https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=FfjodoroICO wiki - User contributions [en]2026-05-09T11:59:51ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130620Provisioning2018-05-16T13:28:05Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
<br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
* Vajab õiget piirvärtuse planeerimist<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näide=<br />
Toon üks näide. VmWare uue virtuaalmasina loomise käigus võimalik valida millist virtuaalse kettajaotuse tüüpi soov kasutada: thick provision lazy zeroed, thick provision eager zeroed või thin provision.<br />
<br />
[[File:Provisioning.PNG]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130619Provisioning2018-05-16T13:27:20Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
* Vajab õiget piirvärtuse planeerimist<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näide=<br />
Toon üks näide. VmWare uue virtuaalmasina loomise käigus võimalik valida millist virtuaalse kettajaotuse tüüpi soov kasutada: thick provision lazy zeroed, thick provision eager zeroed või thin provision.<br />
[[File:Provisioning.PNG]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130618Provisioning2018-05-16T13:25:43Z<p>Ffjodoro: /* Näide */</p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näide=<br />
Toon üks näide. VmWare uue virtuaalmasina loomise käigus võimalik valida millist virtuaalse kettajaotuse tüüpi soov kasutada: thick provision lazy zeroed, thick provision eager zeroed või thin provision.<br />
[[File:Provisioning.PNG]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130617Provisioning2018-05-16T13:24:45Z<p>Ffjodoro: /* Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning */</p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näide=<br />
Toon üks näide. VmWare uue virtuaalmasina loomise käigus võimalik valida millist ketta tüüpi soov kasutada: thick provision lazy zeroed, thick provision eager zeroed või thin provision.<br />
[[File:Provisioning.PNG]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130616Provisioning2018-05-16T13:24:29Z<p>Ffjodoro: /* Näited */</p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näide<br />
Toon üks näide. VmWare uue virtuaalmasina loomise käigus võimalik valida millist ketta tüüpi soov kasutada: thick provision lazy zeroed, thick provision eager zeroed või thin provision.<br />
[[File:Provisioning.PNG]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130615Provisioning2018-05-16T13:11:38Z<p>Ffjodoro: /* Näited */</p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näited=<br />
[[File:Provisioning.PNG]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130614Provisioning2018-05-16T13:10:43Z<p>Ffjodoro: /* Näited */</p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näited=<br />
[[File:provisioning1.png]]<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Provisioning1.PNG&diff=130613File:Provisioning1.PNG2018-05-16T13:10:20Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div></div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130612Provisioning2018-05-16T13:08:39Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Näited=<br />
[[File:provisioning.png]]<br />
<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Provisioning.PNG&diff=130611File:Provisioning.PNG2018-05-16T13:02:49Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div></div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130610Provisioning2018-05-16T12:13:00Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<ref>[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2011/Loeng06_VIRT.pdf]</ref> <br /><br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<ref>[https://iske.ria.ee/iske_portal_static/ISKE_ohud_8_00.pdf ISKE]</ref> <br /><br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
Miinused<br />
<br />
<br />
<br />
=Thin provisioning=<br />
<br />
Õhukesed kettad säilitavad ruumi, tarbides vaid andmeid, mis on vajalikud ruumi jaoks. Esimene kettale kirjutamise ajal luuakse õhuke ketas, nii et esimesel kirjutamisel on täiendav plokkide paigutus, sõltumata transpordirežiimist. Olemasoleva õhuke ketta jaoks on lugemiseks ja kirjutamiseks vajalik aeg natuke rohkem, kui vajatakse paksude lazy zero thick ketaste jaoks; kuid tulemuste erinevus võib märkimisväärne suurte tehingute rakenduste puhul.<br />
<br />
Pärast kirjutab õhukese kettale, mis kasutavad juhuslikku I / O-d või lähevad varem jaotamata kettapiirkondadele, võivad varukoopiad suureneda, isegi kui on kasutatud muudetud blokeerimise jälgimist (CBT). Ketta defragmentimine võib vähendada varukoopiat.<br />
<br />
SAN taasestab õhukeste kettaseadmete kasutamist võib olla aeglasem kui LAN-i taastab; Performance saab parandada, kasutades NBD-d või seades transpordirežiimi SAN-i ja sundides ketta tüüpi paksu, mis kasutab naturaalseid sätteid.<br />
<br />
Kui taastate virtuaalsed masinad, millel on NFS-i andmekogus õhuke kettaseade, ei taastata kettale tühje plaate. Taastatud on ainult tegelikult salvestatud andmed kettal.<br />
<br />
<br />
=Thick Disk Lazy Zero and Eager Zero Disk Provisioning=<br />
<br />
Paksemaid kettaid saab varundada, kasutades lazy zero või eager zero ketta vormindamist.<br />
<br />
Lazy Zero sätted kirjutab nullid iga kirjutamise kohta uuele plokile, mitte kõikidele kettale loomisel olevatele plokkidele, nii et algse ketta loomine oleks kiirem. Paar nulli paksad kettad annavad parema jõudluse kui õhukese kettaga, kuid need on halvemad kui eager zero thick kettad.<br />
<br />
Lazy zeroed thick kettaga, tagastab lugemine ainult kasutatavaid plokke.<br />
Eager zero provisioning kirjutab virtuaalse ketta loomisel nullid kogu eraldatud ruumi. Esialgse ketta loomine võtab kauem aega, kuid see formaat pakub parimate tulemuste kirjutamiseks. Lugemine eager zeroed thick ketta tagastab terve ketta, sealhulgas kasutamata plokkide nullid.<br />
<br />
Paaride ketaste varundamisel peab puhverserveri andmekogu olema vähemalt sama suur vaba ruumi kui varundatud virtuaalse masina maksimaalne konfigureeritud ketta suurus.<br />
<br />
Kui täieliku varukoopia tegemise ajal Changed Block Tracking(CBT) pole saadaval, on kõik plokid kaasatud ja andmed kasutamata plokkides kirjutatakse nullidena. Kui andmed taastatakse varundamisest, mis CBT-d ei kasutanud, on tulemuseks eager zero thick ketas, isegi kui varundatud ketas kasutaks lazy zero.<br />
<br />
Kui virtuaalse masina ketas taastatakse, kasutades paksu ketta varundamist ja SAN-i transportimist, kasutab ketas eager zero provisionimist.<br />
<ref>[http://documentation.commvault.com/commvault/v11_sp7/article?p=products/vs_vmware/c_vmw_disk_provisioning.htm Disk Provisioning]</ref> <br /><br />
<br />
=Viited=<br />
<references /><br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130326Provisioning2018-04-08T11:21:20Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<br />
Virtuaalsetes salvestuskeskkondades pakub nn Thin Provisioning võimalust kasutada salvestusmahu tagamiseks säästlikku meetodit. Thin Provisioning kasutab ära asjaolu, et moodsad salvestisüsteemid võimaldavad kasutada virtuaalseid kõvakettaid, mille maht paistab väljapoole suurem, kui see füüsiliselt on. Kui serveri füüsiliselt kasutatav maht ületab teatud piirväärtuse, saab klient olemasolevast salvestimahutist täiendavalt vaba mahtu juurde.<br />
