https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=FparkICO wiki - User contributions [en]2026-06-20T18:25:19ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nagios_3.2&diff=6001Nagios 3.22010-03-29T06:51:06Z<p>Fpark: /* Installeerimine */</p>
<hr />
<div>=Nagios=<br />
<br />
==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==<br />
Versioon 1.0 (Valmis) 15.12.2009<br /><br />
Versioon 0.9 (Poolik) 14.12.2009<br /><br />
Versioon 0.8 (Poolik) 08.12.2009<br /><br />
Versioon 0.7 (Poolik) 07.12.2009<br /><br />
<br />
==Autor==<br />
Martin Kiigemaa<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
Mis on Nagios? Nagios on vabavara, mis võimaldab jälgida teenuste ning serverite kättesaadavust. Toetab mitmesuguseid levinud teenuseid (SMTP, IMAP, HTTP, FTP, DNS) ning võimaldab seirata ka serveri "sisemist" infot, nagu koormus, kettamaht, protsesside arv jms) ja saata välja teavitusi süsteemide probleemide korral. Nagios kasutab plug-ine, see tähendab, et kui mõnel teenusel ei ole veel niinimetatud Nagios'e tuge, siis võib vastava plug-ini ise kirjutada.<br />
<br />
==Legend==<br />
Installeerida monitoorimistarkvara Nagios ja panna ta ühte hosti jälgima (vabalt valitud teenustega). Kui teenus peaks mingil põhjusel maha kukkuma, siis saadab Nagios lokaalse masina kasutajale e-maili.<br />
<br />
==Nõuded==<br />
*Õigus olemas olevasse Linux masinasse uut tarkvara installeerida<br />
*Linux või Unix OS, millel on C kompilaatori tugi.<br />
*TCP/IP protokollide tugi – enamiku rakenduste kontroll käib läbi TCP/IP<br />
*Veebiserver (soovituslik Apache)<br />
*Thomas Boutell’s gd library versioon 1.6.3 või uuem, mis on vajalik „statusmap” ja „trends CGI” liideste tööks.<br />
*Oskus töötada käsurealt<br />
*Teadmisi Linux operatsiooni süsteemist<br />
*Installitud postfix<br />
==Installeerimine==<br />
1. Logige serverisse oma kasutaja nime ja parooliga<br /><br />
2. Installeerige paketid apache2, build-essential, libapache2-mod-php5, libgd2-xpm-dev<br />
<pre><br />
sudo apt-get -y install apache2<br />
sudo apt-get -y install build-essential<br />
sudo apt-get -y install libapache2-mod-php5<br />
sudo apt-get -y install libgd2-xpm-dev<br />
</pre><br />
3. Minge oma kasutajaga root õigustesse<br />
<pre><br />
sudo -i<br />
</pre><br />
4. Loo uus nagios kasutaja ja ka nagios grupp (Ubuntu serveri kasutamisel)<br />
<pre><br />
/usr/sbin/useradd -m -s /bin/bash nagios<br />
passwd nagios<br />
/usr/sbin/groupadd nagios<br />
/usr/sbin/usermod -G nagios nagios<br />
</pre><br />
5. Loo uus grupp nimega nagcmd, tänu millele saadetakse serverile käsklusi läbi veebiliidese. Lisa gruppi nagios kasutaja ja apache kasutaja<br />
<pre><br />
/usr/sbin/groupadd nagcmd<br />
/usr/sbin/usermod -a -G nagcmd nagios<br />
/usr/sbin/usermod -a -G nagcmd www-data<br />
</pre><br />
6. Loo kataloog nagiose installeri ja nagios-plugin-ide hoidmiseks<br />
<pre><br />
mkdir ~/downloads<br />
cd ~/downloads<br />
</pre><br />
7. Tõmba alla nagios ja tema plugin-id (Kirjutamise hetkel uusim versioon: Nagios 3.2.0 ja pluginnid: Nagios plugins 1.4.14)<br />
<pre><br />
wget http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagios/nagios-3.2.0.tar.gz<br />
wget http://prdownloads.sourceforge.net/sourceforge/nagiosplug/nagios-plugins-1.4.14.tar.gz<br />
</pre><br />
8. Paki nagiose installer lahti ja mine lahti pakitud kataloogi<br />
<pre><br />
tar xzf nagios-3.2.0.tar.gz<br />
cd nagios-3.2.0<br />
</pre><br />
9. Pane käima Nagiose konfigureerimise script, andes talle ette grupi nime, mille varem lõid<br />
<pre><br />
./configure --with-command-group=nagcmd<br />
</pre><br />
10. Kompileeri Nagiose lähtekood ja installeeri käima mineku failid<br />
<pre><br />
make all<br />
make install-init<br />
make install-config<br />
make install-commandmode<br />
</pre><br />
11. Muuda konfiguratsiooni selliselt, et emailid hakkasid tulema Sinu aadressile<br />
Selleks ava kontaktide konfiguratsiooni fail<br />
<pre>nano /usr/local/nagios/etc/objects/contacts.cfg</pre><br />
ja muuda nagiosadmin kontakti e-mail aadress ära. Näiteks: '''username@localhost'''<br />
<br />
12. Loodetavasti oled ikka veel nagios-3.2.0 kataloogis. Sisesta käsk, et siduda nagios apachega.<br />
<pre><br />
make install-webconf<br />
</pre><br />
13. Loo nagiosadmin kasutaja, et saaksid sisse logida veebiliiidesesse<br />
<pre><br />
htpasswd -c /usr/local/nagios/etc/htpasswd.users nagiosadmin<br />
</pre><br />
14. Restardi apache<br />
<pre><br />
/etc/init.d/apache2 restart<br />
</pre><br />
15. Liigu tagasi downloads kataloogi<br />
<pre>cd ~/downloads</pre><br />
16. Paki lahti Nagiose plugin-id ja liigu loodud kataloogi<br />
<pre><br />
tar xzf nagios-plugins-1.4.14.tar.gz<br />
cd nagios-plugins-1.4.14<br />
</pre><br />
17. Sisesta kataloogis kompileerimise ja installmise käsk<br />
<pre><br />
./configure --with-nagios-user=nagios --with-nagios-group=nagios<br />
make<br />
make install<br />
</pre><br />
18. Konfigureeri Nagios koos süsteemiga automaatselt käivituma<br />
<pre><br />
ln -s /etc/init.d/nagios /etc/rcS.d/S99nagios<br />
</pre><br />
19. Kontrolli oma algne Nagiose konfiguratsiooni faili, et seal ei sisalduks erroreid<br />
<pre><br />
/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg<br />
</pre><br />
20. Kui errorid puudusid, siis käivita Nagios<br />
<pre><br />
/etc/init.d/nagios start<br />
</pre><br />
21. Logi sisse Nagiose veebiliidesesse, kasutades kasutajat kelle varem lõid (nagiosadmin)<br />
<pre><br />
links http://localhost/nagios<br />
</pre><br />
<br />
==Seadistamine vastavalt ülesande püstitusele==<br />
'''Esmalt vaatame üle Nagiose põhikonfiguratsiooni faili.''' <br /><br />
Jälgi, et seal olev kood oleks selline ja need read ei oleks välja kommenteeritud.<br /> '''Märkus:''' Antud näites olev viimane rida tuleb ise faili lisada, et Nagios monitooriks ka meie poolt kirjeldatud hosti.<br />
<pre><br />
/usr/local/nagios/etc/nagios.cfg<br />
<br />
# You can specify individual object config files as shown below:<br />
cfg_file=/usr/local/nagios/etc/objects/commands.cfg<br />
cfg_file=/usr/local/nagios/etc/objects/contacts.cfg<br />
cfg_file=/usr/local/nagios/etc/objects/timeperiods.cfg<br />
cfg_file=/usr/local/nagios/etc/objects/templates.cfg<br />
<br />
# Definitions for monitoring the local (Linux) host<br />
cfg_file=/usr/local/nagios/etc/objects/localhost.cfg<br />
<br />
# Meie enda kirjutatud fail, mille tahame lisada Nagiose monitooringusse<br />
cfg_file=/usr/local/nagios/etc/objects/meie_host.cfg<br />
</pre><br />
Seda faili kasutab Nagios, et käima minemisel kontrollida, millised teised konfi failid endaga koos üles laadida. <br />
Kui defineerid uue hosti, siis tuleks selle uue hosti konfiguratsiooni fail lisada samuti nagu viimasel real on näha. Nagu konfiguratsiooni failist näha on Nagiosel juba defaultis defineeritud üks host, milleks on '''localhost'''.<br /><br />
'''Üle tuleks kontrollida kontakti failide andmed'''<br />
<pre><br />
/usr/local/nagios/etc/objects/contacts.cfg<br />
<br />
define contact{<br />
contact_name root ; Short name of user<br />
use generic-contact ; Inherit default values from generic-contact template (defined above)<br />
alias root ; Full name of user<br />
email --username--@localhost ; <<***** CHANGE THIS TO YOUR EMAIL ADDRESS ******<br />
}<br />
define contactgroup{<br />
contactgroup_name admins<br />
alias Nagios Administrators<br />
members root<br />
}<br />
</pre><br />
Sellistele kontaktidele üritab Nagios e-maili saata, kui mõni tema kontrollitav teenus maha kukub.<br /><br />
Nagu näha, siis asub kontakt nimega ''root'' grupis ''generic-contact''. Kõik sellised grupid on defineeritud failis '''''/usr/local/nagios/etc/objects/templates.cfg''''', kus kirjeldatakse Nagiosele, millisel kella ajal millise grupiga ühendust võtta ja millistel tingimustel. Näiteks kas võtta ühendust vaid siis kui terve '''''host''''' on maas või ainult siis kui kindel '''''service''''' on maas.<br /><br />
'''Viimaseks peab looma meie defineeritud hosti konfiguratsiooni faili '''<br /><br />
Selles failis kirjeldame<br />
*masina nime<br />
*millisesse gruppi ta kuulub<br />
*mis teenuseid peaks Nagios selle masina peal jälgima<br /><br />
'''Loo uus fail nimega meie_host.cfg'''<br />
<pre><br />
touch /usr/local/nagios/etc/objects/meie_host.cfg<br />
</pre><br />
Järgnevad read tuleb kirjutada just loodud konfi faili sisse.<br /><br />
Defineerime ühe uue linuxi hosti.<br />
<pre><br />
define host{<br />
use linux-server ; Name of host template to use<br />
host_name Meie_host<br />
alias Meie host<br />
address IP-AADRESS<br />
}<br />
</pre><br />
Samasse faili defineerime talle service'd mida Nagios kontrollib<br />
<pre><br />
define service{<br />
use local-service ; Name of service template to use<br />
host_name Meie_host<br />
service_description PING<br />
check_command check_ping!100.0,20%!500.0,60%<br />
}<br />
define service{<br />
use local-service ; Name of service template to use<br />
host_name Meie_host<br />
service_description SSH<br />
check_command check_ssh<br />
notifications_enabled 1<br />
}<br />
define service{<br />
use local-service ; Name of service template to use<br />
host_name Meie_host<br />
service_description HTTP<br />
check_command check_http<br />
notifications_enabled 1<br />
}<br />
</pre><br />
Fail tuleks nüüd salvestada.<br /><br />
Lisame uue masina ka linux-servers hostgruppi, mida saab teha localhost.cfg failis define hostgroup sektsioonis, mis peale muutmist peab välja nägema selline<br />
<pre><br />
/usr/local/nagios/etc/objects/localhost.cfg<br />
<br />
define hostgroup{<br />
hostgroup_name linux-servers ; The name of the hostgroup<br />
alias Linux Servers ; Long name of the group<br />
members localhost, Meie_host ; Comma separated list of hosts that belong to this group<br />
}<br />
</pre><br />
Kui tahaksime lisada ta mõnda uue hostgruppi, siis peaksime selle grupi defineerima samamoodi selle masina enda konfiguratsiooni failis.<br /><br />
Kontrollime, kas nagiose konfiguratsiooni fail vastab nõuetele<br />
<pre><br />
/usr/local/nagios/bin/nagios -v /usr/local/nagios/etc/nagios.cfg<br />
</pre><br />
Kui errorid puudusid, siis nüüd oleme valmis Nagiosele restart tegema<br />
<pre><br />
/etc/init.d/nagios restart<br />
</pre><br />
Peale restarti ava veebilehitseja aadressiga [http://localhost/nagios[http://localhost/nagios]] ja logi sisse varem loodud kasutajaga '''nagiosadmin'''<br />
<br />
==Testimine==<br />
Peale teenuse käima panemist on viisakas tava seda testida.<br /><br />
Selleks peatame näiteks SSH teenuse<br />
<pre><br />
/etc/init.d/ssh stop<br />
</pre><br />
Ja jääme ootama vastava sisulist e-maili, et teenus on maas. <br /><br />
Vastavalt ''templates.cfg'' failis defineeritud väärtustele käib kindla intervalli tagant Nagios hosti kontrollimas, seega emaili tulekuni võib alg seadetega aega minna.<br />Mõistlik on jälgida, mis toimub logifailis hetkel kui Nagios avastab, et mingi service on maha käinud. Et logi faili reaalajas jälgida sisesta käsk<br />
<pre><br />
tail -f /usr/local/nagios/var/nagios.log<br />
</pre><br />
==Probleemid==<br />
