https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Eloolaid 2026-05-08T19:21:14Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=70648 2013-12-20T13:41:47Z

<p>Eloolaid: /* Võistkond mrFred */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''23.11.2013''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''23.11.2013''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''14.12.2013'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''05.01.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2013 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2013=<br /> <br /> ==Meeskond Team Project Estonia==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ott Kingisepp (projektijuht)<br /> *Silja Saar (idee autor)<br /> *Marianne Trubetskoi (wiki)<br /> <br /> '''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br /> <br /> Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> Meie retsenseerime: [[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br /> <br /> Meie retsenseerime: [[CSharp Retsensioon 2013:Prototüübi retsensioon meeskonnale mrFred|Prototüübi retsensioon meeskonnale mrFred]]<br /> <br /> ==Meeskond Margus &amp; Tõnis==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo (projektijuht)<br /> *Tõnis Luik<br /> <br /> '''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> Meid retsenseeris: [[Talk:Meeskond_Duo| Retsensioon meie analüüsi kohta]]<br /> <br /> Prototüüp: [[Meeskond_Margus_Tonis#Protot.C3.BC.C3.BCp | Prototüüp]]<br /> <br /> Meie retsenseerime: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs Team Project Estonia] [[CSharp_Retsensioon_2013:Team Project Estonia | retsensioon]]<br /> <br /> ==Võistkond mrFred==<br /> Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Rait Saar (projektijuht)<br /> *Vivian Uibo<br /> *Martin Vahramäe<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> <br /> '''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br /> <br /> Analüüs: [[mrFred]]<br /> <br /> [[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br /> <br /> Retsensioon:[[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | grupile .BUG]]<br /> <br /> [[CSharp Retsensioon 2013:Prototüübi retsensioon meeskonnale mrFred|Prototüübi retsensioon meeskonnale mrFred]]<br /> <br /> Meie retsenseerime: [[CSharp_Retsensioon_2013:Protot%C3%BC%C3%BCbi_retsensioon_meeskonnale_TeamProjektEstonia|Prototüübi retsensioon meeskonnale Team Projekt Estonia]]<br /> <br /> ==Meeskond Duo==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ranek Runthal (projektijuht)<br /> *Kaia Pikaru<br /> <br /> '''Teema: Kodulaenutus'''<br /> <br /> 22.11.2013 Analüüs: [[Meeskond_Duo]] <br /> <br /> 27.11.2013 Retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Duo &quot;Margus Tonis&quot;]<br /> <br /> Meeskond Duo analüüsi retsenseerib meeskond MovieHunters - [[analüüs meeskonnale Duo]]<br /> <br /> 14.12.2013 Prototüüp [https://ranek.visualstudio.com/DefaultCollection/ Kodulaenutus]<br /> <br /> ==Meeskond Diletandid==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> '''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/ Meeskonna Diletandid blogi]<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/2013/11/23/analuus/ Rakenduse analüüs]<br /> <br /> [[CSharp Retsensioon 2013:Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid|Analüüsi retsensioon meeskonnale Diletandid]]<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br /> <br /> ==Meeskond .BUG==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mattiko Kabanen(projektijuht)<br /> *Harles Luts<br /> *Rain Adamson<br /> *Teele Sepman<br /> <br /> <br /> '''Teema: Inimressursside planeerija'''<br /> <br /> [http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG &quot;Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)&quot;]<br /> <br /> [http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com &quot;.BUG-i logiraamat&quot;]<br /> <br /> [http://diletandid.wordpress.com/2013/11/28/analuusi-retsensioon-meeskonnale-bug/ Analüüsi retsensioon meeskonnale .BUG]<br /> <br /> [[Csharp_mrFred_kodut88_analyysi_retsensioon_.BUG | .BUG-i retsensioon grupeeringule mrFred]]<br /> <br /> [[Csharp_.BUG_analyysi_rets_fred | Retsensioon: .BUG-ile grupilt mrFred]]<br /> <br /> Prototüüp:<br /> [[.BUG#Protot.C3.BC.C3.BCp | Prototüüp]]<br /> <br /> ==Meeskond Raamatukoid==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''Teema: Kodune raamatukogu'''<br /> <br /> Analüüs: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond MovieHunters==<br /> Meeskonna wiki leht: [[MovieHunters]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Kaur Tammik (projektijuht)<br /> * Karit Michalski<br /> <br /> '''Teema: Filmiarvustusrakendus'''<br /> <br /> Analüüs: [[MovieHunters]]<br /> <br /> Retsenseerime meeskond Duo analüüsi.<br /> <br /> ==Meeskond Lennukad Ideed==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Lennukad Ideed]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Yogesh Sharma<br /> * Jaan Narva<br /> * Arvi Kangas<br /> <br /> '''Teema: Asjade Laenutus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Lennukad Ideed]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Ainsus==<br /> Meeskonna wiki leht: [[DistFuzz]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Jaanus Kääp<br /> <br /> '''Teema: Distributed Fuzzer'''<br /> <br /> Analüüs: [[DistFuzz]]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale MovieHunters: [[Csharp_ainsuse_retsensioon_MovieHunters_meeskonnale]]</div>

Eloolaid https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CSharp_Retsensioon_2013:Protot%C3%BC%C3%BCbi_retsensioon_meeskonnale_TeamProjektEstonia&diff=70647 2013-12-20T13:36:47Z