Kui piirväärtus on ebapiisava planeerimise tulemusel liiga madal või ületatakse see paljude kasutajate tõttu lühikese ajavahemiku jooksul, võib see kaasa tuua kasutada olevate salvestusmahtude ülekoormamise.<br />
<br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Provisioning&diff=130325Provisioning2018-04-08T10:55:22Z<p>Ffjodoro: Created page with "'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus. Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on. Plussid * Tõhusam kettahald..."</p>
<hr />
<div>'''Provisioning''' - Virtuaalne kettajaotus.<br />
<br />
Võimaldab Host-ile esitada kettamahtu suuremana, kui seda tegelikult füüsiliselt eraldatud on.<br />
<br />
<br />
Plussid<br />
<br />
* Tõhusam kettahaldus <br />
<br />
* Vähenenud pidev kettavahetuse vajadus<br />
<br />
* Lühenenud süsteemide maasolekuaeg<br />
<br />
* Paindlikum kettakasutus<br />
<br />
* Vähenenud kulud<br />
<br />
* Lisatud kettaruum kasutatav kõikidele LUN-idele<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=AST-artiklid&diff=130324AST-artiklid2018-04-08T10:40:57Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>Andmesalvestustehnoloogia aines valitud viki artiklite teemad.<br />
<br />
Artikli lõppu lisada kindlasti ka aine kategooria:<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
<br />
<br />
''teema - nimi, grupp''<br />
<br />
[[Holographic data storage]] - Marko Esna AK21<br />
<br />
[[SMB/CIFS]] - Madis Võrklaev AK21<br />
<br />
[[iLO, iDRAC]] - Rudolf Purge AK21<br />
<br />
[[SSHFS]] - Annely Vattis AK21<br />
<br />
[[Tmpfs]] - Aleksandra Sepp, AK21<br />
<br />
[[LUKS]] - Kuldar Teinmann, AK21<br />
<br />
[[Steganograafia]] - Marek Skorohhodov, AK21<br />
<br />
[[Hajusad pilvelahendused]] - Henri Paves AK21<br />
<br />
[[ZFS]] - Sander Pihelgas AK21<br />
<br />
[[Provisioning]] - Filip Fjodorov AK21<br />
<br />
Teema kirjutada kahekordsete nurksulgude vahele.<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Andmesalvestustehnoloogiad]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=127118Grep kasutamine2017-11-22T11:29:06Z<p>Ffjodoro: /* Näited */</p>
<hr />
<div><br />
=Autorid=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -L, --files-without-match Näidata ainult nende failide nimed, milles ei leidu sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
* -color, -- märgib vastavad read värviga<br />
* -x, --line-regexp Näidata ainult need tulemused, mis täiesti identsed otsitava reale.<br />
* -H, --with-filename Printib iga sobivale reale failinimi. See on vaikimisi, kui otsinguks on mitu faili.<br />
* -h, --no-filename Peatab failinimede eesliide väljundisse. See on vaikimisi, kui otsida on ainult üks fail (või ainult standard sisend).<br />
<br />
=Näited=<br />
1. Trükitab rakendussõnumit, milles lühidalt võetakse kokku käsurea valikud ja veateate aadress, seejärel lahkub.<br />
<pre>grep --help</pre><br />
<br />
2. Trükib grep versiooni number standardväljundvoogu. See versiooni number tuleks lisada kõigisse veaparandustesse raportisse.<br />
<pre>grep --version</pre><br />
<br />
3.Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
4. Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
5. Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
6. Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
7. Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
8. Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
9. Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
10. Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
11. Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
12. Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
13.<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
14. Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
15. Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
16. Et väljastada ainult faili nimi, kust rida boo pärit, on võti -l, <br />
<pre>grep -l 'boo' *</pre> <br />
<br />
17. Aga selleks, et väljastada faili nimi, kus boo puudub, on võti -L, <br />
<pre>grep -L 'boo' *</pre> <br />
<br />
18. Vaatame konfiguratsiooni failid ilma kommentaarita.<br />
<pre>cat konf_failinimi | grep -vE "^#|^$"</pre> <br />
<br />
19. Võtame välja tühjad read.<br />
<pre>grep -v '^$' input.txt > output.txt</pre> <br />
<br />
20. Mitte midagi ei kirjuta standardväljundile.<br />
<pre>grep -q -v peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=127117Grep kasutamine2017-11-22T11:15:57Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div><br />
=Autorid=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -L, --files-without-match Näidata ainult nende failide nimed, milles ei leidu sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
* -color, -- märgib vastavad read värviga<br />
* -x, --line-regexp Näidata ainult need tulemused, mis täiesti identsed otsitava reale.<br />
* -H, --with-filename Printib iga sobivale reale failinimi. See on vaikimisi, kui otsinguks on mitu faili.<br />
* -h, --no-filename Peatab failinimede eesliide väljundisse. See on vaikimisi, kui otsida on ainult üks fail (või ainult standard sisend).<br />
<br />
=Näited=<br />
<pre>grep --help</pre><br />
Trükitab rakendussõnumit, milles lühidalt võetakse kokku käsurea valikud ja veateate aadress, seejärel lahkub.<br />
<br />
<pre>grep --version</pre><br />
Trükib grep versiooni number standardväljundvoogu. See versiooni number tuleks lisada kõigisse veaparandustesse raportisse.<br />
<br />
<br />
<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Et väljastada ainult faili nimi, kust rida boo pärit, on võti -l, <br />
<pre>grep -l 'boo' *</pre> <br />
<br />
Aga selleks, et väljastada faili nimi, kus boo puudub, on võti -L, <br />
<pre>grep -L 'boo' *</pre> <br />
<br />
<pre>cat konf_failinimi | grep -vE "^#|^$"</pre> <br />
Vaatame konfiguratsiooni failid ilma kommentaarita.<br />
<br />
<pre>grep -v '^$' input.txt > output.txt</pre> <br />
Võtame välja tühjad read.<br />
<br />
<pre>grep -q -v peeter /etc/passwd</pre> <br />
Mitte midagi ei kirjuta standardväljundile.<br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=127114Grep kasutamine2017-11-21T10:35:25Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div><br />
=Autorid=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -L, --files-without-match Näidata ainult nende failide nimed, milles ei leidu sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
* -color, -- märgib vastavad read värviga<br />
* -x, --line-regexp Näidata ainult need tulemused, mis täiesti identsed otsitava reale.<br />
<br />
=Näited=<br />
<pre>grep --help</pre><br />
Trükitab rakendussõnumit, milles lühidalt võetakse kokku käsurea valikud ja veateate aadress, seejärel lahkub.<br />
<br />
<pre>grep --version</pre><br />
Trükib grep versiooni number standardväljundvoogu. See versiooni number tuleks lisada kõigisse veaparandustesse raportisse.<br />
<br />
<br />
<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Et väljastada ainult faili nimi, kust rida boo pärit, on võti -l, <br />
<pre>grep -l 'boo' *</pre> <br />
<br />
