Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-10-20T05:52:40Z

Emardo: /* Päevaõpe */

2014-10-22T18:25:08Z

Emardo:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Edward Mardo

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

Inimene, kes pole varem kokku puutunud IT valdkonnaga ja/või selles tegutseva rahvaga, võib arvata, et IT inimesed on igavad ja endassetõmbunud nohikud. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aineloengutes osaledes selgub aga, et ka IT vallas on väga elurõõmsad ning seltskondlikud noored inimesed, kes ei erinegi teistest nii väga.

Esimeses, tutvustavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> oli rõhk õpingukorraldusel ning anti nõuandeid õppetöö edukaks sooritamiseks. Et tegemist on just IT Kolledžiga, siis pole ka kuigi imekspandav, et suur osa õppematerjalidest ning õpinguteks vajalikku infot on saadaval Wikis, ÕISis ja Moodle’s. See lihtsustab nii õppejõu kui ka üliõpilase tööd, seejuures ka nende omavahelist suhtlust ning soodustab üleüldist teadvustatust õpingutel toimuvast ja vajalikest tegevustest. Rõhutati korduvalt, et kõrghariduse omandamine üleüldiselt – ning IT valdkond seda enam – on väga õige valik tänapäeva noore inimese jaoks.

Teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> kandis pealkirja „Õppimine ja motivatsioon“, mida viis läbi õppejõud Margus Ernits. Olles ühe korra kõrghariduse omandamist varem juba proovinud, oli mulle väga meeldivaks üllatuseks, kuivõrd oluliseks IT Kolledžis peetakse õpilaste motiveerimist. Minu eelmisel kogemusel Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas jäi sellest kõvasti vajaka. IT Kolledžis on suhtlemine ning õppetöö ülesehitus palju inimlikumad ning õpilasesõbralikumad, mis on suureks abiks õpingute edukaks sooritamiseks. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud. Näidati, et alles bakalaureusekraadi omandavad üliõpilased juba väga aktiivselt tegelevad suurte IT-alaste projektidega. Need jagunevad kahte valdkonda: tarkvaraarendus klientidele ning Help Desk. Neist mõlemas on võimalik teha praktikat, ning Lapikute tutvustaja kinnitab, et CV-s on see suur pluss ükskõik millisesse Eesti IT firmasse kandideerides.

Järgmise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> teemaks oli robootika ning häkkimine. Minu jaoks oli uus teadmine see, et häkkimine on süsteemi tundmaõppimine ja sügavalt süvenemine ükskõik millises valdkonnas, mitte tingimata arvutitega seotud. Nagu slaid hoiatas, olin seni häkkimise segi ajanud kräkkimisega. Robootikaklubi liikmed tegelevadki häkkimisega. Õppejõud tutvustas mitmesuguseid projekte ja võistlusi robootikavaldkonnas. Neist huvitavaim minu jaoks tundus IT Kolledži ja Kunstiakadeemia koostööprojekt „Trumm ja Kass“ – vaegkuuljatele mõeldud kassikujuline kõlar.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv stereotüüpidest IT maailmas. Nagu arvata võib, on suurimad stereotüübid seotud sooliste eelarvamustega. Üldiselt arvatakse, et IT alal tegutsevad mehed on kasimata oivikud, ning et naisterahvastel pole üldse IT-s eriti asja. Janika selgitas, miks need stereotüübid siiski oluliselt paika ei pea ning rääkis oma isiklikest kogemustest. Tema peamine tegevus ongi IT ja programmeerimise populariseerimine naisterahvaste seas. Tüdrukutele meeldib väga selline programmeerimiskeel nagu Ruby, mis on arendatud väga lihtsasti ja kiiresti õpitavaks. Janika tutvustas Ruby kogukonda ning üritusi ja kogukondi, mis ongi suunatud eelkõige naisterahvastele. Kokkuvõttes tõestas Janika, et IT vallas ei ole mehed ainsad tegijad ning tõi väga hästi välja programmeerimise loomingulise aspekti. Ta tsiteeris: „Kui sa ei loo asju, hakkavad sind defineerima sinu maitsed. See kitsendab suhtlusringkonda, seega loo!“.

Enamus külalisesinejaid on jätnud IT maailmast väga huvitava mulje. Viies loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> oli minu jaoks aga natuke igav, sest esitlus ei olnud kuigi sisukas ning kõneleja jutt oli üpriski veniv. Eelnevates loengutes osati väga hästi veenda, kuivõrd mitmekülgne ja põnev on infotehnoloogia valdkond. Carolyn Fischer jättis aga IT-ala töölisest väga kuiva mulje. Seejuures tõi ta aga välja midagi sellist, mida juba eelnevaltki oli rõhutatud. Nimelt on ühele IT-spetsialistile äärmiselt oluline omadus tunda ja kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme.

