ICO wiki - User contributions [en]

ITSPEA wiki-kirjatööde leht

2021-11-19T11:48:04Z

Glpolj:

[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

See wiki-leht on mõeldud neile, kes tahavad enda [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA ITSPEA] või [[e-ITSPEA]] kirjatööd wiki kujul esitada.

== Individuaalsed kirjatööd ==

=== sügis 2012 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Olavi_Koplik_-_Internet_kui_kultuurin%C3%A4htus Olavi Koplik]

=== sügis 2013 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Magnus_Kokk_-_L%C3%BChike_%C3%BClevaade_GNU/Linux_t%C3%B6%C3%B6lauakeskkondadest Magnus Kokk - Lühike ülevaade GNU/Linux töölauakeskkondadest]

=== sügis 2015 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Mina_ja_Linux Arti Zirk - Mina ja Linux]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Arti_Zirk_-_Syncly_MusicSync Arti Zirk - Syncly MusicSync]

== Rühmatööd ==

=== kevad 2017 ===
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Kr%C3%BCptoraha_roll_tuleviku%C3%BChiskonnas I026 - IT eetilised, sotsiaalsed, professionaalsed aspektid - Krüptoraha roll tulevikühiskonnas - Taivo Liik, Dmitry Lukas, Kersti Perandi, Gert Vesterberg]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Makses%C3%BCsteemide_areng_-_kas_teekond_sularahavaba_%C3%BChiskonna_poole%3F "Maksesüsteemide areng - kas teekond sularahavaba ühiskonna poole?" - Jüri Ahhundov, Erik Ehrbach, Marko Mõznikov, Egert Närep]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_valdkonna_kujutamine_kaasaja_filmikunstis "IT valdkonna kujutamine kaasaja filmikunstis" - Anna Amelkina, Kadi Koppelmann, Maie Palmeos, Marie Udam, Marilyn Võsu]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Privaatsus_internetis_kas_v%C3%B5imatu_missioon#Privaatsuse_saavutamise_t.C3.B6.C3.B6riistad"Privaatsus internetis - kas võimatu missioon?" - Aleksandra Sepp, Merike Meizner, Alvar Suun, Jaak Vaher, Andres Tambek]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Nutiseadmete_mõju_algkooliealiste_laste_arengule_"Nutiseadmete mõju algkooliealiste laste arengule" - Anni-Bessie Kitt, Jaan Koolmeister, Jan Pentshuk, Andreas Porman, Pille Ulmas]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Industry_4.0_"Industry 4.0" - Autorid: Meelis Osi, Liis Talimaa, Sander Pihelgas, Aare Taveter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_tagauksed "Tarkvara tagauksed - poolt ja vastu"- Autorid: Katrin Lasberg, Marko Esna, Maile Mäesalu, Kristiina Keelmann, Madis Tammekänd]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ja_terrorism "IT ja terrorism" - Madli Mirme, Joonas Rihma, Peeter Stamberg, Ave-Liis Saluveer]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Tarkvara_arendajate_töökoha_vahetamise_põhjused "Tarkvara arendajate töökoha vahetamise põhjused" - Andrei Pugatšov, Anton Meženin, Jekaterina Losseva, Artur Kapranov, Konstantin Dmitrijev]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/User_talk:Dtsurjum "Elektrooniline raha, olevik ja tulevik.”] - ''Dmitri Tšurjumov, Mark Selezenev, Igor Budnitski, Leonid Grigorjevski, Jakov Kanyuchka''
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Ärimudelid_muutuvas_tehnomaailmas_"Ärimudelid muutuvas tehnomaailmas" - Henri Paves, Madis Võrklaev, Rudolf Purge, Ruudi Vinter]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_X-tee_-_kodanik_kohtub_riigiga "X-tee - kodanik kohtub riigiga" - Egert Loss, Tanel Peep, Priit Rätsep, Annely Vattis, Allar Vendla ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_E-riik_-_ohud_ja_kasu_inimeste_jaoks "E-riik - ohud ja kasu inimeste jaoks" - Filip Fjodorov, Dmitri Kiriljuk, Jevgeni Jurtšenko, Pavel Abin, Boris Brokan ]
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IT_-_haridus_ja_-_haritus "IT - haridus ja - haritus"] - ''Radne Kaal, Kreet Solnask, Laura Lenbaum, Jooni Soots''
* [["Robootika, AI ja eetika"]] - Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp, Kristel Tali
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Arvutikriminalistika "Arvutikriminalistika"] - Mari-Liis Oldja, Margit Kangur, Reilika Saks, Gregor Luukas
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_Turundusest_Facebooki_n%C3%A4itel "Turundusest Facebooki näitel"] - Liis Talsi, Jana Kindlam, Tanel Vari
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/I026_-_Kevad_2017_-_IT_ettev%C3%B5tete_%C3%B5igused_ja_kohustused_isikuandmete_t%C3%B6%C3%B6tlemisel "IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel"] - I026 - Kevad 2017 - IT ettevõtete õigused ja kohustused isikuandmete töötlemisel - Annika Pajupuu, Juta Jaama, Ilmar Ermus, Jüri Vinnal, Martti-Heiki Must

=== sügis 2017 ===
* [[Eesti e-teenused: õnnestumised ja õnnetused]] - Eduard Pajumägi, Joonas Jõpiselg, Tõnis Kundla, Valeria Müürsepp, Heiki Tähis
* [[Kas me kõik liigume digitaalse nomaadluse poole?]] - Allan Allmere, Veiko Aunapuu, Kristi Jõgeva, Maarja Mahlapuu, Ane Võlma
* [[Facebooki kahjulik mõju inimesele]] - Annika Avingu, Mariana Lepassar, Helena Loitmaa
* [[Igapäeva liiklemist lihtsustavad mobiilirakendused Eesti näitel]] - Polina Dvinskihh, Xenia Kinževskaja, Marco Sepp, Andres Kõiv
* [[Võrgurobotid ja nende kasutusalad]] - Triin Mõlder, Kristin Kivimäe, Evi Abel, Kadri Tamme
* [[Elektrooniline järelevalve ühiskonnas]] - Laura Närska, Alan Laaneväli, Lauri Laks, Rauno Kaldmaa
* [["Avalik või privaatne pilveteenus?"]] - Kalev Kilumets, Kalev Kask, Tarmo Leemet
* [[Targa maja värkvõrk]] - Margit Aus, Lii Looga, Tuuli Soodla-Tikkerbär, Tanel Tsirgu
* [[GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus - andmekäitluse kultuuri muutus]] - Rainer Renn, Julia Ront
* [[Identiteet internetis]] - Hedi Dorožkin, Johanna Kommer, Merike Lees, Liina Müür, Jürgen Saarniit
* [[Zero UI]] - Kärt Raidmaa, Reenika East, Teedu Pedaru
* [[Infotehnoloogia inimese elus - eksoskelett või vähkkasvaja?]] - Frank Tuuksam, Kert Kivaste, Martin Õunap
* [[Big Data ohud ja võimalused]] - Karin Ojamäe, Ivan Petrovski, Rutmar Silde
* [[Internet radikaliseerib]] - Siim Bobkov ja Marko Mandli