Aga selleks, et väljastada faili nimi, kus boo puudub, on võti -L, <br />
<pre>grep -L 'boo' *</pre> <br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126816Grep kasutamine2017-11-15T21:48:55Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div><br />
=Autorid=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -L, --files-without-match Näidata ainult nende failide nimed, milles ei leidu sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
* -color, -- märgib vastavad read värviga<br />
* -x, --line-regexp Näidata ainult need tulemused, mis täiesti identsed otsitava reale.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Et väljastada ainult faili nimi, kust rida boo pärit, on võti -l, <br />
<pre>grep -l 'boo' *</pre> <br />
<br />
Aga selleks, et väljastada faili nimi, kus boo puudub, on võti -L, <br />
<pre>grep -L 'boo' *</pre> <br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Screen&diff=126389Talk:Screen2017-11-09T20:45:21Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>ver 1.0<br />
<br />
'''Retsenseerija:'''<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Autor<br />
| 0,5<br />
| 0,4<br />
| Artikli autor olemas, võiks olla lisatud, et algversioon.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas ja hästi lahti kirjeldatud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Tundub korrektne. Süntaks ja võtmed olemas.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Näited toodud ja hästi seletatud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Võtmed<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Võtmed olemas.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Käskude eristus tekstis<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Käsud eristatud ja lahti seletatud.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,2<br />
| Kasutatud kirjandus olemas, kuid ei ole õiget pidi viidatud tekstis.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| '''Kokku'''<br />
| 10<br />
| 9,6<br />
|<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
Arvustas: Filip Fjodorov AK21<br />
<br />
9.11.2017</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Grep_kasutamine&diff=126249Talk:Grep kasutamine2017-11-08T17:09:11Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>ver 1.0 Soovitav tutvuda ja viidata : http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
ver2.0</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126244Grep kasutamine2017-11-08T16:59:03Z<p>Ffjodoro: /* Autor */</p>
<hr />
<div><br />
=Autorid=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126241Grep kasutamine2017-11-08T16:42:01Z<p>Ffjodoro: /* Allikad */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126240Grep kasutamine2017-11-08T16:41:13Z<p>Ffjodoro: /* Grep süntaks */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
Otsida tekstifaili(de)st read, mis rahuldavad antud regulaarset avaldist ("vastavad etteantud mustrile"). Vaikimisi on sisendiks standardsisend, väljundiks standardväljund.<br />
Regulaaravaldis on soovitav kirjutada ülakomade vahele, et segadust metamärkidega (näit. tärn) vältida. <ref>[http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html] enos.itcollege.ee Vaadatud: 22.10.2017</ref><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126239Grep kasutamine2017-11-08T16:38:20Z<p>Ffjodoro: /* Allikad */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126238Grep kasutamine2017-11-08T16:37:53Z<p>Ffjodoro: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi. <ref>[https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm] www.computerhope.com Vaadatud: 22.10.2017</ref> <br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126236Grep kasutamine2017-11-08T16:31:13Z<p>Ffjodoro: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] veeremaa.tpt.edu.ee Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126234Grep kasutamine2017-11-08T15:06:36Z<p>Ffjodoro: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <ref>[http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm] Vaadatud: 1.11.2017</ref> <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126233Grep kasutamine2017-11-08T14:58:41Z<p>Ffjodoro: /* Näited */</p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mida otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=126200Grep kasutamine2017-11-07T13:03:34Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div><br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mille otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm<br />
<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=124333Grep kasutamine2017-09-22T07:26:04Z<p>Ffjodoro: /* Allikad */</p>
<hr />
<div>Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mille otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
https://www.computerhope.com/unix/ugrep.htm<br />
<br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=124332Grep kasutamine2017-09-22T07:25:19Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mille otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=124331Grep kasutamine2017-09-22T07:23:33Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mille otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
Filip Fjodorov AK21 ver2.0<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grep_kasutamine&diff=124330Grep kasutamine2017-09-22T07:13:33Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>Grep on üks enimkasutatavaid utiliite, kus saab väga efektiivselt kasutada regulaaravaldisi.<br />
Grep on käsu rea teksti otsingu vahend mis oli originaalselt loodud Unixile. Selle nimi tuleneb ed käsust g/r/e/p (global / regular expression / print). Tema eesmärgiks on otsida täpselt seda mida tal palutakse olenevalt käsust. <br />
'''grep''', '''egrep''', '''fgrep''', '''rgrep''' - väljastab sisendisse antust kõik read, mis sisaldavad otsitud tekstifraasi või regulaaravaldist.<br />
<br />
Lihtsamalt öeldes kasutatakse grep'i faili SISU järgi otsimiseks/vaatamiseks - "grep MIDA KUST"<br />
<br />
=Grep süntaks=<br />
<pre>grep [-võtmed] regexp [FAIL...]</pre><br />
<br />
=Võtmed=<br />
* -i, --ignore-case - Otsing ei ole enam tähtede suhtes tõstutundlik.<br />
* -w, --word-regexp - Otsib täpselt seda sõna, mille otsingusse kirjutad.<br />
* -c, --count - Loeb ära, mitmes reas sinu otsitav sõna esines.<br />
* -n, --line-number - Lisab vastele ka rea numbri.<br />
* -r, --recursive - Uurib ka alamkatalooge.<br />
* -v, --invert-match - Vastupidine. Väljastab read, mis ei sisalda otsitut.<br />
* -l, --files-with-matches Näidata ainult nende failide nimed ühekordselt, milles leidub sobivaid ridu <br />
* -q, --quiet, --silent - tulemust ei väljastata, töötatakse välja ainult lõpetamiskood (0 - leidus, 1 - ei leidunud, 2 - viga)<br />
* -s, --no-messages Peida tõrketeateid puduvate või mitte loetavate failide kohta.<br />
<br />
=Näited=<br />
Kui tahad otsida sõna "root" failist /etc/passwd, siis kasuta käsku<br />
<br />
<pre>grep root /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsib sõna "root" failist /etc/passwd<br />
<br />
<br />
Grep'i võib sundida ignoreerima suuri ja väikeseid tähti. Seega, kui me otsime sõna, kus on suured ja väikesed tähed (nt. Boo, bOO, BOO jne.), siis kasutame grep'i järel võtit -i<br />