E-mail ei saabu, kui teenus maha kukub:<br />
*Kontrolli, kas contacts.cfg faili sai õige e-maili aadress<br />
*Kontrolli, kas host on seadistatud saatma e-maile selle teenuse maha kukkumisel<br />
*Kontrolli, mis toimub nagios.log logi failis (Kas seal on kirjeldatud teenuse maha kukkumine ja NOTIFICATION-i saatmine kasutajale)<br />
*Vaata templates.cfg faili, et veenduda e-maili saatmise aegasi ja intervalle.<br />
*Kontrolli, et oleks installitud postfix ja see ka töötaks<br />
*Kontrolli, et /usr/local/nagios/etc/objects/commands.cfg failis oleks määratud õige käsk maili saatmiseks (Ubuntu puhul peaks seal olema /usr/bin/mailx)<br />
<br />
==Teenuse varundamine==<br />
Kogu Nagiose konfiguratsioon defineeritakse kataloogis <pre>/usr/local/nagios/etc</pre><br />
<br />
'''Konfiguratsiooni failide ülevaade:'''<br /><br />
Põhi konfiguratsiooni fail: <pre>/usr/local/nagios/etc/nagios.cfg</pre><br />
Süsteemsete seadete konfiguratsiooni fail: <pre>/usr/local/nagios/etc/cgi.cfg</pre><br />
<br />
Teenuste ja hostide konfiguratsiooni failid asuvad kataloogis: <pre>/usr/local/nagios/etc/objects/</pre><br />
<br />
Defineeritud käskude konfiguratsiooni failid: <pre>/usr/local/nagios/etc/objects/commands.cfg</pre><br />
<br />
Defineeritud kontaktid, kellega ühendust võetakse: <pre>/usr/local/nagios/etc/objects/contacts.cfg</pre><br />
<br />
Vaikimisi installimisel defineeritud host: <pre>/usr/local/nagios/etc/objects/localhost.cfg</pre><br />
<br />
Erinevate host-ide ja service-ite mallid asuvad: <pre>/usr/local/nagios/etc/objects/templates.cfg</pre><br />
Defineeritud ajaperioodid: <pre>/usr/local/nagios/etc/objects/timeperiods.cfg</pre><br />
<br />
Ning veel failid: printer.cfg, switch.cfg, windows.cfg - mis on algselt põhi konfiguratsiooni failist välja kommenteeritud.<br /><br />
<br />
Seega teenuse varundamiseks oleks vajalik sisestada käsud:<br />
<pre>cp -R /usr/local/nagios/etc /backup_meedia/nagios</pre><br />
<br />
Sellega kindlustad, et kopeeritakse /etc kataloogis asuvad konfiguratsiooni failid ja seal asuv /objects kataloog<br />
<br />
Igal ööl võiks käia backup ka Nagiose logi failist, mis asub: <pre>/usr/local/nagios/var/nagios.log</pre><br />
<br />
==Teenuse taastamine==<br />
Kui mingil põhjusel on teenus katki läinud ja konfiguratsiooni failid viga saanud, siis tuleb varem taastatud backup meedialt konfiguratsiooni failid taastada /usr/local/nagios/etc kataloogi.<br />
Kui varundasid oma faile täpselt nii nagu eelmises punktis kirjas, siis taastamiseks sisesta käsk:<br />
<pre><br />
cp -R /backup_meedia/nagios /usr/local/nagios/etc<br />
</pre><br />
Peale konfiguratsiooni failide taastamist tuleks teha teenusele reload.<br />
<pre><br />
/etc/init.d/nagios reload<br />
</pre><br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Labor2_E-post&diff=4940Labor2 E-post2010-03-13T15:32:47Z<p>Fpark: /* Postfix */</p>
<hr />
<div>=Legend=<br />
<br />
Ver. 0.00, 03.11.2009<br><br />
Ver. 0.01, 14.12.2009<br><br />
Ver. 0.02, 17.12.2009<br><br />
Ver. 0.03, 18.12.2009<br />
<br />
=Tegijad=<br />
<br />
Sander Surva<br><br />
Ken Karma<br><br />
Lauri Võsandi<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Meil on kaks domeeni, kus on mailiserverid ja osapooled saavad omavahel e-posti teel suhelda. ssurva.ee ja kkarma.ee. kkarma.ee peale on seadistatud nii spämmifilter kui ja viirusetõrje sissetulevate mailide jaoks. Mõlemad domeenid samas logivad logiteateid eraldi faili.<br />
<br />
=Nõuded=<br />
<br />
<br />
# domeenid kkarma ja ssurva<br />
# d1 viirusetõrjega<br />
# d1 spammifilter<br />
# logima syslog-i + eraldi faili<br />
<br />
<br />
+----+ +----+<br />
| D1 | ------> | D2 |<br />
+----+ +----+<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Operatsioonisüsteemiks peab olema Ubuntu Server, mis jookseb kernelil 2.6.28-11<br />
<br />
Enne vaja seadistada DNS<br />
<br />
kasutame BIND-i, põhjalikuma leheküle leiab: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel]<br />
apt-get install bind9<br />
<br />
kohalikud domeenid kkarma ja ssurva paigutame faili /etc/bind/named.conf.local<br />
<br />
<pre><br />
zone "6.168.192.in-addr.arpa" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa";<br />
};<br />
zone "ssurva.ee" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.ssurva.ee";<br />
};<br />
zone "kkarma.ee" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.kkarma.ee";<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/db.ssurva.ee<br />
nano /etc/bind/db.kkarma.ee<br />
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
</pre><br />
<br />
Nende failide sisu muuta järgmiselt<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; BIND data file for ssurva.ee<br />
;<br />
$ORIGIN ssurva.ee.<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA ns.ssurva.ee. root.ssurva.ee. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
ssurva.ee. IN NS ns.ssurva.ee.<br />
ssurva.ee. IN MX 10 mail.ssurva.ee.<br />
ns.ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
mail.ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
www.ssurva.ee. IN CNAME ssurva.ee.<br />
ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
<br />
</pre><br />
<pre><br />
;<br />
; BIND data file for kkarma.ee<br />
;<br />
$ORIGIN kkarma.ee.<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA ns.kkarma.ee. root.too.ee. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
kkarma.ee. IN NS ns.kkarma.ee.<br />
kkarma.ee. IN MX 10 mail.kkarma.ee.<br />
ns.kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
mail.kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
www.kkarma.ee. IN CNAME kkarma.ee.<br />
kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
</pre><br />
<br />
;<br />
; BIND data file for local loopback interface<br />
;<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA localhost. root.localhost. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
6.168.192.in-addr.arpa. IN NS ns.ssurva.ee.<br />
88.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR ns.ssurva.ee.<br />
88.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.ssurva.ee.<br />
87.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.kkarma.ee.<br />
<br />
=E-posti tarkvara paigaldus=<br />
<br />
Kõik installeerimised on tehtud root kasutaja alt, kui toiminguid tehakse mõne muu kasutaja alt '''siis tuleb iga käsu ette lisada sudo''' ! <br />
<br />
MTA ehk Mail Transfer Agent on Postfix:<br />
apt-get install postfix<br />
Rämpspostifilter SpamAssassin:<br />
apt-get install spamassassin<br />
Antiviirus ClamSMTP:<br />
apt-get install clamsmtp<br />
MDA ehk Mail Delivery Agent on Courier:<br />
apt-get install courier-imap<br />
SASL autentimiseks:<br />
apt-get install libsasl2-2 sasl2-bin<br />
<br />
=Kirjade vastuvõtmine=<br />
Postfix kuulab pordil 25 ning saadab kirjad edasi 10030 pordile, kus ClamSMTP teeb viirusetõrjet. Peale seda ClamSMTP saadab need edasi 10025 pordile, kus Postfix nad uuesti vastu võtab ja teeb rämpsposti filtreerimist. Kirjad mis on läbinud sellise ahela paigutatakse ~/Maildir alla.<br />
<br />
==Postfix==<br />
Postfix võtab vastu posti ka väljastpoolt ning salvestab vaikmisi /var/mail alla, selleks et kasutada uuemat Maildir formaati, mille korral paigutatakse kirjad ~/Maildir alla, ava '''/etc/postfix/main.cf''' ja lisa sinna:<br />
home_mailbox = Maildir/<br />
#Selleks, et võimaldada ITK tudengitele meile saata muuda relayhost selliseks- siis saad sisev6rgus olles sinna kirju saata: <br />
relayhost = earl.itcollege.ee<br />
<br />
Tee kindlaks et '''mydestination''' viitaks kohalikule masinale (et pingida saaks):<br />
mydestination = kkarma.ee,<br />
<br />
<br />
Peale seda ava Postfixi peamine seadistusfail /etc/postfix/master.cf ja tee kindlaks et seal on sellised read:<br />
<code lang="bash"><br />
smtp inet n - - - - smtpd <br />
# Kuula pordil 25<br />
-o content_filter=clamav:127.0.0.1:10030 <br />
# Saada edasi kohaliku masia pordile 10030<br />
10025 inet n - - - - smtpd <br />
# Kuula pordil 10025<br />
-o content_filter=spamassassin <br />
# Saada läbi SpamAssassini UNIX socketi (vt allpool)<br />
smtps inet n - - - - smtpd <br />
# Kuula TLS'iga krüpteeritud ühendusi pordil 465<br />
-o smtpd_sasl_auth_enable=yes <br />
# Luba autentimine läbi SASL+PAM<br />
<br />
Sama faili lõppu tuleks veel lisada filtri definitsioon:<br />
spamassassin unix - n n - - pipe<br />
user=nobody argv=/usr/bin/spamc -f -e<br />
/usr/sbin/sendmail -oi -f ${sender} ${recipient}<br />
<br />
clamav unix - - n - 16 smtp<br />
-o smtp_send_xforward_command=yes<br />
<br />
Peale seadistuste muutmist tuleks Postfix'i deemon uuesti laadida:<br />
/etc/init.d/postfix reload<br />
</code><br />
<br />
==SASL seadistamine==<br />
Tuleb lisada kasutaja '''postfix''' gruppi '''sasl''':<br />
sudo adduser postfix sasl<br />
<br />
Ava /etc/postfix/sasl/smtpd.conf:<br />
pwcheck_method: saslauthd<br />
saslauthd_path: /etc/mux<br />
mech_list: login plain<br />
<br />
Ava SASL seadistuste fail: /etc/default/saslauthd:<br />
START=yes<br />
MECHANISMS="pam"<br />
OPTIONS="-c -m /var/spool/postfix/etc"<br />
<br />
Peale seda tuleks SASL teenus taaskäivitada:<br />
sudo /etc/init.d/saslauthd restart<br />
<br />
==ClamSMTP seadistamine==<br />
Ava /etc/clamsmtpd.conf ja muuda selle sisu selliseks<br />
# Port kuhu edasi suunata meilid<br />
OutAddress: 10025<br />
<br />
# Kuula SMTP ühendusi kohaliku masina pordil 10030<br />
Listen: 127.0.0.1:10030<br />
<br />
# ClamAV deemon laetakse üks kord mällu ning ta kuulab clamd.ctl UNIX socketil<br />
# ClamSMTPD on lihtsalt üks ClamAV deemoni "klientidest" mis ühendub sinna socketisse<br />
# Iga meili jaoks ClavAV andmebaasi laadimine oleks lihtsalt väga aeglane<br />
ClamAddress: /var/run/clamav/clamd.ctl<br />
<br />
# Kasutaja kellena ClamSMTPD jookseb<br />
User: clamsmtp<br />
<br />
TempDirectory: /var/spool/clamsmtp<br />
PidFile: /var/run/clamsmtp/clamsmtpd.pid<br />
<br />
#MaxConnections: 64<br />
#TimeOut: 180<br />
#Header: X-AV-Checked: ClamAV using ClamSMTP<br />
#Bounce: off<br />
#Quarantine: off<br />
#TransparentProxy: off<br />
<br />
Peale seadistuste muutmist tuleks ClamSMTP deemon uuesti laadida:<br />
/etc/init.d/clamsmtp reload<br />
<br />
==SpamAssassin==<br />
Kõigepeal veendu, et /etc/default/spamassassin failis oleks, siis saab Postfix käivitada spamc rakenduse!<br />
ENABLED=1<br />
<br />
Tasub veel teada et pordil 783 kuulab SpamAssassin'i deemon, mille kaudu saab suvalist teksti filtreerida. Postfix kutsub välja käsurearakendust '''spamc''', mis ühendub nimetatud pordile ning filtreerib kirju. Deemoni kinnipanemiseks või käivitamiseks võib kasutada käsku:<br />
/etc/init.d/spamassassin start|stop<br />
<br />
=Testimine=<br />
==Saatmine SMTP'ga==<br />
Selleks, et oleks lihtne testida teeme sellise faili, mille sisuks on:<br />
import smtplib<br />
fromaddr = "'''[saatja@aadress]'''"<br />
toaddrs = "'''[siht@aadress]'''"<br />
msg = "'''[Sõnumisisu]'''?\n"<br />
server = smtplib.SMTP('localhost')<br />
server.sendmail(fromaddr, toaddrs, msg)<br />
server.quit()<br />
<br />
Seejärel käivitame selle Python rakenduse:<br />
python <eelpool loodud faili nimi><br />