=== Kevad 2019 ===
* [[Isejuhtivad autod ning nendega seonduvad dilemmad]] - Krista Freimann, Priit Post, Aivar Mägi, Taaniel Sülla
* [http://strat-it-itspeak2019.wikidot.com/ Strateegilise infotehnoloogia areng kõrgharidusasutustes 2020. aasta näitel]. Autorid: Jevgeni Družkov, Anton Sauh, Stanislav Grebennik, Kirill Kostev.
* [http://tehisintellektfilmides.wikidot.com/blog:_start/ Tehisintellekt filmides]. Autorid: Mikk Villem, Helena Laur, Mihkel Lilienthal Marianne Pisukov.
* [[Andmekaitsest ja selle olulisusest]] - Taavet Tamm, Rommi Parman, Helin Kuuskla, Kristo Laasik, Renata Muru
* [[Tänapäeva trendid IT arendusmetoodikates ja -protsessides]] - Edvin Ojamets, Indrek Haavik, Lauris Heinsalu, Rene Berkmann
* [[The Impact of Information Technology in the workforce]] - Kaupo Lepasepp, Jevgeni Vassiljev, Viktoria Vessener, Jekaterina Metsavas
* [[Arvutimängude mõju inimese vaimsele ja füüsilisele heaolule]] - Holger Roosioja, Renar Tupits, Siim Idla, Jevgeni Tsupov
* [[Aju-arvuti liides (BCI)]] - Liisa, Agu, Kristjan

=== Kevad 2020 ===
* [[Eetiliseks tehisintellektiks valmisoleku kujundamine]] - Kristo Kleemann, Kristel Rillo, Lilian Tomingas-Frolov, August Vinter
* [[Isesõitvate sõidukite otsustusprotsessid liiklus- ja ohuolukordades ning sellega seotud eetilised aspektid. ]] - Lennart Viikmaa, Andre Liima, Andreas Post, Aleksandra Rüüberg, Tanel Rootsma
* [[Biomeetrial põhineva isikutuvastuse tulevik]] - Allan Bernard, Ave Karjus, Angelika Kärber, Liis Kohal, Rauno Ellermaa
* [[Teema pealkiri ehitamisel (peateema: versioonihalduskeskkonnad)]] - Karoliina Rebane, Annika Raie, Sven Petrov, Ivo Mäeoja, Tauno Rämson
* [[Väledad tarkvaraarenduse mudelid]] - Magnus Teekivi, Mirjam Pajumägi, Mihkel Männa
* [[ITurvalisus läbi videoanalüütika]] - Argo Sieger, Ahti Paloson, Ott Kossar, Rainis Mäemees
* [[Totalitaarsete režiimide hirmud ehk Interneti tsensuur Hiina ja Venemaa näitel]] - Raul Erdel, Katre Vahtre, Hendrik Park, Mathias Nöps
* [[Suunamudijate mõju noortele]] - Alvar Jõekaar, Helene Abel, Kristiina Sojunen, Maris Vaino

=== Sügis 2020 ===

* [[Sissejuhatus ID-kaardi baastarkvara avatud lähtekoodiga arendusele]] - Raul Metsma
* [[Interneti kasutaja anonüümse tuvastuse meetodite kasutamine kaubanduslikel eesmärkidel]] - Gleb Engalychev, Artjom Ljuboženko, Paavel Makarenko, Ilja Vasilenko, Nikita Brjakilev
* [[COVID-19 mõju töökultuurile]] - Marko Lindeberg, Tanel Saar, Martin Vool, Margus Laanem
* [[Mis on tehisintellekt?]] - Grete-Liis Paavo, Sigrid Pihel, Kelly Roosilill, Siim Lukas Simmo, Jörgen Jõgiste
*[[Infoühiskonna teenuse ja meediateenuse ebaseaduslik vastuvõtmine]] - Kristiina Melissa Jõeäär, Jan Erik Alliksaar, Kaspar Ojasalu
* [[ICO wiki:IDE keskkonna kasutatavus ja kasutuskogemus]] - Roman Malõsev, Egor Mikhaylov, Grigori Senkiv
* [[Turunduspsühholoogia sotsiaalmeedias]] - Julia Ruzu, Saskia Rohtla, Denis Kusherekin, Kristjan Mänd
* [[Digikultuuri säilitamine]] - Mihkel Koks, Karl-Kevin Köörna, Gregor Kaljulaid, Maria Kaasik-Aaslav
* [[Sotsiaalmeedia meie ümber ja selle negatiivne mõju noortele]] - Carina Ruut, Carmen Unt, Hanna-Kristella Lehtsaar, Edvin Põiklik, Robin Väli
* [[Isesõitvad autod ei tuvasta(nud) musta nahavärviga inimesi]] - Rainer Aas, Ergas-Ever Kask, Kaia Kivend, Talis Petersell
* [[Närvivõrgud ja programmeerimine]] - Rodion Lehmus, Aleksander Ozerov, Eric Rodionov, Konstantin Donets, Vadim Zolotarenko
* [[Programmatic ehk Algoritmiline reklaamiost]] - Viktoria Mihhailova, Alec Bennoune, Aleksei Krassilnikov
* [[Alternatiivsed võimalused IT alase hariduse omandamiseks]] - Merilin Veeber, Saara Denisov, Susanna Abner
* [[Andmepüügi liigid ja võtted]] - Anastasia Gavrilova, Ekaterina Afanasjeva, Maria Harkina, Alisa Tarassova
* [[Tumeveeb]] - Steven Teras, Paul Siht, Sebastian Magagni, Marko Paumere, Cer-Lyn Luhasaar
* [[Suur Vend ja (pahade) asjade internet]] - Ragnar Kramm, Ragnar Leon Sonny Kaarneem, Kristjan Paloots, Taavi Tikkerber
* [[E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated]] - Rasmus Vahelaan, Karl Markus Kõivastik, Joonas Kaal, Magnar Markvart
* [[Šifreerimismasinad]] - Mait Uusmäe, Hans Kristian Laur, Kerli Raudsepp, Anne-Mai Agukas
* [[Arvutimängude areng ja mõju]] - Laada Tereštšenkova, Artjom Strelkov, Aleksandr Jefimov, Jan Solovjov, Aleks Moppel
* [[Piraatlus ja striiminguteenused]] - Aimar Tuul, Andri Suga, Karl-Steven Valdmaa, Kristi Rikma
* [[Internetiprivaatsusega seotud põhiprobleemid ühiskonnas]] - Regina Novikova, Renee Balent, Jan Ulrich Sütt, Kevin Mihkelson

