ICO wiki - User contributions [en]

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T09:30:55Z

Erkeld: /* Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimisvõtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja matrjalide levitamine ilma autori loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele et infosisu varastada ei saaks. <ref>Fortinet (2021), [https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- Audio/videofailide ligipääsu limiteerimiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potensiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, modelli ja fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ja piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida iga kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. <ref>Hamm, M. (2021), [https://www.widen.com/blog/digital-rights-management/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist. Kuid on olukordasid, kus DRM’i rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRM tarkvara mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõike pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid Denuvoga ja pärast Denuvo eemaldamist ning leiti, et see põhjustas aeglustusi pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada ausaks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRM kaitse kasutuse tagajärgedest. <ref>Hoffman, C. (2018), [https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/ What Is Denuvo, and Why Do Gamers Hate It?] 06.12.2021.</ref>

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM-ist vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platform, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. <ref> GOG Ltd, [https://www.gog.com/about_gog/ GOG.com] 06.12.2021.</ref> See on erinev videomänguplatformist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. <ref> Thomas, B. (2019), [https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age/ PC game ownership in the digital age: what do you do in a post-ownership age?] 06.12.2021.</ref> Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. <ref> GOG Ltd Support Center, [https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog/ Can I share games with others?] 06.12.2021.</ref>

<h3> Kas valida videomäng DRMiga või ilma? </h3>

Tarbija vaatepunktist on mõttekas GOGist mänge valida. Sellisel juhul pole ohtu, et mänguplatvormi tegevus lõpetatakse ja inimene kaotab oma digitaalselt allalaetud mängud. Samuti on seal suur hulk retro mänge. Kui on oht, et mingi platvormi tegevus lõpetatakse, siis saab ka mänge osta füüsiliselt, näiteks plaadi peal. Sisulooja vaatepunktist oleks hea Denuvot kasutada, sest siis rikutakse vähem videomängude litsentse. Suurte mänguloojate vaatepunktist oleks Denuvot mõttekas kasutada, sest see tagab kõige pikema crack-free perioodi. Väikeste mänguloojate (indie) jaoks pole seda mõttekas kasutada, kuna see maksab palju raha ning pole optimaalne.

== Autoriõiguste toimimine ==
Mängu ilusti toimimiseks, on vaja, et sellel mängul oleksid sellele vajalikud aspektid sõltuvalt mängu tüübist ja eesmärgist. Näiteks kui on tegemist sõidumänguga, oleks hea, kui sealt saaks valida ise sõiduki, sõidurada ja näha näiteks sõiduki kiirust, aega ja teerada. Seega pole sellistele mängule vajalikele aspektidele võimalik taotleda autoriõigust, sest selliseid punkte on vaja paljudes sõidumängudes, et need saaksid õigesti toimida. Neid punkte tuntakse rahvusvahelise termini 'scenes a faire' all, mis vihjab prantsuse keeles elementidele, mida on vaja mingi spetsiifilise idee realiseerimiseks.

Millele on siiski võimalik autoriõigust taotleda, on mäng ise, kui see on midagi sellist, mis ei ole niisama lihtsalt mingi muu teose pealt maha tehtud või ei ole seda ennast lihtne järele teha. Seda lauset toetab Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus:
"§ 11. Autoriõiguse sisu.
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused."
Lisaks sellele rakendub autoriõiguse taotlemise reeglid ja võimalused teostele erinevatest valdkondadest, olgu selleks mingi kirjandus- (sinna alla loetakse mängu jaoks kirjutatud koodi), kunsti- (näiteks mängu jaoks loodud muusika) või teadusteos. EV autoriõiguse seadusest.
"§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus." <ref> Riigikogu, (1992), [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005/ Autoriõiguse seadus] 06.12.2021. </ref>

== Viited ==

<references/>

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T09:30:17Z

Erkeld: /* Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse */

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T09:29:36Z

Erkeld: /* Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9b/Denuvo_logo_black.svg

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimisvõtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja matrjalide levitamine ilma autori loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele et infosisu varastada ei saaks. <ref>Fortinet (2021), [https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- Audio/videofailide ligipääsu limiteerimiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potensiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, modelli ja fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ja piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida iga kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. <ref>Hamm, M. (2021), [https://www.widen.com/blog/digital-rights-management/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist. Kuid on olukordasid, kus DRM’i rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRM tarkvara mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõike pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid Denuvoga ja pärast Denuvo eemaldamist ning leiti, et see põhjustas aeglustusi pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada ausaks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRM kaitse kasutuse tagajärgedest. <ref>Hoffman, C. (2018), [https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/ What Is Denuvo, and Why Do Gamers Hate It?] 06.12.2021.</ref>

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM-ist vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platform, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. <ref> GOG Ltd, [https://www.gog.com/about_gog/ GOG.com] 06.12.2021.</ref> See on erinev videomänguplatformist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. <ref> Thomas, B. (2019), [https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age/ PC game ownership in the digital age: what do you do in a post-ownership age?] 06.12.2021.</ref> Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. <ref> GOG Ltd Support Center, [https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog/ Can I share games with others?] 06.12.2021.</ref>

<h3> Kas valida videomäng DRMiga või ilma? </h3>

Tarbija vaatepunktist on mõttekas GOGist mänge valida. Sellisel juhul pole ohtu, et mänguplatvormi tegevus lõpetatakse ja inimene kaotab oma digitaalselt allalaetud mängud. Samuti on seal suur hulk retro mänge. Kui on oht, et mingi platvormi tegevus lõpetatakse, siis saab ka mänge osta füüsiliselt, näiteks plaadi peal. Sisulooja vaatepunktist oleks hea Denuvot kasutada, sest siis rikutakse vähem videomängude litsentse. Suurte mänguloojate vaatepunktist oleks Denuvot mõttekas kasutada, sest see tagab kõige pikema crack-free perioodi. Väikeste mänguloojate (indie) jaoks pole seda mõttekas kasutada, kuna see maksab palju raha ning pole optimaalne.