Kuues loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> oli testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengut pidas Kristjan Karmo, ning ta lükkas ümber levinud arvamuse, et testimine on midagi lihtsat, ning et seda võib teha igaüks. Selle müüdi kehtimatust kinnitab ka fakt, et mitte ühegi tarkvara testimine pole kunagi täiesti lõplik, vaid vigu jääb alati mingil määral sisse. Seejuures ongi oluline teada, et millised vead on üldse võimalikud. Siinkohal tsiteeris kõneleja kunagist Inglismaa poeeti nimega William Cowper: „Absence of proof is not proof of absence“. See tähendab, et kui puuduvad millegi kohta tõendid, siis see ei tõesta uuritava objekti või nähtuse olematust. Sestap peabki testija tundma testitavat süsteemi väga hästi.

Kursuse eelviimases loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> tehti juttu IT tööturust. Nagu eelnevates loenguteski oli välja toodud, on IT tööturg väga lai, mistõttu pole sel alal just kõige raskem löögile pääseda. Seetõttu on isegi suurtes firmades ebakompetentseid juhte ja töölisi. Kõneleja andis IT tudengi jaoks ühe äärmiselt olulise nõuande: hoida kitsast spetsialiseerumisest kaarega mööda. Pean seda soovitust väga tähtsaks, sest tahan isegi areneda võimalikult mitmekülgselt, õppida koguaeg juurde ning leida aina uusi võimalusi ja lahendusi. Olen seni näiteks Linuxiga üpriski vähe kokku puutunud, kuid nagu eelnevalteski loengutes rõhutati, on erinevate operatsioonisüsteemide tundmine IT vallas pea möödapääsmatu.

Viimase loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> peamisteks teemadeks oli suhtumine õppetöösse ning veebirakenduste turvalisus. Loengupidaja Elar Lang selgitas väga elavalt, miks on kohusetundlik suhtumine õppetöösse äärmiselt oluline, sest seeläbi kujuneb ka suhutmine töösse. Oma esimesel kokkupuutel IT-ga ei teadnud ma päris täpselt, kuivõrd vajalikud on matemaatilised ja füüsikalised teadmised, et olla arvestatav programmeerija. Õppisin seda üsna kiiresti, ning sellele viitas ka kõneleja. Puutusin juba gümnaasiumis ja põhikoolis kokku mõttega, et näiteks matemaatika on ebavajalik, sest arvatakse seda tulevases elus mitte vaja minevat. Juba siis sain aru, et eriti matemaatika on oluline mõtlemise ja loogika arendamiseks. Nüüd, omandades IT-alast kõrgharidust, tunnen veel enamgi matemaatika ja füüsika tähtsust.

Loengutes toodi välja mitmeid võimalusi IT-maailma käsitluseks. Üsna huvitav oli kuulata erinevate inimeste kogemusi ja nägemusi. Mina isiklikult pean suurimaks võluks IT juures seda, et arenemisruum on piiritu ning hea tahtmise ja pideva tegutsemise juures avanevad väljavaated kiiremini kui üheski teises valdkonnas.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri P5.4.4]</ref>

Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri P5.4.4]</ref>

Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri P5.4.4]</ref>

Kordusarvestusele registreerumine toimub ÕISis (akadeemilisel puhkusel olles tuleb esitada avaldus õppeosakonda).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.8]</ref>

Riigi-finantseeritaval õppekohal on järelarvestus tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.7]</ref>

Tasulise õppekoha järelarvestuse tasu kehtestatakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri P5.2.7]</ref>

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Esimesel õppeaastal võib akadeemilisele puhkusele minna lapse saamise, aja või asendusteenistuse, või tervislike põhjuste puhul. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri P6.1.3]</ref>

Akadeemilist puhkust saab taodelda avaldusega.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri P6.1.3]</ref>

Puhkuse maksimaalne aeg on kolm aastat (lapse saamise puhul).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.3]</ref>

Puhkuse lõpetamiseks esitatakse avaldus enne puhkusejärgse semestri punase joone päeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri P6.1.4]</ref>

Lapsehoolduspuhkusel viibiv üliõpilane saab deklareerida õppeaineid.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri P6.1.7]</ref>
Arvestusi ja eksameid võib sooritada puhkusel viibimise põhjusest olenemata.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri P6.1.7]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''

Kood: 10141425
Esimene semester (X = 2): 21 EAP
Teine semester (Y = 5): 24 EAP

Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada 9 EAP ulatuses. Esitatav arve on 450€.

