https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Enarep 2026-05-06T05:08:10Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Enarep&diff=130070 2018-03-31T08:47:18Z

<p>Enarep: Blanked the page</p> <hr /> <div></div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129244 2018-01-26T09:08:11Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''26.01.2017 kaitsmisele registreerumine''' <br /> <br /> Kõik kellel on vaja veel oma lõpptoodet kaitsta, peavad seda tegema eksami ajal ruumis 314.<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends]<br /> *09:45 - <br /> *10:00 - Märkmik<br /> *10:15 - IT Squad<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *10:45 - ITBaar<br /> *11:00 - Kalimali budget<br /> *11:15 - 2Do<br /> *11:30 - TeamLibrary<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' projektile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> [https://drive.google.com/file/d/1b2DcUeACGqRmyWSSrRL1G6O03bNjdRUm/view Lõpptoode]<br /> [https://drive.google.com/file/d/1BpwfEOIIvvX0blVtv6mBB4AI2eZu73da/view?usp=sharing Esitlus]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129243 2018-01-26T09:02:03Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''26.01.2017 kaitsmisele registreerumine''' <br /> <br /> Kõik kellel on vaja veel oma lõpptoodet kaitsta, peavad seda tegema eksami ajal ruumis 314.<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends]<br /> *09:45 - <br /> *10:00 - Märkmik<br /> *10:15 - IT Squad<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *10:45 - ITBaar<br /> *11:00 - Kalimali budget<br /> *11:15 - 2Do<br /> *11:30 - TeamLibrary<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' projektile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> [https://drive.google.com/file/d/1b2DcUeACGqRmyWSSrRL1G6O03bNjdRUm/view Lõpptoode]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129239 2018-01-25T15:18:15Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''26.01.2017 kaitsmisele registreerumine''' <br /> <br /> Kõik kellel on vaja veel oma lõpptoodet kaitsta, peavad seda tegema eksami ajal ruumis 314.<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends]<br /> *09:45 - TKassa<br /> *10:00 - Märkmik<br /> *10:15 - IT Squad<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *10:45 - ITBaar<br /> *11:00 - Kalimali budget<br /> *11:15 - 2Do<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> Projekti lõpptoote retsensioon meeskonnale Raavo asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround] analüüsile<br /> <br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace] lõpptootele<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' asub [https://drive.google.com/file/d/1J6elglbUOsJloe5wExf8HJyQo9NDqYSQ/view siin] &lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi ja lõpptoote retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Timeify Retsensioon] meeskonna '''Timeify''' projektile<br /> <br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon] meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:''' [https://drive.google.com/open?id=19-dadzTTCH3Vs3Am1ZlZ6J6UL9EGysMY siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote dokumentatsioon:''' [https://drive.google.com/open?id=1TNNtflXHjrWYnrzHr8uRgFSDF4-UCFPo siin] &lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> *Lõpptoote retsensioon meeskonnale '''Kalimali''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget#L.C3.B5pptoote_retsensioon_2 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=129121 2018-01-23T21:58:31Z

