https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=EproomanICO wiki - User contributions [en]2026-06-21T09:11:50ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99985Htop2016-01-04T21:27:12Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <ref>[http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/ http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/] </ref><br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]]. <br />
<ref>[http://linux.die.net/man/1/htop http://linux.die.net/man/1/htop]</ref><br />
<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99984Htop2016-01-04T21:26:19Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <br />
<ref>[http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/ http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/] </ref><br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]]. <br />
<ref>[http://linux.die.net/man/1/htop http://linux.die.net/man/1/htop]</ref><br />
<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99983Htop2016-01-04T21:25:27Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <br />
<ref>http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/ http://www.thegeekstuff.com/2011/09/linux-htop-examples/ </ref><br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]]. <br />
<ref>[http://linux.die.net/man/1/htop http://linux.die.net/man/1/htop]</ref><br />
<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99982Htop2016-01-04T21:23:36Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]]. <br />
<ref>[http://linux.die.net/man/1/htop http://linux.die.net/man/1/htop]</ref><br />
<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99981Htop2016-01-04T21:19:54Z<p>Eprooman: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99980Htop2016-01-04T21:19:36Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99978Htop2016-01-04T21:18:35Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada). <ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99976Htop2016-01-04T21:17:35Z<p>Eprooman: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<ref>[http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/ http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/]</ref><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99975Htop2016-01-04T21:16:11Z<p>Eprooman: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99974Htop2016-01-04T21:15:46Z<p>Eprooman: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
{{reflist}}<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99971Htop2016-01-04T21:15:22Z<p>Eprooman: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma. <ref>[http://hisham.hm/htop/ http://hisham.hm/htop/]</ref><br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99758Htop2015-12-28T16:17:49Z<p>Eprooman: /* Autor */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21 28.12.2015<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99757Htop2015-12-28T16:17:14Z<p>Eprooman: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. <br />Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99756Htop2015-12-28T16:16:43Z<p>Eprooman: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamise kohta.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99755Htop2015-12-28T16:08:52Z<p>Eprooman: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
Htop on top edasiarendatud graafiline ja interaktiivne versioon. Tänu oma ülevaatlikule ja lihtsale disainile on seda hea kasutada ning see annab hõlpsasti kogu vajaliku info operatsioonisüsteemi protsesside toimetamisest.<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99754Htop2015-12-28T16:05:38Z<p>Eprooman: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all saab valida andmeid (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99753Htop2015-12-28T16:04:59Z<p>Eprooman: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. <br /><br />
Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99752Htop2015-12-28T16:03:11Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on lihtsa ülesehitusega (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99751Htop2015-12-28T16:02:46Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikudes või klaviatuuriga üles/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99750Htop2015-12-28T16:01:26Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga ülesse/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 4 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Htop7.jpg&diff=99749File:Htop7.jpg2015-12-28T16:00:07Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div></div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99748Htop2015-12-28T15:59:58Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga ülesse/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Klahviga '''F4''' saab kuvatavaid protsesse filtreerida kindla märksõna järgi (Pilt 3)<br />
<br />
[[File:htop5.jpg|frame|center|alt=Protsesside filtreerimine| Pilt 3 Protsesside filtreerimine]]<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Protsessi prioriteeti muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada '''F7''' või '''F8''' klahvile, olenevalt soovist väärtust suurendada või vähendada. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi '''"a"'''.<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada '''F9''' (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata (Pilt 4). Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalide kohta saab rohkem lugeda artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
[[File:htop7.jpg|frame|center|alt=Protsessile signaali saatmine| Pilt 3 Protsessile signaali saatmine]]<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99747Htop2015-12-28T15:10:56Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga ülesse/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99746Htop2015-12-28T15:08:22Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid '''F1-F10'''). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades '''F6''' klahvi ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga '''F4''' (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga ülesse/alla liikudes vajaliku protsessini jõuda. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga,<br /><br />
