ICO wiki - User contributions [en]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:23:32Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|-
| 1.5
| 09.01.12
| Vigade parandus
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserverina.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:22:43Z

Emarmor: /* dhdcp3-serveri installeerimine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|-
| 1.5
| 09.01.12
| Vigade parandus
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:21:20Z

Emarmor: /* Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|-
| 1.5
| 09.01.12
| Vigade parandus
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:20:03Z

Emarmor: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.1
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:18:18Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.53.21.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:17:57Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.53.21;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:16:39Z

Emarmor: /* Varundamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp3/ /etc/dhcp3/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:16:21Z

Emarmor: /* Varundamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp3/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:16:10Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:16:00Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:13:01Z

Emarmor: /* Kõige tüüpilisem konfiguratsioon */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2012-01-09T19:12:22Z

Emarmor: /* Kõige tüüpilisem konfiguratsioon */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.2;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-06T16:03:35Z

Emarmor: /* Erki Marmor AK11 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-06T16:03:20Z

Emarmor: /* Erki Marmor AK11 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-06T16:01:33Z

Emarmor: /* Klaid Mägi AK21 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-06T16:00:06Z

Emarmor: /* Klaid Mägi AK21 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-06T15:59:49Z

Emarmor: /* Klaid Mägi AK21 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Talk:OpenNMS installeerimine Debianile

2012-01-06T15:55:15Z

Emarmor: Created page with '*Sissejuhatus on napisõnaline, kuid kõik tähtis on öeldud. *Võtmete kasutamine hästi välja toodud. *Ülesehitus hea. Info leidmisega probleeme ei tekkinud. *Mõned tõlked…'

*Sissejuhatus on napisõnaline, kuid kõik tähtis on öeldud.
*Võtmete kasutamine hästi välja toodud.
*Ülesehitus hea. Info leidmisega probleeme ei tekkinud.
*Mõned tõlked on inglise keeles, kuigi võiks olla ära tõlgitud.
*Sisukord hästi üles ehitatud, leiab vajaliku üles.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Saab selgeks mis asi on OpenNMS ja kuidas seda kasutada.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,3
| Artikli tutvustus olemas, versioon on puudu.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,4
| Lühike sissejuhatus, aga ütleb täpselt ära millega tegu.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Viide kasutatud allikale on olemas.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Kõik teostamiseks vajalik on olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3,7
| Sisu on hea, võtab kokku vajaliku ja üleliigset juttu ei ole.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Peatükid on loogilises järjekorras.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0,7
| Mõnes kohas oli komavigu ja osad laused oleksid võinud lühemad olla.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,1
|
|-
|}

Retsenseeris: Erki Marmor AK21

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-05T17:39:39Z

Emarmor: /* Erki Marmor AK11 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-22T17:11:55Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-22T17:11:19Z

Emarmor: /* Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:58:57Z

Emarmor: /* Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Uuendamise lõpuni viimine
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:58:30Z

Emarmor: /* Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
| Parandused ja hetkel lõplik versioon
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:57:08Z

Emarmor: /* Kasutatud kirjandus */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud leheküljed==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:56:46Z

Emarmor: /* Kasutatud kirjandus */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud kirjandus==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server

http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:56:39Z

Emarmor: /* Varundamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Kasutatud kirjandus==

https://help.ubuntu.com/community/dhcp3-server
http://www.ubuntugeek.com/how-to-install-and-configure-dhcp-server-in-ubuntu-server.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:55:13Z

Emarmor: /* Varundamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:55:02Z

Emarmor: /* Taastamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:51:23Z

Emarmor: /* Varundamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir /etc/dhcp/backup/
cp /etc/dhcp/ /etc/dhcp/backup/dhcp_backup
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf</pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcpd status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcpd restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:50:17Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp/backup/>
cp /etc/dhcp/ </etc/dhcp/backup/dhcp_backup>
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcpd status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcpd restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:49:49Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp/backup/>
cp /etc/dhcp/ </etc/dhcp/backup/dhcp_backup>
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcpd status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcpd restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:49:22Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp/backup/>
cp /etc/dhcp/ </etc/dhcp/backup/dhcp_backup>
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcpd status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcpd restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T20:47:50Z

Emarmor: /* Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/isc-dhcp-server/'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp/backup/>
cp /etc/dhcp/ </etc/dhcp/backup/dhcp_backup>
cp /etc/dhcp/dhcpd.conf </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas.