=== Kevad 2021 ===

* [[Tehnoloogia kehakultuuris]] - Jass Murutalu, Rasmus Maipuu, Kristo Palo, Anneli Vorms, Sten-Markus Ratnik
* [[InfoTehnoloogia Suundumised, Potentsiaal ja Eripära Aafrikas]] - Andi Angel, Jens-Kristjan Liivand, Ats Raigla, Lauri Simulman
* [[Andmed on uus euro: andmete kogumine ja kasutamine tänapäeva ühiskonnas]] - Kristi Reispass, Keiti Hiiemäe-Ild, Keijo Raamat, Henri Keerutaja, Ranet Mikko
* [[Mänguelementide eetiline kasutus lastele suunatud tarkvaras]] - Margot Saare, Maris Salk, Ragnar Rääsk
* [[Nutilinn (Smart city) ja asjade internet (IoT)]] - Stanislav Matšel, Kirill Janson, Katrin Kornfeldt, Kristjan Lund

== Sügis 2021 ==
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F Miks kardetakse tehisintellekti?] - Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele Autonoomsed sõidukid abiks erivajadustega inimestele] - Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas] - Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_teenused Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused] - Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad] - Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M

[[Category:ITSPEA]]
[[IT_eetilised,_sotsiaalsed_ja_professionaalsed_aspektid|Tagasi ITSPEA lehele]] | [[e-ITSPEA | Tagasi e-ITSPEA lehele]]

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-19T10:31:55Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"
=NB!=
Apple'i osa puudub tööst, kuna selle autor loobus kursusest.

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel.<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem</ref> Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/GM-NAA_I/O</ref> GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

[[File:History-Timeline.png|335px|thumb|left|Operatsioonisüsteemide ajajoon]]

=== 0. generatsioon (1940-1950-ndad)===
Operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon (1950-1960-ndad) ===

Tekkib pakett-töötlus.<ref>https://studizba.com/lectures/10-informatika-i-programmirovanie/334-lekcii-po-operacionnym-sistemam/4486-22-istoriya-razvitiya-os.html</ref> Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon (1960-1970-ndad)===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Real-time_operating_system</ref> tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.<ref>https://studizba.com/lectures/10-informatika-i-programmirovanie/334-lekcii-po-operacionnym-sistemam/4486-22-istoriya-razvitiya-os.html</ref>

[[File:Jcl.webp|300px|thumb|right|Job Control Language, näide]]

=== 3. generatsioon (1970-1980-ndad)===

3. generatsiooni opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon (alates 1980-ndatest)===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|163px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates ja Paul Allen Lakeside koolis(1970)<ref>https://www.lakesideschool.org/alumni/alumni-lives/framing-life</ref>]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk<ref>http://ed-thelen.org/comp-hist/GE225.html</ref>]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 Ameerika Ühendriikides Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer<ref>https://www.vintagecomputer.net/altair-poptronics.cfm</ref>]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid<ref>https://easytuto.net/history-of-microsoft-windows-windows-1-0-10/</ref>]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0<ref>https://tcrf.net/Reversi_(Microsoft,_Windows,_1985)</ref>]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.<ref>http://toastytech.com/guis/win95.html</ref>]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda<ref>https://eu.detroitnews.com/story/business/2021/05/09/gates-divorce-talks-started-partly-due-epstein/116048092/</ref>]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma juba endise abikaasaga(nad läksid lahku aastal. 2021 augustis) heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).

=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.<ref>https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html</ref><ref>https://www.computer.org/profiles/linus-torvalds</ref><ref>https://computerhistory.org/profile/linus-torvalds/</ref><ref>https://ostoday.org/linux/what-is-the-history-of-linux-operating-system.html</ref>

= Chrome OS =

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

'''Chrome OS''' on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Chromebook ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Chrome OS-i sihtauditoorium ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Turvalisus ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-19T10:20:07Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"
=NB!=
Apple'i osa puudub tööst, kuna selle autor loobus kursusest.

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel.<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem</ref> Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/GM-NAA_I/O</ref> GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

[[File:History-Timeline.png|335px|thumb|left|Operatsioonisüsteemide ajajoon]]

=== 0. generatsioon (1940-1950-ndad)===
Operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon (1950-1960-ndad) ===

Tekkib pakett-töötlus.<ref>https://studizba.com/lectures/10-informatika-i-programmirovanie/334-lekcii-po-operacionnym-sistemam/4486-22-istoriya-razvitiya-os.html</ref> Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon (1960-1970-ndad)===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Real-time_operating_system</ref> tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.<ref>https://studizba.com/lectures/10-informatika-i-programmirovanie/334-lekcii-po-operacionnym-sistemam/4486-22-istoriya-razvitiya-os.html</ref>

[[File:Jcl.webp|300px|thumb|right|Job Control Language, näide]]

=== 3. generatsioon (1970-1980-ndad)===

3. generatsiooni opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon (alates 1980-ndatest)===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|163px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates ja Paul Allen Lakeside koolis(1970)<ref>https://www.lakesideschool.org/alumni/alumni-lives/framing-life</ref>]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk<ref>http://ed-thelen.org/comp-hist/GE225.html</ref>]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 Ameerika Ühendriikides Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer<ref>https://www.vintagecomputer.net/altair-poptronics.cfm</ref>]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).

=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.<ref>https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html</ref><ref>https://www.computer.org/profiles/linus-torvalds</ref><ref>https://computerhistory.org/profile/linus-torvalds/</ref><ref>https://ostoday.org/linux/what-is-the-history-of-linux-operating-system.html</ref>

= Chrome OS =

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

'''Chrome OS''' on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Chromebook ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Chrome OS-i sihtauditoorium ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Turvalisus ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-19T10:10:12Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"
=NB!=
Apple'i osa puudub tööst, kuna selle autor loobus kursusest.

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel.<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteem</ref> Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/GM-NAA_I/O</ref> GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

[[File:History-Timeline.png|335px|thumb|left|Operatsioonisüsteemide ajajoon]]

=== 0. generatsioon (1940-1950-ndad)===
Operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon (1950-1960-ndad) ===

Tekkib pakett-töötlus.<ref>https://studizba.com/lectures/10-informatika-i-programmirovanie/334-lekcii-po-operacionnym-sistemam/4486-22-istoriya-razvitiya-os.html</ref> Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon (1960-1970-ndad)===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS)<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Real-time_operating_system</ref> tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.<ref>https://studizba.com/lectures/10-informatika-i-programmirovanie/334-lekcii-po-operacionnym-sistemam/4486-22-istoriya-razvitiya-os.html</ref>

[[File:Jcl.webp|300px|thumb|right|Job Control Language, näide]]

=== 3. generatsioon (1970-1980-ndad)===

3. generatsiooni opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon (alates 1980-ndatest)===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|163px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 Ameerika Ühendriikides Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).

