= Autor =

Arina Püvi A21

Täiendanud Epp Maaten, AK21 2015/16

= Sissejuhatus =

'''Ps (Process Status).'''
Enamikul Unix-laadsetes operatsioonsüsteemides Ps programm kuvab praegu töötavad protsessid. Ps käsk on analoogne Microsoft Windows tasklist käsku. Windows PowerShell'is ps on eelmääratletud käsk alias Get-protsessi cmdlet, mis sisuliselt teenib sama eesmärki.

= Kirjeldus =

Utiliit Ps kirjutab informatsiion protsessidest, võttes vajalikus õigused, et saada teavet nende protsessidest.
Vaikimisi Ps valib kõik protsessid sama kasutaja ID efektiivsusega, nagu praegune kasutaja ja sama kontrolli terminal.

= Võtmed =

; Süntaks : ps [võtmed]

Optsioonid, mis valivad protsessid aruanneks:

{|
|-
| '''-A''' || kõik protsessid
|-
| '''-a''' || sageli kasutatav optsioon, seotud konkreetse terminaliga, kust on välja arvatud peamised süsteemsed protsessid
|-
| '''-N ''' || valiku eitamine
|-
| '''-d''' || kõik ptosessid, kust on välja arvatud peamised süsteemsid protsessid
|-
| '''-e''' || kõik protsessid, mis praegu töötavad
|-
| '''T''' || kõik protsessid konkreetsel terminalil
|-
| '''a''' || jooksva terminali protsessid, samuti teiste kasutajate protsessid
|-
| '''r''' || ainult töötavate protsessi informatsioon
|-
| '''x''' || lahti ühendatud terminalist protsessid
|-
| '''-f''' || loob terviknimekiri
|-
| '''-j''' || trükib sessiooni ID ja protsessi gruppi ID
|-
| '''-l''' || loob pika nimekirja
|-
| '''-L''' || loob informatsioon igast kergest protsessist igast valitud protsessist
|-
| '''-p''' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle ID numbrid on esitatud proclist'is
|-
| '''-g''' ''grouplist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle sessiooni liidrid on tuvastatud grouplisti
|-
| '''-G''' ''grouplist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle tegelik rühma ID-numbrid on ära toodud grouplisti
|-
| '''-n''' ''namelist'' || vaikimimsi märkab nimi alternatiivselt süsteemi namelist failist
|-
| '''-o''' ''format'' || kirjutab informatsioon vastavalt kirjeldatud formaadis
|-
| '''-p''' ''proclist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle ID numbrid on esitatud proclist'is
|-
| '''-s''' ''sidlist'' || informatsiooni nimekiri kõigi sessiooni liidritest, kelle ID ilmuvad sidlist'is
|-
| '''-t''' ''termlist'' || ainult nende protsesside andmete nimekiri, mis on seotud terminaligaTerminali indentifikaatorid on määratletud kui seade faili nimi ja indentifikaator
|-
| '''-u''' ''userlist'' || kirjutab informatsioon protsessidele , kelle kasutaja ID numbrit või login nimed on toodud userlist'is
|-
| '''-U''' ''userlist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle tegelik kasutaja Id numbrit ja login nimed on toodud Userlist'is
|}

= Väljuv info =

; Veerud :

{|
|-
| '''UID''' || kasutaja identifikaator
|-
| '''PID''' || protsessi identifikaator
|-
| '''PPID''' || vanemprotsessi identifikaator
|-
| '''C''' || protsesside prioriteet, mida kasutavb ülesannete planeerija
|-
| '''STIME''' || protsessi start aeg
|-
| '''TTY''' || terminal, millega on seotud antud protsess
|-
| '''TIME''' || aeg, mida hõivatas see protsess
|-
| '''CMD''' || käsk, mis käivitas seda protsessi
|-
| '''STAT''' || seisund, milles paikneb protsess sel hetkel
|}