vajutades '''F3''' klahvi ja kirjutades protsessi osalise või terve nime.<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest.<br /> <br />
Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt sellest, mis tüüpi protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99745Htop2015-12-28T15:02:57Z<p>Eprooman: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|center|Pilt 5 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|center|Pilt 6 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Htop6.jpg&diff=99744File:Htop6.jpg2015-12-28T15:00:12Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div></div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Htop5.jpg&diff=99743File:Htop5.jpg2015-12-28T15:00:03Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div></div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99742Htop2015-12-28T14:58:08Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
[[File:htop4.jpg|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|Pilt 2 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|Pilt 3 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Htop4.jpg&diff=99741File:Htop4.jpg2015-12-28T14:56:56Z<p>Eprooman: Eprooman uploaded a new version of File:Htop4.jpg</p>
<hr />
<div></div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Htop4.jpg&diff=99740File:Htop4.jpg2015-12-28T14:55:07Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div></div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99739Htop2015-12-28T14:54:31Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). <br /><br />
Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. <br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=ülevaade|Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
<br />
Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajaliku veeru (Pilt 2). Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
[[File:htop1.png|frame|center|alt=Protsesside järjestamine| Pilt 2 Protsesside järjestamine]]<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|Pilt 2 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|Pilt 3 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99738Htop2015-12-28T14:10:11Z<p>Eprooman: /* Seadistamine */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png|frame| Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png|frame|Pilt 2 Seadistusmenüü ]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png|frame|Pilt 3 "Columns" valikud]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99737Htop2015-12-28T14:06:50Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne (Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png|frame| Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99736Htop2015-12-28T14:06:33Z<p>Eprooman: /* Ülevaade */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne(Pilt 1): Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png|frame| Pilt 1 Htop ülevaade]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99735Htop2015-12-28T12:49:38Z<p>Eprooman: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse järgneva käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99734Htop2015-12-28T12:49:13Z<p>Eprooman: /* Kasutatud kirjandus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
1. http://hisham.hm/htop/<br />
<br />
2. https://en.wikipedia.org/wiki/Htop<br />
<br />
3. http://www.howtogeek.com/howto/ubuntu/using-htop-to-monitor-system-processes-on-linux/<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99733Htop2015-12-28T12:20:20Z<p>Eprooman: /* Käivitamine */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
Root õigustes käivitamise korral:<br />
<br />
<pre> sudo htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99732Htop2015-12-28T12:14:30Z<p>Eprooman: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on '''[[Unix]]''''i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele '''[[top]]''', saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99731Htop2015-12-28T12:13:14Z<p>Eprooman: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on [Unix]'i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele [top], saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99730Htop2015-12-28T12:12:45Z<p>Eprooman: /* Paigaldus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on Unix'i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele [top], saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse käsuga <br />
<pre>sudo apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99729Htop2015-12-28T12:00:45Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on Unix'i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele [top], saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse root-õigustes käsuga <br />
<pre>apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Kokkuvõte =<br />
<br />
= Kasutatud kirjandus =<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99119Htop2015-12-15T05:24:02Z<p>Eprooman: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on Unix'i tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt rakendusele [top], saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma spetsiaalseid klaviatuurikombinatsioone teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse root-õigustes käsuga <br />
<pre>apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=99118Htop2015-12-15T05:09:16Z<p>Eprooman: </p>
<hr />
<div><br />
= Autor =<br />
<br />
Algne: Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendaja: Erik Proomann AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt top'ile, saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma et peaks spetsiaalseid klaviatuurikäskluseid peast teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse root-õigustes käsuga <br />