=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.<ref>https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html</ref><ref>https://www.computer.org/profiles/linus-torvalds</ref><ref>https://computerhistory.org/profile/linus-torvalds/</ref><ref>https://ostoday.org/linux/what-is-the-history-of-linux-operating-system.html</ref>

= Chrome OS =

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

'''Chrome OS''' on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Chromebook ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Chrome OS-i sihtauditoorium ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Turvalisus ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-18T11:25:10Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 Ameerika Ühendriikides Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.<ref>https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html</ref><ref>https://www.computer.org/profiles/linus-torvalds</ref><ref>https://computerhistory.org/profile/linus-torvalds/</ref><ref>https://ostoday.org/linux/what-is-the-history-of-linux-operating-system.html</ref>

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

E-ITSPEA rühmatööd

2021-11-18T11:01:58Z

Glpolj:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Miks_kardetakse_tehisintellekti%3F.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT arengu mõju noortele"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Autonoomsed_s%C3%B5idukid_abiks_erivajadustega_inimestele

Rühm 7
Teema: "Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar https://wiki.itcollege.ee/index.php/Deep_Blue

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Tumeveebi nõutuimad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Tumeveebi_n%C3%B5utuimad_tooted_teenused

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "IoT"
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

Rühm 15
Teema: "Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini"
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.

Rühm 16
Teema: "Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes"
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas

Rühm 17
Teema: IT arengu mõju spordile
Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Rico Rahula, Mathias Ranna

Rühm 18
Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas
Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov, Karim Nasibullin

Rühm 19
Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?
Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša, Kirill Seredjuk, Edgar Vildt

Rühm 20
Teema: "Arvutimängude litsentsirikkumised tänapäeval"
Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa

Rühm 21
Teema: "Androidi tekkimine ja areng"
Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Dagell

Rühm 22
Teema: "Neuralink ja ühiskond"
Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus

Rühm 23
Teema: “IT: ilmumine ja areng Eestis”
Rühmaliikmed: Artjom Stepanov, Ariana Leštšuk

Rühm 24
Teema: "Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"
Rühmaliikmed: Gleb Poljakov, Roman Vilu, Romet Reino, Erik M https://wiki.itcollege.ee/index.php/Levinumad_operatsioonis%C3%BCsteemid_ja_nende_asutajad

Rühm 25
Teema: "Masinnägemine ja selle rakendamine kaasaegses maailmas"
Rühmaliikmed: Dmitri Sobolev, Leonid Peskov, Pavel Petrov https://wiki.itcollege.ee/index.php/Masinn%C3%A4gemine_ja_selle_rakendamine_kaasaegses_maailmas

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-17T13:41:20Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.<ref>https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html</ref><ref>https://www.computer.org/profiles/linus-torvalds</ref><ref>https://computerhistory.org/profile/linus-torvalds/</ref><ref>https://ostoday.org/linux/what-is-the-history-of-linux-operating-system.html</ref>

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-17T13:40:09Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.<ref>https://www.oreilly.com/library/view/running-linux-third/156592469X/ch01s02.html</ref><ref>https://www.computer.org/profiles/linus-torvalds</ref><ref>https://computerhistory.org/profile/linus-torvalds/</ref>

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-17T13:39:02Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus<ref>https://www.britannica.com/technology/Linux</ref>.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:40:11Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

[[File:BillGateswithWife.jpeg|250px|thumb|right|Bill Gates oma abikaasaga Melinda]]
=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

Praegu ta tegeleb oma abikaasaga heategevusega. Nendel on oma sihtasutus - Bill & Melinda Gates Foundation (BMGF)<ref>https://www.gatesfoundation.org/</ref>. Selle põhieesmärk on tervishoiusüsteemi toetamine ja täiustamine.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

File:BillGateswithWife.jpeg

2021-11-16T17:37:32Z

Glpolj:

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:32:45Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

=== Bill Gates-i isiksus ===

Ise see inimene on päris töörügaja, tippspetsialist oma valdkonnas(tema töö on tema kirg), esileküündiv ärimees. Nagu ta kirjeldas oma intervjuudes, ta töötas 13 tundi 6 päeva nädalas. Juba lapsepõlvest tal oli selge pilt, millega ta tahab tegeleda, kuhu ta tahab sattuda. Intellekt, keskendumisvõime, enesekindlus. Kuid samas on olemas ka anne õigeid inimesi leida ja oskus neid juhtida. Faktid räägivad enda eest – ta oli maailma rikkaim mees, kes suutis selles vanuses (1992 aasta, veidi üle 30 aasta) teenida rohkem kui 7 miljardit dollarit. Veel üks väga oluline omadus on tema võistlev iseloom. Ta armastab võistelda ja võita. Ehk ta on valmis oma isiklikud naudingud ja võimalused ohverdada kõrgemate eesmärkide saavutamiseks.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:26:11Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks<ref>http://www.progressive-management.com.ua/psihologiya-menedzhmenta/lichnostnye-kachestva-lidera-reorganizatsii/itemlist/tag/index.php?option=com_content&view=article&id=136:bill-gates&catid=41</ref>.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:25:23Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

Tuleb mainida üks väga oluline detailist - Bill Gates taipas autoriõigust PC DOS-i jaoks reserveerida. Osaliselt see samm tegi Bill Gatesist miljärdariks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:17:03Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi vana reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:16:31Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (viide Macintoshi 1984 reklaamile)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:14:29Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021. Vaatame, kuidas see hakkab arenema.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-16T17:12:21Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015. Enamik inimesed kasutavad praegu seda süsteemi. Ilmus virtuaalne assistent Cortana, modifitseeritud Start menüü, uus failide otsing. Suhteliselt mugav ja edukas versioon.

* Windows 11 - oktoober 2021.