<p>Eloolaid: Created page with &quot;Retsenseerib meeskond mrFred.&quot;</p> <hr /> <div>Retsenseerib meeskond mrFred.</div>

Eloolaid https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloolaid&diff=56664 2012-11-09T07:15:02Z

<p>Eloolaid: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 09. November 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna erinevate rollide esindajad. Tänu sellele sai kuulda erinevaid arvamusi tööst IT-sektoris. <br /> <br /> Esimesteks ettekandjateks olid helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Helpdeskis töötamise positiivsete aspektidena tõid nad välja selle, et väga suurt vastutust sellel ametikohal ei ole, samas aga piisavalt palju selleks, et ise sealjuures areneda. Töö helpdeskis on ka huvitav, kuna kasutajate probleemid on alati erinevad. Ilmselgelt on palju suhtlemist, mis eeldab häid isikuomadusi. Sellega seoses tõid nad välja ka mõtte, et tulevikus on 100% helpdeski töötajatest naised, kuna reeglina on nad kannatlikumad ja paremad suhtlejad.<br /> <br /> Naistest IT maailmas rääkis ka järgmise loengu ettekandja Janika Liiv. Tema oli ka õppeaine ainus naisesineja, mis väga sobivalt ilmestab ühte tema poolt käsitletud teemat: stereotüübid. Kuigi esimese loengu esinejad ennustavad tulevikuks vähemalt helpdeski valitsejateks naisi, on naised praegu siiski IT maailmas vähemuses. Selles osas ei ole abi ka levinud stereotüübist, et tüdrukud IT-d nii hästi ei jaga kui poisid. Ning kuna tüdrukud ise on tihti antud stereotüübist teadlikud, siis tänu sellele see ka süveneb. Koos on aga alati lihtsam, seetõttu on loodud naistele mõeldud IT ühendus Tech Sisters. <br /> Väga meeldis mulle ka Janika kommentaar, et programmeerimine on samaväärne looming kui näiteks raamatu kirjutamine.<br /> <br /> Andres Septeri poolt esitatud loengust IT tööturu teemal jäi kõrvu mingil määral negatiivsust ja isegi kibestumust. Üsnagi halvustav suhtumine oli riigisektori suhtes. Vastandati ka äri/müügipoolega tegelejaid ja arendajaid. Sealjuures muidugi tuli tõdeda, et üldjuhul on arendajatel ikkagi vaja ka sellist inimest, kes tema toote maha müüks ning ka kedagi, kes tegeleks projekti juhtimise ja muu korraldusliku poolega. Ehk siis päris ilma „lipsudeta“ ka ei saa. Samas oli selles loengus ka asjalikumaid ja mõtlemapanevaid väljaütlemisi, näiteks see, et üks hetk tuleb otsustada, kas olla generalist, kes teab kõigest natukene või siis spetsialist, kes tunneb ühte asja väga põhjalikult.<br /> <br /> Karmast ja elust vabakutselisena rääkis Martin Paljak. Omad plussid ja miinused on mõlemal, nii kindlas firmas töötamisel kui ka vabakutseliseks olemisel. Ühel juhul on sul iga kuu olemas kindel sissetulek, kuid sa pole päris 100% oma tegemistes sõltumatu ja oma aja peremees. Teisel juhul oled oma aja peremees, aga igakuine sissetulek pole sugugi nii kindel.<br /> <br /> Kahe käega olin karma-teemalise arutluse poolt: tee seda, milles sa oled hea ja mille eest sa saad väärilist tasu, kuid samas mõtle ka, et mis töö see on mida sa teed. Nagu on Playtech’i näide Tartus. Nad on küll üks suuremaid ja mainekamaid tööandjaid, aga mis tegelikult on see toode, mida nad arendavad? See võiks kindlasti olla üks aspekt, millele töökoha või projekti valiku juures mõelda. Eks see oleneb muidugi inimesest, aga ma arvan, et kui vahepeal reaalselt mõelda oma töö tulemusele, siis kui lõpptulemus on midagi sellist, millest laiemale üldsusele on kasu ja mis teeb teiste elu mingis osas kergemaks, siis võiks see olla heaks motivaatoriks.<br /> <br /> Järgmises loengus olid esindajad erafirmast Ignite. Ühe osana nende loengust tutvustati agiilset tarkvara arendust. Endal sellega varem otseselt kokkupuudet ei ole olnud, kuid kuuldu põhjal tundus väga asjalik ja praegusesse kiirelt muutuvasse ühiskonda hästi sobiv meetod.<br /> <br /> Lisaks oli Ignite’i ettekandesse pikitud päris palju olulist, millele üks IT tööturule pürgija peaks tähelepanu pöörama: IT-spetsialist peaks olema arenguvõimeline, oskama töötada meeskonnas, oskama suhelda ning olema motiveeritud. Oluline on siin just sisemine motiveeritus. Kas see, mida sa teed, meeldib sulle? Kas see paneb sul silmad särama? <br /> <br /> Tarkvara arendaja peaks aru saama, mida klient soovib ja oskama tõlgendada tema vajadusi töötavaks süsteemiks. Lahendus, mida arendaja pakub võiks olla kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, reeglina on selline lahendus ka kõige vähem aega ja raha nõudev. Samuti peab koodi olema võimalik edasi arendada. Kood, mida edasi arendada pole võimalik, sureb tõenäoliselt välja.<br /> <br /> Kui tahta saada testijaks, siis peaksid sa olema analüütilise mõtlemisega, testima uurivalt, ehk küsima küsimust „mis siis saab kui ma teen nii?“. Kasuks tuleb ka programmeerimise ja koodi lugemise oskus, sest ka nii on võimalik vigu leida.<br /> <br /> Testimise teema jätkus järgmises loengus, kus Kristjan Karmo murdis sellega seotud müüte. Tihti vaadatakse seda kui igavat tegevust, millega saaks hakkama ka sekretär. Siiski on see oluline osa arendusprotsessist, seda tõendasid toodud näited suurtest ja liiga hilja välja tulnud vigadest, mis lõpuks läksid maksma väga suuri summasid. Selles mõttes on testimine aga positiivne amet, et ise vigade tegemise asemel saab otsida välja teiste poolt tehtud vigu (testija veaks saab pidada siis seda kui ta teiste vigu üles ei leia). Ka siin ei pääse üle ega ümber suhtlemisoskusest: kuidas anda arendajale tagasisidet tema vigadest nii, et teine pahaseks ei saaks. Ning veel hullem, et siis teine kord pahandamise hirmus ei jääks vead välja toomata.