<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Gkosenkr</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Gkosenkr"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Gkosenkr"/>
	<updated>2026-05-09T08:39:24Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89966</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89966"/>
		<updated>2015-06-11T20:26:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history Projekti ajalugu]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/install.html Installeerimine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins Pluginad]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et programmi kasutada tuleb jooksutada käsk&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;./w3af_console&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Abi saamiseks saab igal pool kasutada help käsku. Pane tähele, et käsud on tõusutundlikud. &lt;br /&gt;
Lisaks võib veel kasutada graafilist liidest. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/gui/index.html GUI]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selle kasutamiseks jooksuta käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;./w3af_gui&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et see käivituks on vaja eelnevalt installeerida lisapakke, mille nimekirja saab eelmist käsku jooksutades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et w3af tundub olevat väga võimas tööriist, mida õigesti kasutades on võimalik väga kergesti leida rakendustest ja lehtedelt turvaauke. Õigetes kätes on see kasulik, sest siis saab avastatud nõrgad kohad ära lappida. Valedes kätes aga päris ohtlik, sest seda annab ära kasutada kujadeks eesmärkideks. Näiteks skännida teiste inimeste lehti ja sealt saadud infot kuritarvitada. Kasutamine tundub olevat lihtne ja intuitiivne, kui sellele natuke aega pühendada.&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89963</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89963"/>
		<updated>2015-06-11T19:40:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history Projekti ajalugu]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/install.html Installeerimine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins Pluginad]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et programmi kasutada tuleb jooksutada käsk&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;./w3af_console&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Abi saamiseks saab igal pool kasutada help käsku. Pane tähele, et käsud on tõusutundlikud. &lt;br /&gt;
Lisaks võib veel kasutada graafilist liidest. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/gui/index.html GUI]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Selle kasutamiseks jooksuta käsku:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;./w3af_gui&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Et see käivituks on vaja eelnevalt installeerida lisapakke, mille nimekirja saab eelmist käsku jooksutades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et w3af tundub olevat väga võimas tööriist, mida õigesti kasutades on võimalik väga kergesti leida rakendustest ja lehtedelt turvaauke. Õigetes kätes on see kasulik, sest siis saab avastatud nõrgad kohad ära lappida. Valedes kätes aga päris ohtlik, sest seda annab ära kasutada kujadeks eesmärkideks. Näiteks skännida teiste inimeste lehti ja sealt saadud infot kuritarvitada. Kasutamine tundub olevat lihtne ja intuitiivne, kui sellele natuke aega pühendada.&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89962</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89962"/>
		<updated>2015-06-11T19:23:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history Projekti ajalugu]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/install.html Installeerimine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins Pluginad]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et programmi kasutada tuleb jooksutada käsk&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;./w3af_console&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89961</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89961"/>
		<updated>2015-06-11T19:17:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history Projekti ajalugu]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/install.html Installeerimine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins Pluginad]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89960</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89960"/>
		<updated>2015-06-11T19:16:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history Projekti ajalugu]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&amp;lt;ref&amp;gt;[http://docs.w3af.org/en/latest/install.html Installeerimine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features Features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89959</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89959"/>
		<updated>2015-06-11T19:15:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Installeerimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89958</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89958"/>
		<updated>2015-06-11T19:14:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Installeerimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
 Kõigepealt kopeeritakse W3af gitist. Siis proovitakse see käima panna. See genereerib /tmp/w3af_dependency_install.sh faili, kus on kirjas, mida veel on vaja installida, et tööle hakkaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89957</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89957"/>
		<updated>2015-06-11T19:07:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Võimalused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i võltsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89956</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89956"/>
		<updated>2015-06-11T19:03:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Installeerimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i vältsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89955</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89955"/>
		<updated>2015-06-11T19:02:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Installeerimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&amp;lt;nowiki&amp;gt;git clone https://github.com/andresriancho/w3af.git&lt;br /&gt;
cd w3af/&lt;br /&gt;
./w3af_console&lt;br /&gt;
. /tmp/w3af_dependency_install.sh&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i vältsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89954</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89954"/>
		<updated>2015-06-11T19:02:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Eeldused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
Enne installeerimist peaks arvutis olema järgnevad tarkvarad:&lt;br /&gt;
* Git client: sudo apt-get install git&lt;br /&gt;
* Python 2.7, which is installed by default in most systems&lt;br /&gt;
* Pip version 1.1: sudo apt-get install python-pip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i vältsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89951</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89951"/>
		<updated>2015-06-11T18:57:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/project-history]&amp;lt;/ref&amp;gt;, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Hoiatus=&lt;br /&gt;
Siin tutvustatavat tarkvara annab ära kasutada kurjasti. Enne kellegi teise võrgurakenduse testimist, küsi omanikult kindlasti luba.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest artiklist saavad kasu inimesed, kes oskavad kasutada Unix-i laadseid opsüsteeme baastasemel, ning tahavad testida enda või mõne teise võrgurakenduse turvalisust.&lt;br /&gt;
=Installeerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/plugins]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&amp;lt;ref&amp;gt;[http://w3af.org/features]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Proxy tugi&lt;br /&gt;
* HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
* UserAgent-i vältsimine&lt;br /&gt;
* Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
* Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
* jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
* Query string&lt;br /&gt;
* POST-data&lt;br /&gt;
* Päised&lt;br /&gt;
* Cookie väärtused&lt;br /&gt;
* URL failinimi&lt;br /&gt;
* URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;references/&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89950</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89950"/>
		<updated>2015-06-11T18:45:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Võimalused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
W3af saab oma võimsuse pluginatest, mida on hetkel juba üle 200.&lt;br /&gt;
Siin on nimekiri kõigist olemasolevatest pluginatest: http://w3af.org/plugins&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks saab selle abil ise koostada HTTP päringuid kasutades järgnevaid meetodeid:&lt;br /&gt;
Proxy tugi&lt;br /&gt;
HTTP Basic autentimine&lt;br /&gt;
UserAgent-i vältsimine&lt;br /&gt;
Päringutele võltspäiste lisamine&lt;br /&gt;
Cookiede manipuleerimine&lt;br /&gt;
jne...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
W3af oskab muuta pea igat HTTP päringu osa:&lt;br /&gt;
Query string&lt;br /&gt;
POST-data&lt;br /&gt;
Päised&lt;br /&gt;
Cookie väärtused&lt;br /&gt;
URL failinimi&lt;br /&gt;
URL path&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tähtis osa on ka väljundi väljastamine. W3af oskab kirjutada otse konsoolile, salvestada teksti-, CSV, XML ja HTML faile ja neid ka üle E-maili ära saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89949</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89949"/>
		<updated>2015-06-11T18:35:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Sissejuhatus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
W3af on võrgurakenduste turvatestimise raamistik, mis aitab leida võrgurakendustes turvaauke ja ärakasutamiskohti ( exploite ). &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
See on kirjutatud Pythoni keeles ja GPLv2.0-ga litsenseeritud. See projekt sai alguse 2006 aastal, ning on siiamaani arengus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89947</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89947"/>
		<updated>2015-06-11T18:27:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Koostaja */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Rühm: AK31&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Viimati muudetud: 11.06.2015&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89946</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89946"/>
		<updated>2015-06-11T18:26:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Koostaja */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK31&lt;br /&gt;
11.06.2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89945</id>
		<title>W3af</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=W3af&amp;diff=89945"/>
		<updated>2015-06-11T18:25:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: Created page with &amp;quot;=Koostaja=   =Sissejuhatus=   =Võimalused=  =Kokkuvõte=  =Kasutatud material= Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Koostaja=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud material=&lt;br /&gt;
Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&amp;lt;br&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85962</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85962"/>
		<updated>2015-01-13T12:48:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Kogu info */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
student@ubuntu-desktop1204:~$ ip a&lt;br /&gt;
1: lo: &amp;lt;LOOPBACK,UP,LOWER_UP&amp;gt; mtu 65536 qdisc noqueue state UNKNOWN group default &lt;br /&gt;
link/loopback 00:00:00:00:00:00 brd 00:00:00:00:00:00&lt;br /&gt;
inet 127.0.0.1/8 scope host lo&lt;br /&gt;
valid_lft forever preferred_lft forever&lt;br /&gt;
inet6 ::1/128 scope host &lt;br /&gt;
valid_lft forever preferred_lft forever&lt;br /&gt;
2: eth0: &amp;lt;BROADCAST,MULTICAST,UP,LOWER_UP&amp;gt; mtu 1500 qdisc pfifo_fast state UP group default qlen 1000&lt;br /&gt;
link/ether 08:00:27:f9:3e:95 brd ff:ff:ff:ff:ff:ff&lt;br /&gt;
inet 10.0.2.15/24 brd 10.0.2.255 scope global eth0&lt;br /&gt;
valid_lft forever preferred_lft forever&lt;br /&gt;
inet6 fe80::a00:27ff:fef9:3e95/64 scope link &lt;br /&gt;
valid_lft forever preferred_lft forever&lt;br /&gt;
