https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Eloss 2026-05-07T14:49:31Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=128999 2018-01-19T12:05:37Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - TeravMDB<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - <br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=128604 2017-12-17T18:19:25Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Timeify eesmärgiks on pakkuda erinevate tööde ja ülesannete haldust ning tööde ülevaadet üksuse juhile eesmärgiga koondada kokku kogu tööde ja töötajatega seotud info tänu millele oleks firma juhatajal hea ülevaade töös olevatest objektidest ja töötajatest ning töötajatel oleks olemas ajakohane info temale määratud objektidest. Võimalik on lisada ning muuta firmasid, seal töötavaid isikuid ning nendega seotud ülesandeid. <br /> Administraatoril on õigus lisada firmasid ning nendega seotud töötajaid. Programmi käivitades tulebki kõigepealt lisada uus firma ning selle firmaga seotud juhataja. Juhataja ning administraator saavad lisada firma alla uusi töötajaid. Samuti saavad juhataja ning administraator lisada ülesandeid, neid muuta ning vajadusel ka kustuda. Iga ülesande juures on ka kommentaarid, mida saavad lisada kõik kasutajad kes on selle konkreetse ülesandega seotud, samuti juhataja saab lisada ning kustutada enda firma ülesannete kommentaare ning administraator saab lisada ning kustutada kõik kommentaare.<br /> Tegemist on WPF rakendusega, kus arendusfaasis asub andmebaas kasutaja arvutis ning lõppversioonis võiks olla andmebaas ühine ning interneti kaudu kättesaadav.<br /> <br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Ülesandele kommentaaride lisamine (näiteks olid mingid probleemid, et midagi ei saanud teha)<br /> *** Ülesannete oleku muutmine (ülesannet ei saa lõpetada, kui iga objektil olnud töötaja pole oma töötunde kirja pannud?)<br /> *** Töötundide sisestamine ülesande lõpetamisel (iga töötaja lisab eraldi oma töötunnid ülesande lõppedes?)<br /> * Firma detailvaade<br /> ** Firma kontaktandmed<br /> ** Töötajad<br /> ** Firma aktiivsed objektid/ülesanded<br /> ** Objektide/ülesannete lisamine<br /> * Töötaja detailvaade<br /> ** Töötaja kontaktandmed (tööalane spetsialiseerumine)<br /> ** Töötajale määratud objektid/ülesanded<br /> ** Töötaja viimased tegevused<br /> ** Töötaja töötunnid kuu algusest<br /> * Ülesande detailvaade<br /> **Ülesande olemus(nõuded/kohustused)<br /> ** Ajahinnang(algus ja lõppaeg)<br /> ** Hinnang vajaminevatele töövahenditele<br /> ** Töötajad antud objektil + vastutav töötaja<br /> ** Asukoht<br /> ** Töö olek(töös, lõpetatud, ootel)<br /> ** Töötaja poolne kommentaari lisamise võimalus + kommentaaride kuvamine<br /> ** Töötundide lisamine lõpetamisel<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> * Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> ===Võimalikud murekohad===<br /> Ilmselt kõige probleematilisemaks võivad osutuda osad Nice to have funktsionaalsustest. Näiteks Desktop notificationite lisamisest pole praegusel hetkel mingisugust ettekujutust nii et see võib osutuda väga keeruliseks. Samuti asukoha sidumine Google Mapsiga võib osutuda keeruliseks. Alguses võtame eesmärgiks kasutada kohalikku andmebaasi, aga selge on see, et päriselt peaks rakendus kasutama läbi interneti kätte saadavat andmebaasi, et rakendusest ka midagi kasu oleks. Hetkel aga tundub, et teise andmebaasi kasutusele võtmine võib tekitada probleeme.<br /> <br /> ==Prototüüp==<br /> Timeify esitas oma prototüübi 17.12.2017, väikene esitlus selle kohta asub siin [https://docs.google.com/presentation/d/1m_3_1z7ZF-dEMBf-lnaVKlu3H6hs5kEMcogvGrOXPW0/edit?usp=sharing].<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MSSQL Server / MySQL<br /> <br /> ==Ajalogi==<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs<br /> * 12.11 - Retsensioon projektile TrackPlace<br /> * 17.12 - Projekti prototüüp</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=126583 2017-11-12T18:57:12Z