== Autoriõiguste toimimine ==
Mängu ilusti toimimiseks, on vaja, et sellel mängul oleksid sellele vajalikud aspektid sõltuvalt mängu tüübist ja eesmärgist. Näiteks kui on tegemist sõidumänguga, oleks hea, kui sealt saaks valida ise sõiduki, sõidurada ja näha näiteks sõiduki kiirust, aega ja teerada. Seega pole sellistele mängule vajalikele aspektidele võimalik taotleda autoriõigust, sest selliseid punkte on vaja paljudes sõidumängudes, et need saaksid õigesti toimida. Neid punkte tuntakse rahvusvahelise termini 'scenes a faire' all, mis vihjab prantsuse keeles elementidele, mida on vaja mingi spetsiifilise idee realiseerimiseks.

Millele on siiski võimalik autoriõigust taotleda, on mäng ise, kui see on midagi sellist, mis ei ole niisama lihtsalt mingi muu teose pealt maha tehtud või ei ole seda ennast lihtne järele teha. Seda lauset toetab Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus:
"§ 11. Autoriõiguse sisu.
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused."
Lisaks sellele rakendub autoriõiguse taotlemise reeglid ja võimalused teostele erinevatest valdkondadest, olgu selleks mingi kirjandus- (sinna alla loetakse mängu jaoks kirjutatud koodi), kunsti- (näiteks mängu jaoks loodud muusika) või teadusteos. EV autoriõiguse seadusest.
"§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus." <ref> Riigikogu, (1992), [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005/ Autoriõiguse seadus] 06.12.2021. </ref>

== Viited ==

<references/>

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T09:13:18Z

Erkeld: /* IV lõik */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimisvõtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja matrjalide levitamine ilma autori loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele et infosisu varastada ei saaks. <ref>Fortinet (2021), [https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- Audio/videofailide ligipääsu limiteerimiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potensiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, modelli ja fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ja piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida iga kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. <ref>Hamm, M. (2021), [https://www.widen.com/blog/digital-rights-management/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist. Kuid on olukordasid, kus DRM’i rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRM tarkvara mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõike pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid Denuvoga ja pärast Denuvo eemaldamist ning leiti, et see põhjustas aeglustusi pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada ausaks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRM kaitse kasutuse tagajärgedest. <ref>Hoffman, C. (2018), [https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/ What Is Denuvo, and Why Do Gamers Hate It?] 06.12.2021.</ref>

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM-ist vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platform, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. <ref> GOG Ltd, [https://www.gog.com/about_gog/ GOG.com] 06.12.2021.</ref> See on erinev videomänguplatformist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. <ref> Thomas, B. (2019), [https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age/ PC game ownership in the digital age: what do you do in a post-ownership age?] 06.12.2021.</ref> Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. <ref> GOG Ltd Support Center, [https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog/ Can I share games with others?] 06.12.2021.</ref>

== Autoriõiguste toimimine ==
Mängu ilusti toimimiseks, on vaja, et sellel mängul oleksid sellele vajalikud aspektid sõltuvalt mängu tüübist ja eesmärgist. Näiteks kui on tegemist sõidumänguga, oleks hea, kui sealt saaks valida ise sõiduki, sõidurada ja näha näiteks sõiduki kiirust, aega ja teerada. Seega pole sellistele mängule vajalikele aspektidele võimalik taotleda autoriõigust, sest selliseid punkte on vaja paljudes sõidumängudes, et need saaksid õigesti toimida. Neid punkte tuntakse rahvusvahelise termini 'scenes a faire' all, mis vihjab prantsuse keeles elementidele, mida on vaja mingi spetsiifilise idee realiseerimiseks.

Millele on siiski võimalik autoriõigust taotleda, on mäng ise, kui see on midagi sellist, mis ei ole niisama lihtsalt mingi muu teose pealt maha tehtud või ei ole seda ennast lihtne järele teha. Seda lauset toetab Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus:
"§ 11. Autoriõiguse sisu.
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused."
Lisaks sellele rakendub autoriõiguse taotlemise reeglid ja võimalused teostele erinevatest valdkondadest, olgu selleks mingi kirjandus- (sinna alla loetakse mängu jaoks kirjutatud koodi), kunsti- (näiteks mängu jaoks loodud muusika) või teadusteos. EV autoriõiguse seadusest.
"§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus." <ref> Riigikogu, (1992), [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005/ Autoriõiguse seadus] 06.12.2021. </ref>

== Kas valida videomäng DRMiga või ilma? ==
Tarbija vaatepunktist on mõttekas GOGist mänge valida. Sellisel juhul pole ohtu, et mänguplatvormi tegevus lõpetatakse ja inimene kaotab oma digitaalselt allalaetud mängud. Samuti on seal suur hulk retro mänge. Kui on oht, et mingi platvormi tegevus lõpetatakse, siis saab ka mänge osta füüsiliselt, näiteks plaadi peal. Sisulooja vaatepunktist oleks hea Denuvot kasutada, sest siis rikutakse vähem videomängude litsentse. Suurte mänguloojate vaatepunktist oleks Denuvot mõttekas kasutada, sest see tagab kõige pikema crack-free perioodi. Väikeste mänguloojate (indie) jaoks pole seda mõttekas kasutada, kuna see maksab palju raha ning pole optimaalne.