<p>Enarep: /* Meeskond: 2Do */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud. <br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> <br /> <br /> Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:<br /> *meeskonna nimi ja liikmed<br /> *töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)<br /> *mis on plaanis veel teha?<br /> *kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui<br /> *projekt on 75% ulatuses valmis, st<br /> **realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest<br /> *rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)<br /> *logimine ei pea olema realiseeritud<br /> *kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)<br /> *domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)<br /> *rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada &quot;banaan&quot;, siis rakendus hangub)<br /> *vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates<br /> *vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita<br /> *andmete databinding ei ole kohustuslik<br /> <br /> Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote. <br /> <br /> '''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''<br /> <br /> ====Prototüübi kaitsmise ajad====<br /> Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.<br /> <br /> 18.12.2017<br /> <br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> ...<br /> ..<br /> *16:15 - <br /> <br /> <br /> <br /> 21.12.2017<br /> <br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]<br /> *12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> ..<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.<br /> <br /> Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine. <br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> '''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''<br /> '''Kaitsmisele registreerumine<br /> '''<br /> *11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]<br /> *12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> *12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]<br /> *13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *13.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> *13.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *13:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> *14:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]<br /> *14:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *14.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> <br /> ...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15<br /> <br /> <br /> '''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''<br /> Kaitsmisele registreerimine:<br /> <br /> *09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]<br /> *09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]<br /> *10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]<br /> *10:15 - [[TeravMDB]]<br /> *10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Power_Of_Two The Power Of Two]<br /> *10.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JEMP JEMP]<br /> *11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/PlantWise PlantWise]<br /> *11:15 - HardwareMonitoring<br /> *11:30 - Timeify<br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:xzy XYZ]<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2#Retsensioon_meeskonnale_Raavo Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> '''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam] <br /> <br /> Lõpptoote retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> [https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]<br /> <br /> === Meeskond 123 ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]<br /> *Paul Richard Lettens<br /> *Helen Riisalu<br /> *Ahto Ahven<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Kaarel Pärtel<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> Projekti lähtekood .zip failina: [https://www.dropbox.com/s/mexl9pm2tzbbpje/ITBaar.zip?dl=0 ITBaar]<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon tiimile Raavo: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Retsensioon]<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> Meeskonna analüüsi retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> Meeskonna lõpptoote retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *'''Katrin Lasberg''' - projektijuht<br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> '''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> <br /> '''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale Kalimali budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon]&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote retsensioon''' meeskonnale TeravMDB: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.28by_SharpResto.29:TeravMDB retsensioon]&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Lõpptoode (zip-failina):''' https://goo.gl/7NVH7N &lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoote lähtekood:''' https://github.com/ginzae/I243HardwareMonitor &lt;br&gt;<br /> Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeravMDB TeravMDB] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile<br /> <br /> Lähtekood asub http://enos.itcollege.ee/~aallikso/teravmdb/<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#Retsensioon_meeskonnale_Hardware_Monitoring_.28tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring] &lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring#L.C3.B5pptoote_retsensioon_tiimi_HardwareMonitoring_l.C3.B5pptootele_.28tervitustega_tiimilt_ERROR_IM002.29 HardwareMonitoring]<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMdXRfQHlz_5Jv2tqQ Lähtekood] (Pakitud .zip faili)<br /> <br /> [https://1drv.ms/u/s!AjWVh8AQwZUDhMd32zGrMaH1pElpCw Androidi reliis*] (.apk fail - *NB! esimene API päring võtab veidi aega)<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile<br /> <br /> [https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi/valmisrakenduse presentatsioon]<br /> <br /> [https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)<br /> <br /> [https://github.com/er1ck/ElectionApp Rakenduse asukoht githubis]ning kes soovib võib kohe kloonida : https://github.com/er1ck/ElectionApp.git<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon]In progress ..... meeskonna '''H2I''' projekti/lõpptoodanugu retsensioon<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]<br /> <br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I#L.C3.B5pptoote_retsensioon_.282Do.29 siin]<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt;<br /> '''Retsensioonid:'''<br /> *Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> [https://bitbucket.org/dlukas1/c-project-taxiservice/ Valmis toode:]<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin]. &lt;br&gt;<br /> Lähtekood asub [http://enos.itcollege.ee/~htiitus/C%23%20project/ siin].&lt;br&gt;<br /> Lõpptoote retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]<br /> <br /> '''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]<br /> <br /> ===Meeskond: CurrentEur===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Maarija Mikiver<br /> *Kairi Kallas<br /> <br /> [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:H2I&diff=129119 2018-01-23T21:55:37Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Ülesehitus==<br /> Analüüs sisaldab üldist kirjeldust, sh eesmärk, ülesehitus ja vaadete olemus koos andmeväljadega. Eraldi on selgelt välja toodud probleemid ning must-have ja nice-to-have funktsionaalsus.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Planeeritava rakenduse funktsionaalsus on antud analüüsis väga selgelt ja põhjalikult välja toodud. Eriti lihtsaks teeb funktsionaalsusest arusaamise see, et täpsemad plaanid on loogiliste punktidena välja toodud. Lisaks eraldi välja toodud punktidele on väga huvitavalt ja kasutaja silmeläbi kirjeldatud ka erinevaid vaateid koos nende täpsemate funktsionaalsustega. Üldiselt saab must-have ja nice-to-have detailsetest kirjeldustest päris hea ettekujutuse kogu rakenduse planeeritavatest funktsionaalsustest. Tundub, et meeskonda ootab ees päris väljakutsuv projekt ja mahult peaks see antud kursuse nõuded kindlasti täitma.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Tundub, et projekti analüüsis välja toodud nice-to-have funktsionaalsus, mis on interneti ühendusele üles ehitatud, ei ole meie kodutöö raames mahult saavutatav. Eelnevast lähtuvalt tunduvad ka interneti baasil wishlisti lisarakendused(seosed Ebay ja Goodreads-ga) raskesti saavutatavad. Aga võib-olla alahindame kaastudengeid, teadmata projekti elluviijate tausta ja eelnevaid kogemusi.<br /> <br /> ==Kas ise kasutaks rakendust?==<br /> <br /> Siinkohal jäid meeskonna liikmed eriarvamustele - osad meeskonnna liikmetest enda elus sellisel rakendusel suurt lisaväärtust ei näe, teised aga kaaluksid sellise rakenduse kasutamist. Meeskonna arvates oleks antud rakendus hea lahendus inimestele, kes tegelevad asjade kogumisega. Näiteks leiaks selline rakendus kindlasti kasutust paljude vanemate inimeste poolt, kellel on kodus palju raamatuid, marke, münte vms. Rakenduse kirjelduses mainitud &quot;olemasoleva kogu rahalise väärtuse&quot; funktsionaalsus oleks aga kindlasti lisaboonus kogumisfanattidele nagu näiteks numismaatikutele.<br /> <br /> ==Mida teeksin teistmoodi==<br /> Tekst on arusaadav, kuid ülevaatlikkuse huvides võinuks vaated visualiseerida. Sisulise täiendusena lisaksin kogudele ja teostele ka kategooria, et saaks teostada otsingut kategooriate lõikes. Võiks ju olla huvitav teada, kui palju on kokku mingi valdkonna raamatuid või erinevate kontinentide münte ja millises valdkonnas on enim soovinimekirjas olevaid teoseid või münte. Selliselt oleks ka lihtsam leida infot mingi kindla teose kohta (pealkirja ega autorit ei mäleta, kuid tean, et tegemist oli näiteks ulmekirjandusega).<br /> <br /> ==Andmemudel==<br /> <br /> Andmemudeli kohta antud juhul arvamust avaldada ei ole võimalik, kuna selle põhjalikum ülevaade hetkel analüüsist puudub.<br /> <br /> ==Skoop==<br /> <br /> Tundub, et projekti skoop on meeskonnal päris adekvaatselt paika pandud. Must-have funktsionaalsus on optimaalselt vajalikest toimingutest koosnev, täiesti saavutatav ja piisavalt väljakutsuv. Juhul, kui on tegemist juba rohkem kogenenud ja tugevama koodimise taustaga inimestega, siis võiks isegi jõuda ka paar punkti nice-to-have listist ellu viia. Siiski jääme arvamusele, et internetiga seonduvad punktid ilmselt meie aine projekti skoopi ei mahu.<br /> <br /> ==Hinnang teostatavusele==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekti idee iseenesest huvitav ja täiesti vabalt teostatav. Midagi äärmiselt keerukat esmapilgul silma ei torka ning usume, et piisavalt pühendudes on võimalik projekt ka edukalt teostada.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond Kalimali_budget 12.11.2017'''<br /> <br /> =Analüüsi retsensioon 2=<br /> <br /> Retsensioon meeskonna H2l analüüsile<br /> <br /> H2l meeskonna analüüs andis ülevaate plaanitavast raamatuseeriate haldamise rakendusest. Samas tuuakse analüüsis korduvalt välja soovi antud rakendust laiendada, nii et sellest oleks abi igasuguste asjade kollektsioneerimisel. Võimalike edasiarenduste väljatoomine näitab ühelt poolt, et meeskond näeb oma idees potentsiaali, aga samas on oluline koondada tähelepanu põhifunktsionaalsuse realiseerimisse.<br /> <br /> Esiletõstmist väärib see, et meeskond on läbi rääkinud ja kirja pannud projekti õnnestumist takistavad võimalikud riskid. Usun, et juba nende riskide teadvustamine aitab kaasa ohtude leevendamisele. Selle lugemine pani mõtlema enda projekti võimalike ohtude peale.<br /> <br /> Analüüsis on kirjeldatud rakenduse põhifunktsionaalsus ja vaated. Kirjeldus on üldjoontes arusaadav. Tekstis esineb kohati mõttekordusi. Arusaadavust tõstab teksti liigendamine vaadete järgi ja vaadetele pealkirja andmine. Oma nime oleks võinud anda ka “Minu kogu” alamvaatele (vaade 2). <br /> <br /> Täpsem kirjeldus on antud teose objekti kohta. Objekti väljad on ootuspärased, mõnevõrra ootamatud tunduvad raamatute puhul kogus ja hinnanguline väärtus. Tunnistan, et ma pole ise kogumisega tegelenud, nii et see võib olla minu asjatundmatus. <br /> <br /> Märkusena võib välja tuua, et teose alamvaates on staatusele antud kaks väärtust (jah/ei), otsinguvaates vaates aga on sama välja kirjelduses kolm väärtust (jah/ei/whislist). Lisaks jäi veidi segaseks, kuidas on omavahel seotud teose ja kogu objektid. <br /> <br /> Kokkuvõttes andis meeskond H2l hea ülevaate oma ideest ja võimalikest edasiarendustest. Usun, et projekt on must have kirjelduse ulatuses teostatav.<br /> <br /> Retsenseeris meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Märkmik Märkmik]<br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon by JEMP=<br /> <br /> ==Eesmärgid==<br /> <br /> Antud projekti raames said eesmärgid täidetud ja kasutajapõhise funktionaalsusega isegi ületatud. Algne eesmärk oli luua rakendus, mis aitab lihtsustada kollektsioonide haldamist ja hoiustamist. Kuigi tegemist on raamatute kollektsioneerimise süsteemiga, saab välju mugandades muuta toote juba suhteliselt universaalse võimalusega informatsiooni salvestamise hoidlaks.<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> Saab registreerida kasutaja ja siseneda ka kohe sama kasutajaga. Mitme erineva kasutaja registreerimisel kuvatakse ainult konkreetsele kasutajale kuuluv kogu. Võimalik on lisada kogusid ning kogudesse raamatuid - võimalik ka kustutada. Saab panna teoseid soovide nimekirja.<br /> <br /> ==Probleemid, mis silma jäid==<br /> <br /> Kuigi rakenduse piires on piirolukordadega arvestatud, on ka kohti, kus seda ei tehta. Näiteks on võimalik registreerida väärandmetega kasutaja (näiteks numbirilised nimed). Tekkis küsimus, et milleks on seda tüüpi WPF rakendusel üldse vajalik registreerimine ja logimine? Möönan, et õppimise eesmärkidel küll.<br /> Võimalik on sisestada teoseid, kus ei ole juures hinda. Sama välja muude andmetega täitmisel saab programm tühja sisestusega hakkama, kuigi võiks ju kasutajat teavitada, et sõnesid süsteem ei aksepteeri.<br /> <br /> Väga lihtne visuaalne näpukas: Tõsise kollektsionääri jaoks, kellel võiks oma toodete haldamiseks sellist programmi vaja minna, jääb näiteks rahasumma asukoht ikka tõsiseks pinnuks silma, sest alates 5-kohalisest numbrist läheb summa ekraani sisse peitu.<br /> <br /> Kui rakenduses on enamjaolt 90% ulatuses kasutatud eesti keelt, siis võiks nii olla järjepidevalt terve rakenduse piires. Silma jäi nii visuaalne kui ka nimetamise külg. Näiteks Wishlist rakenduse soovnimekirja vaates. Mudelite kirjelduses on ilusti lisatud kataloog Domeen ja edasi tuleb Service ning Utility, KasutajaService, DbContextis OnModelCreating, BaseMV, NotifyPropertyChanged jne. Kuigi viimase kirjeldamise arusaadavuse huvides võib mõni tõesti ka nii olla.<br /> <br /> Rakenduse liikumine mingile amazoni lehele jääb täiesti arusaamatuks - see osa võiks olla arusaadavam. Ehk siis juures, et kust kohast soovib antud inimene parasjagu midagi otsida (kas või enumi kujul google, amazon jne.). Esimesel korral ehmatab soovnimekirjas olevale teosele klikkamine ära, et mis nüüd juhtus. Hea oleks muidugi, kui inimene saaks ise sisestada oma otsitava asukoha, kuna erinevatel kollektsionääridel on oma otsitavad asukohad.<br /> <br /> Rakendus on ülesse ehitatud vaadete avamiste ja sulgemiste põhjal. Kuigi selline lähenemine toimib, on antud võimaluste juures tegemist päris primitiivse ja lihtsakoelise lähenemisega, kus pea igas vaates on oma limiteeritud funktsionaalsus.<br /> <br /> Kasutaja autentimine on tehtud lihtsakoleliselt ja väheturvaliselt.