<p>Eloss: /* Ajalogi */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Timeify eesmärgiks on pakkuda erinevate tööde ja ülesannete haldust ning tööde ülevaadet üksuse juhile eesmärgiga koondada kokku kogu tööde ja töötajatega seotud info tänu millele oleks firma juhatajal hea ülevaade töös olevatest objektidest ja töötajatest ning töötajatel oleks olemas ajakohane info temale määratud objektidest. Võimalik on lisada ning muuta firmasid, seal töötavaid isikuid ning nendega seotud ülesandeid. <br /> Administraatoril on õigus lisada firmasid ning nendega seotud töötajaid. Programmi käivitades tulebki kõigepealt lisada uus firma ning selle firmaga seotud juhataja. Juhataja ning administraator saavad lisada firma alla uusi töötajaid. Samuti saavad juhataja ning administraator lisada ülesandeid, neid muuta ning vajadusel ka kustuda. Iga ülesande juures on ka kommentaarid, mida saavad lisada kõik kasutajad kes on selle konkreetse ülesandega seotud, samuti juhataja saab lisada ning kustutada enda firma ülesannete kommentaare ning administraator saab lisada ning kustutada kõik kommentaare.<br /> Tegemist on WPF rakendusega, kus arendusfaasis asub andmebaas kasutaja arvutis ning lõppversioonis võiks olla andmebaas ühine ning interneti kaudu kättesaadav.<br /> <br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Ülesandele kommentaaride lisamine (näiteks olid mingid probleemid, et midagi ei saanud teha)<br /> *** Ülesannete oleku muutmine (ülesannet ei saa lõpetada, kui iga objektil olnud töötaja pole oma töötunde kirja pannud?)<br /> *** Töötundide sisestamine ülesande lõpetamisel (iga töötaja lisab eraldi oma töötunnid ülesande lõppedes?)<br /> * Firma detailvaade<br /> ** Firma kontaktandmed<br /> ** Töötajad<br /> ** Firma aktiivsed objektid/ülesanded<br /> ** Objektide/ülesannete lisamine<br /> * Töötaja detailvaade<br /> ** Töötaja kontaktandmed (tööalane spetsialiseerumine)<br /> ** Töötajale määratud objektid/ülesanded<br /> ** Töötaja viimased tegevused<br /> ** Töötaja töötunnid kuu algusest<br /> * Ülesande detailvaade<br /> **Ülesande olemus(nõuded/kohustused)<br /> ** Ajahinnang(algus ja lõppaeg)<br /> ** Hinnang vajaminevatele töövahenditele<br /> ** Töötajad antud objektil + vastutav töötaja<br /> ** Asukoht<br /> ** Töö olek(töös, lõpetatud, ootel)<br /> ** Töötaja poolne kommentaari lisamise võimalus + kommentaaride kuvamine<br /> ** Töötundide lisamine lõpetamisel<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> * Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> ===Võimalikud murekohad===<br /> Ilmselt kõige probleematilisemaks võivad osutuda osad Nice to have funktsionaalsustest. Näiteks Desktop notificationite lisamisest pole praegusel hetkel mingisugust ettekujutust nii et see võib osutuda väga keeruliseks. Samuti asukoha sidumine Google Mapsiga võib osutuda keeruliseks. Alguses võtame eesmärgiks kasutada kohalikku andmebaasi, aga selge on see, et päriselt peaks rakendus kasutama läbi interneti kätte saadavat andmebaasi, et rakendusest ka midagi kasu oleks. Hetkel aga tundub, et teise andmebaasi kasutusele võtmine võib tekitada probleeme.<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MSSQL Server / MySQL<br /> <br /> ==Ajalogi==<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs<br /> * 12.11 - Retsensioon projektile TrackPlace</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125867 2017-11-05T16:46:59Z