==Lugemine IMAP'iga==<br />
Järgnev Python programm püüab kohalikku masinasse sisse logida IMAP kaudu ning püüab tõmmata viimast e-kirja. Samas kontrollib, kas e-kirjale tehti viirusetõrjet ning rämpspostikontrolli:<br />
# -*- coding: utf-8 -*-<br />
import getpass, imaplib, sys<br />
def main():<br />
M = imaplib.IMAP4("localhost", 143)<br />
print "Username: ",<br />
username = sys.stdin.readline().strip()<br />
password = getpass.getpass()<br />
M.login(username, password)<br />
status, value = M.select()<br />
if status != "OK":<br />
print "Failed to log in"<br />
return<br />
mails = value[0]<br />
status, data = M.fetch( mails,'(RFC822)')<br />
if status != "OK":<br />
print "Failed to fetch mail!"<br />
return<br />
content = data[0][1]<br />
print content<br />
print "\nConclusion:"<br />
if "X-Virus-Scanned: ClamAV using ClamSMTP" in content:<br />
print "* Virus scan performed"<br />
else:<br />
print "* NO Virus scan performed!!!"<br />
if "X-Spam-Checker-Version: SpamAssassin" in content:<br />
print "* Spam check performed"<br />
else:<br />
print "* NO Spam check performed!!!"<br />
M.close()<br />
M.logout()<br />
main()<br />
<br />
Seejärel käivitame selle Python rakenduse:<br />
python <eelpool loodud faili nimi><br />
<br />
==Kontrolli kas kõik sõlmed läbitakse, seda saab kirja päisest-HEADERS'ist==<br />
Näide:<br />
<br />
Return-Path: <testing@kkarma.localdomain><br />
X-Original-To: root@localhost<br />
Delivered-To: root@localhost<br />
Received: by kkarma.localdomain (Postfix, from userid 65534)<br />
id DD69C17E20; Thu, 17 Dec 2009 19:31:18 +0200 (EET)<br />
'''X-Spam-Checker-Version: SpamAssassin 3.2.5 (2008-06-10) on kkarma.ee'''<br />
'''X-Spam-Level: **'''<br />
'''X-Spam-Status: No, score=2.7 required=5.0 tests=ALL_TRUSTED,MISSING_SUBJECT,<br />
TVD_SPACE_RATIO autolearn=no version=3.2.5'''<br />
Received: from kkarma.localdomain (localhost [127.0.0.1])<br />
by kkarma.localdomain (Postfix) with ESMTP id 0F5BC17E1B<br />
for <root@localhost>; Thu, 17 Dec 2009 19:31:18 +0200 (EET)<br />
Received: from kkarma.ee (localhost [127.0.0.1])<br />
by kkarma.localdomain (Postfix) with ESMTP id CCCFC17DFD<br />
for <root@localhost>; Thu, 17 Dec 2009 19:31:17 +0200 (EET)<br />
Message-Id: <20091217173117.CCCFC17DFD@kkarma.localdomain><br />
Date: Thu, 17 Dec 2009 19:31:17 +0200 (EET)<br />
From: testing@kkarma.localdomain<br />
To: undisclosed-recipients:;<br />
'''X-Virus-Scanned: ClamAV using ClamSMTP'''<br />
<br />
Tumendatud trükis olev kiri käib Spammiroboti ja viirusetõrje töötamise kohta!<br />
<br />
=Varundamine=<br />
<br />
Varundada tuleb kõik seadistusfailid, mida muudeti:<br />
<br />
/etc/postfix/main.cf<br />
/etc/postfix/master.cf<br />
/etc/default/spamassassin <br />
/etc/clamsmtpd.conf<br />
<br />
Postfix, SpamAssassini ja ClamSMTP seadistuste varundamine, et oleks hea näha millal varundamine tehti lisame sellele varundamise kuupäeva, selline kuupäevaformaat(AastaKuuPäev)võimaldab kiirelt viimase faili leida:<br />
tar cvf varundamine.`date '+%Y%m%d'`.tar /etc/postfix/* /etc/default/spamassassin /etc/clamsmtpd.conf<br />
<br />
=Taastamine=<br />
Järgneva käsuga saab kõik seaded taastada varemsalvestatud ''tarball''ist<br />
cd / && tar xvf varundamine.tar<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=email<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Labor2_E-post&diff=4938Labor2 E-post2010-03-13T15:27:55Z<p>Fpark: /* Postfix */</p>
<hr />
<div>=Legend=<br />
<br />
Ver. 0.00, 03.11.2009<br><br />
Ver. 0.01, 14.12.2009<br><br />
Ver. 0.02, 17.12.2009<br><br />
Ver. 0.03, 18.12.2009<br />
<br />
=Tegijad=<br />
<br />
Sander Surva<br><br />
Ken Karma<br><br />
Lauri Võsandi<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Meil on kaks domeeni, kus on mailiserverid ja osapooled saavad omavahel e-posti teel suhelda. ssurva.ee ja kkarma.ee. kkarma.ee peale on seadistatud nii spämmifilter kui ja viirusetõrje sissetulevate mailide jaoks. Mõlemad domeenid samas logivad logiteateid eraldi faili.<br />
<br />
=Nõuded=<br />
<br />
<br />
# domeenid kkarma ja ssurva<br />
# d1 viirusetõrjega<br />
# d1 spammifilter<br />
# logima syslog-i + eraldi faili<br />
<br />
<br />
+----+ +----+<br />
| D1 | ------> | D2 |<br />
+----+ +----+<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Operatsioonisüsteemiks peab olema Ubuntu Server, mis jookseb kernelil 2.6.28-11<br />
<br />
Enne vaja seadistada DNS<br />
<br />
kasutame BIND-i, põhjalikuma leheküle leiab: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel]<br />
apt-get install bind9<br />
<br />
kohalikud domeenid kkarma ja ssurva paigutame faili /etc/bind/named.conf.local<br />
<br />
<pre><br />
zone "6.168.192.in-addr.arpa" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa";<br />
};<br />
zone "ssurva.ee" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.ssurva.ee";<br />
};<br />
zone "kkarma.ee" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.kkarma.ee";<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/db.ssurva.ee<br />
nano /etc/bind/db.kkarma.ee<br />
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
</pre><br />
<br />
Nende failide sisu muuta järgmiselt<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; BIND data file for ssurva.ee<br />
;<br />
$ORIGIN ssurva.ee.<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA ns.ssurva.ee. root.ssurva.ee. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
ssurva.ee. IN NS ns.ssurva.ee.<br />
ssurva.ee. IN MX 10 mail.ssurva.ee.<br />
ns.ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
mail.ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
www.ssurva.ee. IN CNAME ssurva.ee.<br />
ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
<br />
</pre><br />
<pre><br />
;<br />
; BIND data file for kkarma.ee<br />
;<br />
$ORIGIN kkarma.ee.<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA ns.kkarma.ee. root.too.ee. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
kkarma.ee. IN NS ns.kkarma.ee.<br />
kkarma.ee. IN MX 10 mail.kkarma.ee.<br />
ns.kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
mail.kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
www.kkarma.ee. IN CNAME kkarma.ee.<br />
kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
</pre><br />
<br />
;<br />
; BIND data file for local loopback interface<br />
;<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA localhost. root.localhost. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
6.168.192.in-addr.arpa. IN NS ns.ssurva.ee.<br />
88.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR ns.ssurva.ee.<br />
88.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.ssurva.ee.<br />
87.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.kkarma.ee.<br />
<br />
=E-posti tarkvara paigaldus=<br />
<br />
Kõik installeerimised on tehtud root kasutaja alt, kui toiminguid tehakse mõne muu kasutaja alt '''siis tuleb iga käsu ette lisada sudo''' ! <br />
<br />
MTA ehk Mail Transfer Agent on Postfix:<br />
apt-get install postfix<br />
Rämpspostifilter SpamAssassin:<br />
apt-get install spamassassin<br />
Antiviirus ClamSMTP:<br />
apt-get install clamsmtp<br />
MDA ehk Mail Delivery Agent on Courier:<br />
apt-get install courier-imap<br />
SASL autentimiseks:<br />
apt-get install libsasl2-2 sasl2-bin<br />
<br />
=Kirjade vastuvõtmine=<br />
Postfix kuulab pordil 25 ning saadab kirjad edasi 10030 pordile, kus ClamSMTP teeb viirusetõrjet. Peale seda ClamSMTP saadab need edasi 10025 pordile, kus Postfix nad uuesti vastu võtab ja teeb rämpsposti filtreerimist. Kirjad mis on läbinud sellise ahela paigutatakse ~/Maildir alla.<br />
<br />
==Postfix==<br />
Postfix võtab vastu posti ka väljastpoolt ning salvestab vaikmisi /var/mail alla, selleks et kasutada uuemat Maildir formaati, mille korral paigutatakse kirjad ~/Maildir alla, ava '''/etc/postfix/main.cf''' ja lisa sinna:<br />
home_mailbox = Maildir/<br />
#Selleks, et võimaldada ITK tudengitele meile saata muuda relayhost selliseks- siis saad sisev6rgus olles sinna kirju saata: <br />
relayhost = earl.itcollege.ee<br />
<br />
Tee kindlaks et '''mydestination''' viitaks kohalikule masinale (et pingida saaks):<br />
mydestination = kkarma.ee,<br />
<br />
<br />
Peale seda ava Postfixi peamine seadistusfail /etc/postfix/master.cf ja tee kindlaks et seal on sellised read:<br />
smtp inet n - - - - smtpd <br />
# Kuula pordil 25<br />
-o content_filter=clamav:127.0.0.1:10030 <br />
# Saada edasi kohaliku masia pordile 10030<br />
10025 inet n - - - - smtpd <br />
# Kuula pordil 10025<br />
-o content_filter=spamassassin <br />
# Saada läbi SpamAssassini UNIX socketi (vt allpool)<br />
smtps inet n - - - - smtpd <br />
# Kuula TLS'iga krüpteeritud ühendusi pordil 465<br />
-o smtpd_sasl_auth_enable=yes <br />
# Luba autentimine läbi SASL+PAM<br />
<br />
Sama faili lõppu tuleks veel lisada filtri definitsioon:<br />
spamassassin unix - n n - - pipe<br />
user=nobody argv=/usr/bin/spamc -f -e<br />
/usr/sbin/sendmail -oi -f ${sender} ${recipient}<br />
<br />
clamav unix - - n - 16 smtp<br />
-o smtp_send_xforward_command=yes<br />
<br />
Peale seadistuste muutmist tuleks Postfix'i deemon uuesti laadida:<br />
/etc/init.d/postfix reload<br />
<br />
==SASL seadistamine==<br />
Tuleb lisada kasutaja '''postfix''' gruppi '''sasl''':<br />
sudo adduser postfix sasl<br />
<br />
Ava /etc/postfix/sasl/smtpd.conf:<br />
pwcheck_method: saslauthd<br />
saslauthd_path: /etc/mux<br />
mech_list: login plain<br />
<br />
Ava SASL seadistuste fail: /etc/default/saslauthd:<br />
START=yes<br />
MECHANISMS="pam"<br />
OPTIONS="-c -m /var/spool/postfix/etc"<br />
<br />
Peale seda tuleks SASL teenus taaskäivitada:<br />
sudo /etc/init.d/saslauthd restart<br />
<br />
==ClamSMTP seadistamine==<br />
Ava /etc/clamsmtpd.conf ja muuda selle sisu selliseks<br />
# Port kuhu edasi suunata meilid<br />
OutAddress: 10025<br />
<br />
# Kuula SMTP ühendusi kohaliku masina pordil 10030<br />
Listen: 127.0.0.1:10030<br />
<br />
# ClamAV deemon laetakse üks kord mällu ning ta kuulab clamd.ctl UNIX socketil<br />
# ClamSMTPD on lihtsalt üks ClamAV deemoni "klientidest" mis ühendub sinna socketisse<br />
# Iga meili jaoks ClavAV andmebaasi laadimine oleks lihtsalt väga aeglane<br />
ClamAddress: /var/run/clamav/clamd.ctl<br />
<br />
# Kasutaja kellena ClamSMTPD jookseb<br />
User: clamsmtp<br />
<br />
TempDirectory: /var/spool/clamsmtp<br />
PidFile: /var/run/clamsmtp/clamsmtpd.pid<br />
<br />
#MaxConnections: 64<br />
#TimeOut: 180<br />
#Header: X-AV-Checked: ClamAV using ClamSMTP<br />
#Bounce: off<br />
#Quarantine: off<br />
#TransparentProxy: off<br />
<br />
Peale seadistuste muutmist tuleks ClamSMTP deemon uuesti laadida:<br />
/etc/init.d/clamsmtp reload<br />
<br />
==SpamAssassin==<br />
Kõigepeal veendu, et /etc/default/spamassassin failis oleks, siis saab Postfix käivitada spamc rakenduse!<br />
ENABLED=1<br />
<br />
Tasub veel teada et pordil 783 kuulab SpamAssassin'i deemon, mille kaudu saab suvalist teksti filtreerida. Postfix kutsub välja käsurearakendust '''spamc''', mis ühendub nimetatud pordile ning filtreerib kirju. Deemoni kinnipanemiseks või käivitamiseks võib kasutada käsku:<br />
