ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-25T01:29:57Z

Gkahest: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-24T23:35:20Z

Gkahest: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows.
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile
* Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis.
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-27T11:15:54Z

Gkahest: /* 1.praktikum */

User:Gkahest

2016-10-19T20:20:03Z

Gkahest: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

2 Esimest sissejuhatavat loengut olid väga informatiivsed kooli bürokraatia vaates, antsid vastuseid niimõnelegi tekkinud küsimusele ja viitasid kenasti kust saada lisa informatsiooni kui peaks küsimusi tekkima, kellelt mida küsida ja kust infot leida.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord </ref>

Andres Küti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.</ref> oli väga inspireeriv, andis edasi väga õiget perspektiivi kuidas peaks õppimise ja haridusteesse suhtuma. Nii mõnetigi läheb see kokku minu enda arusaamaga, et kui juba on see tee ettevõetud siis tuleks sellest ammutada maksimaalset kasu. Ilmselt on igal valitud aineil mingi mõte/kasu millest arusaamine võib küll alguses veidikene keeruline tunduda aga järelemõeldes on igast omandatud teadmisest varem või hiljem siiski kasu. Tema haridustee kirjeldus oli väga huvitav ja seda tasub kindlasti eeskujuks võtta. Mulle tundus küll et ta rõhus rohkem tarkvara arhitektuurile aga minumeelest on infosüsteemide/võrkude arhitektuur vähemalt sama huvitav teema millega tegeleda ja sinna poole ma ise proovingi liikuda.

Hea arhitektuur aga eeldab head tarkvara ja head tarkvara saab ainult läbi hea testimise, olgu arendajad kui head tahes nemad näevad ikkagi igal hetkel oma väikest tükikest millega nad tegelevad ja et suureplaanis kõik töötaks nagu ette nähtud peavad käe külge panema testijad.
Minumeelest on testimine väga vajalik aga alahinnatud tegevus, kuigi ma ise olen temaga kokku puutunud peamiselt oludel sunnil töökäigus enda asutuse rakendusi testides, on see väga hästi näidanud selle tegevuse vajalikkust, selles valguses on minumeelest imetlusväärne agiilne test-driven Ruby <ref>https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby</ref> arendus, kus koos koodiga kirjutatakse ka kohe testjuhud ja neid jooksutatakse automaatselt koguaeg koodi arendamise ajal. Samas vabavara kasutajana olen ma aastaid juba tegelikult testimisega endale teadvusatamma tegelenud ja nii mõnegi bugreporti kirjutanud. Testlio'st ei olnud ma enne Kristeli ja Marko loengut <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid </ref> kuulnud, aga minumeelest on see geniaalne idee just see osa et "suvalised" inimesed saavad tulla tarkvara testima, ideaalne meetod tudengitele või inimestele kellel töökõrvalt palju aega üle natukene lisarahateenida, mulle tundub et nende Startup võib veel kaugele jõuda, sest mida rohkem tarkvara maailma tekib seda rohkem on seda ka vaja testida. Väga huvitav oli ka kuulda nende teekonnast ideest kuni selleni et nad startupi käima said.

Snakemani <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest"</ref> loeng oli minu jaoks eriti tore kuulada, tema IT karjäär hakkas väga sarnaset kohast kui mu enda oma, elektroonika ja arvutite parandamisest/kokkupanemisest seda küll palju aastaid hiljem kui tema oma aga siiski oli selles väga suur äratundmisrõõm, lisaks käis jutust läbi minumeelest üks parimaid IT alaseid üritusi mis Eestis tänaseni toimub ee.kevad. Ma olin küll liiga noor et osaelda newsis (news tegelikult veel täitsa eksiteeris kui ma võrku pääsesin aga oli juba suremas) või fidonetis aga käia sellisel üritusel mida on korraldatud 20 aastat ja näha seda seltskonda ja kuulda nende lugusi kuidas vanasti asjad käisid on väga huvitav. Naljakas on see et DEMO scenega puutusin isegi vähemalt niipalju kokku et sain imestada kuidas on võimalik nii väikese mahuga failist nii vägevat pilti ja heli kätte saada. Eriti südantsoojendav oli kuulda Debiani promojatest ja Ökulist, kellega on au isegi kohtuda olnud, minumeelest on Debian tänaseni parim linuxi distro. Minumeelest oli snakemani "õpetussõnad" väga paikapidavad et "sohilapsi" ei tohi omale tasuta teha, sest muidu jäädki tasuta süsteeme haldama aga tegelikult on enda töö hinnastamine minumeelest üks raskemaid asju üldse, eriti olukorras kus sa ei tee seda mõnele suurfirmale vaid kellegi väikese projekti tarvis, selles valguses peaks minumeelest tegelikult ka koolis keegi mingil hetkel sellest rääkima, et millised on "tavalised" turu hinnad et inimestel üldse aimu oleks millise raha eest oma teenust pakkuda.