<p>Eloss: /* Must have */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Timeify eesmärgiks on pakkuda erinevate tööde ja ülesannete haldust ning tööde ülevaadet üksuse juhile eesmärgiga koondada kokku kogu tööde ja töötajatega seotud info tänu millele oleks firma juhatajal hea ülevaade töös olevatest objektidest ja töötajatest ning töötajatel oleks olemas ajakohane info temale määratud objektidest. Võimalik on lisada ning muuta firmasid, seal töötavaid isikuid ning nendega seotud ülesandeid. <br /> Administraatoril on õigus lisada firmasid ning nendega seotud töötajaid. Programmi käivitades tulebki kõigepealt lisada uus firma ning selle firmaga seotud juhataja. Juhataja ning administraator saavad lisada firma alla uusi töötajaid. Samuti saavad juhataja ning administraator lisada ülesandeid, neid muuta ning vajadusel ka kustuda. Iga ülesande juures on ka kommentaarid, mida saavad lisada kõik kasutajad kes on selle konkreetse ülesandega seotud, samuti juhataja saab lisada ning kustutada enda firma ülesannete kommentaare ning administraator saab lisada ning kustutada kõik kommentaare.<br /> Tegemist on WPF rakendusega, kus arendusfaasis asub andmebaas kasutaja arvutis ning lõppversioonis võiks olla andmebaas ühine ning interneti kaudu kättesaadav.<br /> <br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Kommenteeri ülesannet<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> * Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> ===Võimalikud murekohad===<br /> Ilmselt kõige probleematilisemaks võivad osutuda osad Nice to have funktsionaalsustest. Näiteks Desktop notificationite lisamisest pole praegusel hetkel mingisugust ettekujutust nii et see võib osutuda väga keeruliseks. Samuti asukoha sidumine Google Mapsiga võib osutuda keeruliseks. Alguses võtame eesmärgiks kasutada kohalikku andmebaasi, aga selge on see, et päriselt peaks rakendus kasutama läbi interneti kätte saadavat andmebaasi, et rakendusest ka midagi kasu oleks. Hetkel aga tundub, et teise andmebaasi kasutusele võtmine võib tekitada probleeme.<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MSSQL Server / MySQL<br /> <br /> ==Ajalogi==<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125866 2017-11-05T16:46:29Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Timeify eesmärgiks on pakkuda erinevate tööde ja ülesannete haldust ning tööde ülevaadet üksuse juhile eesmärgiga koondada kokku kogu tööde ja töötajatega seotud info tänu millele oleks firma juhatajal hea ülevaade töös olevatest objektidest ja töötajatest ning töötajatel oleks olemas ajakohane info temale määratud objektidest. Võimalik on lisada ning muuta firmasid, seal töötavaid isikuid ning nendega seotud ülesandeid. <br /> Administraatoril on õigus lisada firmasid ning nendega seotud töötajaid. Programmi käivitades tulebki kõigepealt lisada uus firma ning selle firmaga seotud juhataja. Juhataja ning administraator saavad lisada firma alla uusi töötajaid. Samuti saavad juhataja ning administraator lisada ülesandeid, neid muuta ning vajadusel ka kustuda. Iga ülesande juures on ka kommentaarid, mida saavad lisada kõik kasutajad kes on selle konkreetse ülesandega seotud, samuti juhataja saab lisada ning kustutada enda firma ülesannete kommentaare ning administraator saab lisada ning kustutada kõik kommentaare.<br /> Tegemist on WPF rakendusega, kus arendusfaasis asub andmebaas kasutaja arvutis ning lõppversioonis võiks olla andmebaas ühine ning interneti kaudu kättesaadav.<br /> <br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Kommenteeri ülesannet<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> ===Võimalikud murekohad===<br /> Ilmselt kõige probleematilisemaks võivad osutuda osad Nice to have funktsionaalsustest. Näiteks Desktop notificationite lisamisest pole praegusel hetkel mingisugust ettekujutust nii et see võib osutuda väga keeruliseks. Samuti asukoha sidumine Google Mapsiga võib osutuda keeruliseks. Alguses võtame eesmärgiks kasutada kohalikku andmebaasi, aga selge on see, et päriselt peaks rakendus kasutama läbi interneti kätte saadavat andmebaasi, et rakendusest ka midagi kasu oleks. Hetkel aga tundub, et teise andmebaasi kasutusele võtmine võib tekitada probleeme.<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MSSQL Server / MySQL<br /> <br /> ==Ajalogi==<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125863 2017-11-05T16:44:51Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Timeify eesmärgiks on pakkuda erinevate tööde ja ülesannete haldust ning tööde ülevaadet üksuse juhile eesmärgiga koondada kokku kogu tööde ja töötajatega seotud info tänu millele oleks firma juhatajal hea ülevaade töös olevatest objektidest ja töötajatest ning töötajatel oleks olemas ajakohane info temale määratud objektidest. Võimalik on lisada ning muuta firmasid, seal töötavaid isikuid ning nendega seotud ülesandeid. <br /> Administraatoril on õigus lisada firmasid ning nendega seotud töötajaid. Programmi käivitades tulebki kõigepealt lisada uus firma ning selle firmaga seotud juhataja. Juhataja ning administraator saavad lisada firma alla uusi töötajaid. Samuti saavad juhataja ning administraator lisada ülesandeid, neid muuta ning vajadusel ka kustuda. Iga ülesande juures on ka kommentaarid, mida saavad lisada kõik kasutajad kes on selle konkreetse ülesandega seotud, samuti juhataja saab lisada ning kustutada enda firma ülesannete kommentaare ning administraator saab lisada ning kustutada kõik kommentaare.<br /> Tegemist on WPF rakendusega, kus arendusfaasis asub andmebaas kasutaja arvutis ning lõppversioonis võiks olla andmebaas ühine ning interneti kaudu kättesaadav.<br /> <br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Kommenteeri ülesannet<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MSSQL Server / MySQL<br /> <br /> ==Ajalogi==<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125862 2017-11-05T16:41:40Z