== Viited ==

<references/>

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T09:00:58Z

Erkeld: /* Autoriõiguste toimimine */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimisvõtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja matrjalide levitamine ilma autori loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele et infosisu varastada ei saaks. <ref>Fortinet (2021), [https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- Audio/videofailide ligipääsu limiteerimiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potensiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, modelli ja fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ja piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida iga kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. <ref>Hamm, M. (2021), [https://www.widen.com/blog/digital-rights-management/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist. Kuid on olukordasid, kus DRM’i rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRM tarkvara mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõike pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid Denuvoga ja pärast Denuvo eemaldamist ning leiti, et see põhjustas aeglustusi pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada ausaks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRM kaitse kasutuse tagajärgedest. <ref>Hoffman, C. (2018), [https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/ What Is Denuvo, and Why Do Gamers Hate It?] 06.12.2021.</ref>

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM-ist vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platform, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. <ref> GOG Ltd, [https://www.gog.com/about_gog/ GOG.com] 06.12.2021.</ref> See on erinev videomänguplatformist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. <ref> Thomas, B. (2019), [https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age/ PC game ownership in the digital age: what do you do in a post-ownership age?] 06.12.2021.</ref> Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. <ref> GOG Ltd Support Center, [https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog/ Can I share games with others?] 06.12.2021.</ref>

== Autoriõiguste toimimine ==
Mängu ilusti toimimiseks, on vaja, et sellel mängul oleksid sellele vajalikud aspektid sõltuvalt mängu tüübist ja eesmärgist. Näiteks kui on tegemist sõidumänguga, oleks hea, kui sealt saaks valida ise sõiduki, sõidurada ja näha näiteks sõiduki kiirust, aega ja teerada. Seega pole sellistele mängule vajalikele aspektidele võimalik taotleda autoriõigust, sest selliseid punkte on vaja paljudes sõidumängudes, et need saaksid õigesti toimida. Neid punkte tuntakse rahvusvahelise termini 'scenes a faire' all, mis vihjab prantsuse keeles elementidele, mida on vaja mingi spetsiifilise idee realiseerimiseks.

Millele on siiski võimalik autoriõigust taotleda, on mäng ise, kui see on midagi sellist, mis ei ole niisama lihtsalt mingi muu teose pealt maha tehtud või ei ole seda ennast lihtne järele teha. Seda lauset toetab Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus:
"§ 11. Autoriõiguse sisu.
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused."
Lisaks sellele rakendub autoriõiguse taotlemise reeglid ja võimalused teostele erinevatest valdkondadest, olgu selleks mingi kirjandus- (sinna alla loetakse mängu jaoks kirjutatud koodi), kunsti- (näiteks mängu jaoks loodud muusika) või teadusteos. EV autoriõiguse seadusest.
"§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus." <ref> Riigikogu, (1992), [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005/ Autoriõiguse seadus] 06.12.2021. </ref>

== IV lõik ==

== Viited ==

<references/>

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T08:52:38Z

Erkeld: /* Autoriõigste toimimine */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimisvõtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja matrjalide levitamine ilma autori loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele et infosisu varastada ei saaks. <ref>Fortinet (2021), [https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- Audio/videofailide ligipääsu limiteerimiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potensiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, modelli ja fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ja piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida iga kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. <ref>Hamm, M. (2021), [https://www.widen.com/blog/digital-rights-management/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist. Kuid on olukordasid, kus DRM’i rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRM tarkvara mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõike pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid Denuvoga ja pärast Denuvo eemaldamist ning leiti, et see põhjustas aeglustusi pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada ausaks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRM kaitse kasutuse tagajärgedest. <ref>Hoffman, C. (2018), [https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/ What Is Denuvo, and Why Do Gamers Hate It?] 06.12.2021.</ref>

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM-ist vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platform, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. https://www.gog.com/about_gog. See on erinev videomänguplatformist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age. Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. <ref> Gog Support Center, [https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog/ Can I share games with others?] 06.12.2021.</ref>

== Autoriõigste toimimine ==
Mängu ilusti toimimiseks, on vaja, et sellel mängul oleksid sellele vajalikud aspektid sõltuvalt mängu tüübist ja eesmärgist. Näiteks kui on tegemist sõidumänguga, oleks hea, kui sealt saaks valida ise sõiduki, sõidurada ja näha näiteks sõiduki kiirust, aega ja teerada. Seega pole sellistele mängule vajalikele aspektidele võimalik taotleda autoriõigust, sest selliseid punkte on vaja paljudes sõidumängudes, et need saaksid õigesti toimida. Neid punkte tuntakse rahvusvahelise termini 'scenes a faire' all, mis vihjab prantsuse keeles elementidele, mida on vaja mingi spetsiifilise idee realiseerimiseks.
Millele on siiski võimalik autoriõigust taotleda, on mäng ise, kui see on midagi sellist, mis ei ole niisama lihtsalt mingi muu teose pealt maha tehtud või ei ole seda ennast lihtne järele teha. Seda lauset toetab Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus:
"§ 11. Autoriõiguse sisu.
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused."
Lisaks sellele rakendub autoriõiguse taotlemise reeglid ja võimalused teostele erinevatest valdkondadest, olgu selleks mingi kirjandus- (sinna alla loetakse mängu jaoks kirjutatud koodi), kunsti- (näiteks mängu jaoks loodud muusika) või teadusteos. EV autoriõiguse seadusest.
"§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus."
Ma pole kindel, kas seaduse tsiteerimine on parim idee. Aga kui on idee, võib sellele ka viidata.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