<br />
<pre>grep -i boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui sa otsid näiteks sõna "boo", siis tulemusena võid leida ka sõnad fooboo, boo123 vms. Kui aga tahad leida täpselt seda, mille otsingusse kirjutad, siis tuleb kasutada võtit -w<br />
<br />
<pre>grep -w boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kuid kui otsitavas failis olemas sõna "boo" koos kriipsuga, siis see langeb otsingu parameetrite alla. Näide: "boo-aa". <br />
Selleks, et tulemusena saada ainult sõna boo, vaja kasutada võtit -x <br />
<br />
<pre>grep -x boo /etc/passwd</pre><br />
<br />
Kui tahad otsida kataloogist ning ka kõikidest alamkataloogidest, siis pead kasutama grep'i järel võtit -r<br />
<br />
<pre>grep -r "192.168.1.5" /etc/</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' otsime fraasi "192.168.1.5" kataloogist /etc/ ning kõikidest selle alamkataloogidest. <br />
<br />
<br />
Mitme erineva sõna otsimiseks kasutame egrep'i.<br />
<br />
<pre>egrep "peeter|kala|root" /etc/passwd</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' ühe käsuga otsime kolme erinevat sõna<br />
<br />
<br />
Kui huvitab, mitmes erinevas reas otsitav sõna esineb, siis kasutame võtit -c. <br />
<pre>grep -c false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Kui tahame aga näha numbriliselt, mitmendas reas sõna esineb siis kasutame võtit -n<br />
<pre>grep -n false /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Võti –v muudab otsingu parameetreid nii, et ainult see üks sõna mida te ei taha eraldatakse nimekirjast. <br />
<pre>grep -v peeter /etc/passwd</pre><br />
'''Tulemus:''' väljastab kõik read, välja arvatud rea, kus esines sõna "peeter"<br />
<br />
<br />
Grep'i kasutatakse üsna tihti koos torudega. Mõned näited:<br />
<pre>dmesg | egrep "(s|h)d[a-z]"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' info kõvaketaste kohta<br />
<br />
<pre>cat /proc/cpuinfo | grep -i "Model"</pre><br />
<br />
'''Tulemus:''' väljastab info protsessori (CPU) kohta<br />
<br />
<br />
Et tulemus eriti hästi silma paistaks, saame väljastada otsitava sõna värviliselt<br />
<br />
<pre>grep --color peeter /etc/passwd</pre><br />
<br />
<br />
Otsida võib ka keerulisemaid teksti kombinatsioone. Alljärgnev käsk prindib välja kõik read mis algavad ’p’ tähega, sellele järgnev ükskõik mis täht ja lõpuks ’ssword’. <br />
<br />
<pre>grep ^p.ssword /etc/passwd</pre><br />
<br />
=Abi=<br />
<pre>man grep</pre><br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
http://viki.pingviin.org/Grep<br />
<br />
http://viki.vkhk.ee/index.php/Grep<br />
<br />
http://tldp.org/LDP/Bash-Beginners-Guide/html/sect_04_02.html<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/grep-regular-expressions/<br />
<br />
http://www.cyberciti.biz/faq/howto-use-grep-command-in-linux-unix/<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Regulaaravaldised<br />
<br />
http://enos.itcollege.ee/~jpoial/java/Unix_lyhikonspekt.html<br />
<br />
http://veeremaa.tpt.edu.ee/2011/textedit.htm<br />
<br />
=Autor=<br />
Petri Hütt<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=124329Osadmin referaadi teemad2017-09-22T06:28:51Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>=Artikli kondikava=<br />
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br />
<br />
=Artikli teema valimine=<br />
<br />
* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br />
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.<br />
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br />
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br />
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br />
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br />
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br />
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br />
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br />
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
=Valitud teemad=<br />
* [[Teema]], nimi, grupp<br />
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br />
* [[More]], Martin Tammai, A21<br />
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br />
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br />
* [[photorec]], Erki Aas, A21<br />
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br />
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br />
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br />
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br />
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21<br />
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br />
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br />
<br />
=Vabad teemad=<br />
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]]<br />
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br />
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Signaalid_ja_kill]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Debiani varamu loomine]]<br />
* [[Init]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Whatis]]<br />
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br />
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br />
<br />
==Mahukamad teemad==<br />
* [[remote-sudo-command-without-password]]<br />
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br />
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"<br />
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br />
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br />
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br />
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br />
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br />
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br />
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br />
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br />
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br />
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br />
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br />
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br />
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br />
* [[Bash]] <br />
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br />
* [[Bash-builtins]]<br />
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.<br />
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br />
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br />
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).<br />
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br />
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br />
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br />
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br />
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br />
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br />
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br />
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br />
<br />
=Viiteid=<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br />
* http://manpage.io<br />
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br />
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br />
* https://linuxjourney.com/<br />