<br /> <br /> ==Positiivne==<br /> <br /> Meetodite nimed ja nende tegevus on suhteliselt arusaadav. Kood on väga kompaktne, hästi trepitud ja arusaadav. Peavaates kasutatud ka andmete mõningast vaatega ühendamist läbi observablecollection võimaluste. Visuaalsele poolele pole väga palju rõhku pandud ja kõik võimalused töötavad. Rakenduse sulgemisel säilib sisestatud informatsioon ja kasutajad. Otsingumootor on iseenesest suurepärane idee. Kui näiteks inimene saab tootele klikates kohe tagasiside. Eriti kui saab tagasiside veel kõikide kasutaja enda poolt lisatud aadressidelt (TODO). Üks klikk ja kogu info on käes.<br /> <br /> ==Hinnang lähtekoodile==<br /> <br /> Kokkuvõttes on projekt realiseeritud antud õpetatavate funktsionaalsuste piires hästi. Kood on väga selge ja arusaadav. Kuigi kasutama hakkamiseks oleks vaja näha veel vaeva, on õpieesmärk kitsastes raamides täidetud. Teades, kui palju aineid on õppida ja kui vähe on kaugõpilasel aega, on projekt täitsa omal kohal.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond JEMP 23.01.2017'''<br /> <br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon (2Do)=<br /> <br /> ===Eessõna===<br /> <br /> Esiteks tuleb ära mainida, et tegemist on väga põneva ideega ning nagu põnevate ideedega ikka, kohe tekib lootus, et analüüsist ja must-have funktsionaalsusest loetu peale Ctrl+F5 vajutamist ka reaalselt teoks saanud on. Loomulik reaktsioon on muidugi valmistuda pettumuseks ning peale pettumuse realiseerumist enda ettenägelikkuse üle rahul olla ja mõni toredam töö retsenseerimiseks valida. Õnneks antud juhul nii ei läinud.<br /> <br /> ===Idee===<br /> <br /> Peale kahte esimest lauset analüüsis oli selge – midagi peab koguma hakkama, et saaks vaid seda rakendust kasutada! Edasi lugedes siiski selgus, et ei peagi midagi uut hakkama koguma, tegu on täpselt sellise tegevusega, mida mõned kindlad isikud GoogleDocsis dokumenteerivad.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> <br /> Analüüs koos funktsionaalsuste tasemetega on väga põhjalik, loob väga hea pildi sellest mida praktikas oodata. Lisaks on wiki blogis kõik sammud kenasti kirjas. Samas oleks tahtnud näha ka andmebaasi mudelit.<br /> <br /> ===Kood===<br /> <br /> Kood on selgelt struktureeritud ja ulatuslikult kommenteeritud, tänu millele on seda kerge jälgida ja lugeda. Valdavalt on kood kirjutatud eesti keeles, mida on vahelduseks tore lugeda, aga siis võiks muidugi olla ka nt. Service asemel Teenus jmt.<br /> <br /> ===Märkused===<br /> <br /> Väga meeldivad mõned pisemad nüansid, millele tähelepanu on pööratud – näiteks rakendusele ikooni lisamine ja otsing, mis küll võib tunduda triviaalne ja iseenesestmõistetav, kuid lisab siiski rakendusele hulganisti kasutusväärtust, eriti mahukate kollektsioonide puhul. Rääkides mahukatest kollektsioonidest siis peale tundidepikkust sisestamist selguvad ka mõned puudujäägid – kõige tähtsam loomulikult – kui sisestada oma miljardi eurone raamat, siis kuigi see on napilt võimalik, võib esmapilgul kogu omanikule halva üllatuse tekitada kogusumma label kuhu mahub vaid 1/3 nendest magusatest nullidest. Siin veel mõned:<br /> <br /> *Üks kahest – kas Kogu vaates wishlistis olevate ja reaalselt omatavate raamatute eristamine või Peavaates ka omatavate raamatute kuvamine oleks kena lisa.<br /> *Juhul kui otsingusõna sobib samaaegselt nii teose pealkirja kui ka autoriga, kuvatakse seda teost otsingutulemuste seas mitu korda.<br /> *Kui eseme hinna väljale sisestada mittenumbrilisi andmeid, siis muutub hind nulliks. Oleks selgem, kui seepeale kuvataks veateade juhuks kui mõni vähem andekas sinna hinna sõnadega kirjutab.<br /> *Juhul kui jätta märkimata, et teos on kogus olemas, kuid märgitakse teosele kogus, siis läheb vastav kogus siiski kogu väärtuse arvutamisel arvesse.<br /> *Wishlisti esemetel klikkides Amazonist selle otsimist puhtast intuitsioonist ei selgu ning esimene kord võib olla ehmatav, lahendatav lihtsa labeliga kasutaja informeerimiseks. Sinna sobiks ka veel ilusti üks combobox valimaks soovitavat otsikohta.<br /> *Kui registreerumisel peab parooli vaid korra sisestama, siis võiks olla võimalus muuta see nähtavaks.<br /> *Võib leiduda ka isikuid, kellele ei sobi Kogu avamiseks Kogu teksti peale klikkimine, vaid sooviks suvalises kohas lahtri ulatuses seda teha, kuid sellistele tuleks igasugune retsenseerimine üldsegi ära keelata.<br /> <br /> Lõpetuseks tooks muidugi välja, et rakendus ise on väga kauni disainiga, vilgas ja navigeerimine mugav. Must-have funktsionaalsus 100% täidetud ning ühtlasi paar punkti ka nice-to-have sektsioonist. Mõistlikkuse piirides on rakendus on kasutamiskõlbulik.<br /> <br /> <br /> '''Retsenseeris meeskond 2Do 23.01.2018'''</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126811 2017-11-15T08:38:12Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. Nähes, kuidas ülesandeid sooritatuks märkides väheneb ootel ülesannete nimekiri, suureneb ka motivatsioon oma kohustused õigeaegselt ära teha.<br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi. Otsingut võiks soovi korral saada piirata ka muude kriteeriumite nagu näiteks ajaperioodi või prioriteetsuse alusel. <br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Rakenduse kasutaja saaks valida, kuid palju enne ülesande tähtaega ta meeldetuletust saada soovib. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Ajakulu andmeid võiks kasutada ka selleks, et näidata, kui suur protsent ülesannetest on juba sooritatud. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta. Ka varasemate soorituste analüüsi võiks olla võimalik sorteerida näiteks ajaperioodi või kategooria kaupa.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab vajadusel edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> == Esialgne andmemudel ==<br /> [[File:2Do erd1.png]]<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste ning analüüsi lisamine<br /> *'''12.11.17''' Retsensiooni kirjutamine meeskonnale Meeskond_Projekt<br /> *'''15.11.17''' Lisatud andmemudel</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126810 2017-11-15T08:37:47Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. Nähes, kuidas ülesandeid sooritatuks märkides väheneb ootel ülesannete nimekiri, suureneb ka motivatsioon oma kohustused õigeaegselt ära teha.<br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi. Otsingut võiks soovi korral saada piirata ka muude kriteeriumite nagu näiteks ajaperioodi või prioriteetsuse alusel. <br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Rakenduse kasutaja saaks valida, kuid palju enne ülesande tähtaega ta meeldetuletust saada soovib. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Ajakulu andmeid võiks kasutada ka selleks, et näidata, kui suur protsent ülesannetest on juba sooritatud. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta. Ka varasemate soorituste analüüsi võiks olla võimalik sorteerida näiteks ajaperioodi või kategooria kaupa.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab vajadusel edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> == Esialgne andmemudel ==<br /> [[File:2Do erd1.png]]<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste ning analüüsi lisamine<br /> *'''12.11.17''' Retsensiooni kirjutamine meeskonnale Meeskond_Projekt</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:2Do_erd1.png&diff=126809 2017-11-15T08:36:56Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div></div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126783 2017-11-13T11:35:25Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. Nähes, kuidas ülesandeid sooritatuks märkides väheneb ootel ülesannete nimekiri, suureneb ka motivatsioon oma kohustused õigeaegselt ära teha.<br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi. Otsingut võiks soovi korral saada piirata ka muude kriteeriumite nagu näiteks ajaperioodi või prioriteetsuse alusel. <br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Rakenduse kasutaja saaks valida, kuid palju enne ülesande tähtaega ta meeldetuletust saada soovib. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Ajakulu andmeid võiks kasutada ka selleks, et näidata, kui suur protsent ülesannetest on juba sooritatud. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta. Ka varasemate soorituste analüüsi võiks olla võimalik sorteerida näiteks ajaperioodi või kategooria kaupa.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab vajadusel edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste ning analüüsi lisamine<br /> *'''12.11.17''' Retsensiooni kirjutamine meeskonnale Meeskond_Projekt</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=126118 2017-11-06T06:44:29Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> == Rakenduse analüüs ==<br /> === Rakenduse eesmärk ja lühikirjeldus ===<br /> 2Do on rakendus tegevuste meelespidamiseks. Tihtilugu on eri ülesandeid ja kohustusi nõnda palju, et kõikide nende meelespidamine võib osutuda keeruliseks. Selleks, et olulised tähtajad ei ununeks, on abiks tegevuste ning ülesannete üles kirjutamine. 2Do abil saab luua nimekirja tegevustest, mis on vaja ära teha. Tegevuste loetelu juurde saab lisada muu vajaliku informatsiooni, nagu näiteks tähtaja, prioriteetsuse, töö eeldatava mahu/ajakulu ja kategooria. 2Do rakenduse eesmärk on seega aidata selle kasutajatel oma elu ja tegevusi paremini organiseerida. Ülesannetele prioriteetsuse ja tähtaja seadmine aitab suunata fookust ning otsustada, millise ülesande täitmise kallale peaks esmajärjekorras asuma. Nähes, kuidas ülesandeid sooritatuks märkides väheneb ootel ülesannete nimekiri, suureneb ka motivatsioon oma kohustused õigeaegselt ära teha.<br /> <br /> Selleks et ülesanded oleksid silme ees, sisaldab rakenduse põhivaade ülesannete loetelu. Ülesandeid on võimalik sorteerida vastavalt eelistustele. Kriteeriumeid, mille järgi on võimalik ülesandeid kuvada ning järjekorda seada, võib olla rohkem kui üks. Näiteks, on võimalik ülesandeid kuvada ühe päeva piires tähtsuse järjekorras ning need võivad olla grupeeritud kategooriate kaupa. Ülesannetest parema ülevaate saamiseks oleks hea, kui peale põhivaate oleks rakenduses võimalik vaadata ülesandeid ka kalendervaates. Kohustuste ja ülesannete rägastikus orienteerumiseks oleks abiks ka otsingufunktsioon, mis annaks võimaluse otsida ülesandeid märksõna järgi. Otsingut võiks soovi korral saada piirata ka muude kriteeriumite nagu näiteks ajaperioodi või prioriteetsuse alusel. <br /> <br /> Oma olemuselt on 2Do lihtne rakendus. Selle põhifunktsionaalsus seisnebki tegevuste lisamises, nende kuvamises ja sooritatud ülesannete maha kriipsutamises. Seatud tähtaegadest oleks kindlasti lihtsam kinni pidada, kui rakendus võimaldaks vajadusel ka meeldetuletusi seada. Rakenduse kasutaja saaks valida, kuid palju enne ülesande tähtaega ta meeldetuletust saada soovib. Selleks, et kasutajad ei seaks endale liiga utoopilisi päevade eesmärke tuleks kasuks ka, kui rakendus hoiataks, kui üheks päevaks planeeritud tegevuste ajakulu ületab kindlaks määratud tundide arvu ehk nii öelda paika pandud normi. Ajakulu andmeid võiks kasutada ka selleks, et näidata, kui suur protsent ülesannetest on juba sooritatud. Kuna 2Do on ajaplaneerimise abivahend, oleks hea, kui selle rakenduse juurde funktsionaalsuste hulka kuuluks ka varasemate ülesannete soorituste analüüs. Kui täitmata jäänud ülesannete osatähtsus on suur, on see märk, et midagi tuleks päevade planeerimises muuta. Ka varasemate soorituste analüüsi võiks olla võimalik sorteerida näiteks ajaperioodi või kategooria kaupa.<br /> <br /> === Must have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandeid saab lisada, muuta ja kustutada.<br /> * Ülesandele saab määrata tähtaja, kategooria, eeldatava ajakulu/mahukuse.<br /> * Ülesande juurde on võimalik lisada täiendavaid kommentaare. <br /> * Ülesandele määratud prioriteetsust, mahukust, kommentaare saab vajadusel muuta. <br /> * Ülesande saab vajadusel märkida sooritatuks.<br /> * Ülesande tähtaegu saab vajadusel edasi lükata.<br /> * Ülesannete loetelu saab kuvada.<br /> * Ülesannete ajalugu saab kuvada, s.t võimalik on saada ka ülevaadet sooritatud ja/või ülesannetest, mis jäid sooritamata, kuid mille tähtaeg on möödunud.<br /> * Ülesannete loetelu on võimalik sorteerida ja filtreerida erinevate kriteeriumite alusel.<br /> <br /> === Nice to have funktsionaalsus ===<br /> * Ülesandele on võimalik lisada meeldetuletus, näiteks saadetakse ülesande tähtaja lähenemisel e-mail või „hüppab“ meeldetuletus ekraanile.<br /> * Teavitused sooritamata ja tähtaja ületanud ülesannetest rakenduse avamisel. Võimalik on lükata selliste ülesannete tähtaegu edasi või märkida need mittesooritatuteks. <br /> * Võimalik on kasutada otsingufunktsiooni, et leida märksõna alusel üles konkreetne ülesanne. <br /> * Kalendervaade<br /> * Ülesannete eksportimise võimalus.<br /> * Rakendus teavitab, kui üheks päevaks planeeritakse liiga palju tegevusi. Teavitus ilmub, kui ühele päevale planeeritud tegevuste ajakulu ületab paika pandud normi.<br /> * Ülesannete soorituste analüüs ehk statistika selle kohta, kui palju ülesandeid on täidetud tähtaegselt, kui suur on täitmata või edasi lükatud ülesannete osatähtsus.<br /> <br /> === Võimalikud probleemkohad ===<br /> Projekti praeguses staadiumis on üpris keeruline ette ennustada, mis võivad osutuda selle teostamisel suurimateks proovikivideks. Eelkõige tunduvad just ''nice-to-have'' nimekirjas loetletud funktsionaalsused olevat need, mille realiseerimisel võib komistada erisuguste probleemide otsa.<br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have funktsionaalsuste ning analüüsi lisamine</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=125980 2017-11-05T20:14:21Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> <br /> ==Must have==<br /> <br /> * ülesannete lisamine/muutmine/kustutamine/sooritamine<br /> * ülesandel on tähtaeg, kategooria, mahukus, meeletuletus (on/off)<br /> * ülesande prioriteedi määramine/muutmine<br /> * ülesande mahukuse määramine/muutmine<br /> * ülesande kategooria määramine/muutmine<br /> * kategooriate lisamine/muutmine/kustutamine<br /> * põhivaade kus saab filtreerida ja sortida ülesandeid <br /> <br /> <br /> ==Nice to have==<br /> <br /> * erinevad meeldetuletuse tüübid<br /> * erinevad vaated mugavama ülevaate saamiseks<br /> * eksportimise võimalus<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine<br /> *'''05.11.17''' Must have ja nice to have lisamine</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=2Do&diff=125858 2017-11-05T16:35:21Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br /> <br /> == Liikmed ==<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> <br /> == Idee ==<br /> Luua “To-Do-list” tüüpi rakendus, mis aitab ülesandeid meeles hoida ja tähtaegadest kinni pidada. Võimalik on ülesandeid ja kohustusi lisada ning muuta. Samuti võimaldab see rakendus saada ülevaateid ülesannetest eri kategooriate, prioriteetsuse astmete ja perioodide lõikes ning teavitab lähenevatest tähtaegadest.<br /> <br /> <br /> ==Must have==<br /> <br /> * ülesannete lisamine/muutmine/kustutamine/sooritamine<br /> * ülesandel on tähtaeg, kategooria, mahukus, meeletuletus (on/off)<br /> * ülesande prioriteedi määramine/muutmine<br /> * ülesande mahukuse määramine/muutmine<br /> * ülesande kategooria määramine/muutmine<br /> * kategooriate lisamine/muutmine/kustutamine<br /> * põhivaade kus saab filtreerida ja sortida ülesandeid <br /> <br /> <br /> ==Nice to have==<br /> <br /> * erinevad meeldetuletuse tüübid<br /> * erinevad vaated mugavama ülevaate saamiseks<br /> * eksportimise võimalus<br /> <br /> <br /> ==Tehnoloogiad==<br /> *C#<br /> *SQL<br /> *Windows Presentation Foundation<br /> <br /> <br /> == Blogi ==<br /> *'''19.09.17''' Meeskonna moodustamine <br /> *'''22.10.17''' Idee väljavalimine, wiki lehe ja TFS konto loomine</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120983 2017-05-05T07:17:31Z

