa':
Last login: Tue Oct 31 22:25:17 2017
</source>

=== HTTPS ligipääs ===
Selleks, et kaamera pildi vaatamine üle võrgu turvalisem oleks, tuleks https seadistada ja http ümber suunata https-i peale.

'''''TODO'''''

== Varundamine ==

=== Kuvatõmmise tegemine<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/linux/filesystem/backup.md Kuvatõmmise tegemine SD kaardist] Vaadatud 02.11.2017</ref> ===
Peale seda, kui kõik vajalik on süsteemis ära seadistatud, teeme mälukaardist pildi '''dd''' utiliidiga.

'''Näide:'''
<source lang="bash">
sudo dd bs=4m if=/dev/disk2 of=raspbian.img
</source>

Väljund:
<source lang="bash">
1895+0 records in
1895+0 records out
7948206080 bytes transferred in 970.554788 secs (8189343 bytes/sec)
</source>

=== Kataloogide varundamine NAS-i<ref group=src>[https://www.raspberrypi.org/documentation/remote-access/ssh/rsync.md rsync ] Vaadatud 01.11.2017</ref><ref group=src>[http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/ Raspberry Pi rsync Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref> ===
Varundame meile vajalikud kaustad rsynciga NAS seadmesse (käesolevas artiklis tehakse seda Synology NAS-i, aga samalaadselt peaks see ka töötama QNAPis vms NAS seadmes, mis toetab rsynci).

Loome esmalt NAS-i jagatud kausta hierarhia (näide piltidel).
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:RPI_shared_folder.png|thumb|none|400px|Jagatud kaust NAS-is]]
| [[File:RPI_backup_folders.png|thumb|none|400px|Kausta hierarhia]]
|}

Loome võtmepaari NAS-is (kuna antud teema on pikemalt lahti kirjutatud eespool, ei hakka siin üksikasju üle kordama):
<source lang="bash">
ssh-keygen -t rsa -a 5 -C "nas"
</source>

Kuna me praegu veel üle SSH NAS-ist RPI-sse ei pääse, siis kopeerime avaliku võtmefaili <code>/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa.pub</code> sisu puhvrisse ja lisame selle RPI terminali aknas <code>.ssh/authorized_keys</code> faili.

Kui nüüd SSH-d tehes RPI-sse tuleb NAS-is teade:
<source lang="bash">
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
@ WARNING: UNPROTECTED PRIVATE KEY FILE! @
@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@@
Permissions 0777 for '/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa' are too open.
It is recommended that your private key files are NOT accessible by others.
This private key will be ignored.
Load key "/var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa": bad permissions
Permission denied (publickey).
</source>

Siis muudame õigusi käsuga <code>sudo chmod 700 /var/services/homes/evelin/.ssh/id_rsa</code>.

Nüüd saame teha SSH-d NAS-ist RPI-sse ilma parooli sisestamata (va juhul, kui võtmepaari loomisel määrasime ''passphrase'i'').

Järgmisena loome bashi skripti, mis hakkab NAS-is ajastatud toiminguna üle SSH varundama määratud kauste ja hoiab tulevikus neid sünkroonis.

'''Näide bashi skriptist<ref group="src">[https://guficulo.blogspot.com.ee/2015/04/backup-your-raspberry-pi-automatically.html?_escaped_fragment_# Raspberry varundamine Synology NAS-i] Vaadatud 01.11.2017</ref>:'''
<source lang="bash">
#!/bin/bash

# Source: http://blog.hekkers.net/2013/05/18/backing-up-raspberry-pi-to-synology-nas/
# Created: 04.11.2017
#
# Backup Raspberry Pi with rsync to Synology NAS

export LC_ALL=C

/usr/bin/rsync -avz --delete --exclude-from=/volume1/RPI/scripts/rsync-exclude.txt -e "ssh -p 22" pi@192.168.1.110:/ /volume1/RPI/backups/test/ >> /volume1/RPI/backups/logs/test.log 2>&1
</source>

Teeme skripti käivitatavaks käsuga <code>chmod +x backup_folders.sh</code>.

''Antud juhul võttis varundamine kohutavalt palju aega. Skript vajab kindlasti täiendamist.''

Synology NAS-is ajastatud toimingu loomine näha järgnevatel piltidel:
{|style="margin: 0 auto;"
| [[File:NAS_sched_task_tab1.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab2.png|thumb|none|250px]]
| [[File:NAS_sched_task_tab3.png|thumb|none|250px]]
|}

== Galerii ==
<gallery mode=packed heights=200px>
File:RPI_components.jpg|Komponendid
File:rpi_noir.jpg|NoIR kaamera moodul ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Brightpi.jpg|Bright Pi ühendatud Raspberry Pi-ga
File:Noir_pir_brightpi.jpg|NoIR + BrightPi + PIR
File:komponendid2.jpg|Komponendid2
File:korpus.jpg|Captioned
File:korpus_komponendid.jpg|Korpus ja sisu
File:korpus_komponendid2.jpg|Korpus ja sisu pealt
File:korpus_komponendid3.jpg|Korpus ja sisu ees
File:korpuses0.jpg|Komplekteeritud sabaga
File:korpuses1.jpg|Komplekteeritud kattega
File:korpuses2.jpg|Final touch
</gallery>

== Kokkuvõte ==
Käesoleva artiklis esitatud peatükkide läbimise tulemusel valmis valvesüsteem, mis:
* on ühendatud sisevõrku ja välisvõrku
** ligipääs sisevõgus üle SSH
** ligipääs sise- ja välisvõrgust veebirakendusele RPi Cam Web Interface
* tuvastab liikumist PIR-iga aga on seadistatav tuvastama liikumist tarkvaraliselt
** saadab liikumise tuvastamisel meiliteavituse
** salvestab liikumise tuvastamisel tegevuse videofaili ja/või teeb pildi välisele andmekandjale
* on turvalisuse tõstmise eesmärgil piiratud ligipääsuga
* sisaldab automatiseeritud tegevusi

Nagu näha, avab Raspberry Pi üha uusi võimalusi koduste erilahenduste väljatöötamiseks.

== Vaata lisaks ==
* [[Tar kasutamine]]
* [[Dd]]
* [[Getting started with Raspberry Pi]]
* [[Ssh]]
* [[Ssh authorized keys fail]]
* [[Redaktor nano kasutamine]]
* [[Cron ja crontab]]
* [[Rsync]]

== Välised lingid ==
<references group="ext"/>

== Märkused ==
<references />

== Kasutatud allikad ==
<references group="src"/>

== Autor ==
Evelin Padjus, AK31 
2017
Versioon 1.0

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]