Andres Septeri ja Einar Koltšanov <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"</ref> loeng oli ka täitsa sisuline, kuigi ma Andrese mõne mõttega natukene vaidleks st üldjoontes on õige et üksi on paha töötada või siis väikses meeskonnas, vähe inimesi vähe ideid vähe inimesi kellelt õppida, aga seda saab tegelikult tasandada käies erinevatel kokkusaamiselt, näiteks Tallinn Devops Meetupil <ref>http://www.meetup.com/Tallinn-DevOps-Meetup/ Tallinn Devops Meetup</ref> või siis liituda mõne organisatsiooniga näiteks kaitseliidu küberkaitse üksusega <ref>http://www.kaitseliit.ee/et/kuberkaitse-uksus kkü</ref>. Aga täielikult nõustun ma sellega, et inimeste manageerimise ja organisatsiooni mälu tekitamiseks on ka minumeelest asendamatu kasutada mingit laadi Ticketingu, inimesed, eriti IT inimesed kipuvad väga kiiresti unustama asjade detaile ja selleks on info talletamine hädavajalik. Väga värskendav oli näha Einari näidet kus täitsa IT väliselt alalt tulnud inimesest sai scrummaster, aga tegelikult on selliseid ametikohti IT's palju kus rohkem loevad isikuomadused ja koostöövõime kui reaalne "hardcore" IT teadmine, paljud inimesed ei aidu et sellist tööd on väga palju - ja seal on vaja üldist arusaamist mitte kõike pulkadeni teadmist.

Ivar Laur <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" </ref>-i loeng oli väga tore näide sellest kuidas tegelikult on IT väga paljudel aladel abistavaks vahendiks, enamus asju meie tänapäevases maailmas töötab IT abil, kus IT pole eesmärk eraldi vaid on ainult toetav vahend. Väga meeldis mulle ka tema lähenemine, et kes proovib see saab hakkama, isegi kui algul pole head mõttet kuidas asja lahendada siis proovimise käigus avaneb väga suur ja huvitav maailm.

Jaan Priisalu loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. </ref> oli sisuliselt väga huvitav, kuigi ma olen paljuga sellest infost juba ennem kokku puutunud on alati hea kuulata kui oma ala spetsialistid asjadest räägivad. Minumeelest on tänases Eestis asendamatud väga paljud asjad kuhu Jaan on oma käe külge pannud, pankade koostöö id kaardi ja m-id väljatöötamisel milleta me oma elu ette ei kujutakski. CERT-EE loomine kes on tänaseks minumeelest igati rahvusvahelises CERT-i tasemel organisatsioon ja täidab oma rolli eesti küberkaitses väga adekvaatselt. Ja vähem oluliseks ei loeks ma ka küberkaitseliidu loomist <ref>http://www.kaitseliit.ee/et/kuberkaitse-uksus kkü</ref> mis tegeleb minumeelest väga tänuväärse tööga inimeste harimisel ja kollektiivse aju loomisel. Ka Guardtime-iga olen ma kokku puutunud ja minumeelest nenede loodud keyless signature infrastuktuur on väga vajalik asi ja varem või hiljem on kõik meie logid taoliselt signeeritud. Ka sellega ma nõustun et ilmselt on tulevik midagi taolist nagu Orwelli teostes ja sellekohapealt on meie igaühe roll teha kõik et ei tekiks totaalset kontrolli inimeste üle ja säiliks inimeste privaatsus, sest minumeelest on privaatsus vaieldamatult üks vabaduse ja demokraatia põhi aluseid ja kui me nendest ei hooli siis kaotame ka vabaduse mõelda ja teha seda mida ise tahame.

Hedi Mardisoo <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus"</ref> loeng oli samatu huvitav, kuigi ma ei ole turunduse ja turundamisega kokku puutunud siis on enesest mõistetav et eduka äriettevõtte loomiseks ja elushoidmiseks on see väga vajalik. Eriti hästi on seda näha Apple pealt kus bränd on suurem kui toode ise, inimesed ostavad suhteliselt pimesi nende tooteid selle pärast et need on nende tooted, mitte sellepärast et toode on xyz põhjusel parem kui konkurendi oma, geniaalne bränd. Aga nagu loengus selgus on turundus just siis eriti oluline kui tooted on väga sarnased, telekomm-i maailm kust Hedi tuleb on täpselt selline valdkond kus teistest eristuda on suhteliselt raske, seega enamus sinu edust oleneb sellest kui hästi sa ennast turundad.