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br />
* [https://linux.die.net Linux docs]<br />
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br />
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br />
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br />
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br />
<br />
=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122961I027 iseseisvad tööd2017-05-25T21:45:46Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br />
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br />
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
*Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br />
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br />
*Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br />
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br />
* Marite Rammo - E-posti krüpto<br />
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br />
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br />
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile<br />
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto<br />
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br />
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.<br />
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br />
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br />
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br />
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br />
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br />
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis<br />
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid&diff=122023IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid2017-05-11T16:58:29Z<p>Ffjodoro: /* kevad 2017 (rühmatööd) */</p>
<hr />
<div>See sektsioon on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] kirjatööd wiki kujul esitada.<br />
<br />
== sügis 2012 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]<br />
<br />
== sügis 2013 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]<br />
<br />
== sügis 2015 ==<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]<br />
<br />
== kevad 2017 (rühmatööd) ==<br />
[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_-_kas_võimatu_missioon_"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121369I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T19:09:13Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
==Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.==<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
==E-riigi ohud==<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
==Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas==<br />
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.<br />
=== 1.Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.===<br />
Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.<br />
<br />
=== 2.Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.===<br />
<br />
Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.<br />
<br />
===3.Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.===<br />
Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.<br />
<br />
===4.Küberkuritegevus on üha professionaalsem.===<br />
<br />
Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.<br />
<br />
===5.Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.===<br />
Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.<br />
===6.Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.===<br />
Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.<br />
<br />
===7.Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.===<br />
Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.<br />
===8.Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.===<br />
Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.<br />
===9.Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.===<br />
Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.<br />
<ref>[https://blog.ria.ee/9-asja-mida-aastal-2017-eesti-kuberturvalisusest-teada/ "blog.ria.ee"]</ref><br />
<br />
==Kokkuvõtte==<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<ref>[https://sonumitooja.ee/e-ees%C2%ADti-kui-maae%C2%ADlu-paast%C2%ADja/ "e-Eesti kui maaelu päästja"]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121368I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T19:08:43Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
==Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.==<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
==E-riigi ohud==<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
==Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas==<br />
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.<br />
===1.Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.===<br />
Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.<br />
<br />
===2.Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.===<br />
<br />
Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.<br />
<br />
===3.Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.===<br />
Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.<br />
<br />
===4.Küberkuritegevus on üha professionaalsem.===<br />
<br />
Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.<br />
<br />
===5. Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.===<br />
Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.<br />
===6. Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.===<br />
Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.<br />
<br />
===7.Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.===<br />
Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.<br />
===8.Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.===<br />
Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.<br />
===9.Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.===<br />
Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.<br />
<ref>[https://blog.ria.ee/9-asja-mida-aastal-2017-eesti-kuberturvalisusest-teada/ "blog.ria.ee"]</ref><br />
<br />
==Kokkuvõtte==<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<ref>[https://sonumitooja.ee/e-ees%C2%ADti-kui-maae%C2%ADlu-paast%C2%ADja/ "e-Eesti kui maaelu päästja"]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121367I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T19:07:58Z<p>Ffjodoro: /* 1. Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab. */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
==Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.==<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
==E-riigi ohud==<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
==Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas==<br />
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.<br />
===1.Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.===<br />
Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.<br />
<br />
===2. Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.===<br />
<br />
Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.<br />
<br />
===3. Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.===<br />
Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.<br />