== STAT parameetrid ==

{|
|-
| '''R''' || protsess praegu töötab
|-
| '''S''' || protsess ootab (magab vähem kui 20 sek)
|-
| '''I''' || protsess seisab (magab rohkem kui 20 sek)
|-
| '''D''' || protsess ootab sisestust/väljastust (või muud lühi sündmust), katkematu
|-
| '''Z''' || zombie / defunct protsess, protsess kellel pole vanemat
|-
| '''T''' || protsess peatatud
|-
| '''W''' || protsess swap'is
|-
| '''<''' || protsess on prioriteetses režiimis (esiplaanil)
|-
| '''N''' || protsess on madala prioriteet režiimis
|-
| '''L''' || tegelik protsess, kus on lehekülgi, mis on lukustatud mälus
|}

= Näited =

# ps
PID TTY TIME CMD
2643 pts/o 00:00:00 su
2644 pts/0 00:00:00 bash
3092 pts/0 00:00:00 ps

Ja kuigi protsesse ei ole nii palju, see on väga tüüpiline informatsioon. Kasutades Ps käsku me näeme sama palju veergu, olenemata sellest kui palju protsesse teostatakse süsteemis.

PID - protsessi identifikaator (process ID). Kõikidel töötav protsessidel on unikaalsed identifikaatorid vahemikus 1 - 32767. Igale uuele protsessile määrätakse järgmine vaba PID. Kui protsess lõpeb oma töö (või tapetakse), ta vabastab oma PID. Jõudes maksimum PID, järgmisena võetakse esimene vaba PID madalaima numbruga ja nii ringi.

Tulb TTY tähendab terminal, milles käivitab protsess. Lihtsas ps kutses me näeme ainult nende programmi nimekirja, mida käivitatakse jooksvas terminalis. Seega kõikidel protsessidel veerus TTY on sama info.

Veerg TIME sisaldab kella andmeid, mille jooksul protsess kasutav CPU(keskprotsessori) ressursse. Kuid see ei ole aeg, mille jooksul protsess töötab.TIME veerg peab sisaldama iga väiksem võimalik aegaväärtus võrreldes aega, mille jooksul protsess täitakse.

Ja lõpuks, veerus CMD on esitatud programm ise. Seal näitakse ainult programmi nime ilma millist käsurea võtmeid või muud samasugust teavet.

Kasutades õiget optsiooni valikuid saad täielikku protsesse nimekiri, teostatud teie süsteemis.

# ps ax
PID TTY STAT TIME COMMAND
1 ? S 0:01 init [3]
2 ? SN 0:00 [ksoftirqd/0]
3 ? S< 0:00 [events/0]
4 ? S< 0:00 [khelper]
5 ? S< 0:00 [kblockd/0]
29 ? S 0:00 [pdflush]

# ps -ef

Näitab täielikku informatsiooni igast protsessist käesoleval ajal.

Kui soovite saada veel täpsemat informatsiooni teostatavatest protsessidest, proovige järgmine käsk:

# ps aux

See on peaaegu kogu informatsioon süsteemist. Seal on lisainformatsioon protsessist: milline kasutaja teda käivitas, kui palju ta kasutab süsteemi ressursse (veerg %CPU, %MEM, VSZ ja RSS) ja millal ta oli alanud.

= Märkused =

* Ps alternatiiv on käsk top, mis mugavalt kuvab ekraanile koguaeg täienev info, kuid top on piiratud akna suurusega, nii et kõik, mis ei mahu ekraanile, lihtsalt ignoreeritakse.

* Ps käsku on mugav kasutada less utiliitiga teostatava informatsiooni kerimiseks vajutades üles ja alla nupud, näiteks ps ax | less.

* Kasutades grep utiliiti on mugav otsida ja kuvada ainult vajalikud protsessid, näiteks ps ax | grep smbd.

= Sugulasoptsioonid =

* top

* pstree

* proc

= Kasutatud materjal =

[http://en.wikipedia.org/wiki/Ps_(Unix)]
[http://ru.wikipedia.org/wiki/Ps]
[http://www.computerhope.com/unix/ups.htm]
[http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/009695399/utilities/ps.html]
[http://jack.kiev.ua/docs/slackbook/process-control-ps.html]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

User:Emaaten

2015-12-16T09:57:35Z

Emaaten: Blanked the page

Ps

2015-12-07T20:20:03Z

Emaaten:

= Sissejuhatus =

'''Ps (Process Status).'''
Enamikul Unix-laadsetes operatsioonsüsteemides Ps programm kuvab praegu töötavad protsessid. Ps käsk on analoogne Microsoft Windows tasklist käsku. Windows PowerShell'is ps on eelmääratletud käsk alias Get-protsessi cmdlet, mis sisuliselt teenib sama eesmärki.