== IV lõik ==

== Viited ==

<references/>

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T08:52:21Z

Erkeld: /* III lõik */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimisvõtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja matrjalide levitamine ilma autori loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele et infosisu varastada ei saaks. <ref>Fortinet (2021), [https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- Audio/videofailide ligipääsu limiteerimiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potensiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, modelli ja fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ja piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida iga kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. <ref>Hamm, M. (2021), [https://www.widen.com/blog/digital-rights-management/ What is DRM? Digital Rights Management explained.] 06.12.2021.</ref>

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist. Kuid on olukordasid, kus DRM’i rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRM tarkvara mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõike pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid Denuvoga ja pärast Denuvo eemaldamist ning leiti, et see põhjustas aeglustusi pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada ausaks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRM kaitse kasutuse tagajärgedest. <ref>Hoffman, C. (2018), [https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/ What Is Denuvo, and Why Do Gamers Hate It?] 06.12.2021.</ref>

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM-ist vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platform, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. https://www.gog.com/about_gog. See on erinev videomänguplatformist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age. Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. <ref> Gog Support Center, [https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog/ Can I share games with others?] 06.12.2021.</ref>

== Autoriõigste toimimine ==
Mängu ilusti toimimiseks, on vaja, et sellel mängul oleksid sellele vajalikud aspektid sõltuvalt mängu tüübist ja eesmärgist. Näiteks kui on tegemist sõidumänguga, oleks hea, kui sealt saaks valida ise sõiduki, sõidurada ja näha näiteks sõiduki kiirust, aega ja teerada. Seega pole sellistele mängule vajalikele aspektidele võimalik taotleda autoriõigust, sest selliseid punkte on vaja paljudes sõidumängudes, et need saaksid õigesti toimida. Neid punkte tuntakse rahvusvahelise termini 'scenes a faire' all, mis vihjab prantsuse keeles elementidele, mida on vaja mingi spetsiifilise idee realiseerimiseks.
Millele on siiski võimalik autoriõigust taotleda, on mäng ise, kui see on midagi sellist, mis ei ole niisama lihtsalt mingi muu teose pealt maha tehtud või ei ole seda ennast lihtne järele teha. Seda lauset toetab Eesti Vabariigi autoriõiguse seadus:
"§ 11. Autoriõiguse sisu.
(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused."
Lisaks sellele rakendub autoriõiguse taotlemise reeglid ja võimalused teostele erinevatest valdkondadest, olgu selleks mingi kirjandus- (sinna alla loetakse mängu jaoks kirjutatud koodi), kunsti- (näiteks mängu jaoks loodud muusika) või teadusteos. EV autoriõiguse seadusest.
"§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus
(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus."
Ma pole kindel, kas seaduse tsiteerimine on parim idee. Aga kui on idee, võib sellele ka viidata.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005

== IV lõik ==

== Viited ==

<references/>

Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval

2021-12-06T08:49:58Z

Erkeld: /* Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse */

== Mis on EULA? ==

EULA on juriidiline leping tarkvara looja või tarkvara müüja ja tarkvara kasutaja vahel, seejuures sagedasti on tarkvara soetatud enamasti mõne vahendaja kaudu nagu näiteks edasimüüjad. EULA spetsifitseerib detailselt tarkvara kasutamise õigused ja piirangud. <ref>The Linux Information Project (2006), [http://www.linfo.org/eula.html/ Eula Definition.] 06.12.2021.</ref> Väga sagedasti on selline leping esitatud ainult digitaalsel kujul ja presenteeritud lõpptarbijale läbivajutamise formaadis s.t formaadis, kus jõustumine toimub läbi selle, et toimub nupulevajutus. Samas on ka võimalik situatsioon, kus lõppkasutaja ei näe lepingut enne kui tarkvara on juba soetatud. Sellisel juhul on leping sisuliselt formaadis „Võta-või-jäta“, sest lõpptarbijal kui lepingu osapoolel pole antud võimalust lepingu tingimuste poole pealt läbirääkimisi pidada. Tahtes tarkvara kasutada, tuleb nõustuda pakutavate tingimustega.