<p>Eloss: /* Ajalogi */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Kommenteeri ülesannet<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ==Ajalogi==<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125861 2017-11-05T16:41:23Z

<p>Eloss: /* Liikmed */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Kommenteeri ülesannet<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Ajalogi===<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125860 2017-11-05T16:39:48Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Vaated===<br /> * Esimene vaade - sisselogimise leht.<br /> * Pealeht - vastavalt kasutajaõigustele on ka otsingud<br /> ** Admin - otsingud<br /> *** Otsi firmat<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Juhataja - otsingud<br /> *** Otsi töötajat<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Töötaja - otsing<br /> *** Otsi ülesannet<br /> ** Admin - võimalikud tegevused<br /> *** Lisa/muuda/kustuta firma<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötaja<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesanne<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Firma juhataja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda firma andmeid<br /> *** Lisa/muuda/kustuta töötajat<br /> *** Lisa/muuda/kustuta ülesannet<br /> *** Lisa/muuda/kustuta kommentaare<br /> ** Tavatöötaja - võimalikud tegevused<br /> *** Muuda enda andmeid<br /> *** Kommenteeri ülesannet<br /> <br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> <br /> ===Liikmed===<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> <br /> ===Ajalogi===<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125859 2017-11-05T16:36:43Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Liikmed===<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL<br /> <br /> ===Tabelite ülevaade===<br /> * Firma tabel<br /> ** Kõik firmaga seotud info<br /> * Kasutaja tabel<br /> ** Kõik kasutajaga seotud info, FK firma tabelile<br /> * Ülesande tabel<br /> ** Kõik ülesandega seotud info, FK firma tabelile, FK kasutaja tabelile<br /> * Kasutaja logi tabel<br /> ** Kasutaja tegevuste ajalugu(sisse logimised jne) - FK kasutaja tabelile<br /> * Ülesande logitabel<br /> ** Kes, millal ning kuidas muutis konkreeset ülesannet, FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Ülesande kommentaaride tabel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötajad objektil/ülesandel<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> * Töötaja töötunnid ülesandel/objektil<br /> ** FK kasutaja tabelile, FK ülesande tabelile<br /> <br /> <br /> ===Ajalogi===<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125857 2017-11-05T16:34:30Z

<p>Eloss: /* Nice to have: */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Liikmed===<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Andmebaas internetis<br /> * Graafikud, kalendrivaade ülesannetest<br /> * Tööriistade / töövahendite haldus ning laosüsteem<br /> * Meeldetuletused e-postiga - kui kasutajaga seotud ülesandel hakkab lõppkuuäev lähenema, staatus muutus<br /> * Desktop meeldetuletused - notificationid<br /> * Töö asukoha sidumine Google Maps API’ga<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL<br /> <br /> ===Ajalogi===<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125856 2017-11-05T16:33:27Z