/etc/init.d/spamassassin start|stop<br />
<br />
=Testimine=<br />
==Saatmine SMTP'ga==<br />
Selleks, et oleks lihtne testida teeme sellise faili, mille sisuks on:<br />
import smtplib<br />
fromaddr = "'''[saatja@aadress]'''"<br />
toaddrs = "'''[siht@aadress]'''"<br />
msg = "'''[Sõnumisisu]'''?\n"<br />
server = smtplib.SMTP('localhost')<br />
server.sendmail(fromaddr, toaddrs, msg)<br />
server.quit()<br />
<br />
Seejärel käivitame selle Python rakenduse:<br />
python <eelpool loodud faili nimi><br />
==Lugemine IMAP'iga==<br />
Järgnev Python programm püüab kohalikku masinasse sisse logida IMAP kaudu ning püüab tõmmata viimast e-kirja. Samas kontrollib, kas e-kirjale tehti viirusetõrjet ning rämpspostikontrolli:<br />
# -*- coding: utf-8 -*-<br />
import getpass, imaplib, sys<br />
def main():<br />
M = imaplib.IMAP4("localhost", 143)<br />
print "Username: ",<br />
username = sys.stdin.readline().strip()<br />
password = getpass.getpass()<br />
M.login(username, password)<br />
status, value = M.select()<br />
if status != "OK":<br />
print "Failed to log in"<br />
return<br />
mails = value[0]<br />
status, data = M.fetch( mails,'(RFC822)')<br />
if status != "OK":<br />
print "Failed to fetch mail!"<br />
return<br />
content = data[0][1]<br />
print content<br />
print "\nConclusion:"<br />
if "X-Virus-Scanned: ClamAV using ClamSMTP" in content:<br />
print "* Virus scan performed"<br />
else:<br />
print "* NO Virus scan performed!!!"<br />
if "X-Spam-Checker-Version: SpamAssassin" in content:<br />
print "* Spam check performed"<br />
else:<br />
print "* NO Spam check performed!!!"<br />
M.close()<br />
M.logout()<br />
main()<br />
<br />
Seejärel käivitame selle Python rakenduse:<br />
python <eelpool loodud faili nimi><br />
<br />
==Kontrolli kas kõik sõlmed läbitakse, seda saab kirja päisest-HEADERS'ist==<br />
Näide:<br />
<br />
Return-Path: <testing@kkarma.localdomain><br />
X-Original-To: root@localhost<br />
Delivered-To: root@localhost<br />
Received: by kkarma.localdomain (Postfix, from userid 65534)<br />
id DD69C17E20; Thu, 17 Dec 2009 19:31:18 +0200 (EET)<br />
'''X-Spam-Checker-Version: SpamAssassin 3.2.5 (2008-06-10) on kkarma.ee'''<br />
'''X-Spam-Level: **'''<br />
'''X-Spam-Status: No, score=2.7 required=5.0 tests=ALL_TRUSTED,MISSING_SUBJECT,<br />
TVD_SPACE_RATIO autolearn=no version=3.2.5'''<br />
Received: from kkarma.localdomain (localhost [127.0.0.1])<br />
by kkarma.localdomain (Postfix) with ESMTP id 0F5BC17E1B<br />
for <root@localhost>; Thu, 17 Dec 2009 19:31:18 +0200 (EET)<br />
Received: from kkarma.ee (localhost [127.0.0.1])<br />
by kkarma.localdomain (Postfix) with ESMTP id CCCFC17DFD<br />
for <root@localhost>; Thu, 17 Dec 2009 19:31:17 +0200 (EET)<br />
Message-Id: <20091217173117.CCCFC17DFD@kkarma.localdomain><br />
Date: Thu, 17 Dec 2009 19:31:17 +0200 (EET)<br />
From: testing@kkarma.localdomain<br />
To: undisclosed-recipients:;<br />
'''X-Virus-Scanned: ClamAV using ClamSMTP'''<br />
<br />
Tumendatud trükis olev kiri käib Spammiroboti ja viirusetõrje töötamise kohta!<br />
<br />
=Varundamine=<br />
<br />
Varundada tuleb kõik seadistusfailid, mida muudeti:<br />
<br />
/etc/postfix/main.cf<br />
/etc/postfix/master.cf<br />
/etc/default/spamassassin <br />
/etc/clamsmtpd.conf<br />
<br />
Postfix, SpamAssassini ja ClamSMTP seadistuste varundamine, et oleks hea näha millal varundamine tehti lisame sellele varundamise kuupäeva, selline kuupäevaformaat(AastaKuuPäev)võimaldab kiirelt viimase faili leida:<br />
tar cvf varundamine.`date '+%Y%m%d'`.tar /etc/postfix/* /etc/default/spamassassin /etc/clamsmtpd.conf<br />
<br />
=Taastamine=<br />
Järgneva käsuga saab kõik seaded taastada varemsalvestatud ''tarball''ist<br />
cd / && tar xvf varundamine.tar<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=email<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Labor2_E-post&diff=4678Labor2 E-post2010-03-08T09:35:46Z<p>Fpark: /* Eeldused */</p>
<hr />
<div>=Legend=<br />
<br />
Ver. 0.00, 03.11.2009<br><br />
Ver. 0.01, 14.12.2009<br><br />
Ver. 0.02, 17.12.2009<br><br />
Ver. 0.03, 18.12.2009<br />
<br />
=Tegijad=<br />
<br />
Sander Surva<br><br />
Ken Karma<br><br />
Lauri Võsandi<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Meil on kaks domeeni, kus on mailiserverid ja osapooled saavad omavahel e-posti teel suhelda. ssurva.ee ja kkarma.ee. kkarma.ee peale on seadistatud nii spämmifilter kui ja viirusetõrje sissetulevate mailide jaoks. Mõlemad domeenid samas logivad logiteateid eraldi faili.<br />
<br />
=Nõuded=<br />
<br />
<br />
# domeenid kkarma ja ssurva<br />
# d1 viirusetõrjega<br />
# d1 spammifilter<br />
# logima syslog-i + eraldi faili<br />
<br />
<br />
+----+ +----+<br />
| D1 | ------> | D2 |<br />
+----+ +----+<br />
<br />
=Eeldused=<br />
Operatsioonisüsteemiks peab olema Ubuntu Server, mis jookseb kernelil 2.6.28-11<br />
<br />
Enne vaja seadistada DNS<br />
<br />
kasutame BIND-i, põhjalikuma leheküle leiab: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nimeserveri_seadistamine_BIND9_n%C3%A4itel]<br />
apt-get install bind9<br />
<br />
kohalikud domeenid kkarma ja ssurva paigutame faili /etc/bind/named.conf.local<br />
<br />
<pre><br />
zone "6.168.192.in-addr.arpa" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa";<br />
};<br />
zone "ssurva.ee" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.ssurva.ee";<br />
};<br />
zone "kkarma.ee" IN {<br />
type master;<br />
file "/etc/bind/db.kkarma.ee";<br />
};<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<pre><br />
nano /etc/bind/db.ssurva.ee<br />
nano /etc/bind/db.kkarma.ee<br />
nano /etc/bind/db.6.168.192.in-addr.arpa<br />
</pre><br />
<br />
Nende failide sisu muuta järgmiselt<br />
<br />
<pre><br />
;<br />
; BIND data file for ssurva.ee<br />
;<br />
$ORIGIN ssurva.ee.<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA ns.ssurva.ee. root.ssurva.ee. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
ssurva.ee. IN NS ns.ssurva.ee.<br />
ssurva.ee. IN MX 10 mail.ssurva.ee.<br />
ns.ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
mail.ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
www.ssurva.ee. IN CNAME ssurva.ee.<br />
ssurva.ee. IN A 192.168.6.88<br />
<br />
</pre><br />
<pre><br />
;<br />
; BIND data file for kkarma.ee<br />
;<br />
$ORIGIN kkarma.ee.<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA ns.kkarma.ee. root.too.ee. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
kkarma.ee. IN NS ns.kkarma.ee.<br />
kkarma.ee. IN MX 10 mail.kkarma.ee.<br />
ns.kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
mail.kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
www.kkarma.ee. IN CNAME kkarma.ee.<br />
kkarma.ee. IN A 192.168.6.87<br />
</pre><br />
<br />
;<br />
; BIND data file for local loopback interface<br />
;<br />
$TTL 604800<br />
@ IN SOA localhost. root.localhost. (<br />
3 ; Serial<br />
604800 ; Refresh<br />
86400 ; Retry<br />
2419200 ; Expire<br />
604800 ) ; Negative Cache TTL<br />
;<br />
6.168.192.in-addr.arpa. IN NS ns.ssurva.ee.<br />
88.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR ns.ssurva.ee.<br />
88.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.ssurva.ee.<br />
87.6.168.192.in-addr.arpa. IN PTR mail.kkarma.ee.<br />
<br />
=E-posti tarkvara paigaldus=<br />
<br />
Kõik installeerimised on tehtud root kasutaja alt, kui toiminguid tehakse mõne muu kasutaja alt '''siis tuleb iga käsu ette lisada sudo''' ! <br />
<br />
MTA ehk Mail Transfer Agent on Postfix:<br />
apt-get install postfix<br />
Rämpspostifilter SpamAssassin:<br />
apt-get install spamassassin<br />
Antiviirus ClamSMTP:<br />
apt-get install clamsmtp<br />
MDA ehk Mail Delivery Agent on Courier:<br />
apt-get install courier-imap<br />
SASL autentimiseks:<br />
apt-get install libsasl2-2 sasl2-bin<br />
<br />
=Kirjade vastuvõtmine=<br />
Postfix kuulab pordil 25 ning saadab kirjad edasi 10030 pordile, kus ClamSMTP teeb viirusetõrjet. Peale seda ClamSMTP saadab need edasi 10025 pordile, kus Postfix nad uuesti vastu võtab ja teeb rämpsposti filtreerimist. Kirjad mis on läbinud sellise ahela paigutatakse ~/Maildir alla.<br />
<br />
==Postfix==<br />
Postfix võtab vastu posti ka väljastpoolt ning salvestab vaikmisi /var/mail alla, selleks et kasutada uuemat Maildir formaati, mille korral paigutatakse kirjad ~/Maildir alla, ava '''/etc/postfix/main.cf''' ja lisa sinna:<br />
home_mailbox = Maildir/<br />
#Selleks, et võimaldada ITK tudengitele meile saata muuda relayhost selliseks- siis saad sisev6rgus olles sinna kirju saata: <br />
relayhost = earl.itcollege.ee<br />
<br />
Tee kindlaks et '''mydestination''' viitaks kohalikule masinale (et pingida saaks):<br />
mydestination = kkarma.ee,<br />
<br />
<br />
Peale seda ava Postfixi peamine seadistusfail /etc/postfix/master.cf ja tee kindlaks et seal on sellised read:<br />
smtp inet n - - - - smtpd # Kuula pordil 25<br />
-o content_filter=clamav:127.0.0.1:10030 # Saada edasi kohaliku masia pordile 10030<br />
10025 inet n - - - - smtpd # Kuula pordil 10025<br />
-o content_filter=spamassassin # Saada läbi SpamAssassini UNIX socketi (vt allpool)<br />
smtps inet n - - - - smtpd # Kuula TLS'iga krüpteeritud ühendusi pordil 465<br />
-o smtpd_sasl_auth_enable=yes # Luba autentimine läbi SASL+PAM<br />
<br />
Sama faili lõppu tuleks veel lisada filtri definitsioon:<br />
spamassassin unix - n n - - pipe<br />
user=nobody argv=/usr/bin/spamc -f -e<br />
/usr/sbin/sendmail -oi -f ${sender} ${recipient}<br />
<br />
clamav unix - - n - 16 smtp<br />
-o smtp_send_xforward_command=yes<br />
<br />
Peale seadistuste muutmist tuleks Postfix'i deemon uuesti laadida:<br />
/etc/init.d/postfix reload<br />
<br />
==SASL seadistamine==<br />
Tuleb lisada kasutaja '''postfix''' gruppi '''sasl''':<br />
sudo adduser postfix sasl<br />
<br />
Ava /etc/postfix/sasl/smtpd.conf:<br />
pwcheck_method: saslauthd<br />
saslauthd_path: /etc/mux<br />
mech_list: login plain<br />
<br />
Ava SASL seadistuste fail: /etc/default/saslauthd:<br />
START=yes<br />
MECHANISMS="pam"<br />
OPTIONS="-c -m /var/spool/postfix/etc"<br />
<br />
Peale seda tuleks SASL teenus taaskäivitada:<br />
sudo /etc/init.d/saslauthd restart<br />
<br />
==ClamSMTP seadistamine==<br />
Ava /etc/clamsmtpd.conf ja muuda selle sisu selliseks<br />
# Port kuhu edasi suunata meilid<br />
OutAddress: 10025<br />
<br />
# Kuula SMTP ühendusi kohaliku masina pordil 10030<br />
Listen: 127.0.0.1:10030<br />
<br />
# ClamAV deemon laetakse üks kord mällu ning ta kuulab clamd.ctl UNIX socketil<br />
# ClamSMTPD on lihtsalt üks ClamAV deemoni "klientidest" mis ühendub sinna socketisse<br />
# Iga meili jaoks ClavAV andmebaasi laadimine oleks lihtsalt väga aeglane<br />
ClamAddress: /var/run/clamav/clamd.ctl<br />
<br />
# Kasutaja kellena ClamSMTPD jookseb<br />
User: clamsmtp<br />
<br />
TempDirectory: /var/spool/clamsmtp<br />
PidFile: /var/run/clamsmtp/clamsmtpd.pid<br />
<br />
#MaxConnections: 64<br />
#TimeOut: 180<br />
#Header: X-AV-Checked: ClamAV using ClamSMTP<br />
#Bounce: off<br />
#Quarantine: off<br />
#TransparentProxy: off<br />
<br />
Peale seadistuste muutmist tuleks ClamSMTP deemon uuesti laadida:<br />