<p>Enarep: /* Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole? */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120982 2017-05-05T07:16:37Z

<p>Enarep: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes.&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel &quot;Shekel&quot;]&lt;/ref&gt; Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).&lt;ref&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha &quot;Alternatiivraha&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.yhistupank.ee/74/kkk &quot;Ühistupanga KKK&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu &quot;Fureai kippu&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab.&lt;ref&gt;[https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/ &quot;The History of Money and Payments&quot;]&lt;/ref&gt; Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes.&lt;ref&gt;[http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php &quot;The history of credit cards&quot;]&lt;/ref&gt; Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.&lt;ref&gt;[http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283 &quot;How many credit cards should I have?&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme.&lt;ref&gt;[http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/ &quot;Mastercard Unveils Next Generation Biometric Card&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html &quot;Wave goodbye to the swipe—and hello to Visa payWave&quot;]&lt;/ref&gt; Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.&lt;ref&gt;[https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/ &quot;Chip Credit Cards Are Coming to the USA: Here’s What You Need to Know&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> *https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/<br /> *https://www.sybrin.com/good-idea/<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel<br /> *https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha<br /> *http://www.yhistupank.ee/74/kkk<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu<br /> *http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php<br /> *http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283<br /> *http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/<br /> *https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html<br /> *https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/<br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120981 2017-05-05T07:04:01Z

<p>Enarep: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;[https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> *https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/<br /> *https://www.sybrin.com/good-idea/<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel<br /> *https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha<br /> *http://www.yhistupank.ee/74/kkk<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu<br /> *http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php<br /> *http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283<br /> *http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/<br /> *https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html<br /> *https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/<br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120980 2017-05-05T07:03:10Z

<p>Enarep: /* Kaubavahetus */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> ----<br /> ----<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> ----<br /> ----<br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> ----<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.&lt;ref&gt;https://www.sybrin.com/good-idea/ &quot;The History of Payment Systems&quot;&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> ----<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> ===Mündid===<br /> ----<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> ===Paberraha===<br /> ----<br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> ----<br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> ==Tänapäevased maksesüsteemid==<br /> ----<br /> ----<br /> ===Pangaautomaat===<br /> ----<br /> <br /> Esimene automaatteller väljastati New Yorkis 1961 aastal, aga tänu inimeste umbusaldusele ning väikesele kasutatavusele suleti see poole aasta jooksul. Sarnaste sugemetega tooted esinesid Jaapanis 1966 aastal, mis toimisid lühiajaliste laenuandjatena. Ka need ei omanud veel pangaautomaadile omaseid tunnuseid. Seega peetakse ametlikuks väljalaske aastaks alles 27 Juuni 1967. Seekord võttis riski Inglismaal tegutsev Londoni Barclays Bank ning seda loetakse ka esimeseks edukaks katseks pangaautomaatide loomel. Automaatteller arenes välja vajadusest hoida kokku kulusid. Peamiselt sularahaväljamaksete tõttu, aga ka sissemaksete ja panga kui ettevõtte piirkonnapõhise tegutsemise määratlemiseks ning hoidmiseks. Kõigele lisaks esindab automaatteller panka. Pangaautomaatide näol pole tegemist küll otseselt maksesüsteemiga, kuid siiski saame vaaldelda pidevalt vähenevate pangaautomaatide arvu ning sularaha vajadust ühiskonnas. Maailmas loetakse olevat ligikaud 3 miljonit pangaautomaati (&quot;ATM&quot;). Näiteks&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/953/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangaautomaatide, pangakaarte aktsepteerivate müügikohtade ja müügiterminalide arv&quot;]&lt;/ref&gt; 1997 aastal oli Eestis 432 pangaautomaati. 2008-ndaks kasvas see arv 1018 ning oli ühtlasi kõige viljakam pangaautomaatide aasta. Edasi tuli Eestis majanduskriis ja pangad hakkasid usinasti oma kulusid ohjama ning kärpima. Vähendati ka automaattellerid ja aastaks 2016 vähenes nende hulk aasta-aastalt 772-ni ning paangaautomaatide arv polegi vahepeal hakanud uuesti kasvama. Pangad said &quot;maitse suhu&quot; ning soovivad ka edaspidi opereerida madalamate kuludega ning üha enam mõlgutavad mõtteid sularahavaba ühiskonna suunas. Vaja on vaid ühte head õnnestunud näidet, et saaks suuremas plaanis edasi liikuda sularahavaba ühiskonna juurde. Selline eksperiment saab toimuda ainult konservatiivses ning väikeses ühiskonnas - kas Eesti?<br /> <br /> ===Pangakaart===<br /> ----<br /> <br /> Nagu eelnevalt mainitud, on tegemist on rahakotis kaasas kantava rahakotiga. Peamiseks põhjuseks sularaha tootmisel ja käitlemisel tekkivad suured kulud. Maksekaartide&lt;ref&gt;[http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1551/treeMenu/FINANTSSEKTOR/620/965 &quot;Pangakaartide arv funktsiooni lõikes&quot;]&lt;/ref&gt; kohta leidub netipõhist informatsiooni Eestis alates 2004 aastast ning sellel ajal oli eestlastel 1.07 miljonit deebet- ning 0.23 miljonit krediitkaarti. Võrdlukseks tänapäev, kus väljastatud on 1.83 miljonit deebet- ja 0.33 miljonit krediitkaarti. Sel ajal, kui ameeriklased lõiguvad kärridega oma kaarte on viimaste aastate maksekaartide tase jäänud Eestis samaks. Majanduskriis tõmbas krediitkaartide väljastamisele piduri peale, enne kui oleksime jõudnud USA 7 pangakaarti inimese kohta suhte lähedalegi. Pangakaartidele lisatakse üha rohkem turvaelemente ning on muutumas järjest raskemini muugitavaks.<br /> <br /> ===Viipemakse&lt;ref&gt;[https://www.cnet.com/how-to/how-nfc-works-and-mobile-payments/ &quot;Everything you need to know about NFC and mobile payments&quot; (Sharon Profis)]&lt;/ref&gt;===<br /> ----<br /> <br /> Toimivad NFC ehk Near Field Communication tehnoloogial. Tehnoloogia ise pole uus ja on olnud kasutuses loomade kiibistamisel juba üsna pikka aega. Erinevad ettevõtted kasutavad seda saadetiste ja pakkide jälgimiseks. Makse toimib kahe seadme vahel elektromagnetlaine kaudu, kus liigutatakse andmemeid ühelt kiibilt teisele. Olemas on kahte erisugust tehnoloogiat:<br /> &lt;li&gt;Kahesuunaline suhtlus võimaldab kanda andmeid ühelt seadmelt teisele. Näiteks NFC suhtlus kahe nutiseadme(telefoni) vahel pilte või muud jagades.&lt;/li&gt;<br /> <br /> &lt;li&gt;Ühesuunaline suhtlus, kus üks seade on passiivne, teine aktiivne ning passiivsele kiibile saab nii kirutada kui ka infot lugeda.&lt;/li&gt;<br /> <br /> =====Pangakaart=====<br /> <br /> Viipekaart on pangakaart, millega saab väikseid summasid viipemakse võimalusega makseterminalides maksta kaarti terminali sisestamata ja ilma PIN-koodita. Eestis kasutavad süsteemi kõik suuremad pangad. Kontaktivaba maksesüsteem võeti esmalt kasutusele 2007 aastal Inglismaal ning pärast seda on see kulutulena levinud enne Eestit nii ameerikasse kui ka Austraaliasse. Tehnoloogia, mille levik Eestisse võttis aega. Eesti rahvast peetakse informaatikas innovaatiliseks, kuid &quot;karu ei maga&quot; ning võistlus uutele tehnoloogiatele on vilgas ning kiire. Eesti pangad&lt;ref&gt;[https://www.eestipank.ee/press/viipemaksed-hakkavad-eestis-aina-laiemalt-levima-25012017 &quot;Viipemaksed hakkavad Eestis aina laiemalt levima&quot; (Tiina Soosalu)]&lt;/ref&gt; prognoosivad, et 2017. suudetakse üle minna 80% ulatuses viipemakseterminalidele ning 2020. aastaks peaksid kõik ettevõtted ja kogu süsteem olema viipemaksesüsteemipõhised. Eestis on viipega makstavaks summaks määratud 10 €, kuigi mujal euroopas enamasti 25€. Põhjuseks rohkema kui poolte alla 10 euroste maksete eksisteerimine. Viipekaardi turvalisuse juurde kuulub ka suvalisel ajahetkel toimuv salasõna küsimine. Selleks, et viipemakse toimiks, tuleb kaart asetada kuni kahe sentimeetri kaugusele terminalist ning terminali süsteem on kaitstud topeltmakse tekkimise võimaluse ja genereerimise eest.<br /> <br /> =====Epitsenter kiip&lt;ref&gt;[http://www.businessinsider.com/startup-workers-wearing-microchips-2017-4 &quot;A Swedish company has started implanting microchips under its employees' skin&quot; (James Brooks)]&lt;/ref&gt;=====<br /> <br /> Vaadates kiipide arengut, siis viipamise juures oleme jõudnud mugavuse astmes tasemeni, kus poleks vaja isegi kaasas kanda rahakotti ja pangakaarti. Niisiis tekivad küborgid, kellele pöidla ning nimetissõrme vahele on paigaldatud riisiterasuurune mikrokiip. Seadmed suudavad juba praegu edukalt hakkama saada viipekaartidena uste avamise ning ettevõttesiseste registreerimiste ning maksetega. Tegemist on Rootsi idufirma Epitsenter. Antud lahendust kasutatakse ka osades Ülemiste linnaku ärimajades. Mikrokiip toimib täpselt samal NFC tehnoloogial nagu viipemaksevõimalusega pangakaart. Tegemist on passiivse seadmega(&quot;oneway communication&quot;), millelt saab andmeid lugeda. Selliste kiipide võimalused on tohutud, aga sisaldavad ka võimalikku informatsiooni lekke ohtu. Meenutab natuke filmi &quot;In Time&quot;, kus raha on eluajana käel. Eks saame tulevikus tagasivaatena teada kui palju on tänastest filmidest läinud täide.<br /> <br /> =====Mobiilimakse=====<br /> <br /> Täpset sama NFC süsteemi kasutavad ka mobiilimaksed ning ilmselt võib seda süsteemi lisadi nii mitmessegi seadmesse (kell, käevõru/randmepael). Mobiilimaksete süsteem on ülesse ehitatud suhteliselt keeruliselt, kus makset alustades luuakse kõigepealt kontakt, ühendus. Seejärel võib küsida igaks juhuks ka parooli(juhuks, kui telefon on varastatud või kaotatud). Seejärel valideeritakse makse veel telefonis oleva turvaelemendi kaudu ning alles seejärel toimib makseühendus. Alternatiivina uuritakse ka beam tehnoloogia erisusi.<br /> <br /> =====Vipps=====<br /> <br /> Vipps&lt;ref&gt;[https://www.vipps.no/ &quot;Vipps, Norges mest populære betalingsapp&quot;]&lt;/ref&gt; on norrakate moobilimakse alternatiivne maksesüsteem, mis omab mobiiliviipe omadusi, aga läbi nendepoolse rakenduse. Registreerida saavad nii ettevõtted, kui ka eraisikud ning maksete teostamine toimib pangale alternatiivses keskkkonas läbi Vipps süsteemi. Tegemist on midagi PayPal laadset, aga läbi mobiilirakenduse, ning toimib ka taksodes ja poodides(küll mitte kõigis). Norras on tegemist väga populaarse süsteemiga ja seda kasutab igapäevaselt üle 2 miljoni inimese. Toimib nagu ulmefilmis, kus näpuliigutusega saadad raha ostetud teenusele. Tegemist on mugavuse ülima astmega ning vähendab sularaha osakaalu päris kõvasti.<br /> <br /> ===Pildistamismakse===<br /> ----<br /> <br /> Mõeldud siis GiroCode&lt;ref&gt;[https://www.sparkasse.de/unsere-loesungen/privatkunden/rund-ums-konto/girocode.html &quot;Einfach zahlen mit QR-Code&quot;]&lt;/ref&gt; süsteemi, kus inimene teeb nutitelefoniga arve peal olevast koodist pilti ning APP-i abil makstakse arve. Arvel olevat infot pole vaja käsitsi sisestada ning kogu informatsioon on kergesti kättesaadav. Saksamaal kasutavad osad ettevõtted ja pangad sellist süsteemi. Näiteks aitab olukorras, kus inimesel ununes pangakaart koju ja teeb telefoni kaudu arvel olevast GiroCode-ist pilti ning probleem lahendatud. Eelises see, et pole vajamakseterminali ning piisab kviitungi printerist. Väidetavalt kasutatakse süsteemi üle euroopa, kuid sellekohased täpsemad andmed puuduvad. Iseenesest on vahele lisatud ka turvaelement kontrolli näol, et raha ei kanata teisele kontole koheselt peale pildi tegemist, vaid vahepuhvrisse, kus inimene hiljem vabastab käsitsi makstava summa.<br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> *https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/<br /> *https://www.sybrin.com/good-idea/<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel<br /> *https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha<br /> *http://www.yhistupank.ee/74/kkk<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu<br /> *http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php<br /> *http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283<br /> *http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/<br /> *https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html<br /> *https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/<br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120633 2017-04-30T12:08:52Z