3: eth1: &amp;lt;BROADCAST,MULTICAST,UP,LOWER_UP&amp;gt; mtu 1500 qdisc pfifo_fast state UP group default qlen 1000&lt;br /&gt;
link/ether 08:00:27:72:d6:4e brd ff:ff:ff:ff:ff:ff&lt;br /&gt;
inet6 fe80::a00:27ff:fe72:d64e/64 scope link &lt;br /&gt;
valid_lft forever preferred_lft forever&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth1 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ARP tabeli näitamine==&lt;br /&gt;
Selleks, et näidata arp tabelit on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip n show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip neigh show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
74.xx.yy.zz dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.66 dev eth0 lladdr 00:30:48:c6:0a:d8 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.ww.yyy.xxx dev eth1 lladdr 00:1a:30:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.68 dev eth0 lladdr 00:30:48:33:bc:32 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.fff.uu.cc dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww STALE&lt;br /&gt;
74.rr.ww.fff dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww DELAY&lt;br /&gt;
10.10.29.65 dev eth0 lladdr 00:1a:30:38:a8:00 REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.74 dev eth0 lladdr 00:30:48:8e:31:ac REACHABLE&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kus staatus REACHABLE tähendab, et seade on leitav ja kõik töötab.&lt;br /&gt;
Staatus STALE tähendab, et seade oli enne leitav, kuid hetkel ei vasta, ning kernel üritab sellega järgmise kontakti ajal suhelda.&lt;br /&gt;
Staatus DELAY tähendab, et eelnevalt STALE staatusega seadmele on saadetud pakett ja kernel ootab kinnitust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et minuarust tundub IP käsk olevat palju mõistlikum ja kasutajasõbralikum kui sellele eelnenud IFCONFIG käsk.&lt;br /&gt;
Edaspidi plaanin kasutada vaid IP käsku, et selle süntaks paremini meelde jääks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85961</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85961"/>
		<updated>2015-01-13T12:44:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Kokkuvõte */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth1 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ARP tabeli näitamine==&lt;br /&gt;
Selleks, et näidata arp tabelit on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip n show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip neigh show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
74.xx.yy.zz dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.66 dev eth0 lladdr 00:30:48:c6:0a:d8 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.ww.yyy.xxx dev eth1 lladdr 00:1a:30:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.68 dev eth0 lladdr 00:30:48:33:bc:32 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.fff.uu.cc dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww STALE&lt;br /&gt;
74.rr.ww.fff dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww DELAY&lt;br /&gt;
10.10.29.65 dev eth0 lladdr 00:1a:30:38:a8:00 REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.74 dev eth0 lladdr 00:30:48:8e:31:ac REACHABLE&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kus staatus REACHABLE tähendab, et seade on leitav ja kõik töötab.&lt;br /&gt;
Staatus STALE tähendab, et seade oli enne leitav, kuid hetkel ei vasta, ning kernel üritab sellega järgmise kontakti ajal suhelda.&lt;br /&gt;
Staatus DELAY tähendab, et eelnevalt STALE staatusega seadmele on saadetud pakett ja kernel ootab kinnitust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võin öelda, et minuarust tundub IP käsk olevat palju mõistlikum ja kasutajasõbralikum kui sellele eelnenud IFCONFIG käsk.&lt;br /&gt;
Edaspidi plaanin kasutada vaid IP käsku, et selle süntaks paremini meelde jääks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85960</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85960"/>
		<updated>2015-01-13T12:42:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Naabrite näitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth1 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ARP tabeli näitamine==&lt;br /&gt;
Selleks, et näidata arp tabelit on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip n show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip neigh show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
74.xx.yy.zz dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.66 dev eth0 lladdr 00:30:48:c6:0a:d8 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.ww.yyy.xxx dev eth1 lladdr 00:1a:30:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.68 dev eth0 lladdr 00:30:48:33:bc:32 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.fff.uu.cc dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww STALE&lt;br /&gt;
74.rr.ww.fff dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww DELAY&lt;br /&gt;
10.10.29.65 dev eth0 lladdr 00:1a:30:38:a8:00 REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.74 dev eth0 lladdr 00:30:48:8e:31:ac REACHABLE&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kus staatus REACHABLE tähendab, et seade on leitav ja kõik töötab.&lt;br /&gt;
Staatus STALE tähendab, et seade oli enne leitav, kuid hetkel ei vasta, ning kernel üritab sellega järgmise kontakti ajal suhelda.&lt;br /&gt;
Staatus DELAY tähendab, et eelnevalt STALE staatusega seadmele on saadetud pakett ja kernel ootab kinnitust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85959</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85959"/>
		<updated>2015-01-13T12:41:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Naabrite näitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth1 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
Selleks, et näidata arp tabelit on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip n show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip neigh show&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
74.xx.yy.zz dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.66 dev eth0 lladdr 00:30:48:c6:0a:d8 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.ww.yyy.xxx dev eth1 lladdr 00:1a:30:yy:zz:ww REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.68 dev eth0 lladdr 00:30:48:33:bc:32 REACHABLE&lt;br /&gt;
74.fff.uu.cc dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww STALE&lt;br /&gt;
74.rr.ww.fff dev eth1 lladdr 00:30:48:yy:zz:ww DELAY&lt;br /&gt;
10.10.29.65 dev eth0 lladdr 00:1a:30:38:a8:00 REACHABLE&lt;br /&gt;
10.10.29.74 dev eth0 lladdr 00:30:48:8e:31:ac REACHABLE&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kus staatus REACHABLE tähendab, et seade on leitav ja kõik töötab.&lt;br /&gt;
Staatus STALE tähendab, et seade oli enne leitav, kuid hetkel ei vasta, ning kernel üritab sellega järgmise kontakti ajal suhelda.&lt;br /&gt;
Staatus DELAY tähendab, et eelnevalt STALE staatusega seadmele on saadetud pakett ja kernel ootab kinnitust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85958</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85958"/>
		<updated>2015-01-13T12:35:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Adaptri sisse- väljalülitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth1 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85957</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85957"/>
		<updated>2015-01-13T12:31:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Adaptri sisse- väljalülitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth1 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85956</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85956"/>
		<updated>2015-01-13T12:31:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Adaptri sisse- väljalülitamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
Selleks et adaprtit sisse välja lülitada on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev {adapter} {up|down}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et adaptrit eth0 välja lülitada, siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 down&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja, et tagasi sisse lülitada siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip link set dev eth1 up&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85955</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85955"/>
		<updated>2015-01-13T12:29:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* IP aadressi määramine ja eemaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85954</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85954"/>
		<updated>2015-01-13T12:28:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* IP aadressi määramine ja eemaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ip eemaldamiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del {ipv6_aadress_OR_ipv4_aadress} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks et kustutada adaptrilt eth0 aadress 192.168.1.200/24 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a del 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85953</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85953"/>
		<updated>2015-01-13T12:21:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* IP aadressi määramine ja eemaldamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
Mingile adaptrile aadressi määramiseks on käsk:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add {ip_aadress/mask} dev {adapter}&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Näiteks, et anda adaptrile eth0 aadress 192.168.1.200/255.255.255.0 siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/255.255.255.0 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Hea uuendus on ka see, et käsk tunneb ära lühemal kujul antud subnet maskid, näiteks:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a add 192.168.1.200/24 dev eth0&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85952</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85952"/>
		<updated>2015-01-13T12:14:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Kogu info */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv4 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -4 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahad näha vaid IPv6 aadresse siis:&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip -6 addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85951</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85951"/>
		<updated>2015-01-13T12:12:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Kogu info */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
või&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip addr&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85950</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85950"/>
		<updated>2015-01-13T12:12:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Kogu info */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85949</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85949"/>
		<updated>2015-01-13T12:11:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Kogu info */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk: &lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;ip a&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
esimene&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85948</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85948"/>
		<updated>2015-01-13T12:08:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk ip a&lt;br /&gt;
Näidisväljund:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
blabla&lt;br /&gt;
bla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85947</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85947"/>
		<updated>2015-01-13T11:57:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
IP käsk on uuem ja parem versioon ifconfig käsust uuemates Linuxi distrodes. Osadel uuematel enam ifconfig käsku polegi, niiet seadistamine tuleb teha nüüdsest läbi IP käsu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tähelepanu=&lt;br /&gt;
Siin näidatud käskude ebaõigel kasutamisel võib seadme võrguühendus kaduda, niiet enne käskude jooksutamist tasub hoolega üle vaadata ja läbi mõelda, kas seda tasub teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kogu info==&lt;br /&gt;
Kõikide võrguadaptrite seadistuse näitamiseks on käsk ip a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==IP aadressi määramine ja eemaldamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Adaptri sisse- väljalülitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Naabrite näitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ IP Command Examples]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