<p>Eloss: /* Must have */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Liikmed===<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Andmete säilimine - kohalik andmebaas<br /> * Peab saama lisada ning muuta firmasid, töötajaid ning hallatavaid töid.<br /> * Rakenduses peab olema ülevaade käimasolevatest töödest, ülevaade lõpetatud töödest ning ülevaade tulevastest töödest.<br /> ** Rakenduses peavad muutmised ning kustutamised olema juhitud õigustega - tavatöötaja ei saa enda kohustusi kustutada.<br /> ** Firmasid saab lisada Timeify superadmin<br /> ** Firma juhataja - saab lisada ning muuta töötajaid ning töid (enda firma raames)<br /> ** Tavatöötaja näeb ainult endaga seotuid töid ning saab muuta ainult enda andmeid<br /> * Super admin saab kustutada ning muuta kõike!<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Graafikud<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL<br /> <br /> ===Ajalogi===<br /> <br /> * 30.09 - Meeskonna moodustamine<br /> * 21.10 - Projekti Wiki lehe loomine<br /> * 21.10 - Projekti lisamine TFSi<br /> * 05.11 - Projekti analüüs</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125010 2017-10-22T14:12:37Z

<p>Eloss: /* Projekt */</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus, mis on loodud aine [[Programmeerimine_CSharp_keeles|Programmeerimine C# keeles]] raames. Programmis on võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Liikmed===<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Firmade lisamine<br /> * Töötajate lisamine<br /> * Tööde haldus<br /> * Tööde ülevaade<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Graafikud<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125008 2017-10-22T14:08:58Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus. On võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Liikmed===<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Firmade lisamine<br /> * Töötajate lisamine<br /> * Tööde haldus<br /> * Tööde ülevaade<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Graafikud<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=125006 2017-10-22T14:07:32Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==<br /> <br /> Ettevõtetele mõeldud tööde planeerimise rakendus. On võimalik lisada töötajaid ning ülemusi. Saab lisada erinevaid töid/kohustusi ja määrata kes neid täitma peab. On võimalik saada ülevaade erinevate tööde seisudest.<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Firmade lisamine<br /> * Töötajate lisamine<br /> * Tööde haldus<br /> * Tööde ülevaade<br /> <br /> ===Nice to have:===<br /> * Graafikud<br /> <br /> ===Tehnoloogiad===<br /> <br /> * C# ning Windows Presentation Foundation<br /> * MySQL</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Timeify&diff=124805 2017-10-21T11:35:45Z

<p>Eloss: 2017 Kaugõpe C# projekt</p> <hr /> <div><br /> == Projekt ==</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122908 2017-05-25T16:14:51Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119490 2017-03-26T13:43:01Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112413 2016-10-25T20:14:29Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> <br /> Esitatud 25.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ÕISist - õppe tuiksoonest. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muud argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et pead õppima mõtlema! Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia iseendale ainetest olulised punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel avastas juba kooli ajal enda jaoks testija ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendus oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning palju õppetunde – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad, kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud väljatöötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112411 2016-10-25T20:13:48Z

<p>Eloss: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> <br /> Esitatud 25.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ÕISist - õppe tuiksoonest. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muud argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et pead õppima mõtlema! Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia iseendale ainetest olulised punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel avastas juba kooli ajal enda jaoks testija ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendus oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning palju õppetunde – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad, kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud väljatöötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112410 2016-10-25T20:13:39Z

<p>Eloss: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> Esitatud 25.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ÕISist - õppe tuiksoonest. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muud argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et pead õppima mõtlema! Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia iseendale ainetest olulised punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel avastas juba kooli ajal enda jaoks testija ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendus oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning palju õppetunde – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad, kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud väljatöötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112397 2016-10-25T20:07:54Z

<p>Eloss: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> Esitatud 25.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112394 2016-10-25T20:05:52Z