<br /> <br /> Viimaseks esinejaks oli riigisektori esindaja Siim Vene. Loengu esimeses pooles rääkis ta tehnoloogia kasutamisest haiglates, kuidas automatiseerimine on palju asju lihtsamaks tehtud ja kui sõltuvaks me tegelikult tehnoloogiast oleme jäänud. Loengu teine osa pakkus jällegi asjalikke soovitusi. Kõige rohkem jäi ehk meelde see, et vaadata tuleks suuremat pilti, kuidas tehnoloogia või sinu arendatav toode sobitud ümbritsevasse, sest tehnoloogia on tegelikult lihtsalt tugifunktsioon.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik loengud olid huvitavad. Praktilisi nõuandeid kõrva taha panemiseks jagus piisavalt. Kui otsida mingit ühist joont kõigis ettekannetes, siis on selleks kindlasti tõdemus, kui olulised on ka IT-s tegelikult inimese sotsiaalsed oskused. Oskus või oskamatus suhelda ja meeskonnatööd teha võib teinekord töökohal ka saatuslikuks saada, ole sa siis nii hea spetsialist kui tahad. Öeldakse ju ka, et inimesi palgatakse nende professionaalsete oskuste põhjal, aga ära saadetakse isikuomaduste pärast. Samas on tööpõld lai ja valikuid on erinevaid. Ning kui olla piisavalt hea spetsialist siis on kindlasti võimalik leida sobiv väljund oma oskuste kasutamiseks vastavalt oma sotsiaalsetele võimetele või eelistustele elukorralduses.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:<br /> <br /> Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, korduseksamit saab sooritada kaks korda. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Riigieelarvelisele kohal õppivale õppurile on korduseksam tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppival õppuril on korduseksam tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (praegu 14,2€) (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral maksnud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14).<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.<br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Punase joone tegevused on:<br /> <br /> - Individuaalse õppekava koostamine (Õppekorralduse eeskiri p 3.1.1)<br /> <br /> - VÕTA taotluse esitamine (10 päeva enne punase joone päeva) [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#Taotlus (VÕTA kord p II 1)]<br /> <br /> - Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine (Õppekorralduse eeskiri p 6.1.1.4)<br /> <br /> - Lapsehoolduseks akadeemilisel puhkusel olles ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse esitamine (Õppekorralduse eeskiri p 6.1.1.4)<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne. (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.11)<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Eloolaid https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloolaid&diff=56662 2012-11-09T07:12:51Z

<p>Eloolaid: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 09. November 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna erinevate rollide esindajad. Tänu sellele sai kuulda erinevaid arvamusi tööst IT-sektoris. <br /> <br /> Esimesteks ettekandjateks olid helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Helpdeskis töötamise positiivsete aspektidena tõid nad välja selle, et väga suurt vastutust sellel ametikohal ei ole, samas aga piisavalt palju selleks, et ise sealjuures areneda. Töö helpdeskis on ka huvitav, kuna kasutajate probleemid on alati erinevad. Ilmselgelt on palju suhtlemist, mis eeldab häid isikuomadusi. Sellega seoses tõid nad välja ka mõtte, et tulevikus on 100% helpdeski töötajatest naised, kuna reeglina on nad kannatlikumad ja paremad suhtlejad.<br /> <br /> Naistest IT maailmas rääkis ka järgmise loengu ettekandja Janika Liiv. Tema oli ka õppeaine ainus naisesineja, mis väga sobivalt ilmestab ühte tema poolt käsitletud teemat: stereotüübid. Kuigi esimese loengu esinejad ennustavad tulevikuks vähemalt helpdeski valitsejateks naisi, on naised praegu siiski IT maailmas vähemuses. Selles osas ei ole abi ka levinud stereotüübist, et tüdrukud IT-d nii hästi ei jaga kui poisid. Ning kuna tüdrukud ise on tihti antud stereotüübist teadlikud, siis tänu sellele see ka süveneb. Koos on aga alati lihtsam, seetõttu on loodud naistele mõeldud IT ühendus Tech Sisters. <br /> Väga meeldis mulle ka Janika kommentaar, et programmeerimine on samaväärne looming kui näiteks raamatu kirjutamine.<br /> <br /> Andres Septeri poolt esitatud loengust IT tööturu teemal jäi kõrvu mingil määral negatiivsust ja isegi kibestumust. Üsnagi halvustav suhtumine oli riigisektori suhtes. Vastandati ka äri/müügipoolega tegelejaid ja arendajaid. Sealjuures muidugi tuli tõdeda, et üldjuhul on arendajatel ikkagi vaja ka sellist inimest, kes tema toote maha müüks ning ka kedagi, kes tegeleks projekti juhtimise ja muu korraldusliku poolega. Ehk siis päris ilma „lipsudeta“ ka ei saa. Samas oli selles loengus ka asjalikumaid ja mõtlemapanevaid väljaütlemisi, näiteks see, et üks hetk tuleb otsustada, kas olla generalist, kes teab kõigest natukene või siis spetsialist, kes tunneb ühte asja väga põhjalikult.<br /> <br /> Karmast ja elust vabakutselisena rääkis Martin Paljak. Omad plussid ja miinused on mõlemal, nii kindlas firmas töötamisel kui ka vabakutseliseks olemisel. Ühel juhul on sul iga kuu olemas kindel sissetulek, kuid sa pole päris 100% oma tegemistes sõltumatu ja oma aja peremees. Teisel juhul oled oma aja peremees, aga igakuine sissetulek pole sugugi nii kindel.<br /> <br /> Kahe käega olin karma-teemalise arutluse poolt: tee seda, milles sa oled hea ja mille eest sa saad väärilist tasu, kuid samas mõtle ka, et mis töö see on mida sa teed. Nagu on Playtech’i näide Tartus. Nad on küll üks suuremaid ja mainekamaid tööandjaid, aga mis tegelikult on see toode, mida nad arendavad? See võiks kindlasti olla üks aspekt, millele töökoha või projekti valiku juures mõelda. Eks see oleneb muidugi inimesest, aga ma arvan, et kui vahepeal reaalselt mõelda oma töö tulemusele, siis kui lõpptulemus on midagi sellist, millest laiemale üldsusele on kasu ja mis teeb teiste elu mingis osas kergemaks, siis võiks see olla heaks motivaatoriks.