2015-AK31&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85946</id>
		<title>Ip korraldus Linuxis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ip_korraldus_Linuxis&amp;diff=85946"/>
		<updated>2015-01-13T11:48:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: Created page with &amp;quot;=Sissejuhatus= Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.  =Autor= Gert Kosenkranius Grupp AK31  =Ülevaade=   =K…&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Selle artikli eesmärk on tutvustada linuxis kasutatavat uut IP käsku, mis on ipconfig käsu edasiarendus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
Grupp AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kokkuvõte=&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&amp;diff=85945</id>
		<title>Linuxi administreerimine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&amp;diff=85945"/>
		<updated>2015-01-13T11:43:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: /* Esseede teemad 2014 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Üldinfo=&lt;br /&gt;
ECTS: 4&lt;br /&gt;
Hindamisviis: Eksam&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õppejõud==&lt;br /&gt;
Margus Ernits&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Katrin Loodus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused ja sihtgrupp=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.&lt;br /&gt;
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.&lt;br /&gt;
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eesmärk ja sisu=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Õpiväljundid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Loengud=&lt;br /&gt;
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.3 [[Puppet näited]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Praktikumid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==&lt;br /&gt;
* Paigaldage &#039;&#039;&#039;Ubuntu Linux Server&#039;&#039;&#039; süsteem VirtualBox abil&lt;br /&gt;
**RAM 512MB&lt;br /&gt;
**HDD dynamicly allocated 8GB&lt;br /&gt;
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)&lt;br /&gt;
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). &lt;br /&gt;
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
auto eth1&lt;br /&gt;
iface eth1 inet static&lt;br /&gt;
  address 192.168.56.200&lt;br /&gt;
  netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update &amp;amp;&amp;amp; apt-get install ssh)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ&lt;br /&gt;
Kes tunneb, et test on &#039;&#039;&#039;liiga keeruline&#039;&#039;&#039;, peab &#039;&#039;&#039;kaaluma&#039;&#039;&#039; aine deklareerimise asemel &#039;&#039;&#039;Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist&#039;&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Ubuntu Desktop Linux&#039;&#039;&#039; paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)&lt;br /&gt;
**Memory 1024MB&lt;br /&gt;
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk&lt;br /&gt;
**Network&lt;br /&gt;
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]&#039;&#039;&#039; (Kõigil masinatel on user:student password:student)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteülesanded kaitsmiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)&lt;br /&gt;
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
6. Kaitsmiseks ülesanne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Paigalda pakk zsh&lt;br /&gt;
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh&lt;br /&gt;
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja&lt;br /&gt;
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. &amp;lt;?php phpinfo(); ?&amp;gt; faili index.php (seda kõike puppet abil)&lt;br /&gt;
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz&lt;br /&gt;
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Puppet Examples]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==&lt;br /&gt;
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.&lt;br /&gt;
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logilahenduse rakendamine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf  Lõputöö logihalduse teemal]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Probleemide lahendamise hindid==&lt;br /&gt;
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Esseede teemad 2014=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[testdisk]] - Marek Lepla kettajagude taastamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[foreman]] http://theforeman.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[hydra]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Security Onion]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Nagios 4.0.8]] - Priit Varul A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[nessus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[BRO]]  https://www.bro.org/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[OSSEC]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Ajenti]] - Henri Ots&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[OpenPanel]] - Siim Pääro, AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ispCP]] - Günther Veidenberg&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[VHCS]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Bareos]] - Kristjan Indlo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Docker]] - Üllar Seerme&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muu Open Source panel/server config software.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Galera]] - Gert Vaikre A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Esseede teemad 2012=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[zsh]] - pole algajale&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida uurida &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prompt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://zshwiki.org/home/config/prompt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
.zshrc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[while]] HN AK-31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
jne&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Oracle Linux]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Suse Linux]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang &amp;amp; Lihten A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[zenoss]] - Kristjan Vaik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Apache autentimine LDAP&#039;iga]] - Rauno Lehiste&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Esseede teemad 2013=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[passenger]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[NFTables]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Ipcop]] - saab kaasajastada&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[snort]] http://www.snort.org/ &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eksamist=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB: Valige õige eksam!!! Teisi lahendusi ei arvestata!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksam kkaugõppele 11. jaanuar 2015.a. http://goo.gl/xJr0Td&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://docs.google.com/document/d/1vuUR_ddiIhQKZ2Lr_oeOyx6hX-SF3wzZiR0CMxkGJoo/edit?usp=sharing Eeleksam päevaõppele 12. jaanuar 2015.a.]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eksamiks tasub tutvuda==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IP aadressi muutmine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja parooli ülekrijutamine (root parooli pole)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksamil veenduge, et teil on õige puppet versioon (3.7) Paljudel jäi eelmine kord peale repode lisamist&lt;br /&gt;
apt-get update tegemata&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteeksam on praktiline, koosneb neljast osast:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1. Näiteülesanded: 10min&lt;br /&gt;
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga&lt;br /&gt;
* Paigalda pakk apache2&lt;br /&gt;
* Paigalda pakk htop&lt;br /&gt;
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt&lt;br /&gt;
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
2. Näiteküsimused 15min&lt;br /&gt;
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)&lt;br /&gt;
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)&lt;br /&gt;
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min&lt;br /&gt;
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)&lt;br /&gt;
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)&lt;br /&gt;
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)&lt;br /&gt;
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid&lt;br /&gt;
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min&lt;br /&gt;
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.&lt;br /&gt;
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk&lt;br /&gt;
* Praktikal olev tudeng &amp;quot;konfigureeris&amp;quot; ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014&lt;br /&gt;
-----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teha apt -  yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praks 4&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mõtle välja domeenimini&lt;br /&gt;
*Paigalda nimeserver bind9&lt;br /&gt;
*Seadista oma domeen&lt;br /&gt;
**www.domeen&lt;br /&gt;
**ns.domeen&lt;br /&gt;
**sales.domeen&lt;br /&gt;
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Punktide&#039;&#039;&#039; (5p) &#039;&#039;&#039;kirja saamiseks&#039;&#039;&#039; peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praks 5&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veebiserveri apache2 paigaldamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)&lt;br /&gt;
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536&lt;br /&gt;
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)&lt;br /&gt;
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2&lt;br /&gt;
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Punktide&#039;&#039;&#039; (5p) &#039;&#039;&#039;kirja saamiseks&#039;&#039;&#039; peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praks 7&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Samba share-i välja jagamine. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). &lt;br /&gt;
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Punktide&#039;&#039;&#039; (5p) &#039;&#039;&#039;kirja saamiseks&#039;&#039;&#039; on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. &lt;br /&gt;
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Labor 1&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Veebiserver ja virtualhostid&lt;br /&gt;
*DNS&lt;br /&gt;
*e-post&lt;br /&gt;
*iptables&lt;br /&gt;
*samba&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Labor 2&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru&lt;br /&gt;
*Puppet või chef&lt;br /&gt;
*PAM&lt;br /&gt;
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten&lt;br /&gt;
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs&lt;br /&gt;
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&amp;diff=82839</id>
		<title>Python tunnis tehtud näited</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&amp;diff=82839"/>
		<updated>2014-11-29T11:31:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
#  -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
from __future__ import unicode_literals&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print(&amp;quot;See on tehtud IDET kasutades&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print(sys.argv)&lt;br /&gt;
print(len(sys.argv))&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi ...&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print(&amp;quot;programm lõpetas töö&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    for line in fh.readlines():&lt;br /&gt;
        a_line = line.split(&#039;,&#039;)&lt;br /&gt;
        print(&amp;quot;URL:&amp;quot;, a_line[0], &amp;quot;String&amp;quot;, a_line[1])&lt;br /&gt;
        try:&lt;br /&gt;
            u = urllib2.urlopen(a_line[0])&lt;br /&gt;
            sisu = u.read()&lt;br /&gt;
            print(&amp;quot;Srtingi leidsin&amp;quot;, sisu.count(a_line[1].strip()), &amp;quot;korda&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        except Exception:&lt;br /&gt;
            print(&amp;quot;URLi avamine ebaõnnestus&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        print(&amp;quot;URL:&amp;quot;, a_line[0], &amp;quot;String&amp;quot;, a_line[1])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Faili avamine ebaõnnestus&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd - A22, 18.03.2014&lt;br /&gt;