/etc/init.d/clamsmtp reload<br />
<br />
==SpamAssassin==<br />
Kõigepeal veendu, et /etc/default/spamassassin failis oleks, siis saab Postfix käivitada spamc rakenduse!<br />
ENABLED=1<br />
<br />
Tasub veel teada et pordil 783 kuulab SpamAssassin'i deemon, mille kaudu saab suvalist teksti filtreerida. Postfix kutsub välja käsurearakendust '''spamc''', mis ühendub nimetatud pordile ning filtreerib kirju. Deemoni kinnipanemiseks või käivitamiseks võib kasutada käsku:<br />
/etc/init.d/spamassassin start|stop<br />
<br />
=Testimine=<br />
==Saatmine SMTP'ga==<br />
Selleks, et oleks lihtne testida teeme sellise faili, mille sisuks on:<br />
import smtplib<br />
fromaddr = "'''[saatja@aadress]'''"<br />
toaddrs = "'''[siht@aadress]'''"<br />
msg = "'''[Sõnumisisu]'''?\n"<br />
server = smtplib.SMTP('localhost')<br />
server.sendmail(fromaddr, toaddrs, msg)<br />
server.quit()<br />
<br />
Seejärel käivitame selle Python rakenduse:<br />
python <eelpool loodud faili nimi><br />
==Lugemine IMAP'iga==<br />
Järgnev Python programm püüab kohalikku masinasse sisse logida IMAP kaudu ning püüab tõmmata viimast e-kirja. Samas kontrollib, kas e-kirjale tehti viirusetõrjet ning rämpspostikontrolli:<br />
# -*- coding: utf-8 -*-<br />
import getpass, imaplib, sys<br />
def main():<br />
M = imaplib.IMAP4("localhost", 143)<br />
print "Username: ",<br />
username = sys.stdin.readline().strip()<br />
password = getpass.getpass()<br />
M.login(username, password)<br />
status, value = M.select()<br />
if status != "OK":<br />
print "Failed to log in"<br />
return<br />
mails = value[0]<br />
status, data = M.fetch( mails,'(RFC822)')<br />
if status != "OK":<br />
print "Failed to fetch mail!"<br />
return<br />
content = data[0][1]<br />
print content<br />
print "\nConclusion:"<br />
if "X-Virus-Scanned: ClamAV using ClamSMTP" in content:<br />
print "* Virus scan performed"<br />
else:<br />
print "* NO Virus scan performed!!!"<br />
if "X-Spam-Checker-Version: SpamAssassin" in content:<br />
print "* Spam check performed"<br />
else:<br />
print "* NO Spam check performed!!!"<br />
M.close()<br />
M.logout()<br />
main()<br />
<br />
Seejärel käivitame selle Python rakenduse:<br />
python <eelpool loodud faili nimi><br />
<br />
==Kontrolli kas kõik sõlmed läbitakse, seda saab kirja päisest-HEADERS'ist==<br />
Näide:<br />
<br />
Return-Path: <testing@kkarma.localdomain><br />
X-Original-To: root@localhost<br />
Delivered-To: root@localhost<br />
Received: by kkarma.localdomain (Postfix, from userid 65534)<br />
id DD69C17E20; Thu, 17 Dec 2009 19:31:18 +0200 (EET)<br />
'''X-Spam-Checker-Version: SpamAssassin 3.2.5 (2008-06-10) on kkarma.ee'''<br />
'''X-Spam-Level: **'''<br />
'''X-Spam-Status: No, score=2.7 required=5.0 tests=ALL_TRUSTED,MISSING_SUBJECT,<br />
TVD_SPACE_RATIO autolearn=no version=3.2.5'''<br />
Received: from kkarma.localdomain (localhost [127.0.0.1])<br />
by kkarma.localdomain (Postfix) with ESMTP id 0F5BC17E1B<br />
for <root@localhost>; Thu, 17 Dec 2009 19:31:18 +0200 (EET)<br />
Received: from kkarma.ee (localhost [127.0.0.1])<br />
by kkarma.localdomain (Postfix) with ESMTP id CCCFC17DFD<br />
for <root@localhost>; Thu, 17 Dec 2009 19:31:17 +0200 (EET)<br />
Message-Id: <20091217173117.CCCFC17DFD@kkarma.localdomain><br />
Date: Thu, 17 Dec 2009 19:31:17 +0200 (EET)<br />
From: testing@kkarma.localdomain<br />
To: undisclosed-recipients:;<br />
'''X-Virus-Scanned: ClamAV using ClamSMTP'''<br />
<br />
Tumendatud trükis olev kiri käib Spammiroboti ja viirusetõrje töötamise kohta!<br />
<br />
=Varundamine=<br />
<br />
Varundada tuleb kõik seadistusfailid, mida muudeti:<br />
<br />
/etc/postfix/main.cf<br />
/etc/postfix/master.cf<br />
/etc/default/spamassassin <br />
/etc/clamsmtpd.conf<br />
<br />
Postfix, SpamAssassini ja ClamSMTP seadistuste varundamine, et oleks hea näha millal varundamine tehti lisame sellele varundamise kuupäeva, selline kuupäevaformaat(AastaKuuPäev)võimaldab kiirelt viimase faili leida:<br />
tar cvf varundamine.`date '+%Y%m%d'`.tar /etc/postfix/* /etc/default/spamassassin /etc/clamsmtpd.conf<br />
<br />
=Taastamine=<br />
Järgneva käsuga saab kõik seaded taastada varemsalvestatud ''tarball''ist<br />
cd / && tar xvf varundamine.tar<br />
<br />
=Kasutatud kirjandus=<br />
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=email<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1802Talk:Nagios 3.22009-12-22T09:26:58Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 4<br />
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt uue hosti defineerimise eest ära võtta. Autori poolsed korrektuurid said sisse viidud.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas. Tavainimesele arusaadav.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Teenuse taastamise protseduur võiks olla käskudega ära kirjeldatud. Käsud lisatud autori poolt.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 20<br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1801Talk:Nagios 3.22009-12-22T09:26:45Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 4<br />
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt uue hosti defineerimise eest ära võtta. Autori poolsed korrektuurid said sisse viidud.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas. Tavainimesele arusaadav.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Teenuse taastamise protseduur võiks olla käskudega ära kirjeldatud. Käsud lisatud autori poolt.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 18<br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1720Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-18T13:54:46Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas Siimon.<br />
Meie viimased täiendused on tehtud 18.12.2009 15:48.<br><br />
Parandused viidud peale seda sisse. <br />
<br />
NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon. <br />
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
! PÕHJUSED<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0,75<br />
| Olemas, kellaaeg lisada.<br />
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 2<br />
| Peale staatilise IP loomist tuleks teha serveri võrguliidesele alglaadimine.<br />
| Võrguliidesele alglaadimise osa lisatud<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Muutuvad osad on eristatavad.<br />
| Viidud parandus sisse, muutuvad osad eristatud, juhendi alguses ära toodud ka kuidas<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud ja loetav.<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 0,75<br />
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Taastamise kirjeldus on piisavalt korrektne.<br />
| Lisatud status käsk, mis näitab DHCP serveri olekut<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 17,5<br />
|}<br />
<br />
'''Hetkeseisuga on teil koos 17,5 punkti.'''<br />
<br />
==Parandused:==<br />
*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile.<br><br />
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. <br><br />
sissejuhatusse on parandus sisse viidud<br />
<br />
*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX.<br><br />
*vastus: parandus sisse viia veel vaja /etc/init.d/networking/restart or dhclient -r võiks funksida. üle kontrollida ja juhendisse kirjutada<br><br />
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi).<br><br />
*vastus: versioonid täpsustatud <br><br />
*Konfifailis seletada lahti XX:XX.<br><br />
<br />
*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.<br />
*vastus: oli typo, parandatud<br />
<br />
<br />
*Mis selle lõiguga tegema peab?????????????????<br><br />
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
<br />
*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti]<br><br />
Selgitage antud käskude tähendusi.<br><br />
<br />
*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha, see on osa protsessist] (Testimise peatükk võiks olla enne Taastamist)<br><br />
<br />
*//siia on vaja välja tuua meie konf [teenuse üldkirjelduse alapunktis](vaadata üle et tekst oleks korrektne);</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1719Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-18T13:50:32Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Retsenseerivad õppejõud Thomas Tomson, Arno Joonsaar ja Laas Siimon.<br />
Meie viimased täiendused on tehtud 17.12.2009 13:07.<br><br />
Parandused viidud peale seda sisse. <br />
<br />
NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon. <br />
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad.<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
! PÕHJUSED<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 0,75<br />
| Olemas, kellaaeg lisada.<br />
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| On selgitatud miks just seda teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Logifaili seadistamise osa võiks veel täiendada.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 2<br />
| Peale staatilise IP loomist tuleks teha serveri võrguliidesele alglaadimine.<br />
| Võrguliidesele alglaadimise osa lisatud<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Muutuvad osad on eristatavad.<br />
| Viidud parandus sisse, muutuvad osad eristatud, juhendi alguses ära toodud ka kuidas<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on struktureeritud ja loetav.<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 0,75<br />
| Kas kindlalt on vaja konfifaili inkrementaalselt varundada?<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Taastamise kirjeldus on piisavalt korrektne.<br />
| Lisatud status käsk, mis näitab DHCP serveri olekut<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 17,5<br />
|}<br />
<br />
'''Hetkeseisuga on teil koos 17,5 punkti.'''<br />
<br />
==Parandused:==<br />
*Peatükk labori läbiviimiseks vajalik võiks asuda wiki alguses. Sissejuhatusest tuleks ära kaotada viide legendile.<br><br />
vastulause: labori läbiviimine on meelega pandud artikli lõppu, kuna eesmärk on teha üldkasutatav juhend DHCP serveri installeerimiseks. Välja on toodud see labori läbiviimise lihtsustamiseks, kuna selle eripäraga puutub kokku just nimelt siis. <br><br />
sissejuhatusse on parandus sisse viidud<br />
<br />
*Peale staatilise IP loomist tuleks serverile teha restart, sest muidu on kõik XXX.<br><br />
*vastus: parandus sisse viia veel vaja /etc/init.d/networking/restart or dhclient -r võiks funksida. üle kontrollida ja juhendisse kirjutada<br><br />
*Välja kirjutada kasutatud versioonid (täpsustada) (XXX andis otsingus teisi tulemusi).<br><br />
*vastus: versioonid täpsustatud <br><br />
*Konfifailis seletada lahti XX:XX.<br><br />
<br />
*'dhcp3-server.conf' faili ei ole olemas.<br />
*vastus: oli typo, parandatud<br />
<br />
<br />
*Mis selle lõiguga tegema peab?????????????????<br><br />
vastus: sellega ei pea midagi tegema, kõrvaldatud<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
<br />
*cd /var/log touch dhcpd-server.log chown syslog:adm dhcpd-server.log nano /etc/syslog.conf [see rida selgitage lahti]<br><br />
Selgitage antud käskude tähendusi.<br><br />
<br />
*muuda klientmasina MAC aadress [lisada õpetus, kuidas seda teha, see on osa protsessist] (Testimise peatükk võiks olla enne Taastamist)<br><br />