= Kirjeldus =

Utiliit Ps kirjutab informatsiion protsessidest, võttes vajalikus õigused, et saada teavet nende protsessidest.
Vaikimisi Ps valib kõik protsessid sama kasutaja ID efektiivsusega, nagu praegune kasutaja ja sama kontrolli terminal.

= Võtmed =

; Süntaks : ps [võtmed]

Optsioonid, mis valivad protsessid aruanneks:

{|
|-
| '''-A''' || kõik protsessid
|-
| '''-a''' || sageli kasutatav optsioon, seotud konkreetse terminaliga, kust on välja arvatud peamised süsteemsed protsessid
|-
| '''-N ''' || valiku eitamine
|-
| '''-d''' || kõik ptosessid, kust on välja arvatud peamised süsteemsid protsessid
|-
| '''-e''' || kõik protsessid, mis praegu töötavad
|-
| '''T''' || kõik protsessid konkreetsel terminalil
|-
| '''a''' || jooksva terminali protsessid, samuti teiste kasutajate protsessid
|-
| '''r''' || ainult töötavate protsessi informatsioon
|-
| '''x''' || lahti ühendatud terminalist protsessid
|-
| '''-f''' || loob terviknimekiri
|-
| '''-j''' || trükib sessiooni ID ja protsessi gruppi ID
|-
| '''-l''' || loob pika nimekirja
|-
| '''-L''' || loob informatsioon igast kergest protsessist igast valitud protsessist
|-
| '''-p''' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle ID numbrid on esitatud proclist'is
|-
| '''-g''' ''grouplist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle sessiooni liidrid on tuvastatud grouplisti
|-
| '''-G''' ''grouplist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle tegelik rühma ID-numbrid on ära toodud grouplisti
|-
| '''-n''' ''namelist'' || vaikimimsi märkab nimi alternatiivselt süsteemi namelist failist
|-
| '''-o''' ''format'' || kirjutab informatsioon vastavalt kirjeldatud formaadis
|-
| '''-p''' ''proclist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle ID numbrid on esitatud proclist'is
|-
| '''-s''' ''sidlist'' || informatsiooni nimekiri kõigi sessiooni liidritest, kelle ID ilmuvad sidlist'is
|-
| '''-t''' ''termlist'' || ainult nende protsesside andmete nimekiri, mis on seotud terminaligaTerminali indentifikaatorid on määratletud kui seade faili nimi ja indentifikaator
|-
| '''-u''' ''userlist'' || kirjutab informatsioon protsessidele , kelle kasutaja ID numbrit või login nimed on toodud userlist'is
|-
| '''-U''' ''userlist'' || kirjutab informatsioon protsessidele, kelle tegelik kasutaja Id numbrit ja login nimed on toodud Userlist'is
|}

= Väljuv info =

; Veerud :

{|
|-
| '''UID''' || kasutaja identifikaator
|-
| '''PID''' || protsessi identifikaator
|-
| '''PPID''' || vanemprotsessi identifikaator
|-
| '''C''' || protsesside prioriteet, mida kasutavb ülesannete planeerija
|-
| '''STIME''' || protsessi start aeg
|-
| '''TTY''' || terminal, millega on seotud antud protsess
|-
| '''TIME''' || aeg, mida hõivatas see protsess
|-
| '''CMD''' || käsk, mis käivitas seda protsessi
|-
| '''STAT''' || seisund, milles paikneb protsess sel hetkel
|}