= Linux ja Linus Torvalds =
=== Linus Torvaldsi elulugu ===
Linus Torvaldsi elulugu
Linuse vanemad, soomerootslased Nils ja Anna Torvalds, olid 1960. aastatel radikaalsed õpilased ja said hiljem ajakirjanikeks. Linus sai nime Ameerika keemiku Linus Paulingu järgi. Koolis paistis ta silma füüsika ja matemaatika alal. Ta oli suhtlematu, tagasihoidlik poiss. Teda narriti sageli isa poliitiliste vaadete pärast.
1988. aastal astus Linus Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1996. aastal küberneetika magistrikraadiga.
Linus Torvalds elab Portlandis (USA, Oregon) koos abikaasa Tovega, kuuekordse Soome karatemeistri ja endise Linuse õpilasega, kolme tütrega.
Alates 1997. aasta veebruarist kuni 2003. aasta juunini töötas ta ettevõttes Transmeta, misjärel kolis Open Source Development Labs (nüüd The Linux Foundation). Kuigi Linuxi sihtasutus asub Beavertonis, töötab Torvalds kodus.
Üks "Linuse seadustest", mille lõpuks sõnastas Ameerika häkker Eric Raymond, ütleb: "Piisavate silmadega on kõik vead pinnal." Sügav viga on see, mida on raske leida. Kui aga piisavalt inimesi otsib vigu, tulevad nad kõik pinnale. Mõlemad programmeerijad jagavad avatud lähtekoodiga ideoloogiat, mis põhineb osaliselt uskumusse sellesse seadusse. Nende seisukohad lähevad aga lahku selles, mis on olulisem: koodeksi avatus või programmide "vabadus", nende levitamine (viimast toetab Raymond).
=== Linux ===
1981. aastal tutvustas Leinus, Linuse vanaisa, matemaatik, oma pojapoega arvutile Commodore VIC-20, mida ta kasutas matemaatiliste arvutuste tegemiseks. Linus tundis huvi programmeerimise vastu ja luges masina kasutusjuhendeid. Seejärel hakkas ta lugema arvutiajakirju ja kirjutama oma programme, algul BASIC ja seejärel assamblee keeles.
Alates koolipõlvest on Linus saanud stipendiume matemaatika tipptaseme eest. Esimene arvuti, mille ta ostis, oli Sinclair QL, mis maksis siis peaaegu 2000 dollarit.
Pärast kooli lõpetamist astus Linus Helsingi ülikooli informaatika kursusele. Koolituse katkestas aastane teenistus sõjaväes.
Märkimisväärne sündmus Torvaldsi elus oli tema lugemine Andrew Tanenbaumi raamatust Operating Systems: Design and Implementation. Raamatus on Tanenbaumi kirjutatud Minix OS näitel kasutatud UNIXi peresüsteemide ülesehitust. Linus tundis loetu vastu suurt huvi. Hiljem ostis ta uue 386-põhise arvuti ja installis Minixi.
Pärast süsteemi vigade avastamist hakkas ta kirjutama oma terminaliemulaatorit, milles rakendas ülesannete vahetamist. Seejärel lisas Linus programmi üha uusi funktsioone, tänu millele hakkas see peagi omandama täieõigusliku operatsioonisüsteemi funktsioone. Seejärel saatis ta nüüd kuulsa reklaami Minixi uudistegrupile, küsides: "Mida sa Minixis kõige rohkem näha tahaksid?"
17. septembril 1991 avaldas Linus programmi (versioon 0.01) lähtekoodi avalikuks allalaadimiseks. Süsteem äratas kohe suurt huvi. Sajad, siis tuhanded programmeerijad hakkasid süsteemi vastu huvi tundma (kataloogi koos programmiga nimetati paremate valikute puudumise tõttu "Linuxiks") ning töötasid selle täiustamise ja täiendamise kallal. Seda levitati ja levitatakse tänaseni GNU üldise avaliku litsentsi - GPL tingimustel.
Linuse kirjutatud tuuma avatus võimaldas seda kasutada koos UNN -süsteemi tasuta variandi projekti GNU arendustega, mis on eksisteerinud alates 1983. aastast . Süsteemi populaarsus kasvas ja hiljem hakkasid ajakirjanikud üle maailma sellest rääkima. Linux ja Linus said kuulsaks.
Praegu kirjutab Torvalds ise vaid umbes kaks protsenti Linuxi süsteemi tuumast, kuid otsus muudatuste tegemiseks jääb talle.
2008. aastal paljastas Linus Torvalds, et kasutab Fedora jaotust, kuna sellel on piisavalt hea tugi PowerPC arhitektuurile, millega ta sel ajal töötas. Tema Fedora kasutamist kinnitas hiljem 2012. aastal intervjuus Linuxi vormingule.
Torvaldsile kuulub Linuxi kaubamärk ja ta jälgib selle kasutamist mittetulundusühingu Linux International ja Linuxi kasutajate kaudu kogu maailmas.

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-09T16:18:07Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015.

* Windows 11 - oktoober 2021.

= Osa 3 =
Tekst

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-09T16:13:19Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft osutas liiga palju tähelepanu puutetundlikule juhtimisele.

* Windows 10 - juuli 2015.

= Osa 3 =
Tekst

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-09T14:41:51Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. Versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012. Süsteem sai absoluutselt uue kasutajaliidese, planšettide rohkem määratud. Windows 8-s on nupp "Start" kadunud, selle asemel ilmus juurdepääs Metro liidesele. Enamik kasutajaid ei hindanud seda süsteemi, sest Microsoft

* Windows 10 - juuli 2015.

= Osa 3 =
Tekst

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-09T14:23:54Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. See versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012.

* Windows 10 - juuli 2015.

= Osa 3 =
Tekst

= Chrome OS =

=== Mis on Chrome OS? ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== Mis on Chromebook? ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS? ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== Kas ka turvaline? ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-09T14:19:52Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. See versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009. See versioon kõrvaldas Windows Vista puuduseid. Aero disaini oli kõvasti täiustatud, realiseeriti vanade programmide toetust, Windows XP režiim. Äärilises mõttes väga edukas OS.

* Windows 8 - august 2012.

* Windows 10 - juuli 2015.

= Osa 3 =
Tekst

= Chrome OS =

=== '''Mis on Chrome OS?''' ===

[[File:chrome_os.jpg|300px|thumb|right|Chrome OS]]
[[File:chromebook.jpeg|300px|thumb|right|Asus Chromebook]]

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

=== '''Mis on Chromebook?''' ===

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

=== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ===

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.
[[File:asus_chromebit.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebit]]
[[File:asus_chromebox.jpg|150px|thumb|left|Asus Chromebox]]

=== '''Kas ka turvaline?''' ===

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-01T18:20:11Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

* Windows Vista - jaanuar 2007. See versioon demonstreeris uut Aero UI, mis oli eelmisest versioonist väga erinev. OS kritiseeriti oma kõrgete süsteeminõuete, kehva jõudluse, haavatavuse ja pikkade alglaadimisaegade tõttu. Võib olla kõige halvim süsteem.

* Windows 7 - juuni 2009.

* Windows 8 - august 2012.

* Windows 10 - juuli 2015.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-11-01T17:45:14Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Operatsioonisüsteemide ajalugu =
[[File:Gm-haa os.jpeg|250px|thumb|right|GM-HAA operatsioonisüsteem, 1955]]
'''Operatsioonisüsteem''' ehk opsüsteem (ingl. ''operating system'', OS) on arvuti ressursside haldamise ja kasutajaga suhtluse organisatsiooni jaoks ettenähtud programmide kogum.
OS on iga arvuti aluseks ja vahendajaks arvuti riistvara ja kasutaja vahel. Ilma operatsioonisüsteemita arvuti ressursside, rakenduste interaktsioon ning tööprotsesside haldamine oleks ebaefektiivne.

Esimene operatsioonisüsteem arvutites kasutamiseks oli '''GM-HAA'''. GM-HAA oli välja töötatud 1955. aastal Robert Patricki (''General Motors Research'') ja Owen Mocki (''North American Aviation'') poolt. Süsteem põhines süsteemmonitoridel ja töötas ainult suurtel masinatel. Süsteemi põhifunktsiooniks oli automaatselt uue programmi täitmine peale eelmise programmi lõppu.

=== 0. generatsioon ===

40-50-ndad aastad - operatsioonisüsteeme veel ei eksisteeri. Tavaline arvuti töörežiim on programmeerija käskude ootamine. Seega räägitakse ebapiisavast kalliste arvutusseadmete kasutamisest.