<br />
*//siia on vaja välja tuua meie konf [teenuse üldkirjelduse alapunktis](vaadata üle et tekst oleks korrektne);</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1718DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-18T13:48:28Z<p>Fpark: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|-<br />
| 1.1<br />
| 15.12.09<br />
| Viidud sisse parandused<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Legend==<br />
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut. <br />
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust. <br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu 8.04.3 server-versioon, klient masinas jookseb kas Ubuntu 8.04.3 Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address <192.168.53.11><br />
netmask <255.255.255.0><br />
broadcast <192.168.53.255><br />
network <192.168.53.0> </pre><br />
<br />
Tee võrguliidesele restart:<br />
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre><br />
<br />
NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre><br />
mkdir /etc/backup/<br />
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre><br />
<br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {<br />
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.13>;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.14>;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. <br><br />
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt<br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
<br />
· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
<br />
· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
<br />
· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga. <br />
<br />
· option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
<br />
· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
<br />
· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
<br />
· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
<br />
· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
==DHCP logifaili seadistamine==<br />
<pre><br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
</pre><br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. <br />
<br />
<pre><br />
mkdir </etc/dhcp3/backup/><br />
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
==Testimine==<br />
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist<br />
<br />
==Taastamine==<br />
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses. <br />
· Kontrolli DHCP serveri olekut<br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre><br />
· restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.<br />
<pre>apt-cache policy dhcp3-server<br />
sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<br />
<pre><br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server<br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1717DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-18T13:48:06Z<p>Fpark: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|-<br />
| 1.1<br />
| 15.12.09<br />
| Viidud sisse parandused<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Legend==<br />
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut. <br />
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust. <br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu 8.04.3 server-versioon, klient masinas jookseb kas Ubuntu 8.04.3 Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address <192.168.53.11><br />
netmask <255.255.255.0><br />
broadcast <192.168.53.255><br />
network <192.168.53.0> </pre><br />
<br />
Tee võrguliidesele restart<br />
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre><br />
<br />
NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre><br />
mkdir /etc/backup/<br />
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre><br />
<br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {<br />
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.13>;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.14>;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. <br><br />
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt<br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
<br />
· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
<br />
· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
<br />
· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga. <br />
<br />
· option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
<br />
· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
<br />
· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
<br />
· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
<br />
· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
==DHCP logifaili seadistamine==<br />
<pre><br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
</pre><br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. <br />
<br />
<pre><br />
mkdir </etc/dhcp3/backup/><br />
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
==Testimine==<br />
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist<br />
<br />
==Taastamine==<br />
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses. <br />
· Kontrolli DHCP serveri olekut<br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre><br />
· restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.<br />
<pre>apt-cache policy dhcp3-server<br />
sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<br />
<pre><br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server<br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1716DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-18T13:46:11Z<p>Fpark: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|-<br />
| 1.1<br />
| 15.12.09<br />
| Viidud sisse parandused<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Legend==<br />
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut. <br />
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust. <br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu 8.04.3 server-versioon, klient masinas jookseb kas Ubuntu 8.04.3 Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address <192.168.53.11><br />
netmask <255.255.255.0><br />
broadcast <192.168.53.255><br />
network <192.168.53.0> </pre><br />
<br />
Võrguliidesele tuleks teha restart, et omandada uus staatiline ip, selleks oleks vaja käsurealt sisestada järgnev käsk<br />
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre><br />
<br />
NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre><br />
mkdir /etc/backup/<br />
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre><br />
<br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {<br />
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.13>;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.14>;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. <br><br />
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt<br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
<br />
· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
<br />
· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
<br />
· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga. <br />
<br />
· option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
<br />
· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
<br />
· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
<br />
· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
<br />
· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
==DHCP logifaili seadistamine==<br />
<pre><br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
</pre><br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. <br />
<br />
<pre><br />
mkdir </etc/dhcp3/backup/><br />
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
==Testimine==<br />
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist<br />
<br />
==Taastamine==<br />
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses. <br />
· Kontrolli DHCP serveri olekut<br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre><br />
· restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.<br />
<pre>apt-cache policy dhcp3-server<br />
sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<br />
<pre><br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server<br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1714DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-18T13:45:23Z<p>Fpark: /* Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|-<br />
| 1.1<br />
| 15.12.09<br />
| Viidud sisse parandused<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
'''Antud juhendis on muutuvad väärtused nurksulgudes <see osa on kasutaja seadistada>'''<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile 8.04.3 DHCP v3 installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Legend==<br />
Server jagab kahte subnetti, millest ühele saab ligi kindla MAC aadressiga, teisel subnetil pole ligipääsupiirangut. <br />
Testimiseks on vajalik testmasin, mille MAC aadressile antakse fikseeritud IP. MAC aadressitega mängides saab testida piirangu toimivust. <br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu 8.04.3 server-versioon, klient masinas jookseb kas Ubuntu 8.04.3 Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address <192.168.53.11><br />
netmask <255.255.255.0><br />
broadcast <192.168.53.255><br />
network <192.168.53.0> </pre><br />
<br />
Võrguliidesele tuleks teha restart, et omandada uus staatiline, selleks oleks vaja käsurealt sisestada järgnev käsk<br />
<pre>/etc/init.d/networking restart</pre><br />
<br />
NB! Üleval välja toodud IP-d võid valida endale sobivad, jälgi ainult, et need klapiks ka järgnevates seadistustes.<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre><br />
mkdir /etc/backup/<br />
cp -r /etc/default/dhcp3-server /etc/default/backup/</pre><br />
<br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/backup/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet <192.168.53.0> netmask <255.255.255.0> {<br />
range <192.168.53.12 192.168.53.15>;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.13>;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet <XX:XX:XX:XX:XX:XX>;<br />
fixed-address <192.168.53.14>;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
NB! Üleval toodud IP aadressid ja vahemikud on näitlikud. Vajadusel sisesta siia omale sobivad. <br><br />
<XX:XX:XX:XX:XX:XX> esindab klient-masina MAC aadressi, mida näeb <pre>ifconfig</pre> alt HWaddress realt<br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
<br />
· subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
<br />
· range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
<br />
· option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut · · serverit, eraldades neid komaga. <br />
<br />
· option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
<br />
· option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
<br />
· option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
<br />
· defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
<br />
· max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
==DHCP logifaili seadistamine==<br />
<pre><br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