<br />
===4. Küberkuritegevus on üha professionaalsem.===<br />
<br />
Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.<br />
<br />
===5. Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.===<br />
Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.<br />
===6. Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.===<br />
Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.<br />
<br />
===7. Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.===<br />
Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.<br />
===8. Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.===<br />
Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.<br />
===9. Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.===<br />
Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.<br />
<ref>[https://blog.ria.ee/9-asja-mida-aastal-2017-eesti-kuberturvalisusest-teada/ "blog.ria.ee"]</ref><br />
<br />
==Kokkuvõtte==<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<ref>[https://sonumitooja.ee/e-ees%C2%ADti-kui-maae%C2%ADlu-paast%C2%ADja/ "e-Eesti kui maaelu päästja"]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121350I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T19:01:10Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<ref>[https://sonumitooja.ee/e-ees%C2%ADti-kui-maae%C2%ADlu-paast%C2%ADja/ "e-Eesti kui maaelu päästja"]</ref><br />
<br />
===Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas===<br />
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.<br />
====1. Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab.====<br />
Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.<br />
====2. Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk.==== <br />
Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.<br />
====3. Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta.====<br />
Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.<br />
====4. Küberkuritegevus on üha professionaalsem.====<br />
Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.<br />
====5. Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk.====<br />
Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.<br />
====6. Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada.==== <br />
Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.<br />
====7. Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara.====<br />
Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.<br />
====8. Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline.==== <br />
Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.<br />
====9. Õiguskeskkond vajab ajakohastamist.====<br />
Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.<br />
<ref>[https://blog.ria.ee/9-asja-mida-aastal-2017-eesti-kuberturvalisusest-teada/ "blog.ria.ee"]</ref><br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121343I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:57:42Z<p>Ffjodoro: /* Kokkuvõtte */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<ref>[https://sonumitooja.ee/e-ees%C2%ADti-kui-maae%C2%ADlu-paast%C2%ADja/ "e-Eesti kui maaelu päästja"]</ref><br />
<br />
===Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas===<br />
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.<br />
1. Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab. Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.<br />
2. Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk. Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.<br />
3. Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta. Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.<br />
4. Küberkuritegevus on üha professionaalsem. Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.<br />
5. Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk. Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.<br />
6. Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada. Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.<br />
7. Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara. Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.<br />
8. Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline. Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.<br />
9. Õiguskeskkond vajab ajakohastamist. Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.<br />
<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121342I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:56:21Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<br />
===Soovitused 2017 aasta küberturvalisuse osas===<br />
29 märtsis avalikustatud Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse aastaraamat analüüsib Eesti küberruumi tervist ja rünnatavust aastal 2016 ning annab hulga soovitusi levinud ohtudega toimetulekuks. Mulluste riskide ja rünnete mustrist joonistuvad selgelt välja nii ohud kui ka viisid nendega toimetulekuks. Sealjuures ei ole kahtlustki, et igapäevase mugava digitaalse eluviisi kaitse on igaühe enese kätes ning riik on ennekõike ohtude seiraja, suurte rünnete ennetaja, taristu kaitsja.<br />
1. Elutähtsate teenuste kübersõltuvus kasvab. Kasvav arv elutähtsate teenuste osutajaid sõltub kriitilisel määral digitaalse taristu toimimisest ja paljudel juhtudel on need sõltuvused väljaspool ettevõtja enda kontrolli või lausa väljaspool riigipiire. Katkestuste mõju ühiskonna ja majanduse toimimisele ning riigi julgeolekule on üha olulisem. Ennekõike tähendab see, et elutähtsate teenuste omanikud – olgu see riik või erasektor – ei tohi näha küberturvalisust või oma võrkude kaitset kui oma isiklikku muret, vaid peavad vaatama laiemat konteksti. Mida avatumalt ollakse valmis riskidest ja juhtumitest rääkima, seda suurema tõenäosusega on võimalik ka teistelt õppida.<br />
2. Avalik sektor on nii juhuslike kui suunatud rünnete sihtmärk. Avaliku sektori peamised küber riskid on seotud teenusekatkestustega süsteemides, mille toimimisest sõltub riigi julgeolek, ning suunatud rünnetega rahalisel, poliitilisel või ideoloogilisel motiivil. Iseäranis kohalikel omavalitsustel napib nii teadmisi kui ressursse küberohtude ennetamiseks. Riigiasutuste osutavate kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamine vajab tõsist tähelepanu ning investeeringuid, et kindlustada teenuse käideldavus, ent vähem tähtis ei ole töötajate harimine ja infoturbe tähtsustamine juhtimistasandil.<br />
3. Erasektori teadlikkus küberriskidest on lünklik – see käib nii üksikisikute kui ettevõtjate kohta. Üksikute kõrge turvateadlikkusega ettevõtjate ja valdkondade kõrval paistab silma, et üldiselt peetakse küberturvalisust või selle puudumist jätkuvalt „tehniliseks probleemiks“, mitte ettevõtte põhitegevuse riskiks. Iseäranis väikeettevõtjad ja vabaühendused ei pea end küberohtude sihtmärgiks ning turvalisusse ei investeeri. Digitaalne ühiskond nagu me oleme, peame õppima mõistma, et IT-teenus ei ole üheski valdkonnas enam pelgalt tugiteenus, vaid selle toimimiseta ei saa enam ka organisatsiooni põhitegevuses kindel olla.<br />