<br /> <br /> Järgmises loengus olid esindajad erafirmast Ignite. Ühe osana nende loengust tutvustati agiilset tarkvara arendust. Endal sellega varem otseselt kokkupuudet ei ole olnud, kuid kuuldu põhjal tundus väga asjalik ja praegusesse kiirelt muutuvasse ühiskonda hästi sobiv meetod.<br /> <br /> Lisaks oli Ignite’i ettekandesse pikitud päris palju olulist, millele üks IT tööturule pürgija peaks tähelepanu pöörama: IT-spetsialist peaks olema arenguvõimeline, oskama töötada meeskonnas, oskama suhelda ning olema motiveeritud. Oluline on siin just sisemine motiveeritus. Kas see, mida sa teed, meeldib sulle? Kas see paneb sul silmad särama? <br /> <br /> Tarkvara arendaja peaks aru saama, mida klient soovib ja oskama tõlgendada tema vajadusi töötavaks süsteemiks. Lahendus, mida arendaja pakub võiks olla kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, reeglina on selline lahendus ka kõige vähem aega ja raha nõudev. Samuti peab koodi olema võimalik edasi arendada. Kood, mida edasi arendada pole võimalik, sureb tõenäoliselt välja.<br /> <br /> Kui tahta saada testijaks, siis peaksid sa olema analüütilise mõtlemisega, testima uurivalt, ehk küsima küsimust „mis siis saab kui ma teen nii?“. Kasuks tuleb ka programmeerimise ja koodi lugemise oskus, sest ka nii on võimalik vigu leida.<br /> <br /> Testimise teema jätkus järgmises loengus, kus Kristjan Karmo murdis sellega seotud müüte. Tihti vaadatakse seda kui igavat tegevust, millega saaks hakkama ka sekretär. Siiski on see oluline osa arendusprotsessist, seda tõendasid toodud näited suurtest ja liiga hilja välja tulnud vigadest, mis lõpuks läksid maksma väga suuri summasid. Selles mõttes on testimine aga positiivne amet, et ise vigade tegemise asemel saab otsida välja teiste poolt tehtud vigu (testija veaks saab pidada siis seda kui ta teiste vigu üles ei leia). Ka siin ei pääse üle ega ümber suhtlemisoskusest: kuidas anda arendajale tagasisidet tema vigadest nii, et teine pahaseks ei saaks. Ning veel hullem, et siis teine kord pahandamise hirmus ei jääks vead välja toomata.<br /> <br /> Viimaseks esinejaks oli riigisektori esindaja Siim Vene. Loengu esimeses pooles rääkis ta tehnoloogia kasutamisest haiglates, kuidas automatiseerimine on palju asju lihtsamaks tehtud ja kui sõltuvaks me tegelikult tehnoloogiast oleme jäänud. Loengu teine osa pakkus jällegi asjalikke soovitusi. Kõige rohkem jäi ehk meelde see, et vaadata tuleks suuremat pilti, kuidas tehnoloogia või sinu arendatav toode sobitud ümbritsevasse, sest tehnoloogia on tegelikult lihtsalt tugifunktsioon.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik loengud olid huvitavad. Praktilisi nõuandeid kõrva taha panemiseks jagus piisavalt. Kui otsida mingit ühist joont kõigis ettekannetes, siis on selleks kindlasti tõdemus, kui olulised on ka IT-s tegelikult inimese sotsiaalsed oskused. Oskus või oskamatus suhelda ja meeskonnatööd teha võib teinekord töökohal ka saatuslikuks saada, ole sa siis nii hea spetsialist kui tahad. Öeldakse ju ka, et inimesi palgatakse nende professionaalsete oskuste põhjal, aga ära saadetakse isikuomaduste pärast. Samas on tööpõld lai ja valikuid on erinevaid. Ning kui olla piisavalt hea spetsialist siis on kindlasti võimalik leida sobiv väljund oma oskuste kasutamiseks vastavalt oma sotsiaalsetele võimetele või eelistustele elukorralduses.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:<br /> <br /> Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, korduseksamit saab sooritada kaks korda. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga (Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Riigieelarvelisele kohal õppivale õppurile on korduseksam tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppival õppuril on korduseksam tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (praegu 14,2€) (Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral maksnud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14).<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.<br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Punase joone tegevused on:<br /> <br /> - Individuaalse õppekava koostamine<br /> <br /> - VÕTA taotluse esitamine (10 päeva enne punase joone päeva)<br /> <br /> - Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<br /> <br /> - Lapsehoolduseks akadeemilisel puhkusel olles ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse esitamine<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Eloolaid https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloolaid&diff=56660 2012-11-09T07:12:26Z

<p>Eloolaid: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 09. November 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna erinevate rollide esindajad. Tänu sellele sai kuulda erinevaid arvamusi tööst IT-sektoris. <br /> <br /> Esimesteks ettekandjateks olid helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Helpdeskis töötamise positiivsete aspektidena tõid nad välja selle, et väga suurt vastutust sellel ametikohal ei ole, samas aga piisavalt palju selleks, et ise sealjuures areneda. Töö helpdeskis on ka huvitav, kuna kasutajate probleemid on alati erinevad. Ilmselgelt on palju suhtlemist, mis eeldab häid isikuomadusi. Sellega seoses tõid nad välja ka mõtte, et tulevikus on 100% helpdeski töötajatest naised, kuna reeglina on nad kannatlikumad ja paremad suhtlejad.