<p>Enarep: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> ==Viited==<br /> <br /> *https://payments.intuit.com/history-of-money-and-payments/<br /> *https://www.sybrin.com/good-idea/<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Shekel<br /> *https://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha<br /> *http://www.yhistupank.ee/74/kkk<br /> *https://en.wikipedia.org/wiki/Fureai_kippu<br /> *http://www.creditcards.com/credit-card-news/credit-cards-history-1264.php<br /> *http://lifehacker.com/how-many-credit-cards-should-i-have-1658094283<br /> *http://newsroom.mastercard.com/press-releases/thumbs-up-mastercard-unveils-next-generation-biometric-card/<br /> *https://usa.visa.com/visa-everywhere/innovation/visa-pay-wave.html<br /> *https://www.howtogeek.com/216571/chip-credit-cards-are-coming-to-the-usa-heres-what-you-need-to-know/<br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120632 2017-04-30T12:05:57Z

<p>Enarep: /* Deebet-/krediitkaardid */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Deebet- ja krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> 20. sajandi alguses tekkisid krediitkaardid erinevate poodide ja bensiinijaamade nende endi poolt välja antud maksevõimalusena peamiselt klientide mugavuse suurendamiseks ning seeläbi loomulikult kliendi lojaalsuse kasvatamiseks ja kinnistamiseks. Sajandi keskel hakkasid juba pangad ja muud krediidipakkujad välja andma plastikust kaarte, mida sai kasutada erinevates krediidimakseid lubavates asutustes. Esialgu pidi kuu lõpus küll kogu kasutatud summa kinni maksma, kuid hiljem selgus, et nii pankadele kui ka inimestele kasulikum oli lihtsalt õigel ajal tagasimaksmata raha eest intressi nõuda. See ongi viinud näiteks USA-s olukorrani, kus keskmisel inimesel on 7 krediitkaarti ning tegelikult elatakse võlgades ja kas siis helgema tuleviku ootuses või lihtsalt nõnda surmani ainult intresse makstes ära elatakse.<br /> <br /> Deebetkaardid on lihtsalt elektrooniline vahend oma pangakontol olemasoleva raha kasutamiseks kus võimalik.<br /> <br /> Peale 1960-tel plastikustumist, 1970-tel magnetriba ja 1980-tel kiibi lisandumist, pole pangakaardid välimuselt ega funktsioonilt oluliselt muutunud. Tänapäeva maailmas, kui mugavus on viidud piisavale tasemele, keskendutakse juba rohkem turvalisusele. Näiteks krediitkaartidele üritatakse külge pookida biomeetrilisi isikutuvastusmehhanisme ja sisse viia viibutamisega maksmise süsteeme. Meil küll on ammu juba piisavalt soodsaks tehtud kaasaskantavad pangaterminalid kaupmeestele soetamiseks ja kasutamiseks ning ka PIN-i sisestamise nõudmine tavapraktika, USAs aga, arvestades et alles 2015. a. lõpus hakati magnetribaga kaarte kiipkaartide vastu vahetama, võib veel omajagu aega minna enne kui enamuses kohtades saab maksta ilma et kaart omaniku käest lahkuks.<br /> <br /> Seega ka uuemate maksesüsteemilahenduste pealetungil areneb vanem edasi, kaartide kadumist veel niipea näha ei ole.<br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120616 2017-04-30T11:00:23Z

<p>Enarep: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> <br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> Likviidsuses tegelikult eelnevalt mainitule vastupidiselt siin hoopiski tagasiminek (mõningate mööndustega, sest paberitega ringi liikuda oli küll märksa kergem ning õiges ajastus ja õiges kohas oli küll ilmselt mugavam) ja näiteks tuhande aasta vanustest kuldmüntidest on võrreldes tuhande aasta vanuse paberrahaga (kui need kuidagi imekombel säilinud olema peaks) ikkagi märksa kergem lahti saada ehk siis mõeldud on likviidsust neid kasutavale seltskonnale oma kultuuriruumis, geograafilises asukohas ja ajas. Samamoodi võib öelda, et antiikmaailmas väljastati ka pabereid juba ammu enne müntide kasutuselevõttu erinevate kaupade ladustamise eest, kus seega oli võimalik ka nende paberitega kaubelda. Seega tuleb konstateerida, et tegu ei ole rangelt kronoloogilise järjestusega.<br /> <br /> Hoiusetšekid ilmusid esimese aastatuhande lõpu paiku Hiinas, kus iga pank väljastas pabereid, kuhu peale oli märgitud, millise summa selle esitamisel nende pangast kätte saab. Nii lihtne see oligi. Esialgu olid need muidugi mõeldud lihtsalt inimestele võimaluseks oma väärismetalle pangas hoiustada, kuid kuna need paberid olid põhimõtteliselt sel juhul sama väärtusega mis sinna peale kirjutatud kulla hulk, hakati neid kauplemisel kasutama. Need olid ühtlasi üsna loogiline prekursor praeguseni kasutusel olevale paberrahale.<br /> <br /> Lihtsustatult (sest majandusega seonduvast mittelihtsustatult rääkida on ebainimlik nii kirjutaja kui lugeja suhtes) on tänapäeval paberraha kahte tüüpi - kullaga (enamasti) tagatud raha ja fiat-raha, mis on ilma reaalse tagatiseta, vaid vastava riigi seadustega tagatud. Paberraha erinevus hoiusetšekkidest on siis see, et enamus esimesest ei ole kaetud kindla materiaalse varaga, mis on juba muutus terves süsteemis üleüldise laenudel ja võlgadel põhinevuse poole ja loob ka soodsad võimalused pangakaartide tekkeks.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Deebet-/krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120610 2017-04-30T10:50:48Z

<p>Enarep: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> ===Deebet-/krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120609 2017-04-30T10:50:24Z

<p>Enarep: /* Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini) */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> ===Pangalipikud===<br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> ===Deebet-/krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120608 2017-04-30T10:49:54Z

<p>Enarep: /* Kaupraha */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> Kaupraha juurde võib ka lisada põhimõtteliselt sama funktsiooniga alternatiivrahad, mida on erinevatel põhjustel nagu kaasaegse valuuta mitte usaldamine (USA dollarid Venemaal), sotsiaalhoolekande soodustamine (Fureai kippu Jaapanis) või ka lihtsalt kaubanduse soodustamine teatud ringkondades (Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti Veksel).<br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> ===Pangalipikud===<br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> ===Deebet-/krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F&diff=120555 2017-04-29T17:58:50Z