=== 1. generatsioon ===

Tekkib pakett-töötlus. Igal ajahetkel arvuti kasutati ühe rakendusprogrammi lahendamiseks. Enam ei tööta kasutaja arvutiga otse füüsilisel kihil, vaid võtab arvuti vastu programmid ja andmed ning ülesannet töötlemiseks koostatakse pakettidena, mis koosneb programmide ja andmete kogumist. Masinas töötab juhtprogramm, mis loeb järjestikku pandud kasutaja programmid ja andmed paketist läbi ning laeb neid täitmiseks ette. Tulemuste alusel koostatakse samuti tulemuste pakette. Teisisõnu, juhtprogramm pidi täitma süsteemisisesed operatsioonid, milliseid enne pidi kasutaja rakendama käsitsi füüsilisel kihil. Lisaks see programm automaatselt lülitas ümber masinat täitma programme paketist järjestikskeemi järgi (FIFO). Nii töötas kõige lihtsam OS, mis tagab programmide töötlust ühepaketilises režiimis. Miinuseks oli see, et korraga võis täita alles üht operatsiooni. See nõrkus sai lahendatud 65-75-ndatel aastatel, kui 2. generatsiooni raames tekkis multipaketiline režiim.

=== 2. generatsioon ===

Peamiseks pakett-töötluse eesmärgiks ja efektiivsuse kriteeriumiks oli maksimaalne läbilaskevõime, ehk maksimaalse ülesannete arvu täitmine ühel ajahetkel. Alguses pannakse kokku kõiki ülesandeid sisaldav pakett, mis samuti sisaldab nõudeid süsteemiressurssidele. Sellest paketist formeerub mitmeprogrammiline ülesannete kogum, kus igaks ülesandeks on süsteemile esitatud omad nõuded. Eesmärk on tagada tasakaalustatud koormust kõigile arvuti osadele.

Selle generatsiooni omaduseks oli samuti, et OS-id loodi kollektiivkasutamiseks '''mitmeprogrammilise töörežiimiga''' ning olid esimesed mitmeprotsessorilise tüübi süsteemid. Nendes süsteemides mitu kasutajaprogrammi samal ajal asuvad arvuti operatiivmälus ning protsessor dünaamiliselt lülitub ümber ülesannete vahel.

Samal perioodil oli väljatöötatud ajajaotusega süsteemid, mis andsid võimaluse kasutajatel vahetult suhelda arvutiga terminali ning pärast ka kuvari kaudu. Igale ajajaotuse süsteemi kasutajale antakse ette terminal, mille abil ta saab suhelda oma programmiga. Toimub päringu sisestamine, mis töödeldakse ära, ning tulemus kuvatakse terminali. Ajajaotuse mõte on eraldada igale täitmiseks valmisoleva programmile oma fikseeritud ajavahemik (kvant). Kui ühe kvandiga programm ei saa täidetuks, see katkeb kvandi lõpus ning seda pannakse järjekorra lõppu.

Sama periood hõlmab esimeste '''reaalaja operatsioonisüsteemide''' (''Real-time operating system'', RTOS) tekkimist, millistes arvuteid kasutatakse tehniliste objektide ning protsesside juhtimiseks, nt töötlemispingid, satelliidid, kõrgahju protsess, galvaaniline liin jne. Süsteemide töö on seotud suure soovimatute juhtumite toimimise riskiga, nt satelliidi desorbeerimine, nõuetele mittevastava paksusega galvaanilise kihi tekitamine jne. Süsteemis on oluline programmide täitmine täpses etteantud ajavahemikus. RTOS-id töötavad märkimisväärse alakoormusega tagamaks süsteemi püsivat valmisoleku - reaktiivsust.

=== 3. generatsioon ===

3. generatsiooni (70-80-ndad aastad) opsüsteemid olid mitmerežiimilised ning tagasid pakett-töötlust, ajajaotust ning reaalaja- ja mitmeprotsessorilist režiimi. Need süsteemid olid päris mahukad ja kallid ning arvutikeskkond muutus väga keeruliseks. Lihtsaimate programmide täitmiseks tuli õppima raskeid juhtimiskeeli (''Job Control Language'', JCL).

=== 4. generatsioon ===
[[File:800px-Apple-II.jpeg|105px|thumb|left|Apple II, 1955]]

4. generatsiooni (alates 70-ndate keskelt) iseloomustub arvutite hindade alandamise ning programmeerija tööjõukulude tõusega. Personaalarvutite (''Personal Computer'', PC) tekkimine andis võimaluse peaaegu igaühele paigaldada arvuti endale töölauale. Said väljatöötatud esimesed mikroprotsessorid, milliste alusel arendatakse uued PC-d. Personaalarvuteid kasutatakse nii autonoomselt, kui ka võimsamate arvutivõrkude terminalitena.

Arvutikasutajate arvu suurenemine tekitab vajadust kasutajasõbraliku liidese järele, orienteerudes kogemuseta kasutajale. Seoses sellega hakkasid tekkima menüü ja graafilise liidese elementide abil opereeritavad opsüsteemid.

Laialdase kasutamise saab virtuaalmasinate kontseptsioon. Kasutaja enam ei muretse arvutite füüsilise ehituse detailidest, vaid tegutseb tema jaoks väljatöötatud operatsioonisüsteemiga, mis sisuliselt on virtualiseeritud masin. Selliselt ilmus arvuti ressursside virtualiseerimise kontseptsioon. Keskprotsessori virtualiseerimine nimetatakse multiprogrammeerimiseks.

Käesoleval ajal virtuaalmasinate kontseptsioon leiab üha rohkem kasutust. Virtuaalmasin on funktsionaalne arvuti ekvivalent, mis tagab ühe süsteemi alusel hunnik funktsionaalselt talle ekvivalentseid arvuteid.

Levinuimatest operatsioonisüsteemide peredest hetkel tuuakse välja Microsoft Windows, GNU/Linux ja Apple macOS. Need omakorda on lahutamatult seotud konkreetsete nendele OS-idele elu andnud isikutega.

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T14:35:43Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Minu nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid. Sellel versioonil olid suur hulk variante, näteks Professional Edition, Home Edition, Embedded. See on pikaealine operatsioonisüsteem: anti välja kolm suuremat uuendust ja OS-i tugi lõppes alles 2014. aastal ehk 13 aastat pärast väljaandmist. See tugiperiood on kõigi Windowsi operatsioonisüsteemide seas kõige pikkem.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T14:28:06Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001. Minu nostalgia. Paljudele tuntud helid ning pildid.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T14:08:22Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

* Windows XP - oktoober 2001.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T14:07:20Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===
[[File:Popular electronicsjpg.jpg|200px|thumb|right|Popular Electronics ajakiri ja Altair Microcomputer]]

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

File:Popular electronicsjpg.jpg

2021-10-26T14:05:11Z

Glpolj:

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T14:03:27Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

* Windows ME(Millennium) - 2000 aasta. Oli tugevalt kritiseeritud selle ebastabiilsuse ja ebausaldusväärsuse pärast. Mõned kasutajad on ME dešifreerinud kui Mistake Edition. Seda versiooni peetakse endiselt Microsofti üheks halvimaks tooteks. See on seotud sellega, et standardses süsteemikonfiguratsioonis on tegelik MS-DOS-i režiim blokeeritud. Küll see vähendas oluliselt süsteemi alglaadimisaega, kuid muutis seda režiimi nõudvate programmide kasutamise võimatuks

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:47:52Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

* Windows 98 - Windows 95 uuendatud versioon. Uus üsna tavaline praegu funktsioon - Sleep Mode.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:29:47Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad lugesid ajakirjas Popular Electronics artiklit mikroarvuti Altair 8800 kohta ja otsustasid selle jaoks välja töötada BASIC interpretaator.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:21:58Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse(Mac OS ~ 9%, Linux ~ 0.9%). Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti).