<br /> <br /> Naistest IT maailmas rääkis ka järgmise loengu ettekandja Janika Liiv. Tema oli ka õppeaine ainus naisesineja, mis väga sobivalt ilmestab ühte tema poolt käsitletud teemat: stereotüübid. Kuigi esimese loengu esinejad ennustavad tulevikuks vähemalt helpdeski valitsejateks naisi, on naised praegu siiski IT maailmas vähemuses. Selles osas ei ole abi ka levinud stereotüübist, et tüdrukud IT-d nii hästi ei jaga kui poisid. Ning kuna tüdrukud ise on tihti antud stereotüübist teadlikud, siis tänu sellele see ka süveneb. Koos on aga alati lihtsam, seetõttu on loodud naistele mõeldud IT ühendus Tech Sisters. <br /> Väga meeldis mulle ka Janika kommentaar, et programmeerimine on samaväärne looming kui näiteks raamatu kirjutamine.<br /> <br /> Andres Septeri poolt esitatud loengust IT tööturu teemal jäi kõrvu mingil määral negatiivsust ja isegi kibestumust. Üsnagi halvustav suhtumine oli riigisektori suhtes. Vastandati ka äri/müügipoolega tegelejaid ja arendajaid. Sealjuures muidugi tuli tõdeda, et üldjuhul on arendajatel ikkagi vaja ka sellist inimest, kes tema toote maha müüks ning ka kedagi, kes tegeleks projekti juhtimise ja muu korraldusliku poolega. Ehk siis päris ilma „lipsudeta“ ka ei saa. Samas oli selles loengus ka asjalikumaid ja mõtlemapanevaid väljaütlemisi, näiteks see, et üks hetk tuleb otsustada, kas olla generalist, kes teab kõigest natukene või siis spetsialist, kes tunneb ühte asja väga põhjalikult.<br /> <br /> Karmast ja elust vabakutselisena rääkis Martin Paljak. Omad plussid ja miinused on mõlemal, nii kindlas firmas töötamisel kui ka vabakutseliseks olemisel. Ühel juhul on sul iga kuu olemas kindel sissetulek, kuid sa pole päris 100% oma tegemistes sõltumatu ja oma aja peremees. Teisel juhul oled oma aja peremees, aga igakuine sissetulek pole sugugi nii kindel.<br /> <br /> Kahe käega olin karma-teemalise arutluse poolt: tee seda, milles sa oled hea ja mille eest sa saad väärilist tasu, kuid samas mõtle ka, et mis töö see on mida sa teed. Nagu on Playtech’i näide Tartus. Nad on küll üks suuremaid ja mainekamaid tööandjaid, aga mis tegelikult on see toode, mida nad arendavad? See võiks kindlasti olla üks aspekt, millele töökoha või projekti valiku juures mõelda. Eks see oleneb muidugi inimesest, aga ma arvan, et kui vahepeal reaalselt mõelda oma töö tulemusele, siis kui lõpptulemus on midagi sellist, millest laiemale üldsusele on kasu ja mis teeb teiste elu mingis osas kergemaks, siis võiks see olla heaks motivaatoriks.<br /> <br /> Järgmises loengus olid esindajad erafirmast Ignite. Ühe osana nende loengust tutvustati agiilset tarkvara arendust. Endal sellega varem otseselt kokkupuudet ei ole olnud, kuid kuuldu põhjal tundus väga asjalik ja praegusesse kiirelt muutuvasse ühiskonda hästi sobiv meetod.<br /> <br /> Lisaks oli Ignite’i ettekandesse pikitud päris palju olulist, millele üks IT tööturule pürgija peaks tähelepanu pöörama: IT-spetsialist peaks olema arenguvõimeline, oskama töötada meeskonnas, oskama suhelda ning olema motiveeritud. Oluline on siin just sisemine motiveeritus. Kas see, mida sa teed, meeldib sulle? Kas see paneb sul silmad särama? <br /> <br /> Tarkvara arendaja peaks aru saama, mida klient soovib ja oskama tõlgendada tema vajadusi töötavaks süsteemiks. Lahendus, mida arendaja pakub võiks olla kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, reeglina on selline lahendus ka kõige vähem aega ja raha nõudev. Samuti peab koodi olema võimalik edasi arendada. Kood, mida edasi arendada pole võimalik, sureb tõenäoliselt välja.<br /> <br /> Kui tahta saada testijaks, siis peaksid sa olema analüütilise mõtlemisega, testima uurivalt, ehk küsima küsimust „mis siis saab kui ma teen nii?“. Kasuks tuleb ka programmeerimise ja koodi lugemise oskus, sest ka nii on võimalik vigu leida.<br /> <br /> Testimise teema jätkus järgmises loengus, kus Kristjan Karmo murdis sellega seotud müüte. Tihti vaadatakse seda kui igavat tegevust, millega saaks hakkama ka sekretär. Siiski on see oluline osa arendusprotsessist, seda tõendasid toodud näited suurtest ja liiga hilja välja tulnud vigadest, mis lõpuks läksid maksma väga suuri summasid. Selles mõttes on testimine aga positiivne amet, et ise vigade tegemise asemel saab otsida välja teiste poolt tehtud vigu (testija veaks saab pidada siis seda kui ta teiste vigu üles ei leia). Ka siin ei pääse üle ega ümber suhtlemisoskusest: kuidas anda arendajale tagasisidet tema vigadest nii, et teine pahaseks ei saaks. Ning veel hullem, et siis teine kord pahandamise hirmus ei jääks vead välja toomata.<br /> <br /> Viimaseks esinejaks oli riigisektori esindaja Siim Vene. Loengu esimeses pooles rääkis ta tehnoloogia kasutamisest haiglates, kuidas automatiseerimine on palju asju lihtsamaks tehtud ja kui sõltuvaks me tegelikult tehnoloogiast oleme jäänud. Loengu teine osa pakkus jällegi asjalikke soovitusi. Kõige rohkem jäi ehk meelde see, et vaadata tuleks suuremat pilti, kuidas tehnoloogia või sinu arendatav toode sobitud ümbritsevasse, sest tehnoloogia on tegelikult lihtsalt tugifunktsioon.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik loengud olid huvitavad. Praktilisi nõuandeid kõrva taha panemiseks jagus piisavalt. Kui otsida mingit ühist joont kõigis ettekannetes, siis on selleks kindlasti tõdemus, kui olulised on ka IT-s tegelikult inimese sotsiaalsed oskused. Oskus või oskamatus suhelda ja meeskonnatööd teha võib teinekord töökohal ka saatuslikuks saada, ole sa siis nii hea spetsialist kui tahad. Öeldakse ju ka, et inimesi palgatakse nende professionaalsete oskuste põhjal, aga ära saadetakse isikuomaduste pärast. Samas on tööpõld lai ja valikuid on erinevaid. Ning kui olla piisavalt hea spetsialist siis on kindlasti võimalik leida sobiv väljund oma oskuste kasutamiseks vastavalt oma sotsiaalsetele võimetele või eelistustele elukorralduses.