</pre><br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. <br />
<br />
<pre><br />
mkdir </etc/dhcp3/backup/><br />
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf></pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>cp /var/log/dhcpd-server.log /var/log/backup_dhcpd-server.log<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
==Testimine==<br />
Testimiseks muuda konfiguratsioonifailis MAC aadress testmasina omast erinevaks. Salvesta muudatused ja klientmasinas dhclient -r ja seejärel /etc/init.d/networking restart. Kontrolli, et uus IP oleks teisest subnetist<br />
<br />
==Taastamine==<br />
Kui teenuse töös esineb probleeme, siis kontrolli üle järgnevad sammud. Järgnev ei ole esitatud ajalises järjestuses. <br />
· Kontrolli DHCP serveri olekut<br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server status</pre><br />
· restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
· kontrolli, kas DHCP server on olemas. Vajadusel installeeri see uuesti ja taasta seaded varukoopiast.<br />
<pre>apt-cache policy dhcp3-server<br />
sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
· eemalda DHCP server koos konfiguratsiooniga ja tee puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
· taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<br />
<pre><br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcp3-server_backup> /etc/dhcp3/dhcp3-server<br />
cp </etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf>/etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1712Talk:Nagios 3.22009-12-18T13:38:50Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt uue hosti defineerimise eest ära võtta.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas. Tavainimesele arusaadav.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 1<br />
| Teenuse taastamise protseduur võiks olla käskudega ära kirjeldatud<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| 18<br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1711Talk:Nagios 3.22009-12-18T13:37:30Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt uue hosti defineerimise eest ära võtta.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 3<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas. Tavainimesele arusaadav.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 1<br />
| Teenuse taastamise protseduur võiks olla käskudega ära kirjeldatud<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| <br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1689Talk:Nagios 3.22009-12-18T12:46:07Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt uue hosti defineerimise eest ära võtta.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| <br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1687Talk:Nagios 3.22009-12-18T12:44:23Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas.On ära selgitatud, miks teenust kasutatakse.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Uue hosti defineerimise koha pealt jäi arusaamatuks, kas defaultis nagiosel ei olegi defineeritud hosti. Milline näeb välja default konf ja kas need read mis uue hosti lisamise all on kas need tuleb sinna copyda. Ülesande püstituse lahendamisel võiks "Oletame", sõna sealt ära võtta.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
| <br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1263DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:51:04Z<p>Fpark: /* Varundamine */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>*cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
<br />
*cp /etc/default/backup/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
*cp /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1262DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:49:10Z<p>Fpark: Undo revision 1259 by Fpark (Talk)</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>*cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>*cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
<br />
*cp /etc/default/backup/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
*cp /etc/dhcp3/backup/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1259DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:40:07Z<p>Fpark: /* Varundamine */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/backup/dhcp3/ <br />
</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1251Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:32:32Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.<br />
Teie hindamine toimub 5-palli süsteemis.<br />
<br />
NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon. <br />
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad. (Aeg on läbi. Olgem täpsed.)<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
! PÕHJUSED<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Olemas, kellaaeg lisada.<br />
| Sellise juhendi puhul on päevaline täpsus piisav, kellaaja pärast norimine pole sellise juhendi puhul mõttekas.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Puudub stsenaarium - miks me just seda teenust kasutame.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 4<br />
| Konfiguratsioonifaili selgituste osas ei ole tekst korralikult loetav ega liigendatud (täiendage). <br>Logifailide osa võiks olla eraldi peatüki all.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 5<br />
| Juhend on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Muutuvad osad tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Konfiguratsioonifaili selgituste osa struktuur on kohati ebaselge.<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Varundada võiks turvalisuse ja käideldavuse huvides teise kausta.<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Taastamise osa on natuke ebaselge.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
|<br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1248Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:27:32Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>Retsenseerivad Thomas Tomson ja Arno Joonsaar.<br />
Teie hindamine toimub 5-palli süsteemis.<br />
<br />
NB, see ei ole veel hindamisele minev versioon. <br />
Hindamisele läheb versioon 1.0, sellest ka puuduvad osad. (Aeg on läbi. Olgem täpsed.)<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
! PÕHJUSED<br />
|-<br />
| Versioonide ajalugu<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Autorid<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Olemas<br />
|-<br />
| Viimase muutmise aeg<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Olemas, kellaaeg lisada.<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Puudub stsenaarium - miks me just seda teenust kasutame.<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Selgitab piisavalt püstitatud ülesande lahendust.<br />
|-<br />
| Nõuded<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Süsteemi nõuded on piisava täpsusega lahti kirjeldatud.<br />
|-<br />
| Installeerimise ja konfigureerimise osa<br />
| 3<br />
| 4<br />
| Konfiguratsioonifaili selgituste osas ei ole tekst korralikult loetav ega liigendatud. <br>Logifailide osa võiks olla eraldi peatüki all.<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne (pole suuri vigu)<br />
| 3<br />
| 5<br />
| Juhend on tehniliselt korrektne.<br />
|-<br />
| Korraldused on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Korraldused on selgelt tekstist eristatud.<br />
|-<br />
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad<br />
| 1<br />
| <br />
| <br />
|-<br />
| Muutuvad osad on eristatavad<br />
| 1<br />
| 0<br />
| Muutuvad osad tuleks selgelt eristada, näiteks <siia tuleb sinu broadcast aadress>.<br />
|-<br />
| Tekst on loetav (struktuur on olemas)<br />
| 1<br />
| 4<br />
| Konfiguratsioonifaili selgituste osa struktuur on kohati ebaselge.<br />
|-<br />
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed)<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Tekst on tavainimesele lihtsalt loetav, vajalikud terminite selgitused on olemas.<br />
|-<br />
| Teenuse varundamine<br />
| 1<br />
| 5<br />
| Varundada võiks turvalisuse ja käideldavuse huvides teise kausta.<br />
|-<br />
| Teenuse taastamine<br />
| 2<br />
| 2<br />
| Taastamise osa on natuke ebaselge.<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 20<br />
|<br />
|}</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1237DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:17:35Z<p>Fpark: /* DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|}<br />
<br />
'''Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra'''<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1235DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:16:54Z<p>Fpark: /* DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|}<br />
<br />
Autorid: Marian Leinakse, Fred Park, Kristjan Vahtra<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1229DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:12:45Z<p>Fpark: /* DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|-<br />
| 1.0<br />
| 14.12.09<br />
| Lõplik versioon<br />
|}<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1221DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-14T13:08:47Z<p>Fpark: /* Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg) */</p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! Versioon<br />
! Kuupäev<br />
! Muudatused<br />
|-<br />
| 0.1<br />
| 10.11.09<br />
| Loodud sisu struktuur<br />
|-<br />
| 0.2<br />
| 23.11.09<br />
| Serveri installeerimine ja esmane konfigureerimine<br />
|-<br />
| 0.3<br />
| 24.11.09<br />
| Serveri ja kliendi konfigureerimine ning testimine<br />
|-<br />
| 0.4<br />
| 01.12.09<br />
| MAC aadressi piirang<br />
|-<br />
| 0.5<br />
| 14.12.09<br />
| Dokumendi täiendamine ja struktureerimine<br />
|}<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Konfiguratsioonifailis seadistatakse sobilikud IP vahemikud. <br />
<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
<br />
//siia on vaja välja tuua meie konf<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
vajalik on root õigustes tegutsemine<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update</pre><br />
installime DHCP serveri<br />
<pre>apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp</pre><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
<pre><br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0 </pre><br />
<br />
<br />
==DHCP serveri seadistamine== <br />
Enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
Tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
#ubuntu on testmasina nimi<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
<br />
#ubuntu1 on testmasina nimi<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifailis on hulganissti näidisseadistusi, mida saab sisse kommenteerides ja vajalike IP-aadresse sisestades kasutada.<br />
Konfiguratsioonifailis esinevad mõisted: <br />
subnet ... netmask ... - Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Vaikimise DHCP lease aeg ehk kui klient ei küsi muuks ajavahemikuks, antakse talle IP aadress just selleks ajavahemikuks<br />
max-lease-time – DHCP lease maksimumkestvus sekundites. Pikemaks ajaks ei väljastada IP-d <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