<p>Enarep: /* Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole? */</p> <hr /> <div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br /> =Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?=<br /> Autorid: Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep<br /> <br /> <br /> ==Ajalugu (maksesüsteemid kuni 21. sajandini)==<br /> <br /> <br /> <br /> ===Kaubavahetus===<br /> <br /> Ilmselgelt on kaubavahetus esimene maksesüsteem, mille ajalise alguse kohta võib küll spekuleerida, kuid antud juhul erilist vahet ei ole kas see toimus sada tuhat või sada miljonit aastat tagasi. Niipea kui inimese eellased, mis iganes arengujärgus nad siis parajasti olid, defineerisid enda jaoks omanduse olemuse ja avastasid, et teiste asjade niisama näppimisel või näppamisel olid samasugused tagajärjed nagu nad ise eeldasid et võiks olla kui keegi nende endi asjadega sama teeks, tekkis kaubavahetus - füüsiliste esemete, teenuste vahetamine kokkuleppeliselt samaväärsete esemete ja teenuste vastu. Sellel süsteemil muud häda polnudki kui see, et vahel võis juhtuda et esemed mida vahetada taheti või mis võibolla oligi ainuke vahetamist kannatatav kaup, oli lihtsalt liiga suur (kariloomad on hea näide). Ja peamine arengut kannustav tegur - mugavus (muidugi mitte ainult) viis asjad sinnamaale, kus oli tarvis kaubavahetuseks üle pikemate vahemaade mingisugust uuendust.<br /> <br /> <br /> ===Kaupraha===<br /> <br /> Selleks uuenduseks oli kaupraha kasutuselevõtt ~3000 a. eKr. Kaupraha oli siis mingi kaup, millel endal oli kindel ekvivalentväärtus, mis oli siis mingi selts-, kogu- või elanikkonna poolt kokkulepitud ja aktsepteeritud. Muidugi oli selle kauba väärtus selline, et taskus või märsis kaasaskantav kogus oli väärt piisavalt, et sellel mõtet oleks. Seega oli võimalik näiteks, olles kuulnud, et teises külas, mis asub 60 km kaugusel, tehakse väga head tuvipraadi, ei pidanud sa kaasa tassima vahetuseks kahte kajakat või oravat vaid võisid need oma külas vahetada ühe merekarbi vastu ja see taskus vilet lastes selle maa õndsalt maha jalutada.<br /> <br /> Hea näide kauprahast on tänapäevase Iisraeli rahaühiku - šeekeli - algupärane definitsioon, mis on pärit Mesopotaamiast, kus omal ajal oli see arvatavasti umbes 180 odratera kaaluks ja seeläbi sai hõlpsasti väljendada erinevate esete ja teenuste hindu just nendes. Ka kuld ja muud (vääris)metallid olid kauprahana laialdaselt kasutusel, ajapikku kujunesid neist standardiseerimise eesmärgil juba mündid.<br /> <br /> <br /> ===Mündid===<br /> <br /> Raha puhul väga oluline tegur on likviidsus ning see väljendub ka maksesüsteemide arenguloos liikumisega aina laialdasemalt vastuvõetavate variantide poole (kui välja arvata sularahalt kaartidele minekut, kuid seal on mängib juba olulisemat rolli turvalisus ja mugavus). Vermitud hõbe- ja kuldmüntide, algselt antiikses Lüüdias, esimesel sajandil eKr, esilekerkimine oli loogiline jätk juba kasutusel olnud metallitükkide kasutamisele kaupraha ajastul. Kui sa polnud just eluaegne kaupmees, kelle pihk oli analüütilise kaalu tundlikkuse omandanud, võisid ilma kaaluta tihti alt minna. Samamoodi võisid olla osad sulamid asjatundmatule silmale ja ninale eristamatud, kuid väärtuselt vägagi erinevad.<br /> <br /> Niisiis oli tarvis, et keegi saavutaks kuidagi süsteemi, kus on võimalik metallitüki kaal ja koostis usaldusväärselt ja üheselt välja selgitada. Hakati taguma (üldjuhul) ümmargustesse plönnidesse tähtsate isikute peade profiile. See ei tähenda, et võltsimist ei esinenud (seda esineb ju ka tänapäevalgi), aga spetsiifilise varustuse ja oskuse vajalikkuse tõttu võis olla valuuta õigsuses palju kindlam kui varem. Loomulikult ka see ei takistanud veel kaupmehi mündi külgedelt laastukesi maha viilimast, mis lahendati lõpuks ka mündi külgedele süvendite pressimisega. Suuremate tehingute jaoks olid siiski ka mündid liiga rasked.<br /> <br /> <br /> ===Pangalipikud===<br /> <br /> <br /> ===Paberraha===<br /> <br /> <br /> ===Deebet-/krediitkaardid===<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://beta.wikiversity.org/wiki/IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid/%C3%95pijuhis#Wiki-p.C3.B5hine_r.C3.BChmat.C3.B6.C3.B6</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118587 2017-03-15T10:23:58Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Kurel, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Rando Kurel, 12 -Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117903 2017-02-19T18:27:46Z

<p>Enarep: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117902 2017-02-19T18:27:00Z

<p>Enarep: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=117901 2017-02-19T18:26:03Z

<p>Enarep: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema<br /> <br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele&diff=111004 2016-10-19T20:18:04Z

<p>Enarep: /* Tähtaeg */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> == Aine info ==<br /> <br /> <br /> Tegemist on aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] kodulehega IT süsteemide administreerimine (ISa-k) ja IT süsteemide arendus (ISd-k) kaugõppe õppekavadele.<br /> <br /> Õppejõud on Kristjan Karmo.<br /> <br /> Aine [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c sissejuhatav loeng 1, algus ca 00:03:10] ja [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/030fe955-3bb8-443a-b416-72538f5e408e sissejuhatav loeng 2].<br /> <br /> Soovitame vaadata ka aine päevaõppe [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 õppekorralduse ja sisekorra] loengut.<br /> <br /> Aine päevaõppe versiooni [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd viki leht]: siit leiad loengud, mida kodutööna esitatavas essees analüüsida.<br /> <br /> == Arvestus ==<br /> Arvestuse töö on jaotatud kahte ossa:&lt;br&gt;<br /> Õpingukorraldus<br /> * 2 küsimuse lahendamine kasutades [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]<br /> Erialatutvustus<br /> * Kirjalik töö, mille täpsem info tuleb loengus<br /> <br /> === Esitamine ===<br /> Töö tuleb vormistada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda, kliki oma kasutajanimel ja vali '''Create'''<br /> <br /> Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Kristjan Karmo [[User:Kkarmo|kasutaja leheküljel]] on toodud näidisvormistus, mille võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale &quot;Erialatutvustus 2016 kaugõpe&quot;. Vikilehe koodi tuleb panna tekst &lt;nowiki&gt;[[&lt;/nowiki&gt;Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> === Tähtaeg ===<br /> '''Tööde esitamise tähtaeg on 26. oktoober kell 10.00.''' Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Pärast töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata. <br /> <br /> Töö esitamiseks saada Kristjan Karmole (eesnimi.perenimi@itcollege.ee) e-kiri, mis sisaldab linki teie viki-lehele. Kirja teema (subject): &quot;Erialatutvustus kaugõpe&quot;. Kindlasti peab kirjas olema välja toodud ka tudengi nimi ja õpperühm. '''Hiljemalt 19.10. kell 23:59 esitatud tööd saavad põhjalikumat tagasisidet.''' Pärast seda tähtaega piirdub tagasiside kommentaariga &quot;arvestatud&quot; või &quot;mittearvestatud&quot; ja viitega puudulikele töö osadele. Viimasel hetkel esitatud töödesse ei saa viia sisse parandusi (kui töö ei vasta nõuetele), mis tähendab, et peate võib-olla tegema kordussoorituse. Pärast tähtaega esitatud töö on automaatselt &quot;mittearvestatud&quot;.<br /> <br /> Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule (Kristjan Karmo) e-kirja teel sellest teada '''enne''' tähtaja saabumist.<br /> <br /> ===Õpingukorralduse küsimused===<br /> <br /> Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid, kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paaritu arv, lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest 1 kuni 5. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist. See sõltub koodi viimasest numbrist.<br /> <br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi viimane number <br /> ! Küsimus<br /> |-<br /> | 0 || 1<br /> |-<br /> | 1 || 1<br /> |-<br /> | 2 || 2<br /> |-<br /> | 3 || 2<br /> |-<br /> | 4 || 3<br /> |-<br /> | 5 || 3<br /> |-<br /> | 6 || 4<br /> |-<br /> | 7 || 4<br /> |-<br /> | 8 || 5<br /> |-<br /> | 9 || 5<br /> |}<br /> <br /> <br /> ;Küsimus A<br /> : Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> ;Küsimus B<br /> : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> ;Küsimus 1<br /> : Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br&gt; Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ;Küsimus 2<br /> : Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br&gt; Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ;Küsimus 3<br /> : Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ;Küsimus 4<br /> : Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ;Küsimus 5<br /> : Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> <br /> ;Ülesanne<br /> : Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> == Järelarvestus ==<br /> <br /> # Järelarvestuse sooritamiseks on 2016/17 õ.a. võimalik kahel ajal -- sügissemestril ja kevadsemestril. Kuupäevad on täpsustamisel. <br /> # Järelarvestusele saab registreeruda ÕISis <br /> # Järelarvestuse esitamise tähtaeg on ...<br /> # Järelarvestuse sooritamiseks tuleb<br /> ## Esitada tagantjärele nõuetekohane töö nii, nagu on kirjeldatud peatükis Arvestus<br /> ## Täita LISAÜLESANNE<br /> <br /> === Järelarvestuse lisaülesanne ===<br /> Siia ilmub varsti ülesanne.<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> Aine viki leht [[Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele 2015| 2015. aastal]]<br /> <br /> Aine viki leht [[Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele 2014| 2014. aastal]]<br /> <br /> Aine viki leht [[Erialatutvustus ISa ja ISd kaugõppele 2013| 2013. aastal]]<br /> <br /> Aine viki leht [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaugõppele_2011 2011. aastal].<br /> 28. septembril 2012 toimunud [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/7c865714-a2c6-4ff9-8357-668bcbd26da4 loeng].<br /> <br /> Kaugõppe 2014 [https://www.youtube.com/watch?v=ThRenXTA4a4 infotunni salvestus].<br /> <br /> Kaugõppe 2013 [http://www.youtube.com/watch?v=b8w0dEvr3-8 infotunni salvestus].<br /> <br /> Kaugõppe 2012 [http://www.youtube.com/watch?v=rayZ3bHCdl8#! infotunni salvestus].<br /> <br /> Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad [http://enos.itcollege.ee/~kalle/eriala/ tema kodulehelt].<br /> <br /> ==Näiteid eelmiste aastate töödest==<br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jfeigenb</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Enarep&diff=110998 2016-10-19T20:14:29Z