# Programm mis võtab käsurea argumendina sisendfaili ning leiab sellest &lt;br /&gt;
# sisendfailist kõige pikima sõna ja väljastab selle sõna koos reanumbriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;&lt;br /&gt;
	sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	pikim = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
	lookup = max(pikim, key = len)&lt;br /&gt;
	lookup = max(lookup.split(), key=len)&lt;br /&gt;
	print lookup&lt;br /&gt;
except IOError: &lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Sisendfaili ei saa avada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
with open(sys.argv[1]) as minuFail:&lt;br /&gt;
	for num, line in enumerate(minuFail, 1):&lt;br /&gt;
		if lookup in line:&lt;br /&gt;
			print &#039;Sõna oli real:&#039;, num&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Programm lõpetas töö&amp;quot;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd - A22, 18.03.2014&lt;br /&gt;
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;&lt;br /&gt;
	sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	pikim = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
	lookup = max(pikim, key = len)&lt;br /&gt;
	print lookup&lt;br /&gt;
except IOError: &lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Sisendfaili ei saa avada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Programm lõpetas töö&amp;quot;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle&lt;br /&gt;
# Autor: Karl-Martin Karlson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#Kontrollib käsurea argumentide arvu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi&amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
failinimi = sys.argv[1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    ifh = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
except I0Error:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Faili ei saanud avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
reapikkus = 0&lt;br /&gt;
pikimrida = &amp;quot;Tere&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ifh=open(failinimi)&lt;br /&gt;
while True:&lt;br /&gt;
    line = ifh.readline()&lt;br /&gt;
    if reapikkus &amp;lt; len(line):&lt;br /&gt;
        reapikkus = len(line)&lt;br /&gt;
        pikimrida = line       &lt;br /&gt;
    if not line:&lt;br /&gt;
        break&lt;br /&gt;
ifh.close()&lt;br /&gt;
print (pikimrida)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8  -*-&lt;br /&gt;
# Skript kontrollib argumentide arvu, avab argumendina antud faili(kontrollides eelnevalt selle&lt;br /&gt;
# olemasolu ning õiguseid sellest lugemiseks) ning seejärel prindib pikima rea välja.&lt;br /&gt;
# Autor: Marten Mattisen&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
if (len(sys.argv) != 2):&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(2)&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Pikim rida:&amp;quot;+max(open(sys.argv[1], &#039;r&#039;), key=len)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print &#039;Sisendfail on puudu või pole sellest lugemiseks õiguseid&#039;&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
print &#039;Skript on töö lõpetanud.&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Tere täpiline kommentaar&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print sys.argv[0], sys.argv[1]&lt;br /&gt;
print &#039;Tere maailm!&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
muutuja = 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teine_muutuja = 2.0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;jagatis on&#039;, muutuja/teine_muutuja&lt;br /&gt;
print &#039;Palun sisesta midagi&#039;&lt;br /&gt;
vastus = int(raw_input())&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;sisestasid&#039;, vastus/2.0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if vastus%2 == 0:&lt;br /&gt;
    print &#039;vastus on paarisarv&#039;&lt;br /&gt;
else:&lt;br /&gt;
    print &#039;vastus on paaritu arv&#039;&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
for i in range(1,9999):&lt;br /&gt;
    print &#039;i =&#039;,i&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
while True:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;sisesta midagi&amp;quot;&lt;br /&gt;
    a = raw_input()&lt;br /&gt;
    if a == &#039;q&#039;:&lt;br /&gt;
        print &#039;programm lõpetas töö&#039;&lt;br /&gt;
        sys.exit(0)    &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
while True:&lt;br /&gt;
    print &#039;Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga&#039;&lt;br /&gt;
#raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi&lt;br /&gt;
    kasutajaarv = int(raw_input())&lt;br /&gt;
    if kasutajaarv%10 == 0:&lt;br /&gt;
        break&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;Jagus! Programm lõpetab!&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti&lt;br /&gt;
#skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;argumentide arv:&#039;, len(sys.argv)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in sys.argv:&lt;br /&gt;
     print &amp;quot;Argument: &amp;quot;, i&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti&lt;br /&gt;
#väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    if int(i)%2 == 0:&lt;br /&gt;
        pass&lt;br /&gt;
    else:&lt;br /&gt;
        print &#039;Paaritu argument: &#039;, i&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import random&lt;br /&gt;
fo = open(&amp;quot;fail.txt&amp;quot;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for x in range(1, 1001):&lt;br /&gt;
	ran=str(random.randrange(1,1000+1))	&lt;br /&gt;
	fo.write(ran+&#039;\n&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab &lt;br /&gt;
# uute faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo = open(&amp;quot;fail.txt&amp;quot;, &amp;quot;r&amp;quot; )&lt;br /&gt;
fo2 = open(&amp;quot;sorteeritud.txt&amp;quot;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
lines = fo.readlines()&lt;br /&gt;
results = map(int, lines)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
results.sort()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for item in results:&lt;br /&gt;
  fo2.write(&amp;quot;%s\n&amp;quot; % item)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo.close()&lt;br /&gt;
fo2.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab &lt;br /&gt;
# uute faili&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
lines = f.readlines()&lt;br /&gt;
lines.sort(key = int)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(&#039;uusfail3.txt&#039;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
for number in lines:&lt;br /&gt;
	f.write(number)&lt;br /&gt;
f.close&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult&lt;br /&gt;
# unikaalsed numbrid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo = open(&amp;quot;fail.txt&amp;quot;, &amp;quot;r&amp;quot; )&lt;br /&gt;
fo2 = open(&amp;quot;unikaalsed.txt&amp;quot;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
lines = fo.readlines()&lt;br /&gt;
results = map(int, lines)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
results2 = list(set(results))&lt;br /&gt;
results2.sort()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for item in results2:&lt;br /&gt;
  fo2.write(&amp;quot;%s\n&amp;quot; % item)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo.close()&lt;br /&gt;
fo2.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript, mis tagastab käsurealt etteantud kasutaja UID&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
from pwd import getpwnam&lt;br /&gt;
print getpwnam(sys.argv[1]).pw_uid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript, mis väljastan NxN ühikmaatriksi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Väljastab NxN ühikmaatriksi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import numpy as np&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
n = float(sys.argv[1])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print np.identity(n)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu&lt;br /&gt;
from sys import argv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida&amp;quot;&lt;br /&gt;
    exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
fh=open(argv[1])&lt;br /&gt;
read = fh.readlines()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
sonad = 0&lt;br /&gt;
tahed = 0&lt;br /&gt;
for rida in read:&lt;br /&gt;
    tahed = tahed + len(rida)&lt;br /&gt;
    sonad = sonad + len(rida.split())&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Ridu:&amp;quot; , len(read)&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Sonu:&amp;quot; , sonad&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Tähti:&amp;quot; , tahed&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fh.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Tee skript, mis leiab käsurealt etteantud tekstifaili&lt;br /&gt;
# ridade arvu, tähtede arvu ja sõnade arvu ja väljastab ekraanile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(sys.argv[1], &amp;quot;r&amp;quot; )&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
lines = f.readlines()&lt;br /&gt;
count = 0&lt;br /&gt;
sonad = 0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in range(0,len(lines)):&lt;br /&gt;
    count = count + len(lines[i])&lt;br /&gt;
    sonad = sonad + len(lines[i].split(&amp;quot; &amp;quot;))&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
print &amp;quot;Ridu:&amp;quot;, len(lines)&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Tähemärke:&amp;quot;, count&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Sõnu:&amp;quot;, sonad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript kirjutab tekstifaili 100 rida rea numbrite ja random sisuga, komadega eraldatult&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Tee skript, mis kirjutab komadega eraldatud tekstifaili 100 rida, igas reas järgnev info:&lt;br /&gt;
# rea nr, random nr 1..100, random märk pikkusega 0..32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import random&lt;br /&gt;
import string&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(sys.argv[1], &amp;quot;w&amp;quot; )&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in range(1, 101):&lt;br /&gt;
    ran=str(random.randrange(1,100+1))	&lt;br /&gt;
    f.write(str(i)+&#039;,&#039;)&lt;br /&gt;
    f.write(ran+&#039;,&#039;)&lt;br /&gt;
    for j in range(1,random.randrange(1,32+1)):&lt;br /&gt;
        f.write(random.choice(string.ascii_letters))&lt;br /&gt;
    f.write(&#039;\n&#039;)&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud&lt;br /&gt;
from sys import argv&lt;br /&gt;
from random import randint&lt;br /&gt;
import random&lt;br /&gt;
letters=&#039;abcdefghijklmnopqrstuvwxyzABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida&amp;quot;&lt;br /&gt;
    exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
fh=open(argv[1], &amp;quot;w&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
sonad = 0&lt;br /&gt;
tahed = 0&lt;br /&gt;
for rida in range(100):&lt;br /&gt;
    fh.write(str(rida+1) + &amp;quot;,&amp;quot; + str(randint(1, 101)) + &amp;quot;,&amp;quot; + random.choice(letters) + &amp;quot;\n&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
fh.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript saadab meili kasutades smtplib teeki ning on praktiliselt identne StackOverflow lehel asuva koodiga, mille leiab sõnumi sisust.&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Üllar Seerme, A21&lt;br /&gt;
# 25.03.14&lt;br /&gt;
import smtplib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
FROM = &amp;quot;&amp;quot;&lt;br /&gt;
TO = [&amp;quot;&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SUBJECT = &amp;quot;Hello World!&amp;quot;&lt;br /&gt;
TEXT = &amp;quot;Greetings from http://stackoverflow.com/questions/6270782/sending-email-with-python&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MESSAGE = &amp;quot;&amp;quot;&amp;quot;\&lt;br /&gt;
From: %s&lt;br /&gt;
To: %s&lt;br /&gt;
Subject: %s&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
%s&lt;br /&gt;
&amp;quot;&amp;quot;&amp;quot; % (FROM, &amp;quot;, &amp;quot;.join(TO), SUBJECT, TEXT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
server = smtplib.SMTP(&amp;quot;mail.itcollege.ee&amp;quot;)&lt;br /&gt;
server.sendmail(FROM, TO, MESSAGE)&lt;br /&gt;
server.quit()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