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:19:46Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda, esimene Windowsi browser - Internet Explorer(vaid algul selleks oli vaja Windows 95 Plus paketti.).

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:17:04Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus. Võrreldes 3.0-ga on sellel tohutult palju uuendusi. Ilmus kõigile kasutajatele juba tuttav menüü "Start", töölaua failidele ja rakendustele kiireks juurdepääsuks ikoonid, kasutati esmakordselt 32-bitist keskkonda.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:12:55Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
[[File:Win95.jpg|250px|thumb|right|Windows 95 desktop.]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:11:33Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

* Windows 95 - oli esimene täisväärtuslik OS, mis ilmus augustis aastal 1995. See versioon oli oluline verstapost Windowsi arengus.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

File:Win95.jpg

2021-10-26T13:10:12Z

Glpolj:

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:05:24Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:<ref>https://www.gazeta.ru/tech/2015/11/19/7902437/windows_30th_anniversary.shtml</ref>

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-26T13:03:54Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

* Windows 3.0 – mai 1990. Lisati program manager ja service control manager. Uus GUI(graphical user interface).

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-14T15:40:27Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i välja töötatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse. Mõned neist:

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-14T15:32:10Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

= Windows ja Bill Gates =

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen Lakeside koolis(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===
[[File:Reversi.png|250px|thumb|left|Reversi mäng. Win 1.0]]
Oma 30-aastase ajaloo jooksul avaldas Microsoft üheksa peamist Windowsi versiooni: alates Bill Gates-i arendatud Windows 1.0-st kuni viimase versioonini Microsofti uue tegevjuhi Satya Nadella juhtimisel. Windows on kõige laialdasemalt kasutatav operatsioonisüsteem ja see on installitud umbes üle 88% maailma personaalarvutitesse.

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Selle pärast paljud kasutasid käsurida. Mõned funktsioonid: 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1. See mäng oli loodud selleks, et inimesed õppivad kasutada arvutihiirt)

* Windows 2.0 - detsember 1987. Siin ilmusid esimest korda tuntud Microsoft Wordi ja Exceli programmid.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

== Chrome OS ==

== '''Mis on Chrome OS?''' ==

Chrome OS on Google poolt 2009. välja antud Linuxi põhine avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem. Selle suureks eeliseks on see, et seda on väga lihtne kasutada. Chrome OS on põhimõtteliselt veebibrauser, kuid sellel on ka Windowsi sarnane töölaud ning sellega on brauseris võimalik teha absoluutselt kõike, mida saab teha teiste operatsioonisüsteemidega ehk saab vaadata videoid, vestelda sotsiaalmeedias, saata emaile ja palju muud.

Kuna internetiühendus ei ole alati igal pool kättesaadav, siis nii mõnedki Chrome OS rakendused töötavad ka ilma internetita. On võimalik kirjutada teksti dokumente Google Drives ilma internetiühenduseta ning hiljem, kui tekib ühendus siis Google Drive sünkroonib need automaatselt ära. Samuti saab salvestada brauseris veebilehti, et neid hiljem lugeda.

Failihalduriga on võimalik Chromebooki mälust, kõvakettalt või mälupulgalt faile lugeda.
Kuigi Chrome OS on avatud lähtekoodiga projekt, siis pakuvad riistvara tuge ainult Google ja selle partnerid. Uuendused toimuvad automaatselt reaalajas, ilma et kasutaja ise midagi tegema peaks.

== '''Mis on Chromebook?''' ==

Chromebookid on sülearvutid ja tahvelarvutid, mis kasutavad Chrome OS-i. Esimesed Chromebookid tulid välja 2011. aastal Acer-i ja Samsungi poolt. 2013. aastal tulid Chromebookidega turule ka Lenovo, Hewlett Packard ja Google.

Lisaks sülearvutitele on olemas ka teisi variante. Chromebox on väike personaal arvuti, Chromebase on “all-in-one” lauaarvuti, kus pole eraldi arvutikasti, vaid arvuti komponendid ja monitor on koos. Chromebit on pulk, mis põhimõtteliselt muudab monitori peale ühendamist personaal arvutiks.

Aastast 2017 on enamikes Chrome OS kasutavatel seadmetel ligipääs Google Play poele. See tähendab seda, et on võimalik kasutada Androidi rakendusi oma arvutis, kuid kõik rakendused pole selle jaoks optimeeritud. Veelgi uuemad Chromebookid suudavad jooksutada Linuxi rakendusi.

== '''Kelle jaoks on mõeldud Chrome OS?''' ==

Chrome OS rakenduste valik on siiani siiski limiteeritud ning enamus tööst käib Google Chrome brauseris, mis on kõige populaarsem veebibrauser maailmas ja kõik andmed salvestatakse pilve, siis sobib see pigem inimesele, kellel pole vaja muud, kui veebibrauserit ja internetti, et oma tööd või muud vajalikud asjad ära teha. Arvuti mängude fanaatikutel pole mõtet isegi mõelda Chromebooki peale, sest heal juhul saab sellega mängida ainult Androidi telefonile mõeldud mänge.

== '''Kas ka turvaline?''' ==

Kuna põhimõtteliselt kogu süsteem on veebis, siis võib tekkida küsimus, kas ja kui turvaline Chrome OS on? Operatsiooni süsteemile viirused suurt midagi teha ei saa, sest töö käib veebis, ning arvutisse ei salvestata midagi. See ei tähenda 100% kaitset viiruste eest, kuid Chrome OS on turvalisem, kui teised operatsiooni süsteemid ja see on otseselt kaitstud Google poolt.

Sandboxing – Üks võimalus süsteemi efektiivsemaks muutmiseks on lasta erinevatel protsessidel jagada ressursse. Kui viirus peaks jõudma ressurssideni, siis võib kogu süsteem viirusega nakatuda. Selleks, et seda vältida on olemas sandboxing. See tähendab, et igal protsessil on oma keskkond ja kui viirus satub sinna keskkonda, siis ta ei saa sealt kuidagi edasi minna. Chrome OS-il on igal programmil, rakendusel, veebilehel ja vahekaardil eraldi keskkond. Kui külastada veeblilehte, mis laeb alla viiruse, siis piisab sellest, kui antud vahekaart sulgeda.