<pre>apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Htop&diff=98093Htop2015-11-29T14:11:31Z<p>Eprooman: /* Autor */</p>
<hr />
<div>= Sissejuhatus =<br />
<br />
Htop on tööriist protsesside jälgimiseks ja haldamiseks. Sarnaselt top'ile, saab tema abil jälgida süsteemi ressursside kasutust, jooksvate protsesside infot, määrata protsesside prioriteete ja saata neile signaale. Tänu mugavale liidesele ja hiire kasutamise võimalusele saab peaaegu kõik vajaliku tehtud ilma et peaks spetsiaalseid klaviatuurikäskluseid peast teadma.<br />
<br />
= Paigaldus =<br />
<br />
Htop paigaldatakse root-õigustes käsuga <br />
<pre>apt-get install htop</pre><br />
<br />
= Kasutamine =<br />
<br />
== Ülevaade ==<br />
<br />
Kasutajaliides on väga lihtne: Üleval on kaks tulpa süsteemiinfot, keskel on protsesside nimekiri ja kõige alumisel real kiirkäskude nimekiri (klahvid F1-F10). Nii süsteemiinfo kui protsesside nimekirja osas on võimalik täpselt seadistada, millist infot näidatakse. Protsesse saab järjestada kindla veeru järgi, vajutades F6 ja valides vasakule ilmunud nimekirjast vajalik veerg. Järjestamist saab vastupidiseks muuta klahviga F4 (Invert).<br />
<br />
Protsessilistis saab mugavalt kursoriga liikuda vajaliku protsessi juurde, millega on vaja toimetada. Samuti on võimalik soovitud protsessi juurde liikuda otsinguga, vajutades F3 ja kirjutades protsessi nime (tervelt või osaliselt).<br />
<br />
[[File:htop1.png]]<br />
<br />
Üleval vasakus servas kuvatavad '''CPU''' (protsessorikasutus) ja '''Mem''' (mälu kasutus) näidikud koosnevad erinevat värvi osadest. Värvid jaotavad protsessori ja mälu ribad proportsionaalselt osadeks olenevalt, mis sorti protsessid kui palju protsessorit kasutavad või mis otstarbeks kui palju mälu on kasutatud.<br />
<br />
'''CPU''': <span style="color:blue;">sinine osa</span> - madala prioriteediga protsessid (''nice value'' > 0), <span style="color:green;">roheline osa</span> - tavalised protsessid, <span style="color:red;">punane osa</span> - ''kernel''i (süsteemi) protsessid<br />
<br />
'''Mem''': <span style="color:green;">roheline osa</span> - protsesside poolt kasutatav mälu, <span style="color:blue;">sinine osa</span> - puhvrite all olev mälu, <span style="color:orange;">kollane osa</span> - vahemäluna kasutatav mäluosa<br />
<br />
Üleval paremal märgitud '''[[Load average]]''' näitab süsteemi koormust e. mitu aktiivset protsessi on korraga keskmiselt protsessorit tahtnud kasutada viimase 1-, 5- ja 15 minuti jooksul.<br />
<br />
Veergude (PRI, NI, VIRT jne) selgitused leiab htop'i esiisa [[top#Monitooritavate_parameetrite_l.C3.BChikirjeldused_.28descriptions_of_fileds.29|top]] juhendis.<br />
<br />
== Käivitamine ==<br />
<br />
Tavakasutaja õigustes ei saa toimetada mõnele teisele kasutajale kuuluvate protsessidega ja protsesside prioriteeti ei saa määrata tavalisest kõrgemaks (''nice value'' < 0 ). Kui neid asju on vaja teha, siis tuleb programm käivitada ''root''-õigustes.<br />
<br />
Htop käivitatakse samanimelise käsuga:<br />
<br />
<pre> htop </pre><br />
<br />
== Toimingud protsessidega ==<br />
<br />
'''Prioriteedi muutmine''' - Prioriteedi muudetakse läbi ''nice value''. Selleks tuleb liikuda kursoriga protsessi peale ja vajutada F7 või F8, vastavalt väärtuse vähendamiseks või suurendamiseks. Väärtus saab olla vahemikus [-20; 19] - mida suurem väärtus, seda väiksem prioriteet. Vaikimisi on see 0 ja tavakasutaja saab seda ainult suurendada (ehk siis protsessi prioriteeti vähendada).<br />
<br />
'''Protsessorite kasutus''' - Protsessile saab määrata, millistel protsessoritel/tuumadel teda jooksutatakse. Vastava valiku saab teha liikudes protsessi peale ja vajutades klahvi "a".<br />
<br />
'''Signaali saatmine protsessile''' - Olles kursoriga valinud protsessi, vajutada F9 (Kill). Vasakule ilmub nimekiri võimalikest signaalidest, mida protsessile saata. Nüüd tuleb vaid liikuda soovitud signaali peale ja vajutada "Enter". Signaalidest saab lugeda rohkem artiklis [[signaalid ja kill]].<br />
<br />
= Seadistamine =<br />
<br />
Seadistusmenüü avaneb klahviga F2. '''Meters''' valiku all saab määrata millised süsteemiinfo andmeid üleval kuvatakse. Samuti on võimalik valida kuvamise viise, liikudes mõne ülemistesse tulpadesse valitud näitaja peale ja vajutades '''F4'''. Näiteks mälu või protsessori kasutuse riba asemel võib kuvada iga värvi osa eraldi numbrina jne.<br />
<br />
[[File:htop2.png]]<br />
<br />
Valiku '''Columns''' all valitakse andmed (veerud), mida protsesside listis iga protsessi kohta kuvatakse.<br />
<br />
[[File:htop3.png]]<br />
<br />
= Autor =<br />
<br />
Märten Rodes, AK22<br />
<br />
Uuendab:<br />
<br />
Erik Proomann AK21 2015/2016<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eprooman&diff=82132User:Eprooman2014-11-07T13:26:57Z<p>Eprooman: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: '''Erik Proomann'''<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 07.11.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
<br />
'''Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna'''<br />
<br />
<br />
6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. <br />
Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. <ref>[http://www.am.ee/node/3973 Arvutimaailm, "SK aastakonverents 2014: nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna", 06.11.2014]</ref><br />
Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.<br />
<br />
<br />
Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused. <br />
<br />
<br />
Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled. <br />
<br />
<br />
'''Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?''' <br />
<br />
<br />
Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega ''„Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“'', millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja. <br />
* Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud. <br />
* Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga. <br />
* Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne. <br />
* Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. <ref>[http://www.am.ee/Nutiseadme-turvalisuse-12-samu Arvutimaailm, "Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu", 27.10.2014]</ref><br />
<br />
Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. <ref>[https://preyproject.com/ Prey, 07.11.2014]</ref><br />
<br />
Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või '''VPN''' (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. <ref>[http://askleo.com/how_do_i_use_an_open_wifi_hotspot_safely/ Ask Leo!, "How do I use an open WIFI hotspot safely" 09.05.2014]</ref><br />
<br />
<br />
'''BYOD''' [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet]<ref>[http://www.techopedia.com/definition/29070/bring-your-own-device-byod Techopedia, "Bring Your Own Device (BYOD)", 07.11.2014]</ref>, '''CYOD''' [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] <ref>[http://www.techopedia.com/definition/29909/choose-your-own-device-cyod Techopedia, "Choose Your Own Device (CYOD)", 07.11.2014]</ref> ja '''COPE''' [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] <ref>[http://www.techopedia.com/definition/29071/corporate-owned-personally-enabled-cope Techopedia, "Corporate Owned, Personally Enabled (COPE)", 07.11.2014 ]</ref> ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. <br />
Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.<br />
<br />
<br />
'''Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.'''<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br />
'''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. <br />
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, <br />
tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br />
Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. <br />
Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, "Õppekorralduse eeskiri", 10.09.2014 ]</ref><br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br />
<br />
Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:<br />
* kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;<br />
* perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot<br />
* täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br />
<br />
<br />
Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br />
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). <br />
<br />
<br />
Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:<br />
* kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€<br />
* 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€<br />
* 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.<br />
<br />
<br />
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/<br />
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. <br />
<br />
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, "Vajaduspõhine õppetoetus", 06.11.2014]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.'''<br />
<br />
* X - 20 EAP<br />
* Y - 28 EAP<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. <br />
Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on '''7 EAP''' vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda '''7 x 50€ = 350€'''. <br />
<br />
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on '''6 EAP-d''' vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda '''6 x 50 = 300€'''. <br />
<br />
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada '''13 EAP''' ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda '''650€'''. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž, "Finantsinfo", 06.11.2014]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eprooman&diff=82131User:Eprooman2014-11-07T13:25:54Z<p>Eprooman: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: '''Erik Proomann'''<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 07.11.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
<br />
'''Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna'''<br />
<br />
<br />
6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. <br />
Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. <ref>[http://www.am.ee/node/3973 Arvutimaailm, artikkel "SK aastakonverents 2014: nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna", 06.11.2014]</ref><br />
Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.<br />
<br />
<br />
Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused. <br />
<br />
<br />
Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled. <br />
<br />
<br />
'''Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?''' <br />
<br />
<br />
Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega ''„Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“'', millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja. <br />
* Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud. <br />
* Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga. <br />
* Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne. <br />
* Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. <ref>[http://www.am.ee/Nutiseadme-turvalisuse-12-samu Arvutimaailm, artikkel "Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu", 27.10.2014]</ref><br />
<br />
Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. <ref>[https://preyproject.com/ Prey, 07.11.2014]</ref><br />
<br />
Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või '''VPN''' (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. <ref>[http://askleo.com/how_do_i_use_an_open_wifi_hotspot_safely/ Ask Leo!, artikkel "How do I use an open WIFI hotspot safely" 09.05.2014]</ref><br />
<br />
<br />