skript saadab meili kasutades smtplib teeki. Süntaksi sain tutorialspoint.com dokumentatsioonidest.&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
#A21 Juri Kononov Ilma autentimist meili saatmine&lt;br /&gt;
import smtplib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
smtplib.SMTP(&#039;mail.itcollege.ee&#039;).sendmail(&#039;kellelt@itcollege.ee&#039;, &#039;kellele@itcollege.ee&#039;, &amp;quot;emaili sisu&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Autor: Karl-Martin Karlson&lt;br /&gt;
# Rühm: A21&lt;br /&gt;
# Skript saadab enda sisu valitud meili aadressile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import smtplib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
with open(__file__) as f:&lt;br /&gt;
    msg = f.read()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Message length is &amp;quot; + repr(len(msg))&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
server = smtplib.SMTP(&amp;quot;172.16.0.160&amp;quot;, 25)&lt;br /&gt;
server.sendmail(&amp;quot;saatja@itcollege.ee&amp;quot;, &amp;quot;saaja@itcollege.ee&amp;quot;, msg)&lt;br /&gt;
server.quit()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Skript läheb ette antud veebilehele ning kopeerib&lt;br /&gt;
# kõik leitud URlid lingid.txt faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
import re&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi&amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
url = sys.argv[1]&lt;br /&gt;
f = open(&#039;lingid.txt&#039;,&#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
page = urllib2.urlopen(url)&lt;br /&gt;
page = page.read()&lt;br /&gt;
links = re.findall(r&amp;quot;&amp;lt;a.*?\s*href=\&amp;quot;(.*?)\&amp;quot;.*?&amp;gt;(.*?)&amp;lt;/a&amp;gt;&amp;quot;, page)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for link in links:&lt;br /&gt;
    f.write(&#039;%s \n&#039; % (link[0]))&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd - A22 - 25.03.14&lt;br /&gt;
# Leiab etteantud URL&#039;i lähtekoodist kõik lingid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
  print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
  print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;http://www.veebiaadress.com&amp;quot;&lt;br /&gt;
  sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
from BeautifulSoup import BeautifulSoup&lt;br /&gt;
page = urllib2.urlopen(sys.argv[1])&lt;br /&gt;
soup = BeautifulSoup(page.read())&lt;br /&gt;
links = soup.findAll(&amp;quot;a&amp;quot;)&lt;br /&gt;
for link in links:&lt;br /&gt;
    print link[&amp;quot;href&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Imre Lebedev - A22 - 08.04.2014&lt;br /&gt;
# Võtab sisendfailiks logifaili ja kirjutab logifaili väljudnisse järgmiselt&lt;br /&gt;
# Et logifaili ajad hakkaks enda aega lugema esimese logirea järgi&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import re&lt;br /&gt;
import datetime&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi&amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(&#039;/home/valjunddomeen.txt&#039;,&#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Väljundfail on juba olemas või ei ole sinna võimalik kirjutada&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    f = open(sys.argv[1],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Sisendfail puudub või ei ole piisavalt õigusi selle avamiseks&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for line in f:&lt;br /&gt;
    try:&lt;br /&gt;
        info=line.split(&amp;quot;@&amp;quot;)[1]&lt;br /&gt;
        fh.write(info)&lt;br /&gt;
    except IOError:&lt;br /&gt;
        print &amp;quot;Faili sisse ei õnnestu kirjutada&amp;quot;&lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd, A22&lt;br /&gt;
# Skript, mis loeb sisendfailist emailid ja väljundfaili kirjutab emaili domeenid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 3:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;Sisendfail Väljundfail&amp;quot;&lt;br /&gt;
	sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	input_file = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError: &lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Sisendfaili ei saa avada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	output_file = open(sys.argv[2], &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Väljundfaili ei saa kirjutada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for line in input_file.readlines():&lt;br /&gt;
	print line&lt;br /&gt;
	line = line.split(&amp;quot;@&amp;quot;)[1]&lt;br /&gt;
	output_file.write(line) &lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
#  -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Autor Karl Männil&lt;br /&gt;
# Programm kontrollib kas on võimalik avada käsurealt sisestatud parameetrite nimelisi faile&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
from __future__ import unicode_literals&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Kontrollime kas programmil on piisavalt argumente (vaja on kolme aga programm ise on ka parameeter)&lt;br /&gt;
# Vajadusel pahandame kasutajaga ning õpetame teda!&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 4:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi vähemalt kolme parameetriga&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
print(&amp;quot;Programm lõpetas töö&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Proovime kas saame avada faili mis sisestati esimese parameetrina (tegelikult parameeter 2), kirjutame ka staatuse&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[1],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Faili nimega &amp;quot;, sys.argv[1], &amp;quot;saab avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saa avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Proovime kas saame avada faili mis sisestati teise parameetrina (tegelikult parameeter 3), kirjutame ka staatuse&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[2],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Faili nimega &amp;quot;, sys.argv[2], &amp;quot;saab avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saa avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Proovime kas saame avada faili mis sisestati kolmanda parameetrina (tegelikult parameeter 4), kirjutame ka staatuse&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[3],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Faili nimega &amp;quot;, sys.argv[3], &amp;quot;saab avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saa avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
from __future__ import unicode_literals&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
import time&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 3:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Vale argumentide arv!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
#ava väljundfail kirjutamiseks argument 3&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fhw = open(sys.argv[2], &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Väljundfaili avamine ebaõnnestus!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fhr = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    for line in fhr.readlines():&lt;br /&gt;
        a_line = line.split(&amp;quot;,&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        try:&lt;br /&gt;
            u = urllib2.urlopen(a_line[0])&lt;br /&gt;
        except Exception:&lt;br /&gt;
            print(a_line[0], &amp;quot;URL avamine ebaõnnestus&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        sisu=u.read()&lt;br /&gt;
        arv=sisu.count(a_line[1].strip())&lt;br /&gt;
        if arv &amp;gt; 0:&lt;br /&gt;
            tekst = &amp;quot;URL: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += str(a_line[0])&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; Fraas: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += str(a_line[1].strip())&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += time.strftime(&amp;quot;%Y-%m-%d %H:%M:%S&amp;quot;)&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; OK&amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot;\n&amp;quot;&lt;br /&gt;
            # noinspection PyTypeChecker&lt;br /&gt;
            fhw.write(tekst)&lt;br /&gt;
        else:&lt;br /&gt;
            tekst=&amp;quot;URL: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst+=str(a_line[0])&lt;br /&gt;
            tekst+=&amp;quot; Fraas: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst+=str(a_line[1].strip())&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += time.strftime(&amp;quot;%Y-%m-%d %H:%M:%S&amp;quot;)&lt;br /&gt;
            tekst+=&amp;quot; NOTOK&amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst+=&amp;quot;\n&amp;quot;&lt;br /&gt;
            fhw.write(tekst)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saanud avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&amp;diff=82838</id>
		<title>Python tunnis tehtud näited</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Python_tunnis_tehtud_n%C3%A4ited&amp;diff=82838"/>
		<updated>2014-11-29T11:30:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
#  -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
from __future__ import unicode_literals&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print(&amp;quot;See on tehtud IDET kasutades&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print(sys.argv)&lt;br /&gt;
print(len(sys.argv))&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi ...&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print(&amp;quot;programm lõpetas töö&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    for line in fh.readlines():&lt;br /&gt;
        a_line = line.split(&#039;,&#039;)&lt;br /&gt;
        print(&amp;quot;URL:&amp;quot;, a_line[0], &amp;quot;String&amp;quot;, a_line[1])&lt;br /&gt;
        try:&lt;br /&gt;
            u = urllib2.urlopen(a_line[0])&lt;br /&gt;
            sisu = u.read()&lt;br /&gt;
            print(&amp;quot;Srtingi leidsin&amp;quot;, sisu.count(a_line[1].strip()), &amp;quot;korda&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        except Exception:&lt;br /&gt;
            print(&amp;quot;URLi avamine ebaõnnestus&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        print(&amp;quot;URL:&amp;quot;, a_line[0], &amp;quot;String&amp;quot;, a_line[1])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Faili avamine ebaõnnestus&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd - A22, 18.03.2014&lt;br /&gt;
# Programm mis võtab käsurea argumendina sisendfaili ning leiab sellest &lt;br /&gt;
# sisendfailist kõige pikima sõna ja väljastab selle sõna koos reanumbriga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;&lt;br /&gt;
	sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	pikim = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
	lookup = max(pikim, key = len)&lt;br /&gt;
	lookup = max(lookup.split(), key=len)&lt;br /&gt;
	print lookup&lt;br /&gt;
except IOError: &lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Sisendfaili ei saa avada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
with open(sys.argv[1]) as minuFail:&lt;br /&gt;
	for num, line in enumerate(minuFail, 1):&lt;br /&gt;
		if lookup in line:&lt;br /&gt;
			print &#039;Sõna oli real:&#039;, num&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Programm lõpetas töö&amp;quot;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd - A22, 18.03.2014&lt;br /&gt;
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;&lt;br /&gt;
	sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	pikim = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
	lookup = max(pikim, key = len)&lt;br /&gt;
	print lookup&lt;br /&gt;
except IOError: &lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Sisendfaili ei saa avada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Programm lõpetas töö&amp;quot;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Programm avab faili, leiab sealt kõige pikema rea ning väljastab selle&lt;br /&gt;
# Autor: Karl-Martin Karlson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#Kontrollib käsurea argumentide arvu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi&amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
failinimi = sys.argv[1]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    ifh = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
except I0Error:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Faili ei saanud avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
reapikkus = 0&lt;br /&gt;
pikimrida = &amp;quot;Tere&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ifh=open(failinimi)&lt;br /&gt;