== STAT parameetrid ==

{|
|-
| '''R''' || protsess praegu töötab
|-
| '''S''' || protsess ootab (magab vähem kui 20 sek)
|-
| '''I''' || protsess seisab (magab rohkem kui 20 sek)
|-
| '''D''' || protsess ootab sisestust/väljastust (või muud lühi sündmust), katkematu
|-
| '''Z''' || zombie / defunct protsess, protsess kellel pole vanemat
|-
| '''T''' || protsess peatatud
|-
| '''W''' || protsess swap'is
|-
| '''<''' || protsess on prioriteetses režiimis (esiplaanil)
|-
| '''N''' || protsess on madala prioriteet režiimis
|-
| '''L''' || tegelik protsess, kus on lehekülgi, mis on lukustatud mälus
|}

= Näited =

# ps
PID TTY TIME CMD
2643 pts/o 00:00:00 su
2644 pts/0 00:00:00 bash
3092 pts/0 00:00:00 ps

Ja kuigi protsesse ei ole nii palju, see on väga tüüpiline informatsioon. Kasutades Ps käsku me näeme sama palju veergu, olenemata sellest kui palju protsesse teostatakse süsteemis.

PID - protsessi identifikaator (process ID). Kõikidel töötav protsessidel on unikaalsed identifikaatorid vahemikus 1 - 32767. Igale uuele protsessile määrätakse järgmine vaba PID. Kui protsess lõpeb oma töö (või tapetakse), ta vabastab oma PID. Jõudes maksimum PID, järgmisena võetakse esimene vaba PID madalaima numbruga ja nii ringi.

Tulb TTY tähendab terminal, milles käivitab protsess. Lihtsas ps kutses me näeme ainult nende programmi nimekirja, mida käivitatakse jooksvas terminalis. Seega kõikidel protsessidel veerus TTY on sama info.

Veerg TIME sisaldab kella andmeid, mille jooksul protsess kasutav CPU(keskprotsessori) ressursse. Kuid see ei ole aeg, mille jooksul protsess töötab.TIME veerg peab sisaldama iga väiksem võimalik aegaväärtus võrreldes aega, mille jooksul protsess täitakse.

Ja lõpuks, veerus CMD on esitatud programm ise. Seal näitakse ainult programmi nime ilma millist käsurea võtmeid või muud samasugust teavet.

Kasutades õiget optsiooni valikuid saad täielikku protsesse nimekiri, teostatud teie süsteemis.

# ps ax
PID TTY STAT TIME COMMAND
1 ? S 0:01 init [3]
2 ? SN 0:00 [ksoftirqd/0]
3 ? S< 0:00 [events/0]
4 ? S< 0:00 [khelper]
5 ? S< 0:00 [kblockd/0]
29 ? S 0:00 [pdflush]

# ps -ef

Näitab täielikku informatsiooni igast protsessist käesoleval ajal.

Kui soovite saada veel täpsemat informatsiooni teostatavatest protsessidest, proovige järgmine käsk:

# ps aux

See on peaaegu kogu informatsioon süsteemist. Seal on lisainformatsioon protsessist: milline kasutaja teda käivitas, kui palju ta kasutab süsteemi ressursse (veerg %CPU, %MEM, VSZ ja RSS) ja millal ta oli alanud.

= Märkused =

* Ps alternatiiv on käsk top, mis mugavalt kuvab ekraanile koguaeg täienev info, kuid top on piiratud akna suurusega, nii et kõik, mis ei mahu ekraanile, lihtsalt ignoreeritakse.

* Ps käsku on mugav kasutada less utiliitiga teostatava informatsiooni kerimiseks vajutades üles ja alla nupud, näiteks ps ax | less.

* Kasutades grep utiliiti on mugav otsida ja kuvada ainult vajalikud protsessid, näiteks ps ax | grep smbd.

= Sugulasoptsioonid =

* top

* pstree

* proc

= Kasutatud materjal =

[http://en.wikipedia.org/wiki/Ps_(Unix)]
[http://ru.wikipedia.org/wiki/Ps]
[http://www.computerhope.com/unix/ups.htm]
[http://pubs.opengroup.org/onlinepubs/009695399/utilities/ps.html]
[http://jack.kiev.ua/docs/slackbook/process-control-ps.html]

= Autor =

Arina Püvi A21

Täiendab Epp Maaten, AK21 2015/16
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Dpkg

2015-12-02T22:12:20Z

Emaaten:

== Sissejuhatus ==
Pakihaldussüsteem (ehk package management system, PMS) on kogum tarkvara tööriistu, et automatiseerida pakkide (programm) paigaldamist, uuendamist, konfigureerimist ning eemaldamist. Pakid sisaldavad näiteks metadata't, nagu näiteks paki nimi, kirjeldus, versioon ja palju muud. Kõik Linuxil ja Unixil baseeruvad operatsioonisüsteemid sisaldavad tavaliselt sadu kui mitte tuhandeid tarkvara pakke.