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:<br /> <br /> Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, korduseksamit saab sooritada kaks korda. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga(Õppekorralduse eeskiri p 5.3.6). Riigieelarvelisele kohal õppivale õppurile on korduseksam tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppival õppuril on korduseksam tasuline, tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga (praegu 14,2€)(Õppekorralduse eeskiri p 5.2.7). Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral maksnud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast (Õppekorralduse eeskiri p 5.6.2.14).<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.<br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Punase joone tegevused on:<br /> <br /> - Individuaalse õppekava koostamine<br /> <br /> - VÕTA taotluse esitamine (10 päeva enne punase joone päeva)<br /> <br /> - Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<br /> <br /> - Lapsehoolduseks akadeemilisel puhkusel olles ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse esitamine<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Eloolaid https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloolaid&diff=56564 2012-11-08T23:24:10Z

<p>Eloolaid: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 09. November 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna erinevate rollide esindajad. Tänu sellele sai kuulda erinevaid arvamusi tööst IT-sektoris. <br /> <br /> Esimesteks ettekandjateks olid helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Helpdeskis töötamise positiivsete aspektidena tõid nad välja selle, et väga suurt vastutust sellel ametikohal ei ole, samas aga piisavalt palju selleks, et ise sealjuures areneda. Töö helpdeskis on ka huvitav, kuna kasutajate probleemid on alati erinevad. Ilmselgelt on palju suhtlemist, mis eeldab häid isikuomadusi. Sellega seoses tõid nad välja ka mõtte, et tulevikus on 100% helpdeski töötajatest naised, kuna reeglina on nad kannatlikumad ja paremad suhtlejad.<br /> <br /> Naistest IT maailmas rääkis ka järgmise loengu ettekandja Janika Liiv. Tema oli ka õppeaine ainus naisesineja, mis väga sobivalt ilmestab ühte tema poolt käsitletud teemat: stereotüübid. Kuigi esimese loengu esinejad ennustavad tulevikuks vähemalt helpdeski valitsejateks naisi, on naised praegu siiski IT maailmas vähemuses. Selles osas ei ole abi ka levinud stereotüübist, et tüdrukud IT-d nii hästi ei jaga kui poisid. Ning kuna tüdrukud ise on tihti antud stereotüübist teadlikud, siis tänu sellele see ka süveneb. Koos on aga alati lihtsam, seetõttu on loodud naistele mõeldud IT ühendus Tech Sisters. <br /> Väga meeldis mulle ka Janika kommentaar, et programmeerimine on samaväärne looming kui näiteks raamatu kirjutamine.<br /> <br /> Andres Septeri poolt esitatud loengust IT tööturu teemal jäi kõrvu mingil määral negatiivsust ja isegi kibestumust. Üsnagi halvustav suhtumine oli riigisektori suhtes. Vastandati ka äri/müügipoolega tegelejaid ja arendajaid. Sealjuures muidugi tuli tõdeda, et üldjuhul on arendajatel ikkagi vaja ka sellist inimest, kes tema toote maha müüks ning ka kedagi, kes tegeleks projekti juhtimise ja muu korraldusliku poolega. Ehk siis päris ilma „lipsudeta“ ka ei saa. Samas oli selles loengus ka asjalikumaid ja mõtlemapanevaid väljaütlemisi, näiteks see, et üks hetk tuleb otsustada, kas olla generalist, kes teab kõigest natukene või siis spetsialist, kes tunneb ühte asja väga põhjalikult.<br /> <br /> Karmast ja elust vabakutselisena rääkis Martin Paljak. Omad plussid ja miinused on mõlemal, nii kindlas firmas töötamisel kui ka vabakutseliseks olemisel. Ühel juhul on sul iga kuu olemas kindel sissetulek, kuid sa pole päris 100% oma tegemistes sõltumatu ja oma aja peremees. Teisel juhul oled oma aja peremees, aga igakuine sissetulek pole sugugi nii kindel.<br /> <br /> Kahe käega olin karma-teemalise arutluse poolt: tee seda, milles sa oled hea ja mille eest sa saad väärilist tasu, kuid samas mõtle ka, et mis töö see on mida sa teed. Nagu on Playtech’i näide Tartus. Nad on küll üks suuremaid ja mainekamaid tööandjaid, aga mis tegelikult on see toode, mida nad arendavad? See võiks kindlasti olla üks aspekt, millele töökoha või projekti valiku juures mõelda. Eks see oleneb muidugi inimesest, aga ma arvan, et kui vahepeal reaalselt mõelda oma töö tulemusele, siis kui lõpptulemus on midagi sellist, millest laiemale üldsusele on kasu ja mis teeb teiste elu mingis osas kergemaks, siis võiks see olla heaks motivaatoriks.<br /> <br /> Järgmises loengus olid esindajad erafirmast Ignite. Ühe osana nende loengust tutvustati agiilset tarkvara arendust. Endal sellega varem otseselt kokkupuudet ei ole olnud, kuid kuuldu põhjal tundus väga asjalik ja praegusesse kiirelt muutuvasse ühiskonda hästi sobiv meetod.<br /> <br /> Lisaks oli Ignite’i ettekandesse pikitud päris palju olulist, millele üks IT tööturule pürgija peaks tähelepanu pöörama: IT-spetsialist peaks olema arenguvõimeline, oskama töötada meeskonnas, oskama suhelda ning olema motiveeritud. Oluline on siin just sisemine motiveeritus. Kas see, mida sa teed, meeldib sulle? Kas see paneb sul silmad särama? <br /> <br /> Tarkvara arendaja peaks aru saama, mida klient soovib ja oskama tõlgendada tema vajadusi töötavaks süsteemiks. Lahendus, mida arendaja pakub võiks olla kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, reeglina on selline lahendus ka kõige vähem aega ja raha nõudev. Samuti peab koodi olema võimalik edasi arendada. Kood, mida edasi arendada pole võimalik, sureb tõenäoliselt välja.