<p>Eloss: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorraldus eeskiri 6.1. AKADEEMILINE PUHKUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Õppekorraldus eeskiri 7. AKADEEMILINE LIIKUMINE]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorraldus eeskiri 5.3. EKSAMID (Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112388 2016-10-25T20:02:55Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri%20õigused%20ja%20kohustused Õppekorraldus eeskiri 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112384 2016-10-25T20:01:16Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorraldus eeskiri 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud 25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112380 2016-10-25T20:00:14Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused 5.2. EKSAMITE JA ARVESTUSTE KORRALDUS(Vaadatud25.10.2016)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED(Vaadatud 25.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112361 2016-10-25T19:41:38Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112360 2016-10-25T19:41:06Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid (Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio)) 02.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; (Lembitu Ling aka Snakeman) 14.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master)) 21.09 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; (Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja) 28.09]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. (Jaan Priisalu) 05.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; (Hedi Mardisoo, Starman AS) 12.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112355 2016-10-25T19:38:44Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112354 2016-10-25T19:38:12Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f <br /> Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. (Andres Kütt) 31.08 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112352 2016-10-25T19:37:36Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=112349 2016-10-25T19:36:30Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> Erialatutvustuse loengutesari sai avapaugu sissejuhatava loenguga. Räägiti IT Kolledži erinevatest õppeliikidest nagu näiteks tasemeõpe, eksternõpe ja täiendusõpe. Lisaks seletati lahti kooli erinevated õppekavad ja ning õppevormid. Igapäevasest koolikorraldusest ning ehk õppe tuiksoonest, ehk õppeinfosüsteemist. Nagu igal tublil koolilapsel, peab ka IT kolledži tudengil olema tunniplaan! Kuidas ja mis ajaks see paigas peab olema, rääkis Merike Spitsõn. Samuti tuli jutuks majaplaan, kuidas häda korral abi küsida, tuutorid ja muu argiõppe mured. <br /> Merle Varendi rääkis ka stipendiumidest ja nende taotlemise korrast. Koolile on ka vajalik tagasiside, mida võiks iga õppur anda! Juri Tretjakov rääkis kooli ning maja infosüsteemidest nagu näiteks MOODLE, loengusalvestused ja IT Kolledži Wiki. Minule, kui kaugõppe tudengile, on salvestused kuldaväärt abimees! Andres Septer rääkis Erialatutvustusest ning selle aine edukast läbimisest. Opossumitamise aeg on läbi! &lt;ref&gt;[ https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord, õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced muud üritused. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer) 26.10 loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Kütt on tarkvara arhitekt. Ning sellest, kes on tarkvara arhitekt, ei teadnud enne seda loengut ma üldse mitte midagi. Ta alustas oma loengut enda elulooga ning kuidas sai alguse tema seos arvutimaailmaga. Leidsin tema jutust palju seoseid enda esimest IT alaste kokkupuudetega: sõbral arvuti ning sai istutud tunde ning tunde tema juures, maatriksprinteri ragin ja palju muud. Jutust tuli välja, et tol ajal valikuid väga polnud: kas punkariks või arvuti asju õppima. Kokkuvõtteks sain tema esmastest kooliloost nii palju, et tulid õppida mõtlema. Tema Tartu Ülikooli aegsed akadeemilise bürokraatia näited tundusid karmid, loodetavasti IT Kolledž ja tänapäevane korraldus on veidi leebemad ning infoküllaldasemad selles osas. Üldiselt oli Andres väga pragmaatiline ja selgesõnaline – pead ise võtma kõike ülikoolilt, kool ei hooli ega anna midagi! Ainult sind huvitab su haridus ning leia ainetest oluline punktid. <br /> Tarkvara arhitekti tööst jäi kõige selgemaks seletus – arhitekt juhib keerukust. Tavaliselt kutsutakse arhitekt kohale siis, kui kõik on juba ülepea. Ning heaks sellel alal saab ainult siis, kui oled piisavalt paljude läbikukkunud projektide juurde jõudnud. Hea arhitekti töö ei paistagi välja, kuid sellegi poolest väga vajalik. Andres jättis väga sümpaatse ning targa inimese mulje!<br /> <br /> Kristel ning Marko Kruustük on on aktiivsed ja pealehakkajas IT eriala inimesed, kes pärast pikki katsetusi ja otsimisi leidsid selle, mida nad päriselt teha tahavad. Kui Kristel leidis juba kooli ajal enda jaoks testimis ameti kutsumuse, siis Marko sai oma IT arendusi oskusi lihvida nii mitmeski erinevas ettevõttes ja startupis. Nende tugevusks pean kirge ja motivatsiooni, millega oma ettevõtet Testlio veavad. Testlio sünniks võib pidada Kristeli töötamist platvormide peal, kus testijaid ei hinnatud. Palju tööd, higi ja vaeva tasus ära hackathonil ning Testlio oli edukas. Järgnesid hüppeline kasv ja raha kaasamine, jätkuv ja põhjalik töö.