== Mis on dpkg? ==
Dpkg on pakihaldussüsteem Debianil baseeruvatele süsteemidele (näiteks ubuntu, knoppix, collax, damn small linux, linex jne), kaasaarvatud Debian. Dpkg kasutatakse .deb pakkide installeerimiseks, eemaldamiseks, pakkide koostamiseks ning muuks vajalikuks. Võrreldes teiste pakihaldustööristadega ei tõmba dpkg pakke alla vaid töötleb neid lokaalselt. Programm on kasutatav ainult käsureal kuid sellele arendatakse ka graafilist kasutajaliidest milleks on gdeb.

===On olemas kahte tüüpi Debiani (.deb) pakette:===

Binaarpaketid, milles sisalduvad käivitusfailidi, konfiguratsioonifailid, juhendid, autoriõigusi ja muud informatsiooni. Binaarpaketid on ära tuntavad faililaienduse poolest, milleks on .deb. Deb pakette paigaldatakse Debiani paketihaldustarkvara dpkg vahendusel. Lisaks saab ka seda teha graafilise liidese läbi nagu näiteks Aptitude. Lühend deb pärineb Debian'ist, mis omakorda pärineb Ian Murdocki eks-naise nimest Debra.

Paketid, milles on lähtekoode sisaldavad DSC failid, mis kirjeldab paketi sisemust ja sisaldab algseid, muutmata lähtefaile (laiend tar.gz). Lähtekoddide lahtipakkimiseks kasutatakse dpkg-source nimelist programmi, mida tavaliselt kasutatakse läbi apt-get käsu.

== Sõltuvused ==
===Debiani pakettidel on erinevaid sõltuvuste vorme:===

'''„Depends“''' mille puhul paketi paigaldus ja töö sõltub otseselt sõltuvast paketist ning ilma selleta pakett ei paigaldu.

'''„Recommends“''' puhul on küll järgneb pakett soovitatud aga sellest on võimalik kasutajal keelduda.

'''„Suggest“''' puhul sisaldab pakett esmasega seotud pakette, mis tihti sooduatavad esimese paketi tööd.

'''„Conflicts“''' puhul ei paigdaldata esimest paketti, kui teine pakett on juba paigaldatud.

'''„Replaces“''' korral, paigaldatud pakett asendatakse uuega. Kõik Debiani paketid sisaldavad prioriteedi märget, mis aitab paketi halduritel pakette grupeerida.

===Kasutatavad priotiteedid on järgmised:===

'''„Required“''' ehk paketid, mida on vaja süsteemi normaalseks tööks ning ka tööriistu, mida on vaja süsteemivigade eemaldamiseks. Antud pakette ei tohiks masinast eemaldada.

'''„Important“''' ehk tähtsad paketid, mis on vajalikud igal Unixi-laadses süsteemis.

'''„Standard“''' ehk tavapärased, süsteemi toimimiseks vajalikud paketid. Näiteks veebilehitsemiseks, failide laadimiseks ning e-maili saatmiseks.

'''„Optional“''' ehk valikulised paketid, mis ei ole vajalikud süsteemi toimimiseks ega ka standartseteks tegevusteks.

'''„Extra“''' ehk lisapaketid, mis võivad minna vastuollu tähtsamate pakettidega. Üldjuhul on need paketid vajalikud siis, kui kasutaja tõesti teab, milleks need on vajalikud.