while True:&lt;br /&gt;
    line = ifh.readline()&lt;br /&gt;
    if reapikkus &amp;lt; len(line):&lt;br /&gt;
        reapikkus = len(line)&lt;br /&gt;
        pikimrida = line       &lt;br /&gt;
    if not line:&lt;br /&gt;
        break&lt;br /&gt;
ifh.close()&lt;br /&gt;
print (pikimrida)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8  -*-&lt;br /&gt;
# Skript kontrollib argumentide arvu, avab argumendina antud faili(kontrollides eelnevalt selle&lt;br /&gt;
# olemasolu ning õiguseid sellest lugemiseks) ning seejärel prindib pikima rea välja.&lt;br /&gt;
# Autor: Marten Mattisen&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
if (len(sys.argv) != 2):&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(2)&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Pikim rida:&amp;quot;+max(open(sys.argv[1], &#039;r&#039;), key=len)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print &#039;Sisendfail on puudu või pole sellest lugemiseks õiguseid&#039;&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
print &#039;Skript on töö lõpetanud.&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Tere täpiline kommentaar&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print sys.argv[0], sys.argv[1]&lt;br /&gt;
print &#039;Tere maailm!&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
muutuja = 5&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
teine_muutuja = 2.0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;jagatis on&#039;, muutuja/teine_muutuja&lt;br /&gt;
print &#039;Palun sisesta midagi&#039;&lt;br /&gt;
vastus = int(raw_input())&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;sisestasid&#039;, vastus/2.0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if vastus%2 == 0:&lt;br /&gt;
    print &#039;vastus on paarisarv&#039;&lt;br /&gt;
else:&lt;br /&gt;
    print &#039;vastus on paaritu arv&#039;&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
for i in range(1,9999):&lt;br /&gt;
    print &#039;i =&#039;,i&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
while True:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;sisesta midagi&amp;quot;&lt;br /&gt;
    a = raw_input()&lt;br /&gt;
    if a == &#039;q&#039;:&lt;br /&gt;
        print &#039;programm lõpetas töö&#039;&lt;br /&gt;
        sys.exit(0)    &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pythoni programm, mis kontrollib, kas arv jagub 10-ga&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
while True:&lt;br /&gt;
    print &#039;Kirjuta mingi arv, mis jagub 10ga&#039;&lt;br /&gt;
#raw_input annab stringi, see on vaja teha integer tüüpi&lt;br /&gt;
    kasutajaarv = int(raw_input())&lt;br /&gt;
    if kasutajaarv%10 == 0:&lt;br /&gt;
        break&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;Jagus! Programm lõpetab!&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
Skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#loo skript, mis saab käsurealt 0..n argumenti&lt;br /&gt;
#skript väljastab esmalt argumentide arvu ja argumendid (iga argument eraldi real)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &#039;argumentide arv:&#039;, len(sys.argv)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in sys.argv:&lt;br /&gt;
     print &amp;quot;Argument: &amp;quot;, i&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pythoni programm, mis väljastab ainult paaritud argumendid&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Loo skript mis saab käsurealt 0..n argumenti&lt;br /&gt;
#väljastab kõik paaritud argumendid (iga argument eraldi real)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in sys.argv[1:]:&lt;br /&gt;
    if int(i)%2 == 0:&lt;br /&gt;
        pass&lt;br /&gt;
    else:&lt;br /&gt;
        print &#039;Paaritu argument: &#039;, i&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pythoni programm, mis kirjutab faili, kus on 1000 rida ja igal real on juhuarv 1..1000&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import random&lt;br /&gt;
fo = open(&amp;quot;fail.txt&amp;quot;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for x in range(1, 1001):&lt;br /&gt;
	ran=str(random.randrange(1,1000+1))	&lt;br /&gt;
	fo.write(ran+&#039;\n&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab &lt;br /&gt;
# uute faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo = open(&amp;quot;fail.txt&amp;quot;, &amp;quot;r&amp;quot; )&lt;br /&gt;
fo2 = open(&amp;quot;sorteeritud.txt&amp;quot;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
lines = fo.readlines()&lt;br /&gt;
results = map(int, lines)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
results.sort()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for item in results:&lt;br /&gt;
  fo2.write(&amp;quot;%s\n&amp;quot; % item)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo.close()&lt;br /&gt;
fo2.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab uute faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab &lt;br /&gt;
# uute faili&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
lines = f.readlines()&lt;br /&gt;
lines.sort(key = int)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(&#039;uusfail3.txt&#039;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
for number in lines:&lt;br /&gt;
	f.write(number)&lt;br /&gt;
f.close&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult unikaalsed numbrid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
#Skript sorteerib fail.txt-s olevad numbrid ja väljastab ainult&lt;br /&gt;
# unikaalsed numbrid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo = open(&amp;quot;fail.txt&amp;quot;, &amp;quot;r&amp;quot; )&lt;br /&gt;
fo2 = open(&amp;quot;unikaalsed.txt&amp;quot;, &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
lines = fo.readlines()&lt;br /&gt;
results = map(int, lines)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
results2 = list(set(results))&lt;br /&gt;
results2.sort()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for item in results2:&lt;br /&gt;
  fo2.write(&amp;quot;%s\n&amp;quot; % item)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fo.close()&lt;br /&gt;
fo2.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript, mis tagastab käsurealt etteantud kasutaja UID&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
from pwd import getpwnam&lt;br /&gt;
print getpwnam(sys.argv[1]).pw_uid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript, mis väljastan NxN ühikmaatriksi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Väljastab NxN ühikmaatriksi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import numpy as np&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
n = float(sys.argv[1])&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print np.identity(n)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu&lt;br /&gt;
from sys import argv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida&amp;quot;&lt;br /&gt;
    exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
fh=open(argv[1])&lt;br /&gt;
read = fh.readlines()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
sonad = 0&lt;br /&gt;
tahed = 0&lt;br /&gt;
for rida in read:&lt;br /&gt;
    tahed = tahed + len(rida)&lt;br /&gt;
    sonad = sonad + len(rida.split())&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Ridu:&amp;quot; , len(read)&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Sonu:&amp;quot; , sonad&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Tähti:&amp;quot; , tahed&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
fh.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript loeb etteantud teksti failist ridade, sõnade ja tähemärkide arvu&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Tee skript, mis leiab käsurealt etteantud tekstifaili&lt;br /&gt;
# ridade arvu, tähtede arvu ja sõnade arvu ja väljastab ekraanile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(sys.argv[1], &amp;quot;r&amp;quot; )&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
lines = f.readlines()&lt;br /&gt;
count = 0&lt;br /&gt;
sonad = 0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in range(0,len(lines)):&lt;br /&gt;
    count = count + len(lines[i])&lt;br /&gt;
    sonad = sonad + len(lines[i].split(&amp;quot; &amp;quot;))&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
print &amp;quot;Ridu:&amp;quot;, len(lines)&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Tähemärke:&amp;quot;, count&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Sõnu:&amp;quot;, sonad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript kirjutab tekstifaili 100 rida rea numbrite ja random sisuga, komadega eraldatult&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Tee skript, mis kirjutab komadega eraldatud tekstifaili 100 rida, igas reas järgnev info:&lt;br /&gt;
# rea nr, random nr 1..100, random märk pikkusega 0..32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import random&lt;br /&gt;
import string&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f = open(sys.argv[1], &amp;quot;w&amp;quot; )&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for i in range(1, 101):&lt;br /&gt;
    ran=str(random.randrange(1,100+1))	&lt;br /&gt;
    f.write(str(i)+&#039;,&#039;)&lt;br /&gt;
    f.write(ran+&#039;,&#039;)&lt;br /&gt;
    for j in range(1,random.randrange(1,32+1)):&lt;br /&gt;
        f.write(random.choice(string.ascii_letters))&lt;br /&gt;
    f.write(&#039;\n&#039;)&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Skript kirjutab ette antud faili 100 rida. Igal real on rea number, suvaline number 1 ja 100 vahel ja suvaline tähemärk, mis on komadega eraldatud&lt;br /&gt;
from sys import argv&lt;br /&gt;
from random import randint&lt;br /&gt;
import random&lt;br /&gt;
letters=&#039;abcdefghijklmnopqrstuvwxyzABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(argv) &amp;lt; 2:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Sa ei sisestanud ühtegi argumenti, mida kontrollida&amp;quot;&lt;br /&gt;
    exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
fh=open(argv[1], &amp;quot;w&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
sonad = 0&lt;br /&gt;
tahed = 0&lt;br /&gt;
for rida in range(100):&lt;br /&gt;
    fh.write(str(rida+1) + &amp;quot;,&amp;quot; + str(randint(1, 101)) + &amp;quot;,&amp;quot; + random.choice(letters) + &amp;quot;\n&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
fh.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Skript saadab meili kasutades smtplib teeki ning on praktiliselt identne StackOverflow lehel asuva koodiga, mille leiab sõnumi sisust.&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Üllar Seerme, A21&lt;br /&gt;
# 25.03.14&lt;br /&gt;
import smtplib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
FROM = &amp;quot;&amp;quot;&lt;br /&gt;
TO = [&amp;quot;&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SUBJECT = &amp;quot;Hello World!&amp;quot;&lt;br /&gt;
TEXT = &amp;quot;Greetings from http://stackoverflow.com/questions/6270782/sending-email-with-python&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
MESSAGE = &amp;quot;&amp;quot;&amp;quot;\&lt;br /&gt;
From: %s&lt;br /&gt;
To: %s&lt;br /&gt;
Subject: %s&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
%s&lt;br /&gt;
&amp;quot;&amp;quot;&amp;quot; % (FROM, &amp;quot;, &amp;quot;.join(TO), SUBJECT, TEXT)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
server = smtplib.SMTP(&amp;quot;mail.itcollege.ee&amp;quot;)&lt;br /&gt;
server.sendmail(FROM, TO, MESSAGE)&lt;br /&gt;
server.quit()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
skript saadab meili kasutades smtplib teeki. Süntaksi sain tutorialspoint.com dokumentatsioonidest.&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
#A21 Juri Kononov Ilma autentimist meili saatmine&lt;br /&gt;
import smtplib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
smtplib.SMTP(&#039;mail.itcollege.ee&#039;).sendmail(&#039;kellelt@itcollege.ee&#039;, &#039;kellele@itcollege.ee&#039;, &amp;quot;emaili sisu&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Autor: Karl-Martin Karlson&lt;br /&gt;
# Rühm: A21&lt;br /&gt;
# Skript saadab enda sisu valitud meili aadressile&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import smtplib&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
with open(__file__) as f:&lt;br /&gt;
    msg = f.read()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
print &amp;quot;Message length is &amp;quot; + repr(len(msg))&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
server = smtplib.SMTP(&amp;quot;172.16.0.160&amp;quot;, 25)&lt;br /&gt;