<br /> <br /> Kui tahta saada testijaks, siis peaksid sa olema analüütilise mõtlemisega, testima uurivalt, ehk küsima küsimust „mis siis saab kui ma teen nii?“. Kasuks tuleb ka programmeerimise ja koodi lugemise oskus, sest ka nii on võimalik vigu leida.<br /> <br /> Testimise teema jätkus järgmises loengus, kus Kristjan Karmo murdis sellega seotud müüte. Tihti vaadatakse seda kui igavat tegevust, millega saaks hakkama ka sekretär. Siiski on see oluline osa arendusprotsessist, seda tõendasid toodud näited suurtest ja liiga hilja välja tulnud vigadest, mis lõpuks läksid maksma väga suuri summasid. Selles mõttes on testimine aga positiivne amet, et ise vigade tegemise asemel saab otsida välja teiste poolt tehtud vigu (testija veaks saab pidada siis seda kui ta teiste vigu üles ei leia). Ka siin ei pääse üle ega ümber suhtlemisoskusest: kuidas anda arendajale tagasisidet tema vigadest nii, et teine pahaseks ei saaks. Ning veel hullem, et siis teine kord pahandamise hirmus ei jääks vead välja toomata.<br /> <br /> Viimaseks esinejaks oli riigisektori esindaja Siim Vene. Loengu esimeses pooles rääkis ta tehnoloogia kasutamisest haiglates, kuidas automatiseerimine on palju asju lihtsamaks tehtud ja kui sõltuvaks me tegelikult tehnoloogiast oleme jäänud. Loengu teine osa pakkus jällegi asjalikke soovitusi. Kõige rohkem jäi ehk meelde see, et vaadata tuleks suuremat pilti, kuidas tehnoloogia või sinu arendatav toode sobitud ümbritsevasse, sest tehnoloogia on tegelikult lihtsalt tugifunktsioon.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik loengud olid huvitavad. Praktilisi nõuandeid kõrva taha panemiseks jagus piisavalt. Kui otsida mingit ühist joont kõigis ettekannetes, siis on selleks kindlasti tõdemus, kui olulised on ka IT-s tegelikult inimese sotsiaalsed oskused. Oskus või oskamatus suhelda ja meeskonnatööd teha võib teinekord töökohal ka saatuslikuks saada, ole sa siis nii hea spetsialist kui tahad. Öeldakse ju ka, et inimesi palgatakse nende professionaalsete oskuste põhjal, aga ära saadetakse isikuomaduste pärast. Samas on tööpõld lai ja valikuid on erinevaid. Ning kui olla piisavalt hea spetsialist siis on kindlasti võimalik leida sobiv väljund oma oskuste kasutamiseks vastavalt oma sotsiaalsetele võimetele või eelistustele elukorralduses.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:<br /> <br /> Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisele kohal õppivale õppurile on korduseksam tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppival õppuril on korduseksam tasuline, Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. <br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.<br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Punase joone tegevused on:<br /> <br /> - Individuaalse õppekava koostamine<br /> <br /> - VÕTA taotluse esitamine (10 päeva enne punase joone päeva)<br /> <br /> - Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<br /> <br /> - Lapsehoolduseks akadeemilisel puhkusel olles ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse esitamine<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Eloolaid https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloolaid&diff=56563 2012-11-08T23:19:09Z

<p>Eloolaid: Created page with &#039;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Eva Loolaid-Raudpuu Esitamise kuupäev: 09. November 2012 ==Essee== Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna eri…&#039;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> <br /> Autor: Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 09. November 2012<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õppeaine loengutes esinejateks olid valitud IT valdkonna erinevate rollide esindajad. Tänu sellele sai kuulda erinevaid arvamusi tööst IT-sektoris. <br /> <br /> Esimesteks ettekandjateks olid helpdeski töötajad Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’ist. Helpdeskis töötamise positiivsete aspektidena tõid nad välja selle, et väga suurt vastutust sellel ametikohal ei ole, samas aga piisavalt palju selleks, et ise sealjuures areneda. Töö helpdeskis on ka huvitav, kuna kasutajate probleemid on alati erinevad. Ilmselgelt on palju suhtlemist, mis eeldab häid isikuomadusi. Sellega seoses tõid nad välja ka mõtte, et tulevikus on 100% helpdeski töötajatest naised, kuna reeglina on nad kannatlikumad ja paremad suhtlejad.<br /> <br /> Naistest IT maailmas rääkis ka järgmise loengu ettekandja Janika Liiv. Tema oli ka õppeaine ainus naisesineja, mis väga sobivalt ilmestab ühte tema poolt käsitletud teemat: stereotüübid. Kuigi esimese loengu esinejad ennustavad tulevikuks vähemalt helpdeski valitsejateks naisi, on naised praegu siiski IT maailmas vähemuses. Selles osas ei ole abi ka levinud stereotüübist, et tüdrukud IT-d nii hästi ei jaga kui poisid. Ning kuna tüdrukud ise on tihti antud stereotüübist teadlikud, siis tänu sellele see ka süveneb. Koos on aga alati lihtsam, seetõttu on loodud naistele mõeldud IT ühendus Tech Sisters. <br /> Väga meeldis mulle ka Janika kommentaar, et programmeerimine on samaväärne looming kui näiteks raamatu kirjutamine.<br /> <br /> Andres Septeri poolt esitatud loengust IT tööturu teemal jäi kõrvu mingil määral negatiivsust ja isegi kibestumust. Üsnagi halvustav suhtumine oli riigisektori suhtes. Vastandati ka äri/müügipoolega tegelejaid ja arendajaid. Sealjuures muidugi tuli tõdeda, et üldjuhul on arendajatel ikkagi vaja ka sellist inimest, kes tema toote maha müüks ning ka kedagi, kes tegeleks projekti juhtimise ja muu korraldusliku poolega. Ehk siis päris ilma „lipsudeta“ ka ei saa. Samas oli selles loengus ka asjalikumaid ja mõtlemapanevaid väljaütlemisi, näiteks see, et üks hetk tuleb otsustada, kas olla generalist, kes teab kõigest natukene või siis spetsialist, kes tunneb ühte asja väga põhjalikult.