4. Küberkuritegevus on üha professionaalsem. Pahavara levitamisviisid on üha viimistletumad ning näha on keskendumist aegkriitilistest andmetest sõltuvatele valdkondadele, kus küberturvalisust pole seni oluliseks peetud (tervishoid). Suunatud ründed võivad olla äärmiselt usutavaks viimistletud. Ka ei ole küberkuritegevus enam üksnes väheste valitute pärusmaa, vaid soovitud „teenust“ on võimalik kurjategijatelt osta ka neil, kel endal vajalikke oskusi ei ole.<br />
5. Eesti on jätkuvalt Venemaa mõjutustegevuse sihtmärk. Venemaa kasutab küberoperatsioone käsikäes traditsioonilise mõjutustegevusega vastavalt tehnoloogilisele võimekusele, doktriinile ja välispoliitilistele võimalustele. 2017. aastal eesseisvate oluliste sündmustega seoses tuleb valmis olla küberrünnete hoogustumiseks. RIA on teinud ettevalmistusi ja töötab koos partneritega, et väljakutseteks valmis olla.<br />
6. Arenevad tehnoloogiad ja teenused on haavatavad ning turvalisus ei jõua tehnoloogia arenguga sammu pidada. Nutiseadmete ja esemevõrgu seadmete kasutusala laieneb. Ühes sellega laieneb nende turvalisusriskide mõju, aga ka atraktiivsus küberkurjategijate jaoks. Praegu ei ole täit arusaama, millised riskid kiirelt arenevate digitaalsete toodete, teenuste ja ettevõtlusvormidega kaasnevad. Tõenäoliselt näeme esemevõrgu seadmete rünnete puhul seniste rekordite purustamist nii mahu kui uute ründeviiside mõttes. Suureneb ka surve esemevõrgu seadmete turvalisuse parandamiseks.<br />
7. Enamiku registreeritud küberintsidentide põhjus või seda soodustav tegur on aegunud tarkvara. Aegunud veebihaldustarkvara kasutamine Eestis on epideemiline. Iga veebilehe pidaja võiks oma veebiarendajalt küsida, kas ta on tarkvarauuendustega kursis ning need tema veebilehel rakendanud. Erakasutaja jaoks on olulised väikesed lihtsad asjad nagu esimesel võimalusel tarkvarauuenduste paigaldamine nii oma arvutisse kui nutiseadmesse.<br />
8. Üksnes salasõnadel põhinev autentimine ei ole enam turvaline. Üha suurenev salasõnade hulk ning keerukamad nõuded paroolidele ei ole kasutajatele jõukohased. Kasutajate kohanemismeetodid (sh paroolide ristkasutus) suurendavad haavatavust. Kasvab surve võtta kasutusele turvalisemad isikutuvastusmeetod nagu kaheastmeline autentimine, biomeetrilised autentimismeetodid. Teenusepakkujatel ja riigiasutustel soovitame seadistada kaheastmeline autentimine igal pool, kus võimalik.<br />
9. Õiguskeskkond vajab ajakohastamist. Küberturvalisust tagavate organisatsioonide õigused ja kohustused peavad olema sätestatud seadusega, mitte rakendusaktides või haldusesisestes dokumentides. Praegune küberturvalisuse regulatsioon on killustatud ja adressaatide jaoks läbipaistmatu. On oluline, et väljatöötamisel uus küberturvalisuse seadus neid kitsaskohti leevendaks.<br />
<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121341I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:55:14Z<p>Ffjodoro: /* E-riigi ohud */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://pr.pohjarannik.ee/?p=6612 "E-riigi ohud"]</ref><br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121340I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:53:22Z<p>Ffjodoro: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik "E-riik"]</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121339I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:52:39Z<p>Ffjodoro: /* E-riigi ohud */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik]"E-riik"</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<ref>[http://www.ituudised.ee/uudised/2016/12/18/it-turvalisus-puhtalt-lehelt "IT-turvalisus puhtalt lehelt"]</ref><br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121336I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:51:15Z<p>Ffjodoro: /* Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele. */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik]"E-riik"</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<ref>[http://integratsiooniinfo.ee/et/eesti-riik-ja-maa/e-riik "E-riigi teenused"]</ref><br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121334I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:47:57Z<p>Ffjodoro: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<ref>[https://et.wikipedia.org/wiki/E-riik]"E-riik"</ref><br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.<br />
<br />
==Viited==</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks&diff=121332I026 - Kevad 2017 - E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks2017-05-07T18:45:19Z<p>Ffjodoro: </p>
<hr />
<div>[[Category:ITSPEA 2016 kaugõpe]]<br />
=E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks=<br />
<br />
Autorid: Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko<br />
<br />
===Sissejuhatus===<br />
Me valisime ITSPEA rühmatöö temaks “E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks”, kuna meie Eesti riigis on väga hästi arendatud erinevad e-teenused ja selliste teenuste erinevad küljed on igapäevaselt lähevad väga tähtsamaks. Selles töös me tahame anda lühike ülevaade e-riigi ohtude ja kasu kohta.<br />
Eesti riik on maailmas tuntud uudsete infotehnoloogiliste lahenduste poolest. Just seepärast on Eestit iseloomustatud ka kui e-riiki.<br />
E-riik (e-valitsus) on riigi valitsuse informatsiooniline aspekte meetod, mis põhineb IKT-süsteemide kasutamisel. Samuti tähistab see uut tüüpi riiki, mis põhineb selliste tehnoloogiate kasutamisel. Elektrooniline riik tähendab toetust nii täitevvõimu ("e-valitsus") kui ka parlamendi ("e-parlament") ja kohtunike ("e-õiguskeskkond") IKT tegevuse abil.<br />
Mõiste "elektrooniline riik" vastab enim ingliskeelsele mõistele “e-valitsus”. Samas tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides, eriti Euroopa Inimõiguste Kohutu omades, kasutatakse terminit “valitsus” sageli ka riigi kui sellise tähenduses. Samamoodi, väljendis «kolm valitsemisharu» räägitakse kolmest osast riigi harudest tervikuna, mitte ainult täitevvõimust.<br />
E-riik on e-majanduse osaks.<br />
<br />
===Mis kasud e-riigi teenused pakkuvad inimestele.===<br />
Eesti peetakse Euroopa IT valdkonnas väga arendatud riigiks tänuks smart kaartide lai kasutamisele. See omakorda vähendab bürokraatiat kodanikutele riigi asjade ajamises. <br />
Näiteks, kõikidel Eestis püsivalt viibivatel vähemalt 15-aastastel Eesti kodanikel peab olema isikutunnistus ehk ID-kaart. Sellega saab ka digitaalselt allkirja anda ja tehinguid sooritada. Vajalikud on ID-kaardi lugeja, PIN-koodid ning spetsiaalne tarkvara “DigiDoc klient”, mille saab tasuta aadressilt http://installer.id.ee/. Digitaalne allkiri kehtib samamoodi nagu käsitsi kirjutatud allkiri. ID-kaardi ja interneti abil on elanikul riigi ja kohalike omavalitsustega lihtne suhelda.<br />
ID-kaardiga on võimalik valida Riigikogu, Euroopa Parlamenti ja kohalikku omavalitsust ning osaleda rahvahääletusel. ID-kaardiga saab isik kaasa @eesti.ee meiliaadressi.<br />
Riigiportaali www.eesti.ee kaudu on inimestel võimalik suhelda riigiasutustega elektroonselt. See on turvaline veebikeskkond, mis pakub mitmesuguseid e-lahendusi. Eesti elanik saab riigiportaali vahendusel korraldada palju selliseid asju, milleks tal varem tuli kohale sõita, pabereid täita ning rohkesti aega kulutada.<br />