'''BYOD''' [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet]<ref>[http://www.techopedia.com/definition/29070/bring-your-own-device-byod Techopedia, lehekülg "Bring Your Own Device (BYOD)", 07.11.2014]</ref>, '''CYOD''' [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] <ref>[http://www.techopedia.com/definition/29909/choose-your-own-device-cyod Techopedia, lehekülg "Choose Your Own Device (CYOD)", 07.11.2014]</ref> ja '''COPE''' [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] <ref>[http://www.techopedia.com/definition/29071/corporate-owned-personally-enabled-cope Techopedia, lehekülg "Corporate Owned, Personally Enabled (COPE)", 07.11.2014 ]</ref> ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. <br />
Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.<br />
<br />
<br />
'''Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.'''<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br />
'''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. <br />
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, <br />
tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br />
Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. <br />
Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ IT Kolledž, "Õppekorralduse eeskiri", 10.09.2014 ]</ref><br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br />
<br />
Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:<br />
* kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;<br />
* perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot<br />
* täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br />
<br />
<br />
Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br />
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). <br />
<br />
<br />
Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:<br />
* kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€<br />
* 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€<br />
* 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.<br />
<br />
<br />
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/<br />
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. <br />
<br />
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ IT Kolledž, "Vajaduspõhine õppetoetus", 06.11.2014]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.'''<br />
<br />
* X - 20 EAP<br />
* Y - 28 EAP<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. <br />
Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on '''7 EAP''' vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda '''7 x 50€ = 350€'''. <br />
<br />
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on '''6 EAP-d''' vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda '''6 x 50 = 300€'''. <br />
<br />
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada '''13 EAP''' ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda '''650€'''. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž, "Finantsinfo", 06.11.2014]</ref><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eprooman&diff=82127User:Eprooman2014-11-07T13:20:11Z<p>Eprooman: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: '''Erik Proomann'''<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 07.11.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
<br />
'''Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna'''<br />
<br />
<br />
6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. <br />
Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. <ref>[http://www.am.ee/node/3973 Arvutimaailm, artikkel "SK aastakonverents 2014: nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna", 06.11.2014]</ref><br />
Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.<br />
<br />
<br />
Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused. <br />
<br />
<br />
Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled. <br />
<br />
<br />
'''Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?''' <br />
<br />
<br />
Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega ''„Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“'', millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja. <br />
* Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud. <br />
* Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga. <br />
* Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne. <br />
* Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. <ref>[http://www.am.ee/Nutiseadme-turvalisuse-12-samu Arvutimaailm, artikkel "Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu", 27.10.2014]</ref><br />
<br />
Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. <ref>[https://preyproject.com/ Prey, 07.11.2014]</ref><br />
<br />
Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või '''VPN''' (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. <ref>[http://askleo.com/how_do_i_use_an_open_wifi_hotspot_safely/ Ask Leo!, artikkel "How do I use an open WIFI hotspot safely" 09.05.2014]</ref><br />
<br />
<br />
'''BYOD''' [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet]<ref>[http://www.techopedia.com/definition/29070/bring-your-own-device-byod Techopedia, lehekülg "Bring Your Own Device (BYOD)", 07.11.2014]</ref>, '''CYOD''' [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] <ref>[http://www.techopedia.com/definition/29909/choose-your-own-device-cyod Techopedia, lehekülg "Choose Your Own Device (CYOD)", 07.11.2014]</ref> ja '''COPE''' [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] <ref>[http://www.techopedia.com/definition/29071/corporate-owned-personally-enabled-cope Techopedia, lehekülg "Corporate Owned, Personally Enabled (COPE)", 07.11.2014 ]</ref> ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. <br />
Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.<br />
<br />
<br />
'''Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.'''<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br />
'''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. <br />
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, <br />
tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br />
Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. <br />
Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br />
<br />
Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:<br />
* kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;<br />
* perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot<br />
* täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br />
<br />
<br />
Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br />
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). <br />
<br />
<br />
Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:<br />
* kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€<br />
* 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€<br />
* 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.<br />
<br />
<br />
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/<br />
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. <br />
<br />
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.'''<br />
<br />
* X - 20 EAP<br />
* Y - 28 EAP<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. <br />
Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on '''7 EAP''' vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda '''7 x 50€ = 350€'''. <br />
<br />
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on '''6 EAP-d''' vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda '''6 x 50 = 300€'''. <br />
<br />
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada '''13 EAP''' ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda '''650€'''. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eprooman&diff=82112User:Eprooman2014-11-07T13:10:52Z<p>Eprooman: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: '''Erik Proomann'''<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 07.11.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
<br />
'''Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna'''<br />
<br />
<br />
6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. <br />
Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. <ref>[http://www.am.ee/node/3973 Arvutimaailm, artikkel "SK aastakonverents 2014: nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna", 06.11.2014]</ref><br />
Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.<br />
<br />
<br />
Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused. <br />
<br />
<br />
Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled. <br />
<br />
<br />
'''Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?''' <br />
<br />
<br />
Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega ''„Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“'', millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja. <br />
* Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud. <br />
* Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga. <br />
* Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne. <br />
* Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. <ref>[http://www.am.ee/Nutiseadme-turvalisuse-12-samu Arvutimaailm, artikkel "Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu", 27.10.2014]</ref><br />
<br />
Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. <ref>[https://preyproject.com/ Prey, 07.11.2014]</ref><br />
<br />
Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või '''VPN''' (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. <ref>[http://askleo.com/how_do_i_use_an_open_wifi_hotspot_safely/ Ask Leo!, 09.05.2014]</ref><br />
<br />
<br />
'''BYOD''' [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet]<ref>[ g ]</ref>, '''CYOD''' [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] ja '''COPE''' [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. <br />
Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.<br />
<br />
<br />
'''Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.'''<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br />
'''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. <br />
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, <br />
tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br />
Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. <br />
Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br />
<br />
Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:<br />
* kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;<br />
* perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot<br />
* täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br />
<br />
<br />
Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br />
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). <br />
<br />
<br />
Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:<br />
* kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€<br />
* 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€<br />
* 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.<br />
<br />
<br />
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/<br />
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. <br />
<br />
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.'''<br />
<br />
* X - 20 EAP<br />
* Y - 28 EAP<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. <br />
Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on '''7 EAP''' vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda '''7 x 50€ = 350€'''. <br />
<br />
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on '''6 EAP-d''' vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda '''6 x 50 = 300€'''. <br />
<br />
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada '''13 EAP''' ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda '''650€'''. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eprooman&diff=82111User:Eprooman2014-11-07T13:09:21Z<p>Eprooman: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: '''Erik Proomann'''<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 07.11.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
<br />
'''Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna'''<br />
<br />
<br />
6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. <br />
Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. <ref>[http://www.am.ee/node/3973 Arvutimaailm, artikkel "SK aastakonverents 2014: nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna", 06.11.2014]</ref><br />
Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.<br />
<br />
<br />
Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused. <br />
<br />
<br />
Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled. <br />
<br />
<br />
'''Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?''' <br />
<br />
<br />
Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega ''„Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“'', millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja. <br />
* Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud. <br />
* Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga. <br />
* Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne. <br />
* Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. <ref>[http://www.am.ee/Nutiseadme-turvalisuse-12-samu Arvutimaailm, artikkel "Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu", 27.10.2014]</ref><br />
<br />
Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. <ref>[Prey, preyproject.com, 07.11.2014]</ref><br />
<br />
Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või '''VPN''' (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. <ref>[Ask Leo!, www.askleo.com, 09.05.2014]</ref><br />
<br />
<br />
'''BYOD''' [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet]<ref>[ g ]</ref>, '''CYOD''' [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] ja '''COPE''' [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. <br />
Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.<br />
<br />
<br />
'''Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.'''<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br />
'''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. <br />
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, <br />
tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br />
Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. <br />
Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br />
<br />
Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:<br />
* kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;<br />
* perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot<br />
* täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br />
<br />
<br />
Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br />
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). <br />
<br />
<br />
Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:<br />
* kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€<br />
* 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€<br />
* 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.<br />
<br />
<br />
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/<br />
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. <br />
<br />
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.'''<br />
<br />
* X - 20 EAP<br />
* Y - 28 EAP<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. <br />
Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on '''7 EAP''' vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda '''7 x 50€ = 350€'''. <br />
<br />
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on '''6 EAP-d''' vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda '''6 x 50 = 300€'''. <br />
<br />
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada '''13 EAP''' ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda '''650€'''. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Eproomanhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Eprooman&diff=82109User:Eprooman2014-11-07T13:04:37Z<p>Eprooman: /* Essee */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: '''Erik Proomann'''<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 07.11.2014<br />
<br />
==Essee==<br />
<br />
<br />
'''Nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna'''<br />
<br />
<br />
6. novembril 2014 toimus juba viiendat korda Sertifitseerimiskeskuse aastakonverents, kus käis läbi palju erinevaid teemasid, alustades mobiil-ID-st ja lõpetades droonidega. Erinevate ette kantud teemade seas jäi minu jaoks pinnale Nutikaitse 2017 projekt. Kuigi tegemist on juba aasta vanuse projektiga, ei tea üldsust sellest liiga palju, nagu ma isegi. <br />
Nutikaitse 2017 projekti mõte on igati üllas – teavitustöö tegemine nutiseadmete kasutajate, arendajate ja müüjate seas eesmärgiga informeerida nutiseadmete kasutajaid võimalikest ohtudest. <ref>[http://www.am.ee/node/3973 Arvutimaailm, artikkel "SK aastakonverents 2014: nutikamate seadmete kõrval ei tohi ise rumalamaks minna" 06.11.2014]</ref><br />
Uut nutitelefoni või tahvelarvutit ostma minnes ei ole tüüpilisel ostjal esimene, teine ega ka viies mõte turvalisus. Samas kui ostetakse süle- või lauaarvutit, siis viirustõrje allalaadimine või ostuhetkel juurde ostmine on täiesti tavaline ja üldsuse poolt aktsepteeritav.<br />
<br />
<br />
Tõenäoliselt ei nähta nutiseadmes arvutit, vaid pigem telefoni või multimeediaseadet, kuigi nutiseadmete tormiline areng on viinud nende riistvara tasemele, mis vastab igas mõttes korralikule koduarvutile. Lisaks eelnevale võtavad nutiseadmed endale aina rohkem funktsioone, mis olid varem „päris“ arvutite pärusmaa. Sellesse nimekirja võib panna e-mailide lugemise ja kirjutamise, internetipangas maksete teostamise, sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise, kontoritarkvaraga dokumentide loomise, uudiste lugemise ja veel paljud tegevused. <br />
<br />
<br />
Facebook’is sõbraga suhtlemine või Delfis uudiste lugemine ei ole eriline turvarisk, aga internetipanga toimingud ning tööalaste e-mailide või dokumentide lugemine võib põhjustada suure kahju, kui selles osalevad soovimatud osapooled. <br />
<br />
<br />
'''Mida annab teha selleks, et nutiseadme kasutamine oleks võimalikult turvaline?''' <br />
<br />
<br />