<p>Enarep: Created page with &quot;Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Egert Närep Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016 ==Essee== Esimese loengu külalis...&quot;</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Egert Närep<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Esimese loengu külalislektor jäi mulle meelde eriti seetõttu, et sain suhestuda väikeste laste, naise (kes käib samuti koolis) ja täiskohaga töö kõrvalt õppimisega. Sellise olukorra kohta läks väga hästi täppi ka tema inglisekeelne väljend &quot;If there's reason why, every how becomes possible&quot;. Ta suutis väga hästi lahti seletada ühe IT-sektori ametikoha ja kindlasti esile tuua auditooriumis mingisuguseid otsuselangetamisi - minu jaoks näiteks et arhitektiamet pole ilmselt mulle. Aga samamoodi pole ka mitte-õllejoomine mulle.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&quot; Andres Kütt 30.08.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Nagu paljudest aspektidest infotehnoloogia valdkonnas polnud ma varem konkreetselt ka testimisele ja selle tegelikult väga suure rolli peale otseselt mõelnud. Arvasin, et vigade avastamine ja kõrvaldamine on iga toote arendaja enda asi ja pole niivõrd keeruline, et selleks peaks lausa eraldi ettevõtted olema, kes ainult seda teenust pakuvad. Aga nüüd, kui ma tean paremini, tundub, et see võiks olla asi, mis mind isegi üle keskmise huvitab. Meenub seik lapsepõlvest kui leidsin mingisuguselt veebilehelt kirjavea ning saatsin korrigeerimist soovitava kirja webmasterile. Üllataval kombel ta isegi vastas ja tänas. Innustatuna suurest edust saatsin talle seejärel info ka ülejäänud tosina kirjavea kohta ent seekord jäi tänu saamata, võimalik, et ta oli ka sisu ise kirjutanud... Lisaks avardas teine loeng kindlasti silmaringi startuppide olemusest.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel &amp; Marko Kruustük 07.09.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Süsteemiadministraator Lembitul oli palju väga huvitavat juttu IT algusaegadest äsja taasiseseisvunud Eestis, aeg millal ise alles hakkasin kooli minema. Pani meenutama kui mitu korda ma üldse arvutit nägin sel ajal ja näppida sain - mitte just väga palju. Tema ja ka eelmiste ja järgmiste külalislektorite elulised näited ja tarkuseterad on väga teretulnud nähtus, mistõttu olen rahul, et nende kohta kirjutama peab, sest, olgem ausad, muidu võibolla ei oleks olnud motivatsiooni võtta poolteist tundi ja neid vaadata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling aka Snakeman 14.09.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Andres Septeri jutt tööturu seisust ning kõike sellega seonduvasse kriitilise pilguga suhtumisest oli kindlasti vajalik ja just selle õppeaine selline lahutamatu osa. Scrum masteri töökoht IT inimeste ja äriinimeste suhtluse vahendaja ning puhvrina - nii sain mina sellest aru - tundub väga tänuväärne ja vajalik. Tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem väheneb spetsialiseerumine erinevatel aladel ja multidistsiplinaarsus muutub standardiks. Selle vastu pole mul midagi, olles ise õppinud toidutehnoloogiks, töötanud hoopis molekulaardiagnostikas ning nüüd IT-d õppides juba mõeldes mis järgmiseks. Ja kui ei leiagi võimalust kõiki erinevaid kogutud teadmisi ja oskusi korraga<br /> kuskil realiseerida, siis alati ei olegi oluline näha kõiges praktilist väärtust - rahuldustpakkuv on ka niisama ümbritsevast maailmast veidi sügavamal tasandil aru saada.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot;, &quot;Karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov 21.09.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Pean ausalt ütlema, et maksuameti töö ja riskianalüüsid puhtalt võrdluse tasemel minu jaoks oli kõige ebasümpaatsem loeng. Sellega ei taha ma selle kõige olulisust alaväärtustada - riigi toimetulek sõltub ju väga suuresti just sellest. Tegelikult rääkis ta muidugi pigem IT ja analüütikute koostööst, mis loomulikult on vajalik ja järjest vajalikum kõikides tegevusvaldkondades. Koostöö erinevate tegelaste ja IT vahel (ja ka erinevate IT inimeste vahel) tundubki olevat selle loenguteseeria keskne teema.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur 28.09.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Küberkaitse loeng siis minu jaoks kõige huvitavam teema, ilmselt suurimaid põhjusi IT-d õppima tulemise jaoks. Peangi nüüd kiiresti selle jutu valmis kirjutama, et Tiit Hallase loengu salvestust vaatama asuda. Jaan Priisalu rääkis väga huvitavalt, oli selge et tal oligi palju rääkida ja ta tundis oma ala väga hästi. Lisaks tundus, vähemalt slaidide järgi, et päris palju - vahest kõige huvitavam osa - jäi ka ajapuudusel rääkimata. Aga eks kõik see ajalugu ja taust ole ka hea teada. Tema kõnemaneer oli samuti väga huvitav - mingi hetk mõtlesin, et sellest loengust saaks üsna laastava joomismängu teha kui iga suurepäraselt jutu sisse sulandunud vaikse &quot;krdi&quot; peale pits võtta.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse.&quot; Jaan Priisalu 05.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Turundus loomulikult eriti oluline just inimestele, kes midagi tootma kavatsevad hakata. Ei oskagi väga midagi arvata, jällegi nähtavasti oma ala spetsialist, rääkis väga kenasti ja seletas ära kõik, mida antud valdkonnast teada võiks tahta. Meelde jäi, et ega turundusinimesed midagi turundada ei saaks, kui nt. programmeerijad väärtust ei looks ent samas ka teistpidi - nii head kraami, mis ennast ise müüb on raske teha ja isegi kui alguses see ennast ise müüb, siis alati tekib konkurents ning lõpuks on ikkagi vaja panustada brändiarendusele ja müügile. Slaide küll salvestusest ei näinud, kuid õnneks silmad päris ilma ei jäänud - sai esiplaanil istuva noorsandi arvutimängu vaadata.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo 12.10.2016]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et olles kunagi läbinud sarnase õppeaine TTÜs, siis ei osanud oodata midagi tõeliselt sisulist - seal vist ainult räägitigi kuidas raamatukogukaarti teha ja üldist juttu, mis siin sai kõik esimeses loengus kokku võetud. Ülejäänud seitse, nähtavasti iga-aastane lugu, et käivad külalislektorid, on vägagi tervitatav. Mitte, et siis õppeaine alalisel lektoril vähem tööd oleks - üle saja kaheldava väärtusega kirjatüki, millest 95% saabuvad ilmselt parajalt tähtaja kuupäeva viimase tunni sees, läbi lugeda ning otsustada kas ületab lävendi või mitte. Üldine mulje, mis pähe kõlama jäi on see, et IT inimesi (adminne eriti) ja nende tööd võetakse asjatundmatute ülemuste poolt tihti iseenesestmõistetavalt, peab olema kriitiline töökohta valides ning kindlasti eeltööd tegema ja asjad läbi mõtlema, väga oluline on suhelda seotud tegevusalade esindajatega ja kindlasti ka IT kolleegidega ning võimalusi on lõputult ja maailm on valla.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> &lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_kaug%C3%B5ppele#.C3.95pingukorralduse_k.C3.BCsimused Õpingukorralduse küsimused]&lt;/ref&gt;<br /> ===Küsimus B=== <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> *Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&lt;/ref&gt;<br /> *Arvestuse ning kordusarvestuse läbiviimise viis ja hindamiskriteeriumid sisalduvad aineprogrammis, mis tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alguses.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.2.]&lt;/ref&gt;<br /> *Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav: korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.]&lt;/ref&gt;<br /> *Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt;<br /> *Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. (Sõnastusest võib eeldada, et RF kohal tasuta) &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]&lt;/ref&gt;<br /> *Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Õppeteenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal punkt 5.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 3=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemilisele puhkusele minemiseks ja selle lõpetamiseks esitatakse avaldus rektori nimele&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.2.]&lt;/ref&gt; ning tavajuhtudel see on võimalik alates teisest õppeaastast&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.4.]&lt;/ref&gt;. Erijuhtudeks on: Tervislikud põhjused (maksimaalselt 2 aastat), ajateenistuse läbimine (1 aasta), lapse hooldamine (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni). Nendel juhtudel saab avaldust esitada mistahes ajal õppeaasta vältel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.3.]&lt;/ref&gt; Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ning teha eksameid ja arvestusi järgmistel erijuhtudel: tegemist on keskmise-, raske- või sügava puudega isikuga, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga või akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20puhkus Õppekorralduse eeskiri 6.1.5.-6.1.6.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.<br /> <br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> X = 28, Y = 24<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt ÕKE p 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017. õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ Õppekulude osaline hüvitamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimesest semestrist jääb 1 punkt üle, nii et esimese semestri lõpus ei pea midagi maksma. Kumulatiivselt tuleb teise semestri lõpuks 52/54 EAPst. Maksma peab 2 EAP eest ehk siis 100€.<br /> <br /> <br /> ==Lisamärkused==<br /> <br /> Kasutatud Kristjan Karmo profiililehte alusena.&lt;ref&gt;[https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarmo Kristjan Karmo profiil]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Enarep https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd&diff=110833 2016-10-19T17:57:22Z