<br /> Nad rääkisid ka Startupidest lähemalt, täpsemalt siis Eesti omadest. Startupiks võib pidada Paul Grahami sõnade järgi kiire kasvuga ettevõtet, mida ka nende poolt toodud näited kindlasti on. Näiteks Transferwise, Pipedrive, Grabcad ning ka nemad ise, Testlio.<br /> <br /> Lembitu Ling pidas loengu süsteemi administraatori tööst. Tema IT alale sattumine oli vastukaaluks eelkõnelejatele vägagi käänulist teed pidi. Erinevad ametid ning 90ndate alguse keerdkäigud viisid tema arvuti montaaži juurde. Üks viis teiseni, ning iseõpitud oskused tegid temast süsadminni. Erinevad töökohad ning erinevad õppetunnid – kas tead kõigest midagi või ei löö läbi! Samamoodi nagu tarkvara arhitekti puhul, on ka hea süsadminn nähtamatu. Kõik toimib ilma probleemideta, kui on tegemist hea süsadminniga.<br /> <br /> IT tööturu loeng Andres Septeri poolt oli pilguheit vast igale IT kolledži tudengile. Öeldakse, et IT on kasvav ning mammuttööstus, töökohti ja spetsialiseerumise alasid on rohkem kui küllalt. Ta tõi välja palju kasulikke nippe, mida jälgida kandideerimisel. Kõige markantsem on vast näide, et Eesti turu eripäraks on väike turg: kui soovid ametipositsiooni tõusu, pead liikuma uude ettevõttesse. Ta tõi välja erinevad kohad kuhu üks IT alal tööd otsiv tudeng võiks sattuda: riigiasutused, enterprise ehk suurettevõtted, keskmised ettevõtted, väike ettevõtted ning startupid. Startupidest räägiti ka Testlio loengus ning ettevõtte tüüpidel on omad head ja vead.<br /> Einar Koltšanov on SCRUM master. Kuigi ta ei alustanud sellel alal, sai temast läbi keerdkäikude ikkagi IT inimene! Ta räägib sellest, et IT alale saab tulla muult elualalt ning ka vastupidi. Tuli jutuks kuidas IT pool arvab äripoolest ning vastupidi. Tuleb leida konsensus ühiste eesmärkide suhtes, leppida reeglites ning koostööd teha! Samuti rääkida Einer ka lühidalt SCRUM projekti tööstiilist.<br /> <br /> Ivar Laur rääkis Maksu ja Tolliametist, andmete kogumisest ning selle analüüsist. Põhiprobleemideks on andmete õige kasutus, kuidas andmeid struktureerida või vale tõlgendamine. Iseäralikud on probleemid ka maksusüsteemis, kuidas siis täpselt maksuandmeid täpselt esitada ning kuidas leida süsteemi kuritarvitajaid. Ajalooliselt oli EMTA ülesandeks järelvalve, kuid tänapäeval on kasvavaks trendiks ka monitooring: kuhu liigub ning mis mõjutab majandust. Tulevikus on suureks valdkonnaks ka prognoosimine. Lõpetuks tuleb siiski välja läbi Ivari sõnade, et „Andmeanalüüsi ja elu vahele jääb alati tühimik“.<br /> <br /> Jaan Priisalu on aukartust äratava õppe- ja tööpagasiga härrasmees. Lisaks üldisele haridusele ning haritusele, oli tal ka näited, kuidas kunagi ammu õpitust võib kasu olla. Jaan on aidanud välja töötada nii panga kiipkaartide süsteeme, ID kaarti ning ka digiallkirja, samuti ka küberturbe plaane ning süsteeme. Tänu tiigrihüppele, 2007 aastal toimunud küberrünnakute, inimestele nagu Jaan ning kiirelt kaasa läinud poliitikutele, on Eestil ette näidata toimiv küberkaitse. Eesti on eesrindlik sellel alal ka NATOs ning ülejäänud maailmas. Tema loenguid kuulaks heameelega mitmeid!<br /> <br /> Hedi Mardisoo seletas arusaadavas keeles IT ning turunduse seosed ning puutepunktid. Kuigi bränditeooria ei olnud mulle võõras, leian, et Hedi loeng oli väga tabav! Turunduse ülesanne on leida õige marketingi suhe – product, price, promotion, place, people. Huvitav oli ka kasvuhäkkerluse mõiste ning erinevad toodete ning teenuste turunduse näited.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106312 2016-10-08T16:43:11Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> täpsemalt https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd<br /> loeng1 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a<br /> loeng2 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f<br /> loeng3 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true<br /> loeng4 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76<br /> loeng5 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc<br /> loeng6 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802<br /> loeng7 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76<br /> loeng8 pole veel loetud<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Akadeemilise puhkuse avaldus muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106311 2016-10-08T16:42:28Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> täpsemalt https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd<br /> loeng1 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a<br /> loeng2 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f<br /> loeng3 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true<br /> loeng4 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76<br /> loeng5 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc<br /> loeng6 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802<br /> loeng7 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76<br /> loeng8 pole veel loetud<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> * Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> * Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> * Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> * EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106310 