=Viited=
<references />

Emardo: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)= Autor: Edward Mardo Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014 ==Essee== Inimene, kes…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö (NÄIDE)=
Autor: Edward Mardo

Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014

==Essee==

Inimene, kes pole varem kokku puutunud IT valdkonnaga ja/või selles tegutseva rahvaga, võib arvata, et IT inimesed on igavad ja endassetõmbunud nohikud. Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aineloengutes osaledes selgub aga, et ka IT vallas on väga elurõõmsad ning seltskondlikud noored inimesed, kes ei erinegi teistest nii väga.
Esimeses, tutvustavas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> oli rõhk õpingukorraldusel ning anti nõuandeid õppetöö edukaks sooritamiseks. Et tegemist on just IT Kolledžiga, siis pole ka kuigi imekspandav, et suur osa õppematerjalidest ning õpinguteks vajalikku infot on saadaval Wikis, ÕISis ja Moodle’s. See lihtsustab nii õppejõu kui ka üliõpilase tööd, seejuures ka nende omavahelist suhtlust ning soodustab üleüldist teadvustatust õpingutel toimuvast ja vajalikest tegevustest. Rõhutati korduvalt, et kõrghariduse omandamine üleüldiselt – ning IT valdkond seda enam – on väga õige valik tänapäeva noore inimese jaoks (Õppeosakonna juhata Inga Vau, loengu videosalvestuse esimesel minutil).
Teine loeng kandis pealkirja „Õppimine ja motivatsioon“, mida viis läbi õppejõud Margus Ernits. Olles ühe korra kõrghariduse omandamist varem juba proovinud, oli mulle väga meeldivaks üllatuseks, kuivõrd oluliseks IT Kolledžis peetakse õpilaste motiveerimist. Minu eelmisel kogemusel Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas jäi sellest kõvasti vajaka. IT Kolledžis on suhtlemine ning õppetöö ülesehitus palju inimlikumad ning õpilasesõbralikumad, mis on suureks abiks õpingute edukaks sooritamiseks. Loengu lõpus tutvustati TTÜ tarkvaraarendusklubi Lapikud. Näidati, et alles bakalaureusekraadi omandavad üliõpilased juba väga aktiivselt tegelevad suurte IT-alaste projektidega. Need jagunevad kahte valdkonda: tarkvaraarendus klientidele ning Help Desk. Neist mõlemas on võimalik teha praktikat, ning Lapikute tutvustaja kinnitab, et CV-s on see suur pluss ükskõik millisesse Eesti IT firmasse kandideerides (Lonegu videosalvestus, 1:18:00).
Järgmise loengu teemaks oli robootika ning häkkimine. Minu jaoks oli uus teadmine see, et häkkimine on süsteemi tundmaõppimine ja sügavalt süvenemine ükskõik millises valdkonnas, mitte tingimata arvutitega seotud (Õppejõud Margus Ernits, loengusalvestuse kümnendal minutil). Nagu slaid hoiatas, olin seni häkkimise segi ajanud kräkkimisega. Robootikaklubi liikmed tegelevadki häkkimisega. Õppejõud tutvustas mitmesuguseid projekte ja võistlusi robootikavaldkonnas. Neist huvitavaim minu jaoks tundus IT Kolledži ja Kunstiakadeemia koostööprojekt „Trumm ja Kass“ – vaegkuuljatele mõeldud kassikujuline kõlar (Loengu videosalvestuse alates 25:00).
Neljandas loengus rääkis Janika Liiv stereotüüpidest IT maailmas. Nagu arvata võib, on suurimad stereotüübid seotud sooliste eelarvamustega. Üldiselt arvatakse, et IT alal tegutsevad mehed on kasimata oivikud, ning et naisterahvastel pole üldse IT-s eriti asja. Janika selgitas, miks need stereotüübid siiski oluliselt paika ei pea ning rääkis oma isiklikest kogemustest. Tema peamine tegevus ongi IT ja programmeerimise populariseerimine naisterahvaste seas (Janika Liiv, loengu videosalvestus alates 11:11). Tüdrukutele meeldib väga selline programmeerimiskeel nagu Ruby, mis on arendatud väga lihtsasti ja kiiresti õpitavaks. Janika tutvustas Ruby kogukonda ning üritusi ja kogukondi, mis ongi suunatud eelkõige naisterahvastele. Kokkuvõttes tõestas Janika, et IT vallas ei ole mehed ainsad tegijad ning tõi väga hästi välja programmeerimise loomingulise aspekti. Ta tsiteeris: „Kui sa ei loo asju, hakkavad sind defineerima sinu maitsed. See kitsendab suhtlusringkonda, seega loo!“ (Why The Lucky Stiff, loengusalvestuse slaid 1:25:00).