server.sendmail(&amp;quot;saatja@itcollege.ee&amp;quot;, &amp;quot;saaja@itcollege.ee&amp;quot;, msg)&lt;br /&gt;
server.quit()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Skript läheb ette antud veebilehele ning kopeerib&lt;br /&gt;
# kõik leitud URlid lingid.txt faili&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
import re&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi&amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
    &lt;br /&gt;
url = sys.argv[1]&lt;br /&gt;
f = open(&#039;lingid.txt&#039;,&#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
page = urllib2.urlopen(url)&lt;br /&gt;
page = page.read()&lt;br /&gt;
links = re.findall(r&amp;quot;&amp;lt;a.*?\s*href=\&amp;quot;(.*?)\&amp;quot;.*?&amp;gt;(.*?)&amp;lt;/a&amp;gt;&amp;quot;, page)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for link in links:&lt;br /&gt;
    f.write(&#039;%s \n&#039; % (link[0]))&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd - A22 - 25.03.14&lt;br /&gt;
# Leiab etteantud URL&#039;i lähtekoodist kõik lingid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
  print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
  print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;http://www.veebiaadress.com&amp;quot;&lt;br /&gt;
  sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
from BeautifulSoup import BeautifulSoup&lt;br /&gt;
page = urllib2.urlopen(sys.argv[1])&lt;br /&gt;
soup = BeautifulSoup(page.read())&lt;br /&gt;
links = soup.findAll(&amp;quot;a&amp;quot;)&lt;br /&gt;
for link in links:&lt;br /&gt;
    print link[&amp;quot;href&amp;quot;]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Imre Lebedev - A22 - 08.04.2014&lt;br /&gt;
# Võtab sisendfailiks logifaili ja kirjutab logifaili väljudnisse järgmiselt&lt;br /&gt;
# Et logifaili ajad hakkaks enda aega lugema esimese logirea järgi&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import re&lt;br /&gt;
import datetime&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 2:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi&amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;sisendfail&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(&#039;/home/valjunddomeen.txt&#039;,&#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Väljundfail on juba olemas või ei ole sinna võimalik kirjutada&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    f = open(sys.argv[1],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print &amp;quot;Sisendfail puudub või ei ole piisavalt õigusi selle avamiseks&amp;quot;&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for line in f:&lt;br /&gt;
    try:&lt;br /&gt;
        info=line.split(&amp;quot;@&amp;quot;)[1]&lt;br /&gt;
        fh.write(info)&lt;br /&gt;
    except IOError:&lt;br /&gt;
        print &amp;quot;Faili sisse ei õnnestu kirjutada&amp;quot;&lt;br /&gt;
f.close()&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/env python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Johannes Tammekänd, A22&lt;br /&gt;
# Skript, mis loeb sisendfailist emailid ja väljundfaili kirjutab emaili domeenid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 3:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Argumentide arv on vale!&amp;quot;&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Kasuta programmi &amp;quot;, sys.argv[0], &amp;quot;Sisendfail Väljundfail&amp;quot;&lt;br /&gt;
	sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	input_file = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError: &lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Sisendfaili ei saa avada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
	output_file = open(sys.argv[2], &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
	print &amp;quot;Väljundfaili ei saa kirjutada.&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
for line in input_file.readlines():&lt;br /&gt;
	print line&lt;br /&gt;
	line = line.split(&amp;quot;@&amp;quot;)[1]&lt;br /&gt;
	output_file.write(line) &lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;source lang=&amp;quot;python&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
#  -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
# Autor Karl Männil&lt;br /&gt;
# Programm kontrollib kas on võimalik avada käsurealt sisestatud parameetrite nimelisi faile&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
from __future__ import unicode_literals&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Kontrollime kas programmil on piisavalt argumente (vaja on kolme aga programm ise on ka parameeter)&lt;br /&gt;
# Vajadusel pahandame kasutajaga ning õpetame teda!&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 4:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Kasuta programmi vähemalt kolme parameetriga&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
print(&amp;quot;Programm lõpetas töö&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Proovime kas saame avada faili mis sisestati esimese parameetrina (tegelikult parameeter 2), kirjutame ka staatuse&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[1],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Faili nimega &amp;quot;, sys.argv[1], &amp;quot;saab avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saa avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Proovime kas saame avada faili mis sisestati teise parameetrina (tegelikult parameeter 3), kirjutame ka staatuse&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[2],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Faili nimega &amp;quot;, sys.argv[2], &amp;quot;saab avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saa avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
# Proovime kas saame avada faili mis sisestati kolmanda parameetrina (tegelikult parameeter 4), kirjutame ka staatuse&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fh = open(sys.argv[3],&#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    print (&amp;quot;Faili nimega &amp;quot;, sys.argv[3], &amp;quot;saab avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saa avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;source&amp;gt;&lt;br /&gt;
#!/usr/bin/python&lt;br /&gt;
# -*- coding: utf-8 -*-&lt;br /&gt;
from __future__ import print_function&lt;br /&gt;
from __future__ import unicode_literals&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
import sys&lt;br /&gt;
import urllib2&lt;br /&gt;
import time&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
if len(sys.argv) != 3:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Vale argumentide arv!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
#ava väljundfail kirjutamiseks argument 3&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fhw = open(sys.argv[2], &#039;w&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Väljundfaili avamine ebaõnnestus!&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
try:&lt;br /&gt;
    fhr = open(sys.argv[1], &#039;r&#039;)&lt;br /&gt;
    for line in fhr.readlines():&lt;br /&gt;
        a_line = line.split(&amp;quot;,&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        try:&lt;br /&gt;
            u = urllib2.urlopen(a_line[0])&lt;br /&gt;
        except Exception:&lt;br /&gt;
            print(a_line[0], &amp;quot;URL avamine ebaõnnestus&amp;quot;)&lt;br /&gt;
        sisu=u.read()&lt;br /&gt;
        arv=sisu.count(a_line[1].strip())&lt;br /&gt;
        if arv &amp;gt; 0:&lt;br /&gt;
            tekst = &amp;quot;URL: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += str(a_line[0])&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; Fraas: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += str(a_line[1].strip())&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += time.strftime(&amp;quot;%Y-%m-%d %H:%M:%S&amp;quot;)&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; OK&amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot;\n&amp;quot;&lt;br /&gt;
            # noinspection PyTypeChecker&lt;br /&gt;
            fhw.write(tekst)&lt;br /&gt;
        else:&lt;br /&gt;
            tekst=&amp;quot;URL: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst+=str(a_line[0])&lt;br /&gt;
            tekst+=&amp;quot; Fraas: &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst+=str(a_line[1].strip())&lt;br /&gt;
            tekst += &amp;quot; &amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst += time.strftime(&amp;quot;%Y-%m-%d %H:%M:%S&amp;quot;)&lt;br /&gt;
            tekst+=&amp;quot; NOTOK&amp;quot;&lt;br /&gt;
            tekst+=&amp;quot;\n&amp;quot;&lt;br /&gt;
            fhw.write(tekst)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
except IOError:&lt;br /&gt;
    print(&amp;quot;Sisendfaili ei saanud avada&amp;quot;)&lt;br /&gt;
    sys.exit(1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72368</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72368"/>
		<updated>2014-01-03T15:31:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
Siin väljatoodud käsud töötavad ka tavakasutaja õigustes, väljaarvatud, üks erand, millest on allpool juttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on Windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Sellega annab kirjutada skripte, mis muudavad korduva ja tülika töö lihtsaks ja autmoatiseerituks.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks: (allikas 1 ja 3)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
   dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
   (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust: (allikas 1 ja 2)&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem. (allikas 1 ja 2)&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt. (allikas 3)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see eeldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:(allikas 1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
#-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
#-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
#-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et: (allikas 1)&lt;br /&gt;
   foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. TÄHELEPANU, selleks, et abifaile interenetist alla laadida, tuleb PowerShelli aken käima lasta administraatori õigustes. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii: (allikas 4)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab PowerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada. Enda töös andsin kiire ülevaate mõnedest muudatustest, mida tõi endaga kaasa PowerShelli kolmas versioon. Ei tahagi väita, et see on ammendav allikas. Kasutatud kirjanduse nimekirjast leiab linke, kust saab lugeda lisaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#[http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/getting-started-with-powershell-3-0-jump-start#?fbid=v7-71xzcdpg Getting Started with PowerShell 3.0 Jump Start]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72367</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72367"/>
		<updated>2014-01-03T15:30:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
Siin väljatoodud käsud töötavad ka tavakasutaja õigustes, väljaarvatud, üks erand, millest on allpool juttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on Windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Sellega annab kirjutada skripte, mis muudavad korduva ja tülika töö lihtsaks ja autmoatiseerituks.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks: (allikas 1 ja 3)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
   dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
   (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust: (allikas 1 ja 2)&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem. (allikas 1 ja 2)&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt. (allikas 3)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see eeldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:(allikas 1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et: (allikas 1)&lt;br /&gt;
   foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. TÄHELEPANU, selleks, et abifaile interenetist alla laadida, tuleb PowerShelli aken käima lasta administraatori õigustes. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii: (allikas 4)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab PowerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada. Enda töös andsin kiire ülevaate mõnedest muudatustest, mida tõi endaga kaasa PowerShelli kolmas versioon. Ei tahagi väita, et see on ammendav allikas. Kasutatud kirjanduse nimekirjast leiab linke, kust saab lugeda lisaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#[http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/getting-started-with-powershell-3-0-jump-start#?fbid=v7-71xzcdpg Getting Started with PowerShell 3.0 Jump Start]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72366</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72366"/>