EULA, mis tuleb kaasa füüsilisel meedial olemasoleva tarkvaraga, on vahetevahel esitatud paberil, kuid enamasti elektrooniliselt installeerimisprotseduuri käigus. Tarbijale antakse valikuvõimaluseks selle lepinguga nõustuda või sellest keelduda. Tarkvara installeerimine tarbija arvutisse eeldab sellega nõustumist. EULA-d on tavaliselt pikad ja spetsiifilised. Kirjutis kasutab palju juriidilisi termineid ja sellest tulenevalt on keskmisel tarbijal raske anda informeeritud nõusolekut. <ref>Bashir, M., Hayes, C., Lambert, A. D., Kesan, J. P. Online privacy and informed consent: The dilemma of information asymmetry. Proceedings of the Association for Information Science and Technology; 2015.</ref> Juhul kui firma konstrueerib EULA sihtmärgiliselt selliseks, et heidutada tarbijaid seda lugemast läbi selle, et keelekasutus on keeruline, ei ole enamus tarbijate pädevuses anda informeeritud nõusolekut. Tasuta tarkvaralitsents annab tarkvarakasutajatele õiguse ükskõik mis eesmärgil kasutada, modifitseerida või levitada kas tarkvara ennast või muid loometeoseid. See on tavapäraste autoriõiguste kohaselt keelatud ja ühtlasi neid õiguseid ei anta tavaliselt ärilise tarkvara puhul. <ref>Zymaris C. (2003), [http://asyd.net/docs/misc/comparing_the_gpl_to_eula.pdf/ A Comparison of the GPL and the Microsoft EULA.] 06.12.2021.</ref> Edasikandumisklausliga litsentside puhul on tarkvara kopeerimise ja modifitseerimise eelduseks see, et tarbija avaldab teostatud töö lähtekoodi ja modifikatsioonide levitamine toimuks sama või ühilduva litsentsi all. Läbi selle välditakse seda, et päranduvad tööd kaotaksid originaaltööde õigused ja et päranduvaid töid kasutataks ärivarana.

Vabavara erisus EULA-st seisneb selles, et vabavara litsentsid ei toimi lepingulise edasiarendusena olemasolevale seadusandlusele. Osapoolte vahel ei ole nõusolekut, sest tarkvara autoriõiguste litsents on lihtsalt lisanduvate õiguste deklareerimine selleks, et võimaldada teostada midagi, mis ei oleks autoriõiguste seaduste kohaselt lubatud. <ref>Moglen, E. (2001), [https://www.gnu.org/philosophy/enforcing-gpl.html/ Enforcing the GNU GPL.] 06.12.2021.</ref>

<h3>Mis on EULA eesmärk arvutimängudes?</h3>

EULA eesmärgiks (mille erinevad variandid on enamus digitaalsete toodete külge poogitud) on toetada õiguste omaniku ärimudelit ja kaitsta nende autoriõiguseid. EULA on sisuliselt kohustava autoriõiguse litsentsi üks vormidest, kuid ta on selline vorm, mis erineb tavapärastest kohustavatest autoriõiguse litsentsidest kahel viisil. Esiteks EULA ei ole kehtestatud autoriõiguste omanikule vaid hoopis tarbijale, kes tarbib autoriõiguste poolt kaitstud teost autoriõiguste omaniku poolt. Samas EULA kasutamine on siiski eraldi nähtus autoriõiguste kaitsest, sest mõned EULA-des väljatoodud tingimused pole seotud autoriõigustega vaid pigem sellega, et lõppkasutaja tegevust piirata. <ref>Liebowitz, S. J. (2003), [https://personal.utdallas.edu/~liebowit/intprop/complpff.pdf/ Alternative Copyright Systems: The Problems with a Compulsory License.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude EULA-d on vägagi sarnased üksteisega hoolimata sellest, et mis riigist on mäng pärit. <ref>Sandeen, K. S. The Sense and Nonsense of Web Site Terms of Use Agreements. 26 Hamline Law Review 499; 2003.</ref> Nende EULA-des on välja toodud lõpptarbijale seatud kasutustingimused, kuid vaadeldes neid lähtudes autoriõigustest ja tarbijaõigustest on ilmselge, et on tõenäoline, et nende juriidiline jõud ei ole rakenduv. <ref>Newitz, A. (2005), [https://www.eff.org/wp/dangerous-terms-users-guide-eulas/ Dangerous Terms: A User’s Guide to EULAs.] 06.12.2021.</ref>

<h3>EULA - Tarbija vs. õiguse valdaja</h3>

Ainus leitud juriidiline instants sellest, et arvutimängu firma kaebaks tarbija kohtusse EULA rikkumise eest kajastab tarbija ehk mängija poolt ebaausate võtete kasutamist teiste mängijate suhtes, mida nimetatakse „koodimiseks“ või „cheatimiseks“. Antud juhtumi puhul kõnealused mängijad ostsid vahendid, mis võimaldasid neil näha läbi läbipaistmatute objektide, kehastada teisi mängijaid ja ka teostada liigutusi, mida teised mängijad ei suutnud. <ref>Associated Press (2017), [https://www.scmp.com/news/world/united-states-canada/article/2122239/video-game-company-sues-cheating-players-who-spoil/ Video-game company sues cheating players who spoil it for everybody.] 06.12.2021.</ref> Sellest, et see on ainus leitud juriidiline instants võib olla kaheldav, kas on oluline, et mõni EULA-s sätestatud tingimus on ebaaus või mitterakendatav, kuid peamine põhjus, miks EULA rikkumiste juriidilisi kajastusi praktiliselt pole tuleneb sellest, et enamasti mängurid, kes mõnda tingimust rikuvad, on koheselt mängust eemaldatud mängu arendaja või valdaja poolt, mis on tema õigus mõne muu EULA-s sätestatud klausli alusel. Mängurid on enamasti sellega päri olnud ilma protesteerimata, sest isegi kui nad on teadlikud sellest, et EULA mõni klausel või tingimus võib olla ebaaus, on juriidilise abi otsimine arvutimängu firma vaidlustamiseks rahakotile vägagi kurnav. Sellest tulenevalt EULA kaitse omanikud leiavad, et nad on juriidilise vaidlustamise vastu immuunsed ja võivad säästa selle arvelt, et veenduda, kas EULA sisu on juriidiliselt adekvaatne. Ei saa mainimata jätta seda, et arvutimängud kui tööstus on hiiglasliku globaalse majanduse olulisusega. Sellest lähtudes lubada sellel tööstusel omavoliliselt toimetada ilma kindlate regulatsioonideta oleks ebaeetiline ja sobimatu. <ref name="Corbett">Corbett, S. Computer game licences: The EULA and its discontents. Computer Law & Security Review, 35-4, 453-461; 2019.</ref>