<p>Enarep: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kategoorialehega 2015 õppeaasta sügissemestril.<br /> <br /> Selleks, et teie leht siia ilmuks peab teil viki lehe koodis olema viide antud kategooriale. '''Vikilehe koodi tuleb panna tekst &lt;nowiki&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;/nowiki&gt;''' <br /> <br /> Muid vormistamise soovitusi vaadake Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] lehe koodist.<br /> <br /> &lt;hr&gt;<br /> == Aine info ==<br /> '''NB! Pane tähele!!! Asud praegu Erialatutvustuse PÄEVAÕPPE lehel. Õhtu- ja kaugõppel on oma wikilehed. Jälgi, et vaataksid oma õppesuuna lehte!'''<br /> Tegemist on aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kodulehega.<br /> <br /> Ainet viivad läbi õppejõud<br /> Andres Septer (päevaõpe)<br /> Kristjan Karmo (kaugõpe)<br /> Paul Leis (õhtuõpe)<br /> <br /> Siia lehele tuleb kogu ainega seotud info.<br /> <br /> == Loengud ==<br /> Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314.<br /> <br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! <br /> ! Teema<br /> ! Esineja(d)<br /> ! Aeg<br /> ! Materjal<br /> |-<br /> | 1 ||&amp;nbsp; Õppekorraldus ja sisekord &lt;br&gt; &amp;nbsp; õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis: robootikaring, workshopid, hackerspaced ja muud üritused. &lt;br&gt; &amp;nbsp; Erialatutvustuse aine edukas sooritamine &amp;nbsp;|| Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer&amp;nbsp;||&amp;nbsp; 26.10 ||&amp;nbsp; <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a salvestus]&lt;br&gt;<br /> [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/erialautvustus-septer.odp Septer slaidid]&lt;br&gt;<br /> [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/2016_tutvustus_22082016.ppt Varendi slaidid]&lt;br&gt;<br /> <br /> |-<br /> | 2 ||&amp;nbsp; Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. &amp;nbsp;||&amp;nbsp; Andres Kütt &amp;nbsp;||&amp;nbsp; 31.08 &amp;nbsp;||&amp;nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f salvestus]<br /> |-<br /> | 3 ||&amp;nbsp; Testimine ja startupid &amp;nbsp;||&amp;nbsp; Kristel &amp; Marko Kruustük (Testlio) &amp;nbsp;||&amp;nbsp; 07.09 &amp;nbsp;||&amp;nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true salvestus]<br /> |-<br /> | 4 ||&amp;nbsp; &quot;Süsadminnimisest&quot; &amp;nbsp;||&amp;nbsp; Lembitu Ling aka Snakeman &amp;nbsp;||&amp;nbsp; 14.09 &amp;nbsp;||&amp;nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 salvestus]<br /> |-<br /> | 5 ||&amp;nbsp; &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot; &amp;nbsp;||&amp;nbsp; Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) &amp;nbsp; ||&amp;nbsp; 21.09 &amp;nbsp;||&amp;nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc salvestus] [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/01tooturg.odp tööturu slaidid] [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/loeng%2021.09.2016.pptx E. Koltšanovi slaidid]<br /> |-<br /> | 6 ||&amp;nbsp; &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; ||&amp;nbsp; Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja &amp;nbsp; ||&amp;nbsp; 28.09 &amp;nbsp;||&amp;nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 salvestus] [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/Andmed%20ei%20allu%20anal%c3%bc%c3%bcsile%20ITK.pptx slaidid]<br /> |-<br /> | 7 ||&amp;nbsp; Eesti Vabariigi küberkaitse. ||&amp;nbsp; Jaan Priisalu ||&amp;nbsp; 05.10 &amp;nbsp;|| &amp;nbsp; [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/itki.pdf slaidid] [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 salvestus]<br /> |-<br /> | 8 ||&amp;nbsp; &quot;IT ja turundus&quot; ||&amp;nbsp; Hedi Mardisoo, Starman AS ||&amp;nbsp; 12.10 &amp;nbsp;|| &amp;nbsp; [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 salvestus] [http://enos.itcollege.ee/~asepter/et16/mardisoo-it-ja-turundus.pdf slaidid]<br /> |}<br /> <br /> Aktiivset osalemist loengutes premeeritakse.<br /> <br /> <br /> '''[https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/a18638fa-6356-44f0-ac89-cd22e3dc75c9 Erialatutvustuse salvestuste koduleht ECHO360 keskkonnas]'''<br /> <br /> <br /> Vastavalt sellele, kui palju meie esinejatest aega üle jääb, jagavad Andres Septer ja Kristjan Karmo ka nõuandeid, kuidas koolis paremini hakkama saada: koostöö, õpperühmad, motivatsioon ja eetika, aja planeerimine, erinevate õppeainete vajalikkus jms. <br /> <br /> ===Soovituslik lugemine ja vaatamine===<br /> <br /> * [https://en.wikipedia.org/wiki/Masters_of_Doom &quot;Masters of DOOM&quot;] history of Id Software kuidas kamp karvaseid &quot;'äkkereid&quot; eikusagilt tegid valmis mängu, mis vallutas maailma ning muutis igaveseks meie arusaama aruvtimängudest ja arvutimängude ärist. Eriti soovitav neile, kes mõtlevad oma startupi peale.<br /> <br /> * [https://en.wikipedia.org/wiki/Halt_and_Catch_Fire_(TV_series) Halt and Catch Fire]. Seriaal. Tehnoloogiliselt korrektne. 80-ndate PC revolutsioon ja kuidas see muutis igaveseks arvutustehnika äri. Hea sisevaade kuidas üks tehnoloogiafirma töötab. <br /> <br /> * [http://www.imdb.com/title/tt0168122/ Silicon Valley Piraadid] Kuidas alustasid oma võidukäiku Microsoft ja Apple.<br /> <br /> * Mr. Robot - seriaal häkkimisest (tegelikult kräkkimisest) ja häkkeritest (tegelikult kräkkeritest), black-hats, white-hats jne.<br /> <br /> * [http://www.am.ee/Siim-Veskimees-Kuidas-tehakse-IT-d &quot;Kuidas tehakse ITd&quot;] kirjanik Siim Veskimehe musta huumoriga vürtsitatud lugu Riigiameti IT bürokraatiast<br /> <br /> * [http://punktexe.ee/ .EXE] Legendaarne eesti hackerzine<br /> <br /> * [http://erb.nlib.ee/?kid=10639494 &quot;Selles mängus ei hüpata&quot;] [https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Habicht Juhan Habicht] tõenäoliselt ainus omamaine &quot;häkkeriromaan&quot;, täpsemalt küll arvutimängu põhine ulmekas<br /> <br /> * [http://thedailywtf.com/ Daily WTF is your how-not-to guide for developing software.]<br /> <br /> * [https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/f893ad14-fdef-4ae7-9796-b52607eb813b 2015 aasta loengute salvestused]<br /> <br /> ====Kullafond====<br /> Eelnevate aastate parimad esinejad<br /> * [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 2016 Jaan Priisalu &quot;Eesti Vabariigi Küberkaitse&quot;]<br /> <br /> == Arvestus ==<br /> Arvestuse töö jaotatud kahte ossa:&lt;br&gt;<br /> Õpingukorraldus<br /> * 2 küsimuse ja ülesande lahendamine kasutades [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]<br /> Erialatutvustus<br /> * kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.<br /> <br /> Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?<br /> <br /> ====Viitamine====<br /> Nende jaoks, kes alles alustavad oma akadeemilist haridusteed väike selgitus viitamise kohta. <br /> Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Teadustekstides tuleb väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Erialatutvustuse Arvestustöö on ühtlasi harjutus, et Te õpiksite korrektselt viitama ja tulevikus oma teisi töid IT Kolledžis korrektselt vormistama. <br /> <br /> Vormistamisel on abimeheks [http://www.ttu.ee/public/r/raamatukogu/juhendid/viitamine.pdf viitamise juhend]<br /> Palun selle materjaliga tutvuda ja seda töö vormistamisel järgida. <br /> IT Kolledži tööde vormistamisel on üldjuhul kombeks kasutada NUMBRIVIITEID, milliste kasutamine on kirjas peatükis 2. <br /> <br /> === Esitamine ===<br /> Töö tuleb esitada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda ja kliki '''oma kasutajanimel''' ja vali '''Create'''<br /> Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale &quot;Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)&quot;. Vikilehe koodi tuleb panna tekst '''&lt;nowiki&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]&lt;/nowiki&gt;'''<br /> <br /> Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup<br /> <br /> === Tähtaeg ===<br /> '''Tööde esitamise tähtaeg on 19.10.2016 kell 10:00.''' Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Esitamiseks tuleb oma viki-lehe link saata aadressile andres.septer@itcollege.ee (subjekt: Erialatutvustus). Pärast tähtaega esitatud töid ei hinnata. Peale töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata. <br /> <br /> Et jõuaks midagi ka parandada, tuleb '''tagasiside saatmiseks esitada töö hiljemalt 17.10.2016 kell 23:59'''. <br /> <br /> Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Andres Septerile e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.<br /> <br /> === Hindamine ===<br /> <br /> Töö vastuvõetust hindamiseks näeb ÕIS-s. Tulemust (arvestatud/mittearvestatud) näeb ÕIS-s hiljemalt kaks (2) nädalat pärast arvestustöö esitamise tähtaega. Osadel juhtudel - mingil põhjusel erilisem töö, annan individuaalset tagasisidet.<br /> <br /> Suurepärased tööd mida võib eeskujuks võtta: [[User:Isuur]], [[User:Mtammepo]] ja [[User:Troja]]. 2015 [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kaikalla KaiKalla]<br /> <br /> ===Õpingukorralduse küsimused===<br /> <br /> Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paarituarv lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest üks kuni viis. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist ja see sõltub koodi viimasest numbrist.<br /> <br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi viimane number <br /> ! Küsimus<br /> |-<br /> | 0 || 1<br /> |-<br /> | 1 || 1<br /> |-<br /> | 2 || 2<br /> |-<br /> | 3 || 2<br /> |-<br /> | 4 || 3<br /> |-<br /> | 5 || 3<br /> |-<br /> | 6 || 4<br /> |-<br /> | 7 || 4<br /> |-<br /> | 8 || 5<br /> |-<br /> | 9 || 5<br /> |}<br /> <br /> <br /> ;Küsimus A<br /> : Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> ;Küsimus B<br /> : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> ;Küsimus 1<br /> : Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&lt;br&gt; Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> ;Küsimus 2<br /> : Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. &lt;br&gt; Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ;Küsimus 3<br /> : Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ;Küsimus 4<br /> : Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> ;Küsimus 5<br /> : Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?<br /> <br /> <br /> ;Ülesanne<br /> : Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. <br /> <br /> {|border=&quot;1&quot;<br /> ! Koodi number <br /> ! Ainepunkte<br /> |-<br /> | 0 || 19<br /> |-<br /> | 1 || 20<br /> |-<br /> | 2 || 21<br /> |-<br /> | 3 || 22<br /> |-<br /> | 4 || 23<br /> |-<br /> | 5 || 24<br /> |-<br /> | 6 || 25<br /> |-<br /> | 7 || 26<br /> |-<br /> | 8 || 27<br /> |-<br /> | 9 || 28<br /> |}<br /> <br /> == Järelarvestus ==<br /> <br /> # Järelarvestuse sooritamiseks on 2015/16 õ.a. võimalik kahel ajal -- 15. detsembril ja kevadsemestril. Kevadsemestri kuupäev on täpsustamisel. <br /> # Järelarvestusele saab registreeruda ÕISis kuni 13.12<br /> # Järelarvestuse esitamise tähtaeg on 15.dets 10.00<br /> # Järelarvestuse sooritamiseks tuleb<br /> ## Esitada tagantjärele nõuetekohane töö nii, nagu on kirjeldatud peatükis Arvestus<br /> ## Täita LISAÜLESANNE<br /> <br /> === Järelarvestuse lisaülesanne ===<br /> Peate tegelema IT-arheoloogiaga. Lisage oma nõuetekohasele wiki-lehele 1 standardiseeritud masinakirjalehekülje pikkune essee ühe allpool oleva teema kohta omal valikul. (NB! &quot;masinakirjalehkülg&quot; on mõõtühik ja tähendab 1200 tähemärki ILMA TÜHIKUTETA!)<br /> <br /> Vähemalt 2 ORIGINAALallikat. Wikipediat tohite kasutada referentsina originaalalllkatele, aga mitte viitena! Ära unusta viitamist! <br /> <br /> NB! Väga tähtis: ülevaate juures tuua välja vähemalt ÜKS tehnoloogiline lahendus, mille poolest see süsteem oli uudne või vähemalt üks printsiip, mis on tänapäevani kasutuses moodsate arvutite juures. <br /> Samuti tuua välja vähemalt üks omadus/tehnoloogia või printsiip , mille poolest see süsteem on aegunud ja mida enam ei kasutata. <br /> <br /> Lisaülesande teemad<br /> <br /> Tähelepanuväärne riistvara <br /> <br /> *IBM/360<br /> *RAMAC<br /> *ILLIAC<br /> *Williams Tube<br /> *Acoustic delay line memory<br /> *Magnetostrictive delay line memory<br /> *Selectron tube<br /> *PDP 11<br /> *UNIVAC<br /> *Cray<br /> *Thinking Machines<br /> *Front Panel (varajane arvutikonsool, mitte esipaneel)<br /> *Magnetic Drum Memory<br /> *Core Memory<br /> *Whirlwind I<br /> *Z4<br /> *SAGE<br /> *TX-0<br /> *PDP 7 <br /> *PDP 11<br /> *Acorn Archimedes<br /> *Apricot<br /> <br /> Tarkvara<br /> * Spacewar<br /> * Altair BASIC<br /> * Tetris (või ka Totrus?)<br /> * WikiWikiWeb<br /> <br /> Sündmused ja seltskonnad:<br /> * The September That Never Ended<br /> * Morris worm<br /> * Chaos Computer Club<br /> * Razor 1911<br /> <br /> Võrgud<br /> * X.25<br /> * Tymnet<br /> * Compuserve<br /> <br /> == Ajalugu ==<br /> Aine viki lehed [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2015 2015.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2014 2014.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2013 2013.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2012 2012.] ja[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2011 2011.] aastal.<br /> <br /> Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad [http://enos.itcollege.ee/~kalle/eriala/ tema kodulehelt].</div>

Enarep