== Näited käskudest ==

* Paki paigaldamine.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg –i pakinimi.deb
|}

* Paki eemaldamine.
Eemaldamine nii, et konfiguratsiooni failid jäävad alles.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg –r pakinimi.deb
|}

Eemaldamine nii, et konfiguratsiooni failid '''EI''' jää alles.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg –P pakinimi.deb
|}
'''NB!''' Enamjaolt ei soovitata eemaldada pakke kasutades dpkg programmi. Kuna näiteks kui eemaldada mõni pakk kasutades käsku '''dpkg -r''', eemaldatakse küll pakk kuid programmid mis on sellest pakist sõltuvad jäävad alles ja ei pruugi hiljem korrektselt töötada.

* Paki uuendamine.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg –i pakinimi.deb
|}

* Kõikide paigaldatud pakkide näitamine.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg –l
|}

* Paki info.
Kindla paki versioon ja lühike kirjeldus.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg –l pakinimi.deb
|}
Kindla paki täpne kirjeldus (arhitektuur, suurus jne).
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg -p pakinimi.deb
|}

* Näita paigaldatud pakis olevaid faile.
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg -L pakinimi.deb
|}

* Kui on vaja teada milline pakk mingi faili tekitas (näiteks /etc kaustas olev '''host.conf''' fail).
{|style="background:lightblue;width:500px;margin:3px;border:1px solid lightgrey" align=centre
| style="padding:0px 0px 0px 80px;font-family:courier;font-size:8pt;" |dpkg -S /etc/host.conf
|}
Tulemus: '''base-files: /etc/host.conf''', mis tähendab, et fail /etc/host.conf kuulub pakile base-files.

== Kasutatud kirjandus ==
1. http://www.debianadmin.com/manpages/dpkgmanpage.htm 
2. https://help.ubuntu.com/10.04/serverguide/C/dpkg.html 
3. http://nixdoc.net/man-pages/Linux/dpkg-source.1.html 
4. http://estobuntu.itcollege.ee/trac/estobuntu/wiki/debianipakett 
5. http://www.debian.org/doc/FAQ/ch-pkgtools.en.html 
6. http://en.wikipedia.org/wiki/Dpkg 
7. http://en.wikipedia.org/wiki/Deb_(file_format) 
8. http://www.cyberciti.biz/howto/question/linux/dpkg-cheat-sheet.php
== Autor ==
'''Andres Sumin, A22 '''
Täiendab Epp Maaten AK21 (2015/2016)

[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

User:Emaaten

2014-11-06T18:36:51Z

Emaaten:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Epp Maaten 
Esitamise kuupäev: 6. november 2014

==Essee==
Telefon ei ole enam ammugi pelk kõnevahend ja lühisõnumite saatmine on saanud loomulikuks osaks tänapäevasest suhtlemisest. Kui varem vahetati sõnumeid SMSina, siis tänu nutitelefonidele on sõnumisaatmine populaarne ka selleks mõeldud rakenduste nagu Whatsapp, Viber, Facebook jt kaudu.

Täna ilmus Delfi tehnikauudise rubriigis Forte artikkel nutitelefonide sõnumirakenduste turvalisusest ([http://forte.delfi.ee/news/tarkvara/fb-skype-viber-meie-igapaevased-sonumiapid-on-ullatavalt-ebaturvalised.d?id=70098841]). Artiklist selgub, et erinevaid sõnumirakendusi on väga mitmeid ja on olemas ka väga turvalisi lahendusi, kuid Eestis enamlevinud rakendused nagu Facebook, Whatsapp või Skype nende hulka ei kuulu.

Delfi artikkel põhineb paar päeva tagasi avalikustatud The Electronic Frontier Foundation’i lihtsal, kuid ülevaatlikul uuringul selle kohta, mis meetodeid erinevad rakendused sõnumivahetuse turvamiseks kasutavad ([https://www.eff.org/secure-messaging-scorecard]). Kui sõnumite krüpteerimine saatmise ajal on levinud meetod, siis meie populaarsetes rakendustes on see krüpteeritud sõnumitekst siiski kättesaadav teenusepakkujale ning puudub ka võimalus iseseisvalt sõnumisaajat ehk vastaspoolt tuvastada. Uuring näitab ilmekalt, milliste meetoditega on võimalik sõnumivahetust oluliselt turvalisemaks muuta, kuid kui kliendid oma turvalisust oluliseks ei pea ega rakendusi turvalisemate vastu ei vaheta, siis läheb äri endiselt hästi ka senistel poppidel teenusepakkujatel.