<br /> <br /> Karmast ja elust vabakutselisena rääkis Martin Paljak. Omad plussid ja miinused on mõlemal, nii kindlas firmas töötamisel kui ka vabakutseliseks olemisel. Ühel juhul on sul iga kuu olemas kindel sissetulek, kuid sa pole päris 100% oma tegemistes sõltumatu ja oma aja peremees. Teisel juhul oled oma aja peremees, aga igakuine sissetulek pole sugugi nii kindel.<br /> <br /> Kahe käega olin karma-teemalise arutluse poolt: tee seda, milles sa oled hea ja mille eest sa saad väärilist tasu, kuid samas mõtle ka, et mis töö see on mida sa teed. Nagu on Playtech’i näide Tartus. Nad on küll üks suuremaid ja mainekamaid tööandjaid, aga mis tegelikult on see toode, mida nad arendavad? See võiks kindlasti olla üks aspekt, millele töökoha või projekti valiku juures mõelda. Eks see oleneb muidugi inimesest, aga ma arvan, et kui vahepeal reaalselt mõelda oma töö tulemusele, siis kui lõpptulemus on midagi sellist, millest laiemale üldsusele on kasu ja mis teeb teiste elu mingis osas kergemaks, siis võiks see olla heaks motivaatoriks.<br /> <br /> Järgmises loengus olid esindajad erafirmast Ignite. Ühe osana nende loengust tutvustati agiilset tarkvara arendust. Endal sellega varem otseselt kokkupuudet ei ole olnud, kuid kuuldu põhjal tundus väga asjalik ja praegusesse kiirelt muutuvasse ühiskonda hästi sobiv meetod.<br /> <br /> Lisaks oli Ignite’i ettekandesse pikitud päris palju olulist, millele üks IT tööturule pürgija peaks tähelepanu pöörama: IT-spetsialist peaks olema arenguvõimeline, oskama töötada meeskonnas, oskama suhelda ning olema motiveeritud. Oluline on siin just sisemine motiveeritus. Kas see, mida sa teed, meeldib sulle? Kas see paneb sul silmad särama? <br /> <br /> Tarkvara arendaja peaks aru saama, mida klient soovib ja oskama tõlgendada tema vajadusi töötavaks süsteemiks. Lahendus, mida arendaja pakub võiks olla kõige lihtsam ja kõige efektiivsem, reeglina on selline lahendus ka kõige vähem aega ja raha nõudev. Samuti peab koodi olema võimalik edasi arendada. Kood, mida edasi arendada pole võimalik, sureb tõenäoliselt välja.<br /> <br /> Kui tahta saada testijaks, siis peaksid sa olema analüütilise mõtlemisega, testima uurivalt, ehk küsima küsimust „mis siis saab kui ma teen nii?“. Kasuks tuleb ka programmeerimise ja koodi lugemise oskus, sest ka nii on võimalik vigu leida.<br /> <br /> Testimise teema jätkus järgmises loengus, kus Kristjan Karmo murdis sellega seotud müüte. Tihti vaadatakse seda kui igavat tegevust, millega saaks hakkama ka sekretär. Siiski on see oluline osa arendusprotsessist, seda tõendasid toodud näited suurtest ja liiga hilja välja tulnud vigadest, mis lõpuks läksid maksma väga suuri summasid. Selles mõttes on testimine aga positiivne amet, et ise vigade tegemise asemel saab otsida välja teiste poolt tehtud vigu (testija veaks saab pidada siis seda kui ta teiste vigu üles ei leia). Ka siin ei pääse üle ega ümber suhtlemisoskusest: kuidas anda arendajale tagasisidet tema vigadest nii, et teine pahaseks ei saaks. Ning veel hullem, et siis teine kord pahandamise hirmus ei jääks vead välja toomata.<br /> <br /> Viimaseks esinejaks oli riigisektori esindaja Siim Vene. Loengu esimeses pooles rääkis ta tehnoloogia kasutamisest haiglates, kuidas automatiseerimine on palju asju lihtsamaks tehtud ja kui sõltuvaks me tegelikult tehnoloogiast oleme jäänud. Loengu teine osa pakkus jällegi asjalikke soovitusi. Kõige rohkem jäi ehk meelde see, et vaadata tuleks suuremat pilti, kuidas tehnoloogia või sinu arendatav toode sobitud ümbritsevasse, sest tehnoloogia on tegelikult lihtsalt tugifunktsioon.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik loengud olid huvitavad. Praktilisi nõuandeid kõrva taha panemiseks jagus piisavalt. Kui otsida mingit ühist joont kõigis ettekannetes, siis on selleks kindlasti tõdemus, kui olulised on ka IT-s tegelikult inimese sotsiaalsed oskused. Oskus või oskamatus suhelda ja meeskonnatööd teha võib teinekord töökohal ka saatuslikuks saada, ole sa siis nii hea spetsialist kui tahad. Öeldakse ju ka, et inimesi palgatakse nende professionaalsete oskuste põhjal, aga ära saadetakse isikuomaduste pärast. Samas on tööpõld lai ja valikuid on erinevaid. Ning kui olla piisavalt hea spetsialist siis on kindlasti võimalik leida sobiv väljund oma oskuste kasutamiseks vastavalt oma sotsiaalsetele võimetele või eelistustele elukorralduses.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused:<br /> <br /> Õppeosakonnas tuleb registreerida korduseksamile. Korduseksami võib sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Riigieelarvelisele kohal õppivale õppurile on korduseksam tasuta, riigieelarvevälisel kohal õppival õppuril on korduseksam tasuline, Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud. toodud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. <br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> <br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) tegevust.<br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Punase joone tegevused on:<br /> <br /> - Individuaalse õppekava koostamine<br /> <br /> - Kui on soov lõpetada, siis aine &quot;Diplomitöö&quot; deklareerimine<br /> <br /> - Akadeemilise puhkuse avalduse esitamine<br /> <br /> - Lapsehoolduseks akadeemilisel puhkusel olles ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse esitamine<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda üht korduseksamit kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne <br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2012 kaugõpe]]</div>

Eloolaid