Enamus külalisesinejaid on jätnud IT maailmast väga huvitava mulje. Viies loeng oli minu jaoks aga natuke igav, sest esitlus ei olnud kuigi sisukas ning kõneleja jutt oli üpriski veniv („IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“, viienda loengu salvestus). Eelnevates loengutes osati väga hästi veenda, kuivõrd mitmekülgne ja põnev on infotehnoloogia valdkond. Carolyn Fischer jättis aga IT-ala töölisest väga kuiva mulje. Seejuures tõi ta aga välja midagi sellist, mida juba eelnevaltki oli rõhutatud. Nimelt on ühele IT-spetsialistile äärmiselt oluline omadus tunda ja kasutada erinevaid operatsioonisüsteeme (Carolyn Fischer, loengu videosalvestus 59:45).
Kuues loeng oli testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Loengut pidas Kristjan Karmo, ning ta lükkas ümber levinud arvamuse, et testimine on midagi lihtsat, ning et seda võib teha igaüks (Kristjan Karmo, loengu videosalvestus 08:30). Selle müüdi kehtimatust kinnitab ka fakt, et mitte ühegi tarkvara testimine pole kunagi täiesti lõplik, vaid vigu jääb alati mingil määral sisse (Kristjan Karmo, loengu videosalvestus 35:45). Seejuures ongi oluline teada, et millised vead on üldse võimalikud. Siinkohal tsiteeris kõneleja kunagist Inglismaa poeeti nimega William Cowper: „Absence of proof is not proof of absence“. See tähendab, et kui puuduvad millegi kohta tõendid, siis see ei tõesta uuritava objekti või nähtuse olematust (Kristjan Karmo, loengu videosalvestus 36:10). Sestap peabki testija tundma testitavat süsteemi väga hästi.
Kursuse eelviimases loengus tehti juttu IT tööturust. Nagu eelnevates loenguteski oli välja toodud, on IT tööturg väga lai, mistõttu pole sel alal just kõige raskem löögile pääseda. Seetõttu on isegi suurtes firmades ebakompetentseid juhte ja töölisi (Andres Septer, loengu videosalvestus 12:25). Kõneleja andis IT tudengi jaoks ühe äärmiselt olulise nõuande: hoida kitsast spetsialiseerumisest kaarega mööda (Andres Septer, loengu videosalvestus 15:52). Pean seda soovitust väga tähtsaks, sest tahan isegi areneda võimalikult mitmekülgselt, õppida koguaeg juurde ning leida aina uusi võimalusi ja lahendusi. Olen seni näiteks Linuxiga üpriski vähe kokku puutunud, kuid nagu eelnevalteski loengutes rõhutati, on erinevate operatsioonisüsteemide tundmine IT vallas pea möödapääsmatu.
Viimase loengu peamisteks teemadeks oli suhtumine õppetöösse ning veebirakenduste turvalisus. Loengupidaja Elar Lang selgitas väga elavalt, miks on kohusetundlik suhtumine õppetöösse äärmiselt oluline, sest seeläbi kujuneb ka suhutmine töösse (Elar Lang, loengu videosalvestus). Oma esimesel kokkupuutel IT-ga ei teadnud ma päris täpselt, kuivõrd vajalikud on matemaatilised ja füüsikalised teadmised, et olla arvestatav programmeerija. Õppisin seda üsna kiiresti, ning sellele viitas ka kõneleja (Elar Lang, loengu videosalvestus 34:00). Puutusin juba gümnaasiumis ja põhikoolis kokku mõttega, et näiteks matemaatika on ebavajalik, sest arvatakse seda tulevases elus mitte vaja minevat. Juba siis sain aru, et eriti matemaatika on oluline mõtlemise ja loogika arendamiseks. Nüüd, omandades IT-alast kõrgharidust, tunnen veel enamgi matemaatika ja füüsika tähtsust.
Loengutes toodi välja mitmeid võimalusi IT-maailma käsitluseks. Üsna huvitav oli kuulata erinevate inimeste kogemusi ja nägemusi. Mina isiklikult pean suurimaks võluks IT juures seda, et arenemisruum on piiritu ning hea tahtmise ja pideva tegutsemise juures avanevad väljavaated kiiremini kui üheski teises valdkonnas.

Refereerimist saab teha '''<nowiki><ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref></nowiki>''' märgistega.

Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: '''<nowiki>==Notes==</nowiki>'''

Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt<ref>[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]</ref>.

==Notes==

Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki>

'''Vastus'''

Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''

Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...

=Viited=
<references />