Verified boot – Kui miski peaks pääsema läbi sandboxi, siis selle jaoks on lihtne lahendus. Tuleb arvuti taaskäivitada ning probleem on ilmselt lahendatud. Iga Chrome OS taas käivitamisega võrreldakse kõiki operatsioonisüsteemi komponente praeguse Google versiooniga, seega on soovitatav arvuti peale kasutamist välja lülitada. Kui on erinevusi, siis vahetatakse arvutis olev operatsioonisüsteem uue vastu välja. Taas käivitamise ajal kontrollitakse automaatselt, kas on värskendusi Chrome OS-le ning ilma kasutajat segamata uuendatakse operatsioonisüsteem ära.

Powerwashing – Kuna ükski süsteem ei ole alati 100% kindel ja pahavara peaks ikkagi sattuma Chrome OS süsteemi, siis on võimalik teha ka powerwash ehk taastada tehaseseaded. See käib palju lihtsamalt, kui teiste operatsioonisüsteemidega, sest rakendusi ja andmeid kõvakettal on minimaalselt. Rakendusi ei pea ise uuesti installeerima, sest Google teeb seda ise. Logides Chromebooki sisse oma Google kasutajaga, siis Google taastab kõik rakendused, mis olid eelnevalt arvutisse installeeritud.
<ref>https://www.coolblue.nl/en/advice/everything-on-chrome-os.html</ref>
<ref>https://www.androidauthority.com/what-is-chrome-os-1137371/</ref>
<ref>https://www.driversupport.com/blog/buyers-guide/do-chromebooks-still-have-a-place-in-2021/</ref>
<ref>https://www.forbes.com/sites/kevinmurnane/2019/04/21/a-chromebooks-superb-security-is-another-good-reason-to-leave-windows-10s-update-failures-behind/?sh=4edb140d9a97</ref>

= Kasutatud materjalid =
<references />

File:Reversi.png

2021-10-14T15:30:21Z

Glpolj:

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-13T17:33:13Z

Glpolj:

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-13T17:25:20Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

== Windows ja Bill Gates ==

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen at Lakeside School(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning peagi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0. See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts)<ref>https://www.youtube.com/watch?v=VtvjbmoDx-I&ab_channel=MacHistory</ref>. Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

=== Windowsi versioonide kronoloogia ===

* Windows 1.0 - Windowsi esimene avalik versioon, ilmus 20. novembril 1985, ei saavutanud suurt populaarsust. Tegelikult see ei olnud täisväärtuslik operatsioonisüsteem, vaid ainult MS DOS laiendatud versioon. Sellel oli 16-bitine GUI, kalender, kell, kalkulaator, lihtne tekstitöötlusprogramm, märkmik, graafiline redaktor, reversi mäng (eemaldatud pärast versiooni 3.1)

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

= Osa 5 =
Tekst

= Kasutatud materjalid =
<references />

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-13T17:17:45Z

Glpolj:

"Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad"

= Osa 1 =

== Alaosa 1 ==

Tekst

== Windows ja Bill Gates ==

=== Algus ===
[[File:Young_bill.jpg|300px|thumb|right|Bill Gates and Paul Allen at Lakeside School(1970)]]
[[File:General_electric_computer.jpg|120px|thumb|left|General Electric arvutiplokk]]

Sündinud 28. oktoobril aastal 1955 USAs Washingtonis Seattle'is. Tema isa William Henry Gates II oli populaarne advokaat ja tema ema Mary Maxwell Gates oli panga direektorite nõukogu liige, kooliõpteja<ref>https://www.biographyonline.net/business/bill-gates.html</ref>. Tal oli kaks õde.

Tõsiste ja edukate inimeste peres sündinud on üsna ilmne, et vanemad on lapse arengu suhtes väga nõudlikud. Nad tahtsid, et nende poeg saaks advokaadiks. Kuid juba varasest noorusest hakkas poiss suurt huvi tundma programmeerimise vastu.

Kolmeteistkümneaastane ta astus Bill Lakeside'i kooli<ref>https://www.ducksters.com/biography/entrepreneurs/bill_gates.php</ref>. Seal kohtus ta oma tulevase äripartneri Paul Alleniga, kellega koos nad asutasid Microsofti. Ja just seal tekkis tal suur harrastus arvutite vastu.

Loomulikult tol ajal mitte keegi ei saanud kaasaegsetest arvutitest unistada. Kool ostis endale General Electric arvutiploki, kus Bill kirjutas BASIC kasutades oma esimese tic-tac-toe programmi<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Bill_Gates</ref>(photo). See võlus teda niivõrd, et kõik kooliained jäid täielikult tagaplaanile. Tekkis huvi, mis muutub tema kutsumuseks ja teeb temast ühe rikkaima inimese maailmas.

1973. aastal astus Bill Gates Harvardi ülikooli matemaatikateaduskonna. Ikkagi oli ta palju rohkem huvitatud oma arvutiprogrammide kirjutamisest ning paegi 1975. aastal lahkus, et asutada Microsoft.

=== Microsofti asutamine ===

1976. aastal asutasid Paul Allen ja Bill Gates ettevõtet Microsoft(algul Micro-soft ehk Microcomputer Software). Nad avaldasid oma esimese toote, interpretaator Altair 8800 mikroarvutile - Altair BASIC<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Altair_BASIC</ref>.

1980 oli partnerlust IBM-iga sõlmitud, tol ajal peamine PC tootja. Microsoft lõid esimese IBMi personaalarvuti jaoks PC DOS operatsioonisüsteemi .
See oli suur saavutus ettevõtele, sest koostöö niisuguse tõsise korporatsiooniga on nende mainet ääretult tõstnud. Just siis algas turu vallutamine - Microsoft hakkas muutma arvutitarkvara peamiseks tootjaks.

=== Windowsi ilmumine ===
[[File:WindowsOS.jpg|400px|thumb|right|Windowsi erinevad versioonid]]

1985. aastal avaldas Microsoft oma esimese operatsioonisüsteemi Windows 1.0 (foto). See oli omamoodi vastus 1984. aastal esitletud Classic MAC OS Macintoshi jaoks (kommerts). Windowsi peamine eelis oli see, et Bill Gates pidas kinni “open PC” arvuti kontseptsioonist. See tähendas, et operatsioonisüsteem võis töötada erinevate arvutitega. Erinevalt MAC-ist, mis oli mõeldud spetsiaalselt Apple'i riistvara jaoks. See lähenemine oli nii edukas, et mõne aja pärast oli Windows enamikkusse arvutitesse üle maailma instaleeritud.

= Osa 3 =
Tekst

= Osa 4 =
Tekst

= Osa 5 =
Tekst

= Kasutatud materjalid =
<references />

File:WindowsOS.jpg

2021-10-13T17:13:18Z

Glpolj:

Levinumad operatsioonisüsteemid ja nende asutajad

2021-10-13T17:01:58Z

Glpolj:

File:General electric computer.jpg

2021-10-13T17:01:21Z

Glpolj: