https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Emolder 2026-06-21T05:28:08Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:BoxMania&diff=84497 2014-12-23T19:30:30Z

<p>Emolder: /* Logi */</p> <hr /> <div>=Meeskond=<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Maanus Indov<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Märt Lõhmus<br /> *Kaarel Kelk<br /> *Eleri Mölder<br /> <br /> =Idee=<br /> <br /> Mängus idee on koguda raha, et võimalikult kõrgelt alla hüpata. Raha eest saab osta kaste, millest saab ehitada kõrgema platvormi, kust alla hüpata.<br /> <br /> MVP:<br /> <br /> [[File:Boxmania.jpg|200px]]<br /> <br /> *Start menüü<br /> *3 kasti (trepina)<br /> *võimalik üles hüpata<br /> *võimalik alla hüpata, olenevalt kõrgusest teenib raha<br /> *restart<br /> <br /> Järgmised sammud:<br /> *Pood, et osta juurde kaste<br /> *kastide paigutamine<br /> <br /> Next:<br /> *Kastide tüübid, &quot;puidust kastid&quot; purunevad kui liiga suur raskus peal on<br /> *Alla kukkudes gravitatsioon ja kiirendus.<br /> <br /> =Tehnoloogia=<br /> <br /> Luua Unityga mäng windowsile kasutades C# programmeerimiskeelt. Unity on mitmekülgne 3D/2D mängu arenduskeskkond, millesse on integreeritud kõik vajalikud tööriistad mängu loomiseks. Mänguloomine kujutab endast väga head õppimisvõimalust. Meie meeskonna eesmärgiks on saada ülevaade mänguloomise protsessist, ning arendada meeskonnatöö oskust.<br /> <br /> <br /> <br /> Loe lähemalt: [http://unity3d.com/ Unity3D]<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> <br /> Valisime oma C# kodutööks mänguloomise unity abil. Leidsime, et mängu loomine nõuab laialdasi teadmisi, ning oskusi. Mänguloomine kujutab endast väga head õppimisvõimalust. Meie meeskonna eesmärgiks on saada ülevaade mänguloomise protsessist, ning arendada meeskonnatöö oskust. Lisaks on mängimine lõbus nii meile kui ka teistele tudengitele. Meie peamiseks missiooniks on pakkuda kasutajatele lõbusat, ning kaasahaaravat elamust meie loodud mängust.<br /> <br /> =Rakenduse sisu=<br /> <br /> Meie mängu nimeks on BoxMania. BoxMania on uus enneolematu 2D põhinev mäng, mille me loome algselt Microsoft Windows operatsiooni süsteemile, kuid hiljem on plaan muuta mäng ka kättesaadavaks erinevatel platvormidel. Mängus peab mängija kasutama loogilist ning arendavat mõtlemist, et mängus olla võimalikult edukas ning ületada teisi oma punktiskooriga. <br /> <br /> Avades rakenduse tuleb mängijal ära täita kaks välja, kus ta registreerib enda kasutajatunnuse ja personaalse salasõna. Personaalse salasõna ning kasutaja tunnuse pikkus peab olema vahemikus 4-25 tähemärki. Mängu alguses on mängijal 3 samat tüüpi puidust kasti. Mängu arenedes on võimalik mängijal teenitud virtuaalse raha eest juurde hankida mitmeid erinevaid kaste erinevate raskuste, vastupidavuse, ning funktsionaalsusega. Kastide tüübid, mis on kättesaadavad kõigile, kindla mängu raha summa eest:<br /> *Puidust<br /> *Savist<br /> *Kivist<br /> *Plastikust<br /> *Süsinikust<br /> *Titaaniumist<br /> *Kullast<br /> *Teemandist<br /> *plaatina<br /> *Osmium<br /> *Iriidiumi <br /> <br /> Mängija peab ehitama endale tee kastidest võimalikult kõrgele nii, et tal oleks võimalik sinna ülesse ronida.Mängija ehitatud tee peab olema kooskõlastatud ka füüsika seadustega. Kõikidel kastidel on olemas kindel vastupidavus aste. Asetades raskema kasti kergema kasti peale puruneb kergem kast, ning mängija kaotab kasti kui ka selle kasti peale kulutatud virtuaalse raha. Kui mängija on saavutanud oma olemasolevate ressurssidega võimalikult kõrge &quot;trepi&quot;. Kastide otsas olles tuleb mängijal sealt alla hüpata, et teenida virtuaalset mänguraha. Teenitava raha suurus sõltub sellest, kui kõrgelt mängija kastide otsast alla hüppab. Teenitud virtuaalse raha eest, mille on mängija välja teeninud oma suurepärase hüppega, on võimalik osta juurde erinevaid tüüpe kaste, ning neid ära kasutades arendada enda treppi. Mängijal on võimalik võrrelda ennast teiste mängijatega vastavalt olemasoleva virtuaalse raha põhjal. Kasutajad saavad ennast võrrelda oma sõpradega otsides kindlat kasutajanime edetabelist. Lisaks kõigele eelnevale on võimalik kasutajal oma mängu lihtsustada ostes virtuaalse raha eest boonuseid ja kaste. Kasutaja mängu staatus salvestatakse andmebaasi.<br /> <br /> <br /> == Pood ==<br /> <br /> Rakenduses on võimalik mängijal külastada ka poodi, kust saab mängija soetada omale erinevaid uusi produkte mängu hõlpsustamiseks. Mängija saab poest osta mitmeid erinevaid kaste ning mängimist soodustavaid tegureid. Mängijal on poes kasutamiseks virtuaalne raha, mille ta on eelnevalt teeninud kastide otsast alla hüpates. Kasutaja saab osta endale näiteks &quot;Portali&quot;, mida kasutades on võimalik kasutajal lisada oma kastide otsa sihtkoht, kuhu on võimalik tal kiiresti algusest teleporteerida. Veel on võimalik mängijal juurde osta topelt hüpe, mida on mängijal võimalik kasutada kindel arv kordi, mida on võimalik alati juurde osta.<br /> <br /> =Must have=<br /> <br /> *Andmebaas<br /> *Klaviatuuri kasutamine<br /> *X-box kontrolleri kasutamine<br /> *Menüü<br /> *Logi võimalus<br /> *Mängija skoor<br /> *Heliefektid<br /> <br /> =Nice to have=<br /> <br /> *Päris rahaga mängu sisesed ostud<br /> *Erinevad platvormid<br /> *Erinevate kujunduste ostmine<br /> *Kukkumiste ''replay''<br /> <br /> =Eeldatav algjärgus produkt=<br /> [[File:Boxmanialogin.jpg|200px]]<br /> [[File:Boxmania actual small.jpg|200px]]<br /> [[File:Boxmaniashop.jpg|200px]]<br /> [[File:Placenewbox.jpg|200px]]<br /> <br /> =Logi=<br /> Esimene kohtumine. Esimest korda said BoxMania liikmed kokku arutlemaks idee üle. Idee valmis sai pandud see ülesse wikipediasse. Projektijuhiks sai Maanus. Blogi ei hakatud pidama. Tiimi idee pandi ülesse wikipediasse. <br /> <br /> Teine kohtumine. Teisel kohtumisel lugesime teiste ideid ning valisime retsenseerimiseks Pizzafly. Retsensiooni panime ülesse wikipediasse. <br /> <br /> Kolmas kohtumine. Analüüs. Rääkisime paremini läbi, mida meie mäng hakkab endast ettekujutama. Ning arutasime, mis võiks olla probleemiks.<br /> Edasised kohtumised. Edasistel kohtumistel arendati edasi projekti. Prototüüpi sai valmis novembri lõpuks, suures osas tänu kolmele super liikmele. <br /> <br /> Peale novembrised kohtumised. Vaikselt liikudes lõpptähtaja poole toimub arendamise töö. Igal liikmel oli omad ülesanded, mida jagasime trello kaudu. Kus sai näha, mis ülesanded on täitmata, ning millised on täidetud. Kogunemistel vahetasime tehtud töid ning vaatasime üle, mis veel teha vaja on. <br /> <br /> Suureks probleemiks ja takistuseks on teel unity framework, millega töötamine nõuab väheke aega arusaamaks millega on tegu. Kuigi Unityl on tehtud programmeerija jaoks lihtsaks, on seal siiski ka palju vigu. Suurim viga mis meiejaoks seal on saanud, ning mis on enamik aja meist ka röövinud oli rigidBody collider. Ehk kastid hüppasid ja vajusid üksteise sisse, üksteise peale kukkudes ei jäänud nad seisma. Ka mängija - kasti collisionit oleme ise pidanud ümber kirjutama, sest sealgi toimub vahest midagi väga imelikku.<br /> Suur Unity miinus on ka andmebaasi andmete kirjutamisega, ning sealt andmete saamimsega.</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:BoxMania&diff=84496 2014-12-23T19:29:17Z

<p>Emolder: </p> <hr /> <div>=Meeskond=<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Maanus Indov<br /> *Mait Roosvalt<br /> *Märt Lõhmus<br /> *Kaarel Kelk<br /> *Eleri Mölder<br /> <br /> =Idee=<br /> <br /> Mängus idee on koguda raha, et võimalikult kõrgelt alla hüpata. Raha eest saab osta kaste, millest saab ehitada kõrgema platvormi, kust alla hüpata.<br /> <br /> MVP:<br /> <br /> [[File:Boxmania.jpg|200px]]<br /> <br /> *Start menüü<br /> *3 kasti (trepina)<br /> *võimalik üles hüpata<br /> *võimalik alla hüpata, olenevalt kõrgusest teenib raha<br /> *restart<br /> <br /> Järgmised sammud:<br /> *Pood, et osta juurde kaste<br /> *kastide paigutamine<br /> <br /> Next:<br /> *Kastide tüübid, &quot;puidust kastid&quot; purunevad kui liiga suur raskus peal on<br /> *Alla kukkudes gravitatsioon ja kiirendus.<br /> <br /> =Tehnoloogia=<br /> <br /> Luua Unityga mäng windowsile kasutades C# programmeerimiskeelt. Unity on mitmekülgne 3D/2D mängu arenduskeskkond, millesse on integreeritud kõik vajalikud tööriistad mängu loomiseks. Mänguloomine kujutab endast väga head õppimisvõimalust. Meie meeskonna eesmärgiks on saada ülevaade mänguloomise protsessist, ning arendada meeskonnatöö oskust.<br /> <br /> <br /> <br /> Loe lähemalt: [http://unity3d.com/ Unity3D]<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> <br /> Valisime oma C# kodutööks mänguloomise unity abil. Leidsime, et mängu loomine nõuab laialdasi teadmisi, ning oskusi. Mänguloomine kujutab endast väga head õppimisvõimalust. Meie meeskonna eesmärgiks on saada ülevaade mänguloomise protsessist, ning arendada meeskonnatöö oskust. Lisaks on mängimine lõbus nii meile kui ka teistele tudengitele. Meie peamiseks missiooniks on pakkuda kasutajatele lõbusat, ning kaasahaaravat elamust meie loodud mängust.<br /> <br /> =Rakenduse sisu=<br /> <br /> Meie mängu nimeks on BoxMania. BoxMania on uus enneolematu 2D põhinev mäng, mille me loome algselt Microsoft Windows operatsiooni süsteemile, kuid hiljem on plaan muuta mäng ka kättesaadavaks erinevatel platvormidel. Mängus peab mängija kasutama loogilist ning arendavat mõtlemist, et mängus olla võimalikult edukas ning ületada teisi oma punktiskooriga. <br /> <br /> Avades rakenduse tuleb mängijal ära täita kaks välja, kus ta registreerib enda kasutajatunnuse ja personaalse salasõna. Personaalse salasõna ning kasutaja tunnuse pikkus peab olema vahemikus 4-25 tähemärki. Mängu alguses on mängijal 3 samat tüüpi puidust kasti. Mängu arenedes on võimalik mängijal teenitud virtuaalse raha eest juurde hankida mitmeid erinevaid kaste erinevate raskuste, vastupidavuse, ning funktsionaalsusega. Kastide tüübid, mis on kättesaadavad kõigile, kindla mängu raha summa eest:<br /> *Puidust<br /> *Savist<br /> *Kivist<br /> *Plastikust<br /> *Süsinikust<br /> *Titaaniumist<br /> *Kullast<br /> *Teemandist<br /> *plaatina<br /> *Osmium<br /> *Iriidiumi <br /> <br /> Mängija peab ehitama endale tee kastidest võimalikult kõrgele nii, et tal oleks võimalik sinna ülesse ronida.Mängija ehitatud tee peab olema kooskõlastatud ka füüsika seadustega. Kõikidel kastidel on olemas kindel vastupidavus aste. Asetades raskema kasti kergema kasti peale puruneb kergem kast, ning mängija kaotab kasti kui ka selle kasti peale kulutatud virtuaalse raha. Kui mängija on saavutanud oma olemasolevate ressurssidega võimalikult kõrge &quot;trepi&quot;. Kastide otsas olles tuleb mängijal sealt alla hüpata, et teenida virtuaalset mänguraha. Teenitava raha suurus sõltub sellest, kui kõrgelt mängija kastide otsast alla hüppab. Teenitud virtuaalse raha eest, mille on mängija välja teeninud oma suurepärase hüppega, on võimalik osta juurde erinevaid tüüpe kaste, ning neid ära kasutades arendada enda treppi. Mängijal on võimalik võrrelda ennast teiste mängijatega vastavalt olemasoleva virtuaalse raha põhjal. Kasutajad saavad ennast võrrelda oma sõpradega otsides kindlat kasutajanime edetabelist. Lisaks kõigele eelnevale on võimalik kasutajal oma mängu lihtsustada ostes virtuaalse raha eest boonuseid ja kaste. Kasutaja mängu staatus salvestatakse andmebaasi.<br /> <br /> <br /> == Pood ==<br /> <br /> Rakenduses on võimalik mängijal külastada ka poodi, kust saab mängija soetada omale erinevaid uusi produkte mängu hõlpsustamiseks. Mängija saab poest osta mitmeid erinevaid kaste ning mängimist soodustavaid tegureid. Mängijal on poes kasutamiseks virtuaalne raha, mille ta on eelnevalt teeninud kastide otsast alla hüpates. Kasutaja saab osta endale näiteks &quot;Portali&quot;, mida kasutades on võimalik kasutajal lisada oma kastide otsa sihtkoht, kuhu on võimalik tal kiiresti algusest teleporteerida. Veel on võimalik mängijal juurde osta topelt hüpe, mida on mängijal võimalik kasutada kindel arv kordi, mida on võimalik alati juurde osta.<br /> <br /> =Must have=<br /> <br /> *Andmebaas<br /> *Klaviatuuri kasutamine<br /> *X-box kontrolleri kasutamine<br /> *Menüü<br /> *Logi võimalus<br /> *Mängija skoor<br /> *Heliefektid<br /> <br /> =Nice to have=<br /> <br /> *Päris rahaga mängu sisesed ostud<br /> *Erinevad platvormid<br /> *Erinevate kujunduste ostmine<br /> *Kukkumiste ''replay''<br /> <br /> =Eeldatav algjärgus produkt=<br /> [[File:Boxmanialogin.jpg|200px]]<br /> [[File:Boxmania actual small.jpg|200px]]<br /> [[File:Boxmaniashop.jpg|200px]]<br /> [[File:Placenewbox.jpg|200px]]<br /> <br /> =Logi=<br /> Esimene kohtumine. Esimest korda said BoxMania liikmed kokku arutlemaks idee üle. Idee valmis sai pandud see ülesse wikipediasse. Projektijuhiks sai Maanus. Blogi ei hakatud pidama. Tiimi idee pandi ülesse wikipediasse. <br /> Teine kohtumine. Teisel kohtumisel lugesime teiste ideid ning valisime retsenseerimiseks Pizzafly. Retsensiooni panime ülesse wikipediasse. <br /> Kolmas kohtumine. Analüüs. Rääkisime paremini läbi, mida meie mäng hakkab endast ettekujutama. Ning arutasime, mis võiks olla probleemiks.<br /> Edasised kohtumised. Edasistel kohtumistel arendati edasi projekti. Prototüüpi sai valmis novembri lõpuks, suures osas tänu kolmele super liikmele. <br /> Peale novembrised kohtumised. Vaikselt liikudes lõpptähtaja poole toimub arendamise töö. Igal liikmel oli omad ülesanded, mida jagasime trello kaudu. Kus sai näha, mis ülesanded on täitmata, ning millised on täidetud. Kogunemistel vahetasime tehtud töid ning vaatasime üle, mis veel teha vaja on. <br /> <br /> Suureks probleemiks ja takistuseks on teel unity framework, millega töötamine nõuab väheke aega arusaamaks millega on tegu. Kuigi Unityl on tehtud programmeerija jaoks lihtsaks, on seal siiski ka palju vigu. Suurim viga mis meiejaoks seal on saanud, ning mis on enamik aja meist ka röövinud oli rigidBody collider. Ehk kastid hüppasid ja vajusid üksteise sisse, üksteise peale kukkudes ei jäänud nad seisma. Ka mängija - kasti collisionit oleme ise pidanud ümber kirjutama, sest sealgi toimub vahest midagi väga imelikku.<br /> Suur Unity miinus on ka andmebaasi andmete kirjutamisega, ning sealt andmete saamimsega.</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66677 2013-10-24T11:24:26Z

<p>Emolder: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8]<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 9]<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva.[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus 1] VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> 11. Vastused korduma kippuvatele küsimustele, http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/, 24.10.2013<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66673 2013-10-24T11:23:40Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8]<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ punkt 9]<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva.[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus 1] VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66672 2013-10-24T11:23:18Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8]<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva.[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus 1] VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66663 2013-10-24T11:19:53Z

<p>Emolder: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8]<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva.[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus 1] VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66662 2013-10-24T11:19:28Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8]<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva.[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus 1] VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> <br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66660 2013-10-24T11:18:59Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema? Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitearvkorr 5.2.8]<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> <br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66657 2013-10-24T11:17:08Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arv 5.4.4]<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuga, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> <br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66652 2013-10-24T11:15:24Z

<p>Emolder: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud just selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen, ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaarainete poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega avardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on populaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> <br /> „Life is an Attitude” loengu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> <br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66648 2013-10-24T11:10:21Z

<p>Emolder: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> <br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> <br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> <br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> <br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> <br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> <br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> <br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> <br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66646 2013-10-24T11:10:06Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66644 2013-10-24T11:09:57Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval(RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> <br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66641 2013-10-24T11:08:39Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> <br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> <br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> <br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> <br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]<br /> <br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66640 2013-10-24T11:07:53Z

<p>Emolder: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ 5.] Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> X= 23; Y= 26<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> Igas semestris peab olema täidetud vähemalt 27 EAP-d, et ei peaks maksma. Aastas teeb see kokku 54 EAP-d. <br /> X+Y= 23 + 26 = 49. 54 - 49 = 5 (EAP). <br /> <br /> Hüvitamise määr on 50 eurot 1 EAP, ehk 5 * 50 = 250 eurot peab maksma.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66616 2013-10-24T11:01:37Z

<p>Emolder: /* =Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ 5.] Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66612 2013-10-24T11:00:22Z

<p>Emolder: /* Vastus */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ 5.] Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.<br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta.<br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Emolder&diff=66610 2013-10-24T10:59:48Z

<p>Emolder: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt; Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 ==Essee== Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie…&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Eleri Mölder&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustuse aine oli märkamatult ka meie esimene loeng sellel kooliteel. Ainest ma oodata ise väga midagi ei osanud, sest nimi tundus veidi liiga kahtlane ja jättis pigem mulje nagu meile hakatakse tutvustama, mis asi see kool ikkagist on. Aga peale teist loengut sain aru, et olin rängalt eksinud ja ees ootas hoopis huvitav loengute seeria. <br /> <br /> Esimene loeng oli vastav kõige rohkem pealkirjale. Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi, loengus „Õppekorraldus ja sisekord” tutvustasid meile süsteemi millesse me äsja astunud olime. Enam jäi kõlama mulle endale Inga Vau sõnad, et peaksime pöörama ka rohkem tähelepanu teooriale mitte ainult praktilistele oskustele, sest seda see kool ka kõige rohkem pakub. Sel samal põhjusel olin ka mina valinud selle kooli – saaks ometi ise ka midagi teha, mitte päevast päeva käia kuivades loengutes, õppida teooriat ja lihtsalt omada teadmisi asjadest ja mitte reaalseid oskuseid. Nüüd peale veidi aega juba siin koolis olles näen, et see teooria osa mida meil pakutakse on üllatavalt väike võrreldes minu teise omandatava kraadiga, ei tohiks olla raske kõigil seda ka omandada. Lisaks räägiti meile seadusandlikust raamistikust, määrustest ja loomulikult soovitati läbi lugeda ÕKE. Nagu eelnevalt maininud olen ei ole tegemist minu esimeste õpingutega ja ÕKE on selge juba ammu, kuid see aasta oli tulnud palju muudatusi sisse, ning hea oli, et need toodi ka antud loengus välja.<br /> <br /> Teise loengu „Õppimine ja motivatsioon”, pidas meile Margus Ernits. Teemaks oli õppetöö, eetika, motivatsioon ja nõuanded mida me võiks järgida õppides. Meid ergutati õppejõududele märku andma kui me midagi aru ei saa, mis minu kui tudengi puhul on alati tore kuulda, et küsimused oodatud on. Veidi võttis muigama mõte, et õpilased üldiselt väldivad reaalaineid ja meie vähem kuna muidu me ei oleks siin koolis. Kui ma kunagi gümnaasiumi lõpetades mõtlesin, mida täpsemalt edasi teha võtsin ma IT oma plaanidest just sellepärast välja, et kartsin matemaatikat ja füüsikat. Aga teed tõid ikka siia ja nüüd näen, et kõik on tehtav – isegi minule, kes on humanitaar poolest tugevam. Kõige rohkem mõjus aga mõte, et nokitsemine tuleb ette võtta juba siis kui midagi ei oska, sest praktiline tegevus viib edasi. Samuti et ei tohi karta rumala mulje jätmist. Nii lõpetasin ma robootika klubis ja olen kahe kuuga kokku puutunud nii mõnegi sellise asjaga, millest ma varem oleks kaarega mööda kõndinud. Nii, et minu puhul täitis see loeng vast kõige rohkem oma eesmärki.<br /> <br /> Järgneva loengu pidas Linnar Viik, mis kandis nime „Innovatsioon olemus ja juhtimine.”. Vaadates loengu pealkirja ei osanud ma sellest absoluutselt midagi oodata. Kohale rühkides hommikul 8.15 loenguks leidsin eest energiast pakatava loengupidaja, mis tegi kuulamise lihtsamaks. Minu silmis on innovatsioon olnud alati midagi uut või areng millegi uue poole – vähemalt nii olen mina selle varasemalt oma peas lahti mõtestanud. Linnar Viik tõi aga välja, et innovatsioon on lihtsalt uue idee kasutusele võtmine seal, kus seda varasemalt kasutatud ei ole. Seega arvardas antud loeng veidi rohkem minu nägemust ja mõttemaailma arengu suunas. Eriti meeldisid antud loengu puhul elust toodud lihtsad näited.<br /> <br /> Tarmo Randeli poolt peetud loeng „IT-profid küberpättide vastu!” oli teistmoodi huvitav. Loengu põhiteemaks oli küberkuritegevus ja siingi loengus toodi meile huvitavaid päris elust toodud näiteid, mida on tehtud. Omandasin selles loengus nii mõnegi uue teadmise, millele varem ei olnud nii hoolikalt tähelepanu pööranud.<br /> <br /> Viies loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis”, mille pidas Andres Käver oli omapärane. Loomulikult oli tore, et esinejaks oli enda kooli vilistlane, seega sai ta meid hoiatada raskemate ainete eest ja rääkida omadest kogemustest. Kuid siiski jäi veidi häirima mõte, et kui nüüd matemaatikat ei saa A-d võib kohe seada sammud kuhugile mujale. Loomulikult on matemaatika ja kõik muud loogikaga seotud ained olulised, aga ma näen, et hinded tihti ei pruugi näidata reaalseid teadmisi, mis inimene on omandanud. Loengupidajast õhkas üldiselt veidi üleolekut. <br /> Järgmiseks oli Erki Naumansi ja Jüri Gavrilenkovi loeng „Skype NOC Monitoring”. Antud loengute seeriast oli see vast minu jaoks kõige vähem huvitavam. Võib-olla eelkõige sellepärast, et eelnevad loengud olid suunatud veidi rohkem meile. Mehed rääkisid meile monitooringus ja selle näol tundub tegemist olevat ühe väga keerulise teemaga. Loengu pidajate plussiks võib kindlasti lugeda seda, et üritati ettekannet teha huvitavamaks piltidega, mis hetkel on polpulaarsed internetis. <br /> <br /> Ats Albre ja Helen Piirsalu loenguga „Kuidas saada superstaariks?” tutvustasid meile Nortali ja suveülikooli, mis tundus huvitav. Rõõmustav oli kuulda Ats Albre soovitust, et kohe peale esimest aastat võib selline asi olla pigem liiga raske. Seda on meile varemgi korratud, et ärge minge kohe tööle ja keskenduge õpingutele, kuid seda on palju mõistvam kuulda inimese käes, kes selle ise alles läbi teinud on.<br /> „Life is an Attitude” loenu pidas meile Merle Liisu Lindma. Selle loengu eesmärk oli meid panna mõtlema, kes me oleme ja kuhu me tahame jõuda ning mida me näeme ootamas enda tulevikus. Kui mõelda, kus mina näen end 10 aasta pärast ei oska ma midagi kosta, kuid näen tugevalt lähi aastate plaane. Kuid olen juba ära õppinud, et plaanid muutuvad nii samuti nagu muutuvad minu soovid. Kõlama jäi mõte, et rohkem peaks seisma ise enda eest ja mitte sammuma halli massina, kuid veidi hapuna kostus minu arvates mitu korda läbi, et naised ei seisa enda eest, mis mina ei arva, et oleks enam tõsi.<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengute seeria oli huvitav ja hea vaheldus tavalistele ainetele. Meeldiv oli kuulata inimesi rääkimas oma kogemustest ja oma nägemustest. Samuti võib kiita kõiki esinejaid heade loengute eest. <br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> 1. Kaua on võimalik arvestust järgi teha? Kordusarvestuse tegemisele on õigus kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani.<br /> 2. Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kokku peab leppima antud aine õppejõuda, kellega peab kordusarvestuse tegema. Õppejõud määrab tähtaja, mis kooskõlastatakse õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<br /> 3. Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi süsteemi.<br /> 4. Mis on tähtajad? Eksami ja registreerimise vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.<br /> 5. Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? RF kohal olevale isikule on tasulised. See määratakse ära rektori käskkirjaga. Õppeaastal 2013/2014 on selleks 20 eurot.[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]<br /> 6. Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal? OF kohale on tasuta. <br /> <br /> ===Küsimus 4=== <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ===Vastus===<br /> <br /> VÕTAga arvestamiseks on vaja esitada taotlus ÕISis vähemalt 10 päeva enne antud semestri punase joone tähtpäeva. VÕTA kaugu saadud EAP-d lähevad arvesse õppekava täitmisel aga mitte antud semestri õppekoormuse täitmisesse.<br /> <br /> ===Kasutatud allikad==<br /> 1. Inga Vau, Indrek Rokk, Merle Varendi, Õppekorraldus ja sisekord, loeng 28.08.2013 <br /> 2. Margus Ernits, Õppimine ja motivatsioon, loeng 05.09.2013<br /> 3. Linnar Viik, Innovatsiooni olemus ja juhtimine, loeng 12.09.2013<br /> 4. Tarmo Randel, IT-profid küberpättide vastu!, loeng 19.09.2013<br /> 5. Andres Käver, Elufilosoofia ja IT Eestis, loeng 26.09.2013<br /> 6. Erki Naumanis ja Jüri Gavrilenkov, Skype NOC Monitoring, loeng 03.10.2013<br /> 7. Ats Albre, Helen Piirsalu, Kuidas saada superstaariks?, loeng 10.10.2013<br /> 8. Merle Liisu Lindma, Life is an Attidude, loeng 17.10.2013<br /> <br /> 9. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise kord<br /> 10. Teenuste tasumäärad 2013/2014 õppeaastal<br /> 11. Õppekorralduse eeskiri<br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Emolder