Tundub, et siiani on õiguste omanikud toetunud liigagi lihtsakoelistele juriidilistele abinõudele või isegi pöördunud tasuta „veebiekspertide“ poole selleks, et saada oma EULA-le automatiseeritud lahendus. Mõned kasutustingimused MMORPG-de EULA-des ei omaks suure tõenäosusega mitte mingisugust kaalu kohtus või mõnes teises instantsis, kes tegeleks selliste vaidlustega juhul, kui vaidlus peaks tekkima. Näiteks võib mõni EULA klausel olla vastanduv mõne riigi avaliku politiikaga või seadusandlusega või juhul kui vaidlus tuleneb lepingulisest sättest võib see säte olla mittejõustuv, sest ta eelistab ühte osapoolt liiga tugevasti. Teine võimalus oleks see, et EULA sisaldab tingimust, mis välistab erandite tegemise lähtudes lõpptarbija riigis kehtivast autoriõiguste seadusandlusest. Õiguste valdajad tunduvad olevat rahul EULA-de poolt antava jõuga, sest nad toetuvad uuringutele, mille kohaselt tarbijad vaevu loevad või vaidlustavad EULA-sid. Samas on tõsiasi see, et väga paljud EULA-des väljatoodud tingimused rikuvad mängijate kui lõpptarbijate tarbijaõiguseid. Arvestades seda, et rahvusvahelisel arvutimängutööstusel on kõrge majanduslik väärtus, oleks tarvis luua rahvusvahelises koostöös mingisugune seadusandlik raamistik. <ref name ="Corbett"></ref>

<h3>Tarbija õiguste kaitsmine</h3>

Eelnevalt mainitud EULA puudujääkidest lähtudes võib järeldada seda, et enamjaolt arvutimängudes leitav EULA üritab kaitsta mänguväljastaja kui teenusepakkuja õiguseid, kuid seda üritatakse teha lõpptarbija õiguste arvelt. Euroopa Liidus on välja töödatud seadusandlus tarbija andmete kaitseks, kuid arvutimängude puhul on ka teisi murekohti peale tarbija andmete.

Mängufirmad võiksid nõustuda sellega, et mängu käima panemisel sissejuhatavad logod oleksid vahelejäetavad, sest need logod on oma olemuselt reklaam ja tarbija on juba eelnevalt selle mängu soetanud ja sellest lähtudes võiks toode olla reklaamivaba. Tarbija on peale korduvaid teavitamisi teadlik sellest, et Nvidia arvates on Nvidia õige viis arvutimänge mängimaks. Lisaks sellele võiks sissejuhatav filmilõik olla ainult ühekordne nähtus. See tähendab, et seda võiks kuvada ainult mängu esmasel käivitamisel. Peale seda võiks ta olla automaatselt väljalülitatud ja kättesaadav näiteks mängu peamenüüst tarbija soovi korral. <ref name="Livingston">Livingston, C. (2015), [https://www.pcgamer.com/the-eula-that-pc-gamers-deserve/ The EULA that PC gamers deserve.] 06.12.2021.</ref>

Arvutimängude loojad võiksid võimaldada tarbijatele väljastatud promomaterjalide puhul sellega seonduvad metaandmed nagu näiteks see, et mis on nende mänguklippide keskmine kaadritehulk sekundis ja missugune riistvara on masinal, mille peal antud mänguklipp on salvestatud. Seda lähtudes sellest, et oleks läbipaistvam mängude mängimiseks vajaminev riistvara, sest enamjaolt mängude loojate poolt välja toodud miinimaalne riistvaranõue ei ole kooskõlas tarbijate poolt eeldatava tulemusega. <ref name="Livingston"></ref>

Eelnevate mänguavaldamise kogemuste põhjal võiks seda järeldada, et ei ole mõtet sundida mängijatel olla ühele mängijale mõeldud mängu korral püsivalt olla veebiühenduses, sest sellisel juhul töödatakse mängijate poolt välja modifikatsioone mängule, mis võimaldavad ilma veebiühenduseta seda mängu mängida. <ref name="Livingston"></ref>

== Digitaalõiguste haldamine (DRM) ja kaitse ==

Digitaalsete õiguste haldamine (DRM) on tehnoloogia kasutamine autoriõigusega kaitstud materjalide juurdepääsu kontrollimiseks ja haldamiseks. Teine DRM’i kasutus on digitaalse sisu kontrolli äravõtmine inimestelt kelle käes see ning selle üleandmine arvutiprogrammile. Selle eesmärk on kaitsta autoriõiguste omanikke ning takistab sisu loata levitamist ja muutmist.
DRM kujutab endast tavaliselt (arvuti)koodi, mis keelab sisu kopeerimist või piirab seadmete hulka millelt toodet kasutada võib. Sisuloojad saavad kasutada ka rakendusi, mis piiravad kasutajal materjalide kasutamist või krüpteerivad selle sisu, mille pääseb ligi vaid dekrüpteerimise võtmega.
Kuigi autori õigused on seadusega kaitstud ja materjalide levitamine ilma tema loata on illegaalne, ei ole võimalik tervet internetti üle kontrollida, mille jaoks DRM mõeldud ongi – see paneb nö tõkked vahele, et infosisu varastada ei saaks. https://www.fortinet.com/resources/cyberglossary/digital-rights-management-drm