Sellele küsimusele pole ühte universaalselt vastust, aga küllaltki head mõtlemisainet saab Arvutimaailmas ligikaudu kaks nädalat tagasi avaldatud artiklist nimega ''„Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu“'', millest toon peamised ettepanekud järgnevalt välja. <br />
* Soovimatut ligipääsu tuleb igal võimalusel piirata – esimene ja kõige lihtsam meetod selleks on ekraanilugu kasutamine, mille puhul ei saa telefoni sisule ligi ilma ligipääsu kombinatsiooni teadmata. Sellele peaks kindlasti lisama automaatika ehk määratlema ajavahemiku, mille järel klahvilukk ise tööle hakkab, kui seadet pole käsitsi lukustatud. <br />
* Sarnaselt arvutitele on ka nutiseadmeid võimalik turvata viirustõrje tarkvaraga. <br />
* Uute rakenduste paigaldamisel tasub kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse allikaga ning kas kasutajate kogemus on olnud positiivne. <br />
* Ennast identifitseerides või allkirja andes on mõistlik kasutada mobiil-ID lahendust. Kasutajanime ja parooli meelde jätvatesse lahendustesse tuleks suhtuda skeptiliselt, sest selleks, et taoline mugavusfunktsioon toimiks, peavad nii kasutajanimi kui ka parool olema programmi jaoks kättesaadavad. Antud andmed võivad olla kättesaadavad ka teistele osapooltele. <ref>[http://www.am.ee/Nutiseadme-turvalisuse-12-samu Arvutimaailm, artikkel "Metsa minnes pane ka ümbrust tähele ehk nutiseadme turvalisuse 12 sammu" 27.10.2014]</ref><br />
<br />
Omalt poolt lisaksin veel nutiseadme ja mälukaardi (selle olemasolul, loomulikult) krüpteerimise võimaluse ning varastatud nutiseadme lukustamise ja asukoha tuvastamise rakenduse kasutamise. Heaks näiteks sellest valdkonnast on rakendus nimega Prey, mis on lisaks nutiseadmetele kasutatav ka süle- ja lauaarvutitel. (Prey, 2014)<br />
<br />
Samuti tasub minimeerida ning parem isegi vältida avaliku WIFI kasutamist, sest antud võrkudes on väga lihtne pääseda ligi WIFI marsruuteri ja nutiseadme vahelisele suhtlusele. Taolise olukorra puhul on soovitatavam kasutada telefonioperaatorite pakutavat mobiilselt internetti või '''VPN''' (virtuaalne privaatvõrk) lahendust, mille puhul on kogu nutiseadme suhtlus krüpteeritud. (Ask-Leo, 2014)<br />
<br />
<br />
'''BYOD''' [Bring Your Own Device – kasuta tööks isiklikku (nuti)seadet], '''CYOD''' [Choose Your Own Device – vali oma tööks sobiv (nuti)seade] ja '''COPE''' [Corporate Owned, Personally Enabled – töökoha poolt ostetud (nuti)seade, mida võib kasutada ka isiklikuks otstarbeks] ajastul puutuvad ettevõtted aina enam kokku olukorraga, kus nutiseadmed on üks osa ettevõtte infrastruktuurist. <br />
Kas nutiseadmed on efektiivsust tõstvad ning motiveerivad töövahendid või viitsütikuga pommi meenutavad ohuallikad sõltub juba iga firma tegevusest ning valmidusest tehnoloogia arenguga kaasa minna.<br />
<br />
<br />
'''Üks on kindel – nutiseadmed on tulnud et jääda.'''<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine?''' <br />
'''Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''<br />
<br />
Arvestuse läbikukkumise puhul on õigus kordusarvestust sooritada ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust. <br />
Järelarvestuse tegemine tuleb kokku leppida õppejõuga s.h. registreerida arvestus ÕISis. Juhul kui soovitakse kordusarvestust sooritada akadeemilisel puhkusel olles, <br />
tuleb selleks esitada õppeosakonda avaldus. Kordusarvestuse tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br />
Kordusarvestused on tasuta riigi finantseeritaval õppekohal õppides kuid tasulised, juhul kui õpitakse tasulisel õppekohal. <br />
Tasulise õppekoha puhul kehtestatakse vastava tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕIS-is (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
'''Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?'''<br />
<br />
Vajaduspõhise toetuse saamiseks on seatud järgmised tingimused:<br />
* kõrgkooli sisseastumine 2013/14. õa või hiljem;<br />
* perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuni 299 eurot<br />
* täiskoormusega õpe ja õppekava nõuete täitmine täies mahus(100%), kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<br />
<br />
<br />
Toetuse suurus sõltub perekonna kuusissetulekust ühe pereliikme kohta. <br />
Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine). <br />
<br />
<br />
Vastavalt kuusissetulekule jagatakse toetused kolme kategooriasse:<br />
* kuni 74,75€ suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 220€<br />
* 75,76€ - 149,50 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 135€<br />
* 149,51€ - 299 € suuruse pereliikme keskmise sissetuleku korral saab toetust summas 75€.<br />
<br />
<br />
Toetuse saamiseks peab esitama taotluse riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/est/kodanikule/haridus_ja teadus/<br />
Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitatakse taotlus esitada semestri esimesel kuul – septembris või veebruaris. <br />
<br />
Minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks ei ole numbriliselt määratud. Kehtib õppekava täies mahus täitmise nõue, mille puhul aastas peab kumulatiivselt olema kogutud 60 EAP. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
<br />
'''Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.'''<br />
<br />
* X - 20 EAP<br />
* Y - 28 EAP<br />
<br />
Õppekulude osalise hüvitamise aluseks on õppekava täies mahus täitmise määr, mis 2014/2015 aastal on 27 EAP-d semestris. <br />
Antud näite puhul on esimese semestri lõpuks kogutud 20 EAP, mis on '''7 EAP''' vähem, kui kehtestatud määr, mille tõttu tuleb teise semestri alguses tasuda '''7 x 50€ = 350€'''. <br />
<br />
Teise semestri lõpuks on kumulatiivselt kogutud 20 + 28= 48 EAP-d, mis on '''6 EAP-d''' vähem, kui kehtestatud määr ning nende eest tuleb tasuda '''6 x 50 = 300€'''. <br />
<br />
Õppekulud tuleb osaliselt hüvitada '''13 EAP''' ulatuses, mille tõttu tuleb kokku tasuda '''650€'''. (IT Kolledž, 2014)<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Eprooman