Kokkuvõtteks võib öelda et kõik loengud olid huvitavad ja ühte või teistmoodi silmaringi laiendavad ja tõid välja väga erinevad tahud IT maailmast, milles on tegelikult palju rohkemat kui ainult IT.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10.Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>
Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamist kutsutakse akadeemiliseks liikumiseks, selle taotlemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis rkijalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest mille arvestamist ue õppekava osana taotletakse.
Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Akadeemiline liikumine]</ref>

Kolledzi lõpetamiseks tuleb koguda kokku 180EAP'd ja sooritada kõik '''kohustlikud''' ained. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb maksta kõigi EAP-de eest mis ületavad tasuta piiri mis on 180 EAP'd (iga kordudvdeklrareerimine kulutab tasuta EAP-si).
<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Mida deklareerimisel arvestada</ref>

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

S1 27-21=6

S2 27-20=7

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 6+7=13 EAP ulatuses,ehk siis esitatakse 13*50=650 eurone arve

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T20:10:55Z

Gkahest: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

2 Esimest sissejuhatavat loengut olid väga informatiivsed kooli bürokraatia vaates, antsid vastuseid niimõnelegi tekkinud küsimusele ja viitasid kenasti kust saada lisa informatsiooni kui peaks küsimusi tekkima, kellelt mida küsida ja kust infot leida.<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord </ref>

Andres Küti loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.</ref> oli väga inspireeriv, andis edasi väga õiget perspektiivi kuidas peaks õppimise ja haridusteesse suhtuma. Nii mõnetigi läheb see kokku minu enda arusaamaga, et kui juba on see tee ettevõetud siis tuleks sellest ammutada maksimaalset kasu. Ilmselt on igal valitud aineil mingi mõte/kasu millest arusaamine võib küll alguses veidikene keeruline tunduda aga järelemõeldes on igast omandatud teadmisest varem või hiljem siiski kasu. Tema haridustee kirjeldus oli väga huvitav ja seda tasub kindlasti eeskujuks võtta. Mulle tundus küll et ta rõhus rohkem tarkvara arhitektuurile aga minumeelest on infosüsteemide/võrkude arhitektuur vähemalt sama huvitav teema millega tegeleda ja sinna poole ma ise proovingi liikuda.

Hea arhitektuur aga eeldab head tarkvara ja head tarkvara saab ainult läbi hea testimise, olgu arendajad kui head tahes nemad näevad ikkagi igal hetkel oma väikest tükikest millega nad tegelevad ja et suureplaanis kõik töötaks nagu ette nähtud peavad käe külge panema testijad.
Minumeelest on testimine väga vajalik aga alahinnatud tegevus, kuigi ma ise olen temaga kokku puutunud peamiselt oludel sunnil töökäigus enda asutuse rakendusi testides, on see väga hästi näidanud selle tegevuse vajalikkust, selles valguses on minumeelest imetlusväärne agiilne test-driven Ruby <ref>https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby</ref> arendus, kus koos koodiga kirjutatakse ka kohe testjuhud ja neid jooksutatakse automaatselt koguaeg koodi arendamise ajal. Samas vabavara kasutajana olen ma aastaid juba tegelikult testimisega endale teadvusatamma tegelenud ja nii mõnegi bugreporti kirjutanud. Testlio'st ei olnud ma enne Kristeli ja Marko loengut <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid </ref> kuulnud, aga minumeelest on see geniaalne idee just see osa et "suvalised" inimesed saavad tulla tarkvara testima, ideaalne meetod tudengitele või inimestele kellel töökõrvalt palju aega üle natukene lisarahateenida, mulle tundub et nende Startup võib veel kaugele jõuda, sest mida rohkem tarkvara maailma tekib seda rohkem on seda ka vaja testida. Väga huvitav oli ka kuulda nende teekonnast ideest kuni selleni et nad startupi käima said.

Snakemani <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 "Süsadminnimisest"</ref> loeng oli minu jaoks eriti tore kuulada, tema IT karjäär hakkas väga sarnaset kohast kui mu enda oma, elektroonika ja arvutite parandamisest/kokkupanemisest seda küll palju aastaid hiljem kui tema oma aga siiski oli selles väga suur äratundmisrõõm, lisaks käis jutust läbi minumeelest üks parimaid IT alaseid üritusi mis Eestis tänaseni toimub ee.kevad. Ma olin küll liiga noor et osaelda newsis (news tegelikult veel täitsa eksiteeris kui ma võrku pääsesin aga oli juba suremas) või fidonetis aga käia sellisel üritusel mida on korraldatud 20 aastat ja näha seda seltskonda ja kuulda nende lugusi kuidas vanasti asjad käisid on väga huvitav. Naljakas on see et DEMO scenega puutusin isegi vähemalt niipalju kokku et sain imestada kuidas on võimalik nii väikese mahuga failist nii vägevat pilti ja heli kätte saada. Eriti südantsoojendav oli kuulda Debiani promojatest ja Ökulist, kellega on au isegi kohtuda olnud, minumeelest on Debian tänaseni parim linuxi distro. Minumeelest oli snakemani "õpetussõnad" väga paikapidavad et "sohilapsi" ei tohi omale tasuta teha, sest muidu jäädki tasuta süsteeme haldama aga tegelikult on enda töö hinnastamine minumeelest üks raskemaid asju üldse, eriti olukorras kus sa ei tee seda mõnele suurfirmale vaid kellegi väikese projekti tarvis, selles valguses peaks minumeelest tegelikult ka koolis keegi mingil hetkel sellest rääkima, et millised on "tavalised" turu hinnad et inimestel üldse aimu oleks millise raha eest oma teenust pakkuda.

Andres Septeri ja Einar Koltšanov <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"</ref> loeng oli ka täitsa sisuline, kuigi ma Andrese mõne mõttega natukene vaidleks st üldjoontes on õige et üksi on paha töötada või siis väikses meeskonnas, vähe inimesi vähe ideid vähe inimesi kellelt õppida, aga seda saab tegelikult tasandada käies erinevatel kokkusaamiselt, näiteks Tallinn Devops Meetupil <ref>http://www.meetup.com/Tallinn-DevOps-Meetup/ Tallinn Devops Meetup</ref> või siis liituda mõne organisatsiooniga näiteks kaitseliidu küberkaitse üksusega <ref>http://www.kaitseliit.ee/et/kuberkaitse-uksus kkü</ref>. Aga täielikult nõustun ma sellega, et inimeste manageerimise ja organisatsiooni mälu tekitamiseks on ka minumeelest asendamatu kasutada mingit laadi Ticketingu, inimesed, eriti IT inimesed kipuvad väga kiiresti unustama asjade detaile ja selleks on info talletamine hädavajalik. Väga värskendav oli näha Einari näidet kus täitsa IT väliselt alalt tulnud inimesest sai scrummaster, aga tegelikult on selliseid ametikohti IT's palju kus rohkem loevad isikuomadused ja koostöövõime kui reaalne "hardcore" IT teadmine, paljud inimesed ei aidu et sellist tööd on väga palju - ja seal on vaja üldist arusaamist mitte kõike pulkadeni teadmist.

Ivar Laur <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 "Andmed ei allu analüüsile" </ref>-i loeng oli väga tore näide sellest kuidas tegelikult on IT väga paljudel aladel abistavaks vahendiks, enamus asju meie tänapäevases maailmas töötab IT abil, kus IT pole eesmärk eraldi vaid on ainult toetav vahend. Väga meeldis mulle ka tema lähenemine, et kes proovib see saab hakkama, isegi kui algul pole head mõttet kuidas asja lahendada siis proovimise käigus avaneb väga suur ja huvitav maailm.

Jaan Priisalu loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse. </ref> oli sisuliselt väga huvitav, kuigi ma olen paljuga sellest infost juba ennem kokku puutunud on alati hea kuulata kui oma innovaatid asjadest räägivad. Minumeelest on tänases Eestis asendamatud väga paljud asjad kuhu Jaan on oma käe külge pannud, pankade koostöö id kaardi ja m-id väljatöötamisel milleta me oma elu ette ei kujutakski. CERT-EE loomine kes on tänaseks minumeelest igati rahvusvahelises CERT-i tasemel organisatsioon ja täidab oma rolli eesti küberkaitses väga adekvaatselt.

<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 "IT ja turundus"</ref>

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10.Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>
Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamist kutsutakse akadeemiliseks liikumiseks, selle taotlemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis rkijalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest mille arvestamist ue õppekava osana taotletakse.
Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Akadeemiline liikumine]</ref>

Kolledzi lõpetamiseks tuleb koguda kokku 180EAP'd ja sooritada kõik '''kohustlikud''' ained. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb maksta kõigi EAP-de eest mis ületavad tasuta piiri mis on 180 EAP'd (iga kordudvdeklrareerimine kulutab tasuta EAP-si).
<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Mida deklareerimisel arvestada</ref>

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

S1 27-21=6

S2 27-20=7

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 6+7=13 EAP ulatuses,ehk siis esitatakse 13*50=650 eurone arve

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T19:32:52Z

Gkahest: /* Essee */

User:Gkahest

2016-10-19T19:28:25Z

Gkahest: /* Essee */

User:Gkahest

2016-10-19T19:17:39Z

Gkahest: /* Essee */

User:Gkahest

2016-10-19T18:51:17Z

Gkahest: /* Ülessanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10.Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>
Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamist kutsutakse akadeemiliseks liikumiseks, selle taotlemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis rkijalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest mille arvestamist ue õppekava osana taotletakse.
Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Akadeemiline liikumine]</ref>

Kolledzi lõpetamiseks tuleb koguda kokku 180EAP'd ja sooritada kõik '''kohustlikud''' ained. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb maksta kõigi EAP-de eest mis ületavad tasuta piiri mis on 180 EAP'd (iga kordudvdeklrareerimine kulutab tasuta EAP-si).
<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Mida deklareerimisel arvestada</ref>

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

S1 27-21=6

S2 27-20=7

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 6+7=13 EAP ulatuses,ehk siis esitatakse 13*50=650 eurone arve

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T18:49:38Z

Gkahest: /* Ülessanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10.Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>
Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamist kutsutakse akadeemiliseks liikumiseks, selle taotlemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis rkijalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest mille arvestamist ue õppekava osana taotletakse.
Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Akadeemiline liikumine]</ref>

Kolledzi lõpetamiseks tuleb koguda kokku 180EAP'd ja sooritada kõik '''kohustlikud''' ained. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb maksta kõigi EAP-de eest mis ületavad tasuta piiri mis on 180 EAP'd (iga kordudvdeklrareerimine kulutab tasuta EAP-si).
<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Mida deklareerimisel arvestada</ref>

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

S1 27-21=6
S2 27-20=7

Aasta lõpuks tuleb hüvitada 6+7=13 EAP uluatuses,ehk siis 13*50=650 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T18:46:37Z

Gkahest: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Gkahest

2016-10-19T18:45:22Z

Gkahest: /* Küsimus 1 */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10.Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>
Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?

Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?
Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

Õppekava vahetamist kutsutakse akadeemiliseks liikumiseks, selle taotlemiseks tuleb esitada taotlus hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis rkijalik avaldus ja nimekiri õppesooritustest mille arvestamist ue õppekava osana taotletakse.
Üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.
<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline%20liikumine Akadeemiline liikumine</ref>

Kolledzi lõpetamiseks tuleb koguda kokku 180EAP'd ja sooritada kõik '''kohustlikud''' ained. Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu tuleb maksta kõigi EAP-de eest mis ületavad tasuta piiri mis on 180 EAP'd (iga kordudvdeklrareerimine kulutab tasuta EAP-si).
<ref>https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mida%20deklareerimisel%20arvestada? Mida deklareerimisel arvestada<ref>

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T18:22:16Z

Gkahest: /* Küsimus B */

User:Gkahest

2016-10-19T18:21:30Z

Gkahest: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Gkahest

2016-10-19T18:20:12Z

Gkahest: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10.Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>
Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T18:11:45Z

Gkahest: /* Õpingukorralduse küsimused */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.

Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

Tasulisel (OF) õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot.

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T18:08:05Z

Gkahest: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>
Tasulisel OF õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T18:07:27Z

Gkahest: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.
Kordussooritus tuleb kokku leppida õppejõuga õisi kaudu registreerides. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.

<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

Tasulisel OF õppekohal maksab kordussooritus vastavalt antud aasta teenuste tasumäärale mis käesoleval aastal 2016/2017 <ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref> on 20 eurot

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T17:59:54Z

Gkahest: /* Küsimus B */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö =
Autor: Georg Kahest

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

Kaua on võimalik arvestust järele teha?

'''Vastus'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.
5.2.8. Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:
5.2.8.1. korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;
Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
5.2.11. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.
5.2.12. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.
5.2.13. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
5.2.13..2. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri eksamite ja arvestuse korraldus]</ref>

<ref>[https://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?
Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

'''Vastus'''

===Ülessanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
X=21 Y=20

'''Vastus'''

=Viited=
<references />

User:Gkahest

2016-10-19T17:56:42Z

Gkahest:

User:Gkahest

2016-10-19T17:50:59Z

Gkahest: /* Küsimus B */

User:Gkahest

2016-10-19T17:39:18Z

Gkahest:

User:Gkahest

2016-10-19T17:38:32Z

Gkahest:

User:Gkahest

2016-10-08T12:10:40Z

Gkahest: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe"

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]