<h3> DRM’i kasutusalad </h3>

DRM tehnoloogia kasutusalad on erinevatel digitaalsetel materjalidel, alustades videotest, muusikast ja e-raamatutest lõpetades patenteeritud ärinfo ja tarkvaraga. Seda kasutatakse näiteks:
- audio/videofailide ligipääsu piiramiseks – soetatud meedia töötab ainult selleks volitatud seadmetel. Sama kehtib ka video mängudel, mäng käivitub ainult siis, kui DRM platvorm leiab kasutajaga seotud litsentsi.
- Tarkvara autoriseerimata muutmise vältimiseks – DRM süsteem võib-olla implementeeritud nii, et DRM-piiranguga sisu ei saa kasutada, kui samal ajal töötab allkirjastamata tarkvara, mis võiks potentsiaalselt ära kasutada ligipääsu kaitstud sisule.
- Lekete ärahoidmiseks – DRM tehnoloogiat saab rakendada vähendamaks uute toodete piltide internetti lekkimist, sest lekitaja on üles leitav. Selle jaoks saab kasutada Watermarki.
- Tingimustele vastava sisu loomiseks – Turundusmaterjalide või reklaami loomisel massiliseks levitamiseks saab DRM-tarkvara salvestada ja hallata lepinguid ja kokkuleppeid, et saada täielik ülevaade iga pildi, fotograafi, samuti muusika, helinduse ja videote kasutustingimustest ning piirangutest. Tarkvara võimaldab jälgida igat kasutamist ja koondada see teave analüüsiks, mis aitab tiimidel luua tooteid, mis vastaksid kõigile seotud lepingutele ja kokkulepetele. https://www.widen.com/blog/digital-rights-management

<h3> Denuvo ja selle kasutuse tagajärjed </h3>

Siiamaani on teemat käsitletud sisulooja vaatepunktist. DRM peaks jääma märkamatuks ning kliente mitte mõjutama, kuna selle peamine idee on kaitsta autoriõiguseid ja takistada illegaalset levitamist (piraatlust). Kuid on olukordasid, kus DRMi rakendamine võib mõjuda negatiivselt: üheks kõige tugevamaks DRM meetmeks peetakse Denuvot, mis on DRMi tarkvara, mille arendajad saavad oma toodetesse integreerida. Selle piraatluse takistamise võime lubab kõige pikemat vaheakent mängu müüki panekust kuni selle kräkkimiseni. Kuid Denuvo on sattunud kriitika alla, kuna selle integratsioon on paljude kasutajate sõnul mõjutanud nende mängutarkvara jõudlust. Kuigi Denuvo ise väidab vastupidist, on tehtud katseid ja pärast Denuvo eemaldamist leiti, et see põhjustas programmi aeglust pea igas testitud mängus. Pärast eemaldamist võis jõudlus tõusta kuni 50%. Seda ei saa pidada õiglaseks klientide suhtes, kes on mängu ausal teel omandanud, kuid on mõjutatud eelnimetatud DRMi kaitse kasutuse tagajärgedest. https://www.howtogeek.com/400126/what-is-denuvo-and-why-do-gamers-hate-it/

<h3> GOG – Good Old Games </h3>

On olemas teenused, mis pakuvad müügiks DRM vaba tarkvara. Üheks selliseks on Good Old Games (eesti keeles “Vanad Head Mängud”), mis on digitaalne platvorm, kust saab osta videomänge. Nende filosoofiaks on idee, et kui kasutaja ostab mängu, siis ta päriselt omab seda. https://www.gog.com/about_gog. See on erinev videomängu platvormist Steam, sest Steamis EULA-t aktsepteerides nõustub kasutaja tingimustele, et “sisu ja teenused on litsentseeritud, mitte müüdud. Litsents ei anna omandiõigust sisu ja teenuste suhtes”. See tähendab seda, et ostja ei osta mitte mängu, vaid hoopis selle litsentsi. https://www.techradar.com/news/pc-game-ownership-in-the-digital-age-what-do-you-do-in-a-post-ownership-age. Kuigi GOG pakub DRM vabasid tooteid, ei ole ostetud mängud sõpradega jagamiseks, vaid ainult personaalseks kasutuseks. DRM vaba teenuse pakkumisega ühtlasi usaldatakse klienti, et ta seda ei kuritarvita. https://support.gog.com/hc/en-us/articles/212184489-Can-I-share-games-with-others-?product=gog

== III lõik ==

== IV lõik ==

== Viited ==

<references/>

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-20T08:51:18Z

Erkeld:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "IoT"
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

Rühm 15
Teema: "Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini"
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.