Tugevas kodanikuühiskonnas võivad elanikud avalike asjade arutamisel ning otsustamisel kaasa rääkida. Eestis on selleks loodud veebikeskkond www.osale.ee. Selle vahendusel saavad kodanikuühendused ja kõik elanikud öelda oma arvamuse ühiskonnale olulistes küsimustes. Osalusveebis www.osale.ee on igal inimesel võimalik esitada valitsusele ettepanekuid, koguda allkirju kodanikualgatuse toetuseks, avaldada arvamust valitsuse eelnõude kohta.<br />
<br />
===E-riigi ohud===<br />
Maailm meie ümber on täis igasuguseid ohtusid. Mõned neist on lihtsamini hoomatavamad, mõnede puhul läheb vaja spetsiifilisemat oskust. Tänapäeval on inimeste jaoks üheks selliseks valdkonnaks kindlasti infotehnoloogia. Me elame ajastul, kus erinevad küberründed on võimelised halvama mitte ainult üksikuid inimesi või asutusi, vaid omavad potentsiaali “lülitada välja” terveid linnu, riike ja regioone.<br />
IT-turvalisuse tagamine ei ole lihtsalt ühe inimese või osakonna teha, sest kett on ikka täpselt nii tugev nagu tema nõrgim lüli. Olulisemad valdkonnad inimese vaatest on:<br />
küberohtude alase teadlikkuse tõstmine<br />
küberkaitsevõimekuse loomine ja tõstmine<br />
pidev kontroll, testimine ja arendamine<br />
Koos paratamatu maailma digitaliseerimisega kasvab ka märkimisväärselt küberkuritegevuse kasv. Võrdselt riist- ning tarkvarasse tehtavate investeeringutega on siinkohal vajalikud ka investeeringud inimestesse ning nende teadlikkuse kasvatamisse.<br />
Kas inimesed teavad, millised ohud neid kübermaailmas varitsevad? Kas nad oskavad ohtudele adekvaatselt reageerida? Öeldakse, et tänapäeval kulutavad häkkerid vaid 20% oma ressursist organisatsioonide infosüsteemidesse sissemurdmiseks väljastpoolt. Kuhu kulub ülejäänud 80%?<br />
Veel mõned mõtlemapanevaid fakte:<br />
aastal 2015 tuli iga päev välja keskmiselt 1000 uut variatsiooni pahavarast<br />
toimus keskmiselt 90 000 õnnestunud rünnakut päevas<br />
46% pahavaradest nakatumistest toimus läbi e-kirjade<br />
pahavara kaudu teenitud “kasumiks” ennustatakse 2016. aastal 1 miljard USD ning järgmise kolme aasta jooksul see summa kahekordistub<br />
<br />
Ristvaralise valdkonnast võib mainida Elioni süsteemirike, mis juhtus jaanuaris aastal 2013 ja kestis kaks päeva, jättis paljud kodud telepildita ning tekitas probleeme internetis. See ettevõte on ennast reklaaminud kui väga kvaliteetse teenuse pakkuja, mille eest kliendilt ka korralikku tasu küsitakse.<br />
Ent praegune juhtum näitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas ei ole sajaprotsendilisi süsteemigarantiisid ning seadmete ja tehnoloogiate täiustamistele vaatamata võivad neid ikka tabada tagasilöögi<br />
Meie riik ja valitsus on juba aastaid hoidnud kindlat suunda, arenemaks silmapaistvaks e-riigiks, kes teistele, ka endast palju võimsamatele ja rikkamatele, oleks teenäitajaks. Ja mis seal salata, meie elu ongi seetõttu muutunud oluliselt lihtsamaks, protsessid kiiremaks ja mugavamaks.<br />
Ülekannete tegemiseks ei pea enam minema panka, kontserdi- või lennupileti ostmiseks piisab interneti ja arvuti olemasolust, lepingu sõlmimine mõne elektrienergiat müüva ettevõttega polegi muidu võimalik kui ainult interneti abil.<br />
Ent nagu juba öeldud, pole sidesüsteemid siiski haavamatud ning me peame tõsiselt kaaluma, kui suurt osa oma riigist ja igapäevasest asjaajamisest me saame ja julgeme toppida küberruumi, ilma et me ei satuks abitusse olukorda sääraste probleemide ilmnedes. Olgu, kui e-rikked ei võimalda kasutada internetti meelelahutuseks. Aga kui selle tagajärjel jäävad kättesaamatuks digiretseptid või lennupiletid, on asi juba märksa tõsisem.<br />
<br />
===Kokkuvõtte===<br />
<br />
Maal ei kujuta elu e-lahendusteta enam ette. Seda on vaja nii lastele õppimiseks kui lapsevanemale ja õpetajatele. E-tervise süsteem ei tööta küll veel täie funktsionaalsusega, kuid muutub üha väljapääsmatumaks, ka suhtlus omavalitsuse ja riigiga käib interneti kaudu. E-teadlikkust nõuavad juba peaaegu kõik ametikohad. Seetõttu on meie maapiirkondadele eriti oluline, et inimestel on võimalus ja teadlikkus uut tehnoloogiat enda kasuks tööle panna.<br />
Riigikogu 14 saadikut kõikidest parlamendi erakkondadest asutasid e-Eesti toetusrühma, et tõugata tagant Eesti infotehnoloogilist arengut. Lõin toetusrühma, et saavutada meile olulistes teemades edasiminekuid. Üks kesksem väljakutse on, kuidas kasvatada IT abil majanduse efektiivsust ja seega ka inimeste heaolu.<br />
Oleme veendunud, et toimiv ja arenev e-riik on Eesti võimalus olla maailmas konkurentsivõimeline, vaatamata oma väiksusele ja kahanevale/vananevale elanikkonnale. Tehnoloogia areneb üha kasvava kiirusega ning me lihtsalt peame tegema kõik võimaliku, et pöörata see enda kasuks. Sügav kummardus kõikidele, kes on seda siiani teinud – Eesti on saavutanud korraliku tulemuse vundamendi ladumisel, nüüd on vaja astuda järgmine samm ja kõik seniloodu omavahel siduda, täie võimsusega tööle panna.<br />
Muuhulgas saame jõulise e-riigi arendamisega ellu viia riigiaparaadi reformi, hoides sedasi kokku miljoneid eurosid. Meie riigi unikaalne andmevahetus- ja id-süsteem tuleb teha lihtsamaks ning ettevõtlusele avatuks ning siduda Euroopa digitaalse ühisturuga, et luua tulusamaid töökohti ja paremaid ekspordivõimalusi. Tulemus: riigisektori üldkulud vähenevad, erasektori ja riigisektori vaheline suhtlus on sujuv, täisautomatiseeritud ja väga kõrgel tasemel kasutusmugavusega (väga paljudes valdkondades on see e-teenuste osas praegu kahjuks allpool igasugust arvestust). Tähtis on erasektori järele aitamine seni peamiselt riiklikult arendatud IT lahenduste kasutuselevõtuga.<br />
Täiesti arusaadavalt on paljusid väga vajalikke käike raske ühiskonnas selgitada, tehnoloogia areng on nii kiire, et juba homme kasutusel olevad lahendused tunduvad täna kuuluvat ulmevaldkonda. Võiksime meenutada, kuidas Uber ja Taxify on terve majandusharu pööranud pea peale. Lähiajal näeme, et ka töötegemise mõte on teistsugune kui seni. Uue majanduse pealetung – näiteks tuttavad Uber ja Taxify ning tärkavad tehismõistussüsteemid – tasub meil kiirelt pöörata enda kasuks, seadusandlikud takistused eemaldada, koolitada meid majanduses uusi võimalusi leidma.<br />
Meie inimeste e-haritus on meie konkurentsivõime seisukohast ellujäämise küsimus. Seetõttu tuleks IT niiöelda põhiharidus lülitada kõikidesse õppekavadesse, sõltumata erialast. See ei tähenda, et koolitame kõik inimesed programmeerijateks, kuid peame omama vähemalt niipalju teadmisi valdkonnast, et olla teadlikud tellijad.<br />
Meie e-riik, kas või teenuste portaalid, e-residentsus, id-süsteem ja e-valimised, väärivad uuenduskuuri ning praktilisemat ja julgemat rakendamist. Lõpuks, või õigemini peaks sellest alustama – seda vahvat e-maailma ei saa kasutada, kui neil pole taskukohast, töökindlat ja kiiret internetiühendust. Seetõttu jätkab Riigikogu e-Eesti toetusrühm lahenduste otsimist interneti valguskaabli meie kodude ja ettevõteteni väljaehitamisele.</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118630I027 iseseisvad tööd2017-03-17T20:35:47Z<p>Ffjodoro: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Ffjodorohttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118104I027 iseseisvad tööd2017-02-25T10:06:59Z<p>Ffjodoro: /* Probleemilahendus */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Kioskirežiim Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Ffjodoro