		<updated>2014-01-03T15:29:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
Siin väljatoodud käsud töötavad ka tavakasutaja õigustes, väljaarvatud, üks erand, millest on allpool juttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on Windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Sellega annab kirjutada skripte, mis muudavad korduva ja tülika töö lihtsaks ja autmoatiseerituks.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks: (allikas 1 ja 3)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
   dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
   (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust: (allikas 1 ja 2)&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem. (allikas 1 ja 2)&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt. (allikas 3)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see eeldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:(allikas 1)&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i== (allikas 1)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
   foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. TÄHELEPANU, selleks, et abifaile interenetist alla laadida, tuleb PowerShelli aken käima lasta administraatori õigustes. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii: (allikas 4)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab PowerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada. Enda töös andsin kiire ülevaate mõnedest muudatustest, mida tõi endaga kaasa PowerShelli kolmas versioon. Ei tahagi väita, et see on ammendav allikas. Kasutatud kirjanduse nimekirjast leiab linke, kust saab lugeda lisaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#[http://www.microsoftvirtualacademy.com/training-courses/getting-started-with-powershell-3-0-jump-start#?fbid=v7-71xzcdpg Getting Started with PowerShell 3.0 Jump Start]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72365</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72365"/>
		<updated>2014-01-03T15:22:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
Siin väljatoodud käsud töötavad ka tavakasutaja õigustes, väljaarvatud, üks erand, millest on allpool juttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on Windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Sellega annab kirjutada skripte, mis muudavad korduva ja tülika töö lihtsaks ja autmoatiseerituks.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
   dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
   (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
   foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. TÄHELEPANU, selleks, et abifaile interenetist alla laadida, tuleb PowerShelli aken käima lasta administraatori õigustes. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab PowerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada. Enda töös andsin kiire ülevaate mõnedest muudatustest, mida tõi endaga kaasa PowerShelli kolmas versioon. Ei tahagi väita, et see on ammendav allikas. Kasutatud kirjanduse nimekirjast leiab linke, kust saab lugeda lisaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72364</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72364"/>
		<updated>2014-01-03T15:20:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
Siin väljatoodud käsud töötavad ka tavakasutaja õigustes, väljaarvatud, üks erand, millest on allpool juttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on Windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Sellega annab kirjutada skripte, mis muudavad korduva ja tülika töö lihtsaks ja autmoatiseerituks.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
   dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
   (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
   $localVar = 42 &lt;br /&gt;
   Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
   foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. TÄHELEPANU, selleks, et abifaile interenetist alla laadida, tuleb PowerShelli aken käima lasta administraatori õigustes. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab POwerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72363</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72363"/>
		<updated>2014-01-03T15:19:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
Siin väljatoodud käsud töötavad ka tavakasutaja õigustes, väljaarvatud, üks erand, millest on allpool juttu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on Windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Sellega annab kirjutada skripte, mis muudavad korduva ja tülika töö lihtsaks ja autmoatiseerituks.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. TÄHELEPANU, selleks, et abifaile interenetist alla laadida, tuleb PowerShelli aken käima lasta administraatori õigustes. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
   Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab POwerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72362</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72362"/>
		<updated>2014-01-03T15:12:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
Sellest dokumendist saab abi inimene, kes juba teab PowerShelli, kui ka teiste skriptimiskeelte  algtõdesid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab POwerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72361</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72361"/>
		<updated>2014-01-03T15:11:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Nagu ikka tavaks, tuleb ka skriptimises aegajalt kasutada erinevate andmekogumite läbikäimist. Näiteks tuleb iga failiga kaustas midagi teha. &lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On skripte, mis tegelevad kaugel asuvate arvutitega, ning aegajalt tuleb nednele arvutitele edastada mõni väärtus, mis on defineeritud muutujaga.&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis tuli parameetritele alati väärtus taha kirjutada, siis uues versioonis, tehakse seda tõese väärtuse korral automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab POwerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72360</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72360"/>
		<updated>2014-01-03T15:05:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks võib öelda, et PowerShell V3 on endaga kaasa toonud mõned väga mugavad muudatused, mis teevad selles skriptimise mugavamaks ja kergemini õpitavaks. Loodan, et Microsoft võtab POwerShelli arendamist täie tõsidusega, ning järgmised versioonid annavad meile veelgi parema ja mugavama tööriista, millega enda ja teiste elu hõlbustada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#[http://technet.microsoft.com/en-us/library/hh857339.aspx What&#039;s New in Windows PowerShell]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72359</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=72359"/>
		<updated>2014-01-03T14:59:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Selleks tuleb käima lasta Update-Help käsk. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. Akna kuvamiseks tuleb kasutada -ShowWindow võtit nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Get-Help Get-Member -ShowWindow&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
#PowerShell-i enda abifailid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=71727</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=71727"/>
		<updated>2013-12-31T10:51:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uuendatud Help süsteem==&lt;br /&gt;
Minu meelest üks kõige ägedamaid uuendusi üldse. Nüüd saab kõik online helpi enda arvutisse alla tõmmata. Ja seda vajadusel uuendada. Ning lisaks annab abiinfot eraldi aknas panna kuvama, kust saab seda väga mugavalt kopeerida ja otsida. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=71726</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=71726"/>
		<updated>2013-12-31T10:43:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Uued operaatorid==&lt;br /&gt;
Uues versioonis lisandusid mõned uued operaatorid:&lt;br /&gt;
-shl	nihuta bitte vasakule&lt;br /&gt;
-shr	nihuta bitte paremale – säilitab märgiga väärtuste märgi.&lt;br /&gt;
-in	nagu –contains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
-notin	nagu –notcontains, aga operandide järjekord on vastupidine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==ForEach ei käi enam üle $null-i==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis juhtus nii, et:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; foreach ($i in $null) { &#039;got here&#039; } &lt;br /&gt;
  got here&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis ei tule enam igaks juhuks if lauseid lisada, et seda vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=71725</id>
		<title>Powershell versioon 3</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Powershell_versioon_3&amp;diff=71725"/>
		<updated>2013-12-31T10:36:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gkosenkr: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Töö eesmärk on tutvustada Windows PowerShell V3-e ja selle uusi võimalusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Autor=&lt;br /&gt;
*Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
*Grupp AK21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ülevaade=&lt;br /&gt;
==Mis on Windows PowerShell V3?== &lt;br /&gt;
Windows PowerShell V3 on windowsi operatsioonisüsteemi sisse ehitatud skriptimiskeel, mis aitab õigetes kätes oluliselt lihtsustada administraatori elu.&lt;br /&gt;
Nüüdseks on välja tulnud juba kolmas versioon, mis on endaga kaasa toonud uuendused, milledest mõnedest annangi ülevaate.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Uuendused=&lt;br /&gt;
==Liikmete läbikäimine==&lt;br /&gt;
Versioon kolmes on oluliselt mugavamaks tehtud objektide ja liikmete läbikäimist skriptides.&lt;br /&gt;
Kui enne tuli kasutada algajatele suhteliselt raskelt mõistetavat $_. kontruktsiooni, siis uues versioonis on see oluliselt lihtsam. Näiteks:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis tuli kaustas olevate objektide täis PATH-i teadasaamiseks kirjutada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; dir | % { $_.FullName }&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis saab seda teha oluliselt mugavamalt:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; (dir).FullName&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaughalduse sessioonidele muutujate edastamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui vanas versioonis taheti mõni muutuja edastada läbi kaughalduse, siis tuli kasutada näiteks sellist lahendust:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command -cn srv123 { param($localVar) echo $localVar } –ArgumentList $localVar &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
Siis uues versioonis on see jälle mugavamaks tehtud:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; $localVar = 42 &lt;br /&gt;
  PS&amp;gt; Invoke-Command –cn srv123 { echo $using:localVar } &lt;br /&gt;
  42&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==PSItem==&lt;br /&gt;
Et oleks kergem aru saada, kuidas objekte läbi käiakse, võeti kasutusele $PSItem muutuja, see asendab endist $_ muutujat. See teeb elu lihtsamaks, sest osadele inimestele tundus $_ maagilise asjana, millest oli raske aru saada. Nüüd võib selle asemel igal pool kirjutada $PSItem.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
==Argumendid ei vaja enam = $true==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vanas versioonis kirjutatakse:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory=$true)]$p)&lt;br /&gt;
Uues versioonis võib aga kirjtuada:&lt;br /&gt;
  PS&amp;gt;param([Parameter(Mandatory)]$p)&lt;br /&gt;
Kui jätta $true argumendilt ära, siis see elldatakse sinna automaatselt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kokkuvõte =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutatud kirjandus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://blogs.msdn.com/b/powershell/archive/2012/06/14/new-v3-language-features.aspx MSDN Blog]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Gert Kosenkranius&lt;br /&gt;
AK21-2013&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gkosenkr</name></author>
	</entry>
</feed>