OWASP st Open Web Application Security Project, nagu ka eelmises lõigus viidatud uuringu tegija, on samuti üks vabatahtlike kogukond, kelle missiooniks on juhtida tähelepanu veebiturvalisusele. Neilt pärineb mitmeid hinnalisi näpunäiteid veebide arendajatele ja testijatele, aga neil on olemas ka loetelu mobiilirakenduste riskidest, millest peamine on just kasutaja tegevuse jälgimine ja kasutaja kohta andmete ülekandmine. Neid riske soovitavad OWASPi tegijad arvestada mitte niivõrd lõppkasutajal kui just mobiilirakenduste tegijatel arendamise, vastuvõtutestide ja kontrolliprotseduuride käigus ([https://www.owasp.org/images/9/94/MobileTopTen.pdf]). Ehkki surve turvalisuse tõstmisse peaks kindlasti tulema ka lõppkasutajalt, on oluline minu hinnangul ka arendaja vastutus ehk põhimõte “security by design”.

Vabatahtlike uuringuorganisatsioonide töö, nagu näiteks eelviidatud sõnumirakenduste turvalisuse võrdlus, on väga tänuväärne tegevuse nutitelefonide kasutjate harimisel. Ühelt poolt on arusaadav teenusepakkujate soov, et klientidelt korjatakse mobiilirakenduste abil nii palju andmeid kui võimalik, sest see on võti järgmiste teenuste juurde, kuid oluline on klienti sellest tegevusest informeerida, et ta saaks teha teadliku lõppotsuse, kui palju andmeid ta iga rakendusega teenusepakkujale enda kohta on nõus teavet andma.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Õppekorralduse eeskirja (edaspidi ÕKE) punkti 5.3.6. kohaselt juhul, kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Seega tuleb korduseksami puhul kontakti võtta õppejõuga.

Korduseksamile registreerumine on nõutav ÕISis ning registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva (vt ÕKE punkt 5.2.8).

ÕKE punkti 5.2.7 kohaselt on korduseksamid riigieelarvevälisel tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga. IT kolledži veebilehe andmetel on kordussoorituse tasu 20€ ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]). Riigifinantseeritaval õppekohal punkt 5.2.7 ei kehti.

===Küsimus 2===
2a) Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.

'''Vastus'''

Õppur:
1) peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks (ÕKE punkt 3.1.2);
2) võib valida vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest ning ta peab need ained registreerima õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva (ÕKE punkt 3.1.1);
3) peab enne punase joone päeva esitama avalduse akadeemilisele puhkusele minekuks (ÕKE punkt 6.1.3.4);
4) peab hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitama avalduse akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks (ÕKE punkt 6.1.4).

2b) Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''

ÕKE punkti 5.3.11 kohaselt võib eksamil positiivse hinde saanu taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''
X= 20, Y = 21.
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ehk 54 EAP aastas ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/]). Kui sügissemestril on tehtud 20 EAP, esitatakse mulle kevadel arve 7 punkti eest (7*50=350€). Kui kevadel teen ka vaid 21 EAP-d, on mul kumulatiivselt aasta lõpuks 41 EAP-d nõutud 54-st. Seega esitatakse mulle arve 13 EAP eest summas 13*50= 650 €. Eelnev mõttekäik tugineb 27.08.2014 loengusalvestuses toodud näidetele ([https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188]).

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

2014-11-06T18:25:08Z

Emaaten: /* Küsimus B */

User:Emaaten

2014-11-06T18:23:47Z

Emaaten: /* Essee */

User:Emaaten

2014-11-06T18:22:38Z

Emaaten: /* Essee */

User:Emaaten

2014-11-06T18:20:27Z

Emaaten: Created page with "==Essee== Telefon ei ole enam ammugi pelk kõnevahend ja lühisõnumite saatmine on saanud loomulikuks osaks tänapäevasest suhtlemisest. Kui varem vahetati sõnumeid SMSina, si…"