2016-10-08T16:41:21Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> täpsemalt https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd<br /> loeng1 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a<br /> loeng2 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f<br /> loeng3 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true<br /> loeng4 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76<br /> loeng5 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc<br /> loeng6 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802<br /> loeng7 https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76<br /> loeng8 pole veel loetud<br /> <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106309 2016-10-08T16:38:53Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline puhkus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> x = 22 y = 21<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> <br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106308 2016-10-08T16:34:09Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> 1.2.11. Punane joon – ajaline piir, millega peab olema kinnitatud semestri individuaalne õpingukava ja toimunud akadeemilised liikumised.<br /> <br /> 3.2. ÕPPURI KOHUSTUSED<br /> 3.2.1. Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks. Individuaalse õpingukava koostamisel tuleb järgida, et täiskoormusega õppes oleks tagatud õpisoorituste maht kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest õppeaastas ning osakoormusega õppes vähemalt 50% nominaalkoormusest õppeaastas.<br /> <br /> 5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<br /> <br /> 5.3.10. Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> 6.1.3.4. Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<br /> <br /> 7.2.1. EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.<br /> <br /> <br /> Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106307 2016-10-08T16:20:14Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Igal semestril tuleb täitsa vähemalt 27EAP. Kui esimese semestri lõpuks on kogutud 22EAP, järelikult on vahe 27-22=5EAP. Teisel semestril saadetakse arve 5EAP * 50€ = 250€<br /> Kui teisel semestril kogutakse 21EAP, on vahe 27EAP - 21EAP = 6EAP. Kolmandal semestril saadetakse arve (5EAP+6EAP) * 50€ = 550€<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106306 2016-10-08T16:04:22Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastus on siin.<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106305 2016-10-08T16:02:58Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> <br /> http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid<br /> <br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastus on siin.<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106304 2016-10-08T15:57:54Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <br /> Korduseksami ja -arvestuse puhul registreerimisel ÕISis peab registreerumise ja soorituse vahele jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> RF kohal on võimalik teha kuni eksami või arvestuse kolm sooritust, kuid aine korduv deklareerimine on tasuline.<br /> Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastus on siin.<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106303 2016-10-08T15:42:36Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastus on siin.<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106302 2016-10-08T15:42:07Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> Ülesanne<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> '''Vastus'''<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106301 2016-10-08T15:40:52Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> '''Vastus'''<br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> '''Vastus'''<br /> Minu vastus siia.<br /> <br /> Ülesanne<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> '''Vastus'''<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106300 2016-10-08T15:39:02Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> Autor: Egert Loss<br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&lt;/ref&gt; sain teada ...<br /> <br /> <br /> <br /> Refereerimist saab teha '''&lt;nowiki&gt;&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;&lt;/nowiki&gt;''' märgistega. <br /> <br /> Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''&lt;nowiki&gt;&lt;references /&gt;&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&lt;ref&gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ===Küsimus 2===<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> Ülesanne<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106299 2016-10-08T15:36:49Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> Placeholder<br /> <br /> Küsimus A<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Küsimus 2<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> Ülesanne<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> x = 22<br /> y = 21</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106263 2016-10-08T12:10:49Z

<p>Eloss: </p> <hr /> <div>[[Category:Eriaalatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> Placeholder</div>

Eloss https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eloss&diff=106261 2016-10-08T12:10:07Z

<p>Eloss: Created page with &quot;Placeholder&quot;</p> <hr /> <div>Placeholder</div>

Eloss