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcpd status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcpd restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:51:37Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:CB:AA:2A:CD;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:49:38Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:cb:aa:2a:cd;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:48:39Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:cb:aa:2a:cd;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:48:10Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.53.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.53.20;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:cb:aa:2a:cd;
fixed-address 192.168.1.22;
}
}
</pre>

Sellise konfiguratsiooniga antakse arvutile nimega bla1 IP aadress 192.168.53.2 ja bla2-le 192.168.53.20. Lisaks saab printer1 endale kindla IP aadressi 192.168.1.22.

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:45:12Z

Emarmor: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth1
iface eth1 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:44:11Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=" "

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:43:58Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES=""

kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:43:38Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:43:01Z

Emarmor: /* Kõige tüüpilisem konfiguratsioon */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

Siinkohal antakse IP aadress kahes erinevas vahemikus: 192.168.53.10 - 192.168.53.100 ja 192.168.53.150 - 192.168.53.200.

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:41:28Z

Emarmor: /* Kõige tüüpilisem konfiguratsioon */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.53.2;
option domain-name "mydomain.example";

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.100;
range 192.168.53.150 192.168.53.200;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers 192.168.53.1;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:39:31Z

Emarmor: /* Kõige tüüpilisem konfiguratsioon */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/isc-dhcp-server</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:35:35Z

Emarmor: /* Kõige tüüpilisem konfiguratsioon */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server
</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:35:14Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server
</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

Seadete jõustumiseks on vajalik serverile restart teha:
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:32:45Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server
</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganisti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:31:34Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server
</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option routers 192.168.53.254;
option domain-name-servers 192.168.53.1, 192.168.53.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.53.10 192.168.53.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.53.10 - 192.168.53.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.53.255 broadcast aadressina, 192.168.53.254 gateway aadressina ning 192.168.53.1 ja 192.168.53.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>ddns-update-style none;
log-facility local7;

subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {

option routers 192.168.53.1;
option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.53.255;
option domain-name-servers 194.168.53.100;
option ntp-servers 192.168.53.1;
option netbios-name-servers 192.168.53.1;
option netbios-node-type 2;
default-lease-time 86400;
max-lease-time 86400;

host bla1 {
hardware ethernet DD:GH:DF:E5:F7:D7;
fixed-address 192.168.1.2;
}
host bla2 {
hardware ethernet 00:JJ:YU:38:AC:45;
fixed-address 192.168.1.20;
}
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid.

 
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:14:48Z

Emarmor: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server
</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.1..11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.1..255
network 192.168.1..0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.1.255;
option routers 192.168.1.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.1.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.1.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.1.10 192.168.1.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.1.10 - 192.168.1.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.1.255 broadcast aadressina, 192.168.1.254 gateway aadressina ning 192.168.1.1 ja 192.168.1.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.1.255;
option routers 192.168.1.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.1.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;
subnet 192.168.1.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.1.10 192.168.1.200;
}

host server1 {
hardware ethernet 00:1b:63:ef:db:54;
fixed-address 192.168.1.20;
}

host server2 {
hardware ethernet 00:0a:95:b4:d4:b0;
fixed-address 192.168.1.21;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:cb:aa:2a:cd;
fixed-address 192.168.1.22;
}

host printer2 {
hardware ethernet 00:0a:95:f5:8f:b3;
fixed-address 192.168.1.23;
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid. 
XX:XX:XX:XX:XX:XX esindab klient-masina MAC aadressi.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis

2011-11-15T19:13:38Z

Emarmor: /* DHCP serveri seadistamine */

=Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP)=

{| class="wikitable" border="1"
|-
! Versioon
! Kuupäev
! Muudatused
|-
| 0.1
| 10.11.09
| Loodud sisu struktuur
|-
| 0.2
| 23.11.09
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine
|-
| 0.3
| 24.11.09
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine
|-
| 0.4
| 01.12.09
| MAC aadressi piirang
|-
| 0.5
| 14.12.09
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine
|-
| 1.0
| 14.12.09
| Lõplik versioon
|-
| 1.1
| 15.12.09
| Viidud sisse parandused
|-
| 1.3
| 07.11.11
| Ubuntu Server 11.04 versiooniga ajakohastamine
|-
| 1.4
| 15.11.11
|
|}

'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra, Erki Marmor'''

'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''

==Sissejuhatus==

Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)

Peamised aadressid, mis DHCP server välja jagab on:

- IP-Aaddress ja Netmask

- DNS

- WINS

Lisaks on võimalik seadistada DHCP serverit välja jagama:

- Arvuti nime

- Domeeni nime

- Gateway

- Aja serverit

- Print serverit

Järgneva juhendi kasutamiseks peab administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama root õigusi server-masinas tarkvara installeerida ja peab saama hakkama Ubuntu serveri käsureal.

DHCP serveri kasutamise suurim pluss on see, et vajalike muudatuste tegemiseks ei pea igat klienti eraldi ümber seadistama. Piisab DHCP serveri ümberseadistamisest ja kõik klient-masinad saavad pärast järgmist võrguinfo küsimist endale uue seadistuse. Samuti lihtsustab DHCP serveri kasutamine uute arvutite võrku lisamist, sest ei ole tarvis kontrollida IP aadresside olemasolu vaid kõik toimib automaatselt.

Server saab jagada IP aadresse kahte moodi - lihtsalt IP aadresse välja jagades või vastavalt MAC aadressidele.
Esimene variant lubab IP aadressi andmist igale arvutile, mis võrku siseneb. Teisel puhul on vajalik eelnev MAC aadressi registreerimine DHCP serveris.

Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 11.04 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on juhendis süsteemi taastamiseks, varundamiseks ja testimiseks vajalik info. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat.

Juhend on testitud Ubuntu Server 11.04 versiooniga, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.

NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada.

==Nõuded süsteemile==

· Kaks arvutit, millest üks on klient ja teine on server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masinaga testime DHCP serveri korrasolekut.

· Serverile on installeeritud Ubuntu 11.10 server-versioon, kliendi masinas jookseb kas Ubuntu 11.10 Server või Desktop versioon.

· Serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama dhcp3-server.

· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server.

· Serveris on vajalik root õiguste omamine.

==dhdcp3-serveri installeerimine==

root õigustes sisestage:
<pre>apt-get install dhcp3-server
</pre>

Pärast installeerimist tuleb muuta konfiguratsioonifaili ''/etc/dhcp3/dhcpd.conf'' nii, et antud DHCP server sobiks teie isiklike vajadustega.

Konfiguratsioonifaili ''/etc/default/dhcp3-server'' kaudu tuleb määrata ära võrguliides, mille kaudu teenust välja jagama hakata.
Tavaliselt on selleks eth0.

==Kõige tüüpilisem konfiguratsioon==

Kõige tihemini läheb sul vaja DHCP serveril IP aadresside jagamist suvalises järjekorras.
Sellejaoks sisesta:

<pre>nano -w /etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

<pre># Sample /etc/dhcpd.conf
# (add your comments here)
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;
option subnet-mask <255.255.255.0>;
option broadcast-address <192.168.1.255>;
option routers <192.168.1.254>;
option domain-name-servers <192.168.1.1>, <192.168.1.2>;
option domain-name "<mydomain.example>";

subnet <192.168.1.0> netmask <255.255.255.0> {
range <192.168.1.10> <192.168.1.100>;
range <192.168.1.150> <192.168.1.200>;
}
</pre>

Sellejaoks, et ka Windows operatsioonisüsteem sellest serverilt IP saaks tuleb sisestada:

<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server
</pre>

<pre>option netbios-name-servers <192.168.1.1>;
</pre>

==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==

Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili: /etc/network/interfaces

Muudatuste tegemiseks avage see programmiga nano:
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre>

Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet dhcp</pre>

Faili lisada järgnevad read:
<pre>
auto eth0
iface eth0 inet static
name Ethernet alias LAN card
address 192.168.53.11
netmask 255.255.255.0
broadcast 192.168.53.255
network 192.168.53.0 </pre>

Võrguliides tuleks nüüd uuesti käivitada, et muudatused jõustuksid:
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre>

NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgneva seadistustega.