<pre>local7.* /var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
<pre>/etc/init.d/sysklogd restart</pre><br />
<br />
==Varundamine==<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
<pre>/var/log/dhcpd-server.log</pre><br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
==Labori läbiviimiseks vajalik==<br />
Järgnev on vajalik labori läbiviimiseks ja pole otseselt DHCP serveri installeerimise ja seadistamisega seotud! <br><br />
Kasutades VMWaret, on esmalt vajalik ära keelata Host masina DHCP server. Selleks on tarvis arvutis administraatori õigusi. <br><br />
DHCP mahavõtmise juhend VMWare Knowlege Base'ist: [http://kb.vmware.com/selfservice/microsites/search.do?language=en_US&cmd=displayKC&externalId=2012]<br />
<br />
Testimiseks vajalike virtuaalmasinate kopeerimisel kustuta ära järgmine fail: <br><br />
<pre>rm /etc/udev/rules.d/70-persistent-net.rules</pre><br />
antud failis on kirjas hosti poolt antav MAC aadress, mis satub kopeerimise käigus konflikti. <br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Nagios_3.2&diff=1158Talk:Nagios 3.22009-12-14T12:32:49Z<p>Fpark: New page: Võetud Fred Park Kristjan Vahtra Marian Leinakse</p>
<hr />
<div>Võetud<br />
Fred Park<br />
Kristjan Vahtra<br />
Marian Leinakse</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=1001DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-08T11:31:21Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==<br />
<br />
//siia versiooni ajalugu lisada :) <br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
installeerimine:<br />
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
installime DHCP serveri<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update<br />
apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
auto eth0<br><br />
iface eth0 inet dhcp<br><br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
auto eth0 <br><br />
iface eth0 inet static<br><br />
name Ethernet alias LAN card<br><br />
address 192.168.53.11<br><br />
netmask 255.255.255.0<br><br />
broadcast 192.168.53.255<br><br />
network 192.168.53.0<br><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP serveri seadistamine seadistamine:<br />
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Selgitused: <br />
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.<br />
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites. <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
local7.* /var/log/dhcpd-server.log<br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
/etc/init.d/sysklogd restart<br />
<br />
<br />
==Varundamine==<br />
//millistest kaustadest peaks koopia tegema<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf<br />
<br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
/var/log/dhcpd-server.log<br />
<br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DHCP_teenus_Ubuntu_Server_s%C3%BCsteemis&diff=999DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis2009-12-08T11:25:24Z<p>Fpark: </p>
<hr />
<div>=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)=<br />
<br />
<br />
==Versioonide ajalugu (viimase muutmise aeg)==<br />
<br />
//siia versiooni ajalugu lisada :) <br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) ehk dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll on protokoll, mis võimaldab dünaamiliste IP-de automaatset jagamist võrku ühendatud seadmetele ning omistada vajalikele ka staatilist IP-d (serverid, ruuterid jne, mis seda vajada võivad)<br />
<br />
Järgneva juhendi kasutamiseks peaks administraator omama baasteadmisi unix-operatsioonisüsteemist ja TCP/IP võrkudest (IP aadressid, võrguliideste konfigureerimine). Administraator peab omama õigusi server-masinas tarkvara installeerida.<br />
<br />
Juhend kirjeldab Ubuntu Serverile XXX DHCP vXXX installeerimist ja esmast konfigureerimist. Samuti on välja toodud süsteemi taastamine, varundamine ja testimine. Teenuse testimiseks on tarvis klient-masinat ja server-masinat, millel mõlemal jookseb Ubuntu operatsioonisüsteem.<br />
<br />
Juhend on testitud antud versioonide korral, kuid võib olla kasutatav ka vanemate versioonide korral.<br />
<br />
Legend: Server masin jagab kahte subnetti, millest ühes on MAC aadressi piirang, teine võrk on piiranguteta. Testimiseks vahetada klient-masinas MAC aadress. <br />
<br />
NB! DHCP serveri käsitsi kasutamiseks on vaja virtuaalmasina DHCP server välja lülitada. Selleks tuleb VMWare jooksutada administraatori õigustes ja menüüst Host > Virtual Network Settings .. alt tab DHCP. Kui VMWare on käivitatud administraatori õigustes, on 'Cancel' ja 'Help' nuppude vahel 'Apply' nupp, mida tuleb peale Service stop tegemist vajutada.<br />
Oma arvutis võib ka võtta lahti services.msc ja sealt teha STOP VMVare DHCP Service<br />
<br />
==Nõuded süsteemile==<br />
<br />
· kaks masinat, millest üks on klient, teine server. Serverile installeerime DHCP serveri, klient masin on süsteemi testimiseks. <br />
<br />
· Serverile on installeeritud Ubuntu XXXX server, klient masinas jookseb kas Ubuntu XX Server või Desktop versioon. <br />
<br />
· serverile on seadistatud staatiline IP, mis on samas vahemikus, mida hakkab välja jagama DHCP server <br />
<br />
· Klient-masinas on seadistatud võrguliides, millele jagab IP aadressi DHCP server. <br />
<br />
<br />
==Teenuse üldkirjeldus==<br />
Mis IP vahemik meil kasutuses, mis pordid jne. <br />
ip vahemik konf failist<br />
192.168.53.12 - 192.168.53.18<br />
subnet<br />
netmask<br />
jne<br />
<br />
==Installeerimine==<br />
installeerimine:<br />
järgnevad käsud tuleb täita root õigustes, seega anname oma kasutajale ...<br />
<pre>sudo -i</pre><br />
<br />
installime DHCP serveri<br />
uuendame nimekirja, et paigaldatav tarkvara oleks võimalikult uus:<br />
<pre>apt-get update<br />
apt-get install dhcp3-server<br />
</pre><br />
<br />
==Staatilise IP loomine DHCP serveri jaoks==<br />
<br />
Staatilise IP loomiseks on vaja muuta järgmist faili <br />
<pre>nano /etc/network/interfaces</pre><br />
<br />
Välja tuleks kommenteerida järgnevad read failist:<br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet dhcp<br />
<br />
Faili lisada järgnevad read:<br />
auto eth0<br />
iface eth0 inet static<br />
name Ethernet alias LAN card<br />
address 192.168.53.11<br />
netmask 255.255.255.0<br />
broadcast 192.168.53.255<br />
network 192.168.53.0<br />
<br />
<br />
<br />
DHCP serveri seadistamine seadistamine:<br />
enne seadistamist teeme vaikimisi seadistustest tagavarakoopia:<br />
<pre>cp /etc/default/dhcp3-server /etc/default/dhcp3-server_backup</pre><br />
<br />
NB! soovi korral muuda backupi nimi endale sobivaks<br />
<br />
ava fail muudatuste tegemiseks:<br />
<pre>nano /etc/default/dhcp3-server.conf</pre><br />
<br />
muuda failis ära muutuja INTERFACES="eth0 eth1"<br />
kirjuta jutumärkide vahele võrguliidese nimi, mida DHCP server kasutama hakkab<br />
<br />
tee konfiguratsioonifailist koopia:<br />
<pre>cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf</pre><br />
<br />
ava DHCP serveri konfiguratsioonifail:<br />
<pre>nano /etc/dhcp3/dhcpd.conf</pre><br />
<br />
<pre><br />
...<br />
# option definitions common to all supported networks...<br />
option domain-name "example.org";<br />
option domain-name-servers ns1.example.org, ns2.example.org; <br />
<br />
default-lease-time 600;max-lease-time 7200;<br />
... </pre><br />
<br />
Lisa konfiguratsiooni faili järgmised read. <br />
<br />
<pre><br />
<br />
subnet 192.168.53.0 netmask 255.255.255.0 {<br />
range 192.168.53.12 192.168.53.15;<br />
default-lease-time 600;<br />
max-lease-time 7200;<br />
host ubuntu {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.13;<br />
}<br />
host ubuntu1 {<br />
hardware ethernet XX:XX:XX:XX:XX:XX;<br />
fixed-address 192.168.53.14;<br />
}<br />
}<br />
<br />
</pre><br />
<br />
<br />
Selgitused: <br />
subnet ... netmask ...-Võrguaddress ja netmask, mida hakkab kasutama DHCP server. <br />
range – IP aadresside vahemik, mida DHCP server hakkab jagama kasutajatele. <br />
option domain-name-servers – DNS serverite nimekiri, mida DHCP server hakkab edastama kasutajatele. Võib korraga kirjeldada mitut serverit, eraldades neid komaga. <br />
option domain-name – Sisemise domeeni nimi. <br />
option routers – Default gateway IP aadress, mis server annab kasutajatele. <br />
option broadcast-address – Võrgu üldleviaadress, mida DHCP server hakkab välja andma.<br />
defaul-lease-time – Nii pikaks ajaks annab DHCP server välja IP aadressi, kui klient ei küsinud muuks ajavahemikuks. Ehk siis DHCP lease kestvuse aeg sekundites.<br />
max-lease-time – See on maksimum aeg, mille kestvuseks antakse välja IP aadress. Kui klient küsib kauemaks, siis ikka saab selle, mis on siin märgitud. Ehk siis DHCP lease maksimum kestvuse aeg sekundites. <br />
<br />
Nendeks väärtusteks soovitaks määrata vastavalt 86400 (1 päev) ja 172800 (2 päeva), kuna default väärtused on lühikesed. <br />
<br />
<br />
restardi DHCP serverit muudatuste jõustumiseks<br />
<pre>/etc/init.d/dhcp3-server restart</pre><br />
<br />
<br />
<br />
DHCP logifaili seadistamine<br />
cd /var/log<br />
touch dhcpd-server.log<br />
chown syslog:adm dhcpd-server.log<br />
nano /etc/syslog.conf<br />
<br />
Lisa sektsiooni First some standard logfiles. Log by facility. lõppu: <br />
local7.* /var/log/dhcpd-server.log<br />
<br />
muudatuste jõustumiseks taaskäivita syslog teenus<br />
/etc/init.d/sysklogd restart<br />
<br />
<br />
==Varundamine==<br />
//millistest kaustadest peaks koopia tegema<br />
DHCP serveri varudamiseks on vajalik järgmiste asukohtade varundamine. Soovitatav on seda teha inkrementaalselt. <br />
<br />
cp /etc/dhcp3/dhcp3-server /etc/dhcp3/dhcp3-server_backup <br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd.conf /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf<br />
<br />
<br />
Niimoodi varundad sa DHCP serveri konfiguratsiooni. NB! seadistust varundada on mõtet juhul, kui ei esine probleeme serveris ega klientmasinas. Mittetöötava konfiguratsiooni varundamisel tuleks kindlasti ära märkida, et tegu on tööversiooniga, sest muidu võib keegi kogemata sellest versioonist taastada ja saadakse mittetöötav süsteem!<br />
<br />
kord päevas oleks soovitatav teha varukoopia ka logifailidest: <br />
/var/log/dhcpd-server.log<br />
<br />
<br />
==Taastamine==<br />
<br />
//troubleshootimine (kas teenus on püsti? kas konf failid on korras? jne)<br />
1) restardi DHCP serverit <br />
<pre>etc/init.d/dhcp3-server restart </pre><br />
2) kontrolli, kas DHCP server on olemas :) vajadusel installeeri see uuesti<br />
<pre>sudo apt-get install dhcp3-server</pre><br />
3) eemalda DHCP server konfiga puhta installi jaoks<br />
<pre>sudo apt-get remove --purge dhcp3-server</pre><br />
4) taasta varukoopias viimase kinnitatult töötava versiooni seaded<br />
<pre><br />
cp /etc/default/dhcp3-server_backup /etc/default/<br />
cp /etc/dhcp3/dhcpd_backup.conf /etc/dhcp3/dhcpd.conf<br />
</pre><br />
<br />
==Testimine==<br />
<br />
muuda klientmasina MAC aadress<br />
või kasuta teist testmasinat<br />
<br />
<br />
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]</div>Fpark