Rühm 16
Teema: "Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes"
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas

Rühm 17
Teema: IT arengu mõju spordile
Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Rico Rahula, Mathias Ranna

Rühm 18
Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas
Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov, Karim Nasibullin

Rühm 19
Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?
Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša

Rühm 20
Teema: "Infoühiskond – õnnistused ja ohud"
Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-20T08:51:07Z

Erkeld:

E-ITSPEA osalejad

2021-09-04T11:28:00Z

Erkeld:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* Fjodor Sekajev https://fjsekablog.blogspot.com/
* Andžei Veidenbaum https://veidenbaum.blogspot.com
* Janne Jürimaa https://itspeajanne.blogspot.com/
* Sten Tammemäe https://stammemae.blogspot.com
* Diana Labunets https://dilabu.blogspot.com/
* Aleksander Kampus https://alkamp.blogspot.com/
* Sergei Razguljajev https://serazg.blogspot.com/
* Danyil Kurbatov https://dakurb.blogspot.com/
* Arne Antov https://aranto777.blogspot.com/
* Kirill Seredjuk https://1kuras1.blogspot.com/
* Jegor Borissov https://jegorborissov.blogspot.com/
* Edgar Vildt https://edgarvildt21.blogspot.com/
* Olga Nehajeva https://onitspea.blogspot.com/
* Markus Johan Aug https://markaug.blogspot.com/
* Vitali Logvin https://hotdog2001.blogspot.com/
* Kirill Mošegov https://kirillmoshegov.blogspot.com/
* Mikkel Paat https://itspeamikkel.blogspot.com/
* Deniz Levašjov https://den812.blogspot.com/
* Renat Aparin https://renn812.blogspot.com/
* Liina Tamme https://itspealood.blogspot.com/
* Darja Obuhhova https://daobuh.blogspot.com/
* Doloores Orav https://oravatiny.blogspot.com/
* Marjam Nesterova https://manestitspea.blogspot.com/
* Gen Lee https://interneedus.ee/
* Kristina Kavelitš https://krkave.blogspot.com/
* Gleb Poljakov https://moonlighthecatum.blogspot.com/
* Nicole Rudakova https://ncruda.blogspot.com/
* Henrik Jõesalu https://hensuj.wordpress.com/
* Taavi Hansing https://taaviitspea.blogspot.com/
* Maria Bljahhina https://marbljitspea.blogspot.com/
* Triinu-Liis Vaikma https://triinuv.blogspot.com/
* Kristofer Putšinin https://krisput1720.blogspot.com/
* Daniil Iljin https://dailji.blogspot.com/
* Valeri Tšernov https://valerisuurblog.blogspot.com/
* Erik Martin Murde https://erikmitspea.blogspot.com/
* Kristina Aprelkova https://kristinaaprelkova.blogspot.com/
* Markus Martin https://markusmajaveeb.blogspot.com/
* Matthias Linder https://mlinderinfotech.blogspot.com/
* Taeri Saar https://tsaaripea.wordpress.com
* Joonas Mattisen https://jmattisen.blogspot.com/
* Romet Tony Jõenurm https://rometjoenurm.blogspot.com/
* Maido Paalmäe https://icy0004mp2021.wordpress.com/
* Nikita Kašnikov https://nikitakasnikov.blogspot.com/
* Aleks Laagus https://aleksblogib.blogspot.com/
* Jaanus Lapkin https://lapkinjaanus.blogspot.com/
* Timur Habibulin https://timur67.blogspot.com/
* Daniel Lepman https://dalepm.blogspot.com/
* Illimar Kuldkepp https://ilkuld.blogspot.com/
* Kaisa Liiv https://itspeakaisa.blogspot.com/
* Ander Austa https://anderausta.blogspot.com/
* Marek Ott https://marekoo.blogspot.com/
* Ingmar Olmaru https://ingmarolmaru.blogspot.com/
* Romet Reino https://romutblog.blogspot.com/
* Karl Stefan Lill https://karlslill.blogspot.com/
* Martin Ratas https://mratas.blogspot.com/
* Karl Rikkonen https://icy0004-it.blogspot.com/
* Timur Tamberg https://timurblogib.wordpress.com/
* Rasmus Pidim https://itspea-rasmusp.blogspot.com/
* Roma Imran Tariq https://romatariq.blogspot.com/
* Roman Mihhejev https://ananas-ubijca.blogspot.com/
* Robert Unt https://robunt.blogspot.com/
* Aleksandr Borovkov https://aleksandrtaltech.blogspot.com/
* Mathias Ranna https://mathiasranna.blogspot.com/
* Liisa Kõmmits https://liisaalgus.blogspot.com/
* Daniel Vasser https://dvasser.blogspot.com/
* Dmitri Sobolev https://blog.dsobit.eu/
* Grete Eerikson https://gretee-itspea.blogspot.com/
* Emil Mihhailov https://itspea-emil.blogspot.com/
* Vladislav Širjajev https://bjiad.blogspot.com/
* Ahto Jalak https://ahtoj.github.io/blogi/
* Magnus Epkin https://magnusepk.blogspot.com/
* Ariana Leštšuk https://arilest.blogspot.com/
* Fred Kaur https://fredxtech.wordpress.com/
* Kätlin Rajamäe https://eitspeakrajamae.wordpress.com
* Martin Trumann https://martintrumann.gitlab.io/blog/
* Stefan Kivvistik https://stkivv.blogspot.com/
* Violetta Zakorzhevskaya https://vizakorz.blogspot.com/
* Semjon Isajevski https://semjon-isajevski.blogspot.com/
* Joonas Klemmer https://joklem.blogspot.com/
* Silver Peuša https://silverpq.blogspot.com/
* Joosep Mart Männik https://joosepmannik.blogspot.com/
* Oskar Laak https://oslaak.blogspot.com/
* Talis Paas https://paastalisitspea.blogspot.com/
* Roland Kastein https://dragonwarp.blogspot.com/
* Erik J. Keldrima https://metsavana1.blogspot.com/
Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]