==DHCP serveri seadistamine==
Sellejaoks, et DHCP server toimiks õige võrguliidese kaudu on vaja muuta faili:
<pre>nano -w /etc/default/dhcp3-server</pre>

muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0"
kirjuta jutumärkide vahele võrguliides, mida DHCP server kasutama hakkab, näiteks: INTERFACES="eth1"

Järgmiseks tee konfiguratsioonifailist tagavarakoopia sisestades:
<pre>cp /etc/dhcp/dhcpd.conf /etc/dhcp/dhcpd_backup.conf</pre>

Esimene meetod: IP aadresside jagamine kõigile soovijatele:

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>
default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 192.168.53.0;
option broadcast-address 192.168.1.255;
option routers 192.168.1.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.1.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;

subnet 192.168.1.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.1.10 192.168.1.200;
}
</pre>

Selle seadistuse tulemusena annab DHCP server klient masinale IP aadressi vahemikus 192.168.1.10 - 192.168.1.200. Server väljastab IP aadressi 600 sekundiks, v.a. juhul, kui klient masin seda ise pikemaks ajaks ei küsi. Maksimaalselt jagatakse kliendile IP aadressi välja 7200 sekundiks. Lisaks annab server kliendile infot, et ta kasutaks aadressi 255.255.255.0 subnet maskina, 192.168.1.255 broadcast aadressina, 192.168.1.254 gateway aadressina ning 192.168.1.1 ja 192.168.1.2 aadresse nimeserveriks.

Teine meetod: MAC aadressi baasil IP välja jagamine

<pre>nano -w /etc/dhcp/dhcpd.conf</pre>

<pre>default-lease-time 600;
max-lease-time 7200;

option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.1.255;
option routers 192.168.1.254;
option domain-name-servers 192.168.1.1, 192.168.1.2;
option domain-name “yourdomainname.com”;
subnet 192.168.1.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.1.10 192.168.1.200;
}

host server1 {
hardware ethernet 00:1b:63:ef:db:54;
fixed-address 192.168.1.20;
}

host server2 {
hardware ethernet 00:0a:95:b4:d4:b0;
fixed-address 192.168.1.21;
}

host printer1 {
hardware ethernet 00:16:cb:aa:2a:cd;
fixed-address 192.168.1.22;
}

host printer2 {
hardware ethernet 00:0a:95:f5:8f:b3;
fixed-address 192.168.1.23;
}
</pre>

NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Sisesta konfiguratsiooni sobivad aadressid. 
XX:XX:XX:XX:XX:XX esindab klient-masina MAC aadressi.

Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted:

· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server.

· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele.

· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga.

· option domain-name – Sisemise domeeni nimi.

· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele.

· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.

· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks

· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d

Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed.

restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre>

==DHCP logifaili seadistamine==
<pre>
cd /var/log
touch dhcpd-server.log
chown syslog:adm dhcpd-server.log
nano /etc/syslog.conf
</pre>
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu:
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre>

muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre>

==Varundamine==
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine.

<pre>
mkdir </etc/dhcp3/backup/>
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup>
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre>

Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!

kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest:
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log

</pre>

==Testimine==
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist

==Taastamine==
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses.
· Kontrolli DHCP serveri olekut
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre>
· restardi DHCP serverit
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre>
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.
<pre>apt-cache policy dhcp3-server
sudo apt-get install dhcp3-server</pre>
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre>
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded

<pre>
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf
</pre>

==Labori läbiviimiseks vajalik==
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! 
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. 
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]

Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: 
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre>
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti.

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]