<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Gpalamar</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Gpalamar"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Gpalamar"/>
	<updated>2026-05-08T07:16:21Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&amp;diff=117191</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2016)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&amp;diff=117191"/>
		<updated>2017-01-27T10:10:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Kaitsmise ajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;27.10.2016&#039;&#039;&#039; (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11.2016&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon(päevaõpe)&#039;&#039;&#039; 08.11.2016 (3p) &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon(kaugõpe)&#039;&#039;&#039; 13.11.2016 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 &#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.&lt;br /&gt;
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljapäev:&lt;br /&gt;
*08:00 - &lt;br /&gt;
*08:10 -&lt;br /&gt;
*08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)&lt;br /&gt;
*08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)&lt;br /&gt;
*08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)&lt;br /&gt;
*08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)&lt;br /&gt;
*09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)&lt;br /&gt;
*09:10 - &lt;br /&gt;
*09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)&lt;br /&gt;
*09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)&lt;br /&gt;
*09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)&lt;br /&gt;
.. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)&lt;br /&gt;
*10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)&lt;br /&gt;
*10:20 -&lt;br /&gt;
*10:30 -&lt;br /&gt;
*10:40 -&lt;br /&gt;
*10:50 -&lt;br /&gt;
*11:00 - &lt;br /&gt;
*11:10 -&lt;br /&gt;
*11:20 -&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)&lt;br /&gt;
*11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)&lt;br /&gt;
*11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)&lt;br /&gt;
*11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)&lt;br /&gt;
*11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)&lt;br /&gt;
*12:00 - ATDV&lt;br /&gt;
*12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)&lt;br /&gt;
*12:20 - &lt;br /&gt;
... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.&lt;br /&gt;
NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017&#039;&#039;&#039;(30p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
25.01.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*15:30 - Bank&lt;br /&gt;
*15:45 - Bomory&lt;br /&gt;
*16:00 - B12&lt;br /&gt;
*16:15 - Elibrium&lt;br /&gt;
*16:30 - Librarians&lt;br /&gt;
*16.45 - ForeverNotes&lt;br /&gt;
*17.00 - ATDV&lt;br /&gt;
*17:15 - Gurmaanid&lt;br /&gt;
*17.30 - Hidden Mustard&lt;br /&gt;
*17:45 - Pie Piper&lt;br /&gt;
*18:00 - Brainery&lt;br /&gt;
*18:15 - Kassarakendus&lt;br /&gt;
*18.30 - Pirate Netflix&lt;br /&gt;
*18.45 - CozinHero&lt;br /&gt;
*19.00 - D♭&lt;br /&gt;
*19.15 - Library&lt;br /&gt;
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõpe&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
27.01.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*12:00 - Autoparandaja&lt;br /&gt;
*12:15 - Paabel&lt;br /&gt;
*12:30 - Battle2048&lt;br /&gt;
*12:45 - Rahaplaneerija&lt;br /&gt;
*13:00 - Elekter&lt;br /&gt;
*13:15 - Isearve&lt;br /&gt;
*13:30 - Jarvis&lt;br /&gt;
*13:45 - Vitamin C#&lt;br /&gt;
*14:00 - Kingalaenutus&lt;br /&gt;
*14:15 - OnTime&lt;br /&gt;
*14:30 - FoodCab&lt;br /&gt;
*14:45 - MoneyG&lt;br /&gt;
*15:00 - Laener&lt;br /&gt;
*15:15 - MeieTalu&lt;br /&gt;
*15:30 - Dogify&lt;br /&gt;
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2016 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mäng(Unit)==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2016=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Egert Aia&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisse saab logida jalutsis vajutades login&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini log:   1@eesti.ee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini pw:    a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Pirate Netflix===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Arti Zirk&lt;br /&gt;
* Mihkel Vajak&lt;br /&gt;
* Janno Oolo&lt;br /&gt;
* Joosep Voolmaa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS link&#039;&#039;&#039;           https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: D♭===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Semjon Greef&lt;br /&gt;
* Martin Arusalu&lt;br /&gt;
* Martin Nõukas&lt;br /&gt;
* Roomet Saadi&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ParkWell===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Taavi Vesinurm&lt;br /&gt;
* Raido Vell&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039; [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpLõpptoodeParkWell/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bomory===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Hando Laasmägi&lt;br /&gt;
* Tarvo Tammejuur&lt;br /&gt;
* Cathy Toomast&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüs&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppejõule saadetud 01.11.2016.&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Bomoryle teeb Vitamin C tiim&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.&lt;br /&gt;
Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid, &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
default andmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]&lt;br /&gt;
(Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmise versioon(parandatud üks viimasel hetkel tekkinud bug)[http://enos.itcollege.ee/~hlaasmag/CSharp/Bomory.zip  SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kassarakendus===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mikk Sarapuu&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk&lt;br /&gt;
* Piret Pomerants&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039; https://kassarakendus2016.visualstudio.com/Kassarakendus2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;B12&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]&lt;br /&gt;
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Bomory&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bomory siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Lõpptoote retsensiooni meeskonnale &#039;&#039;&#039;Kassarakendus&#039;&#039;&#039; teeb meeskond &#039;&#039;&#039;Bomory&#039;&#039;&#039; IN PROGRESS&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Pie Piper===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom&lt;br /&gt;
* Olari Pipenberg&lt;br /&gt;
* Uku-Mart Uprus&lt;br /&gt;
* Ardo Erik&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hidden Mustard===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andreas Kirotar&lt;br /&gt;
* Tõnn Vaher&lt;br /&gt;
* Anneli Asser&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_parandus.zip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: B12===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kerdo Kullamäe&lt;br /&gt;
* Marvin Mardiat&lt;br /&gt;
* Martin Paakspuu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[B12]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link on  [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link on  [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Elibrium ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Märt Häkkinen&lt;br /&gt;
* Karl Frank&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Gurmaanid&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;D♭&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD&#039;le siin]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: CozinHero ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Taavi Metsvahi&lt;br /&gt;
* Kai Kallastu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp ja lõpptoode&#039;&#039;&#039; [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin] &lt;br /&gt;
Work in progress&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bank ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aleksei Kopõlov&lt;br /&gt;
* Teet Adamson&lt;br /&gt;
* Sander Perens&lt;br /&gt;
* Tarvo Sbitnev&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link Lõpptootele: [http://enos.itcollege.ee/~akopolov/Bank/Bank.rar SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ATDV===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aldin Talve - arendaja&lt;br /&gt;
* Delia Viirmaa - projektijuht&lt;br /&gt;
* Mart-Erki Nõumees - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ATDV]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna &amp;quot;Korter Kõrgel Künkal&amp;quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna &amp;quot;Librarians&amp;quot; lõppetootele asub&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians#L.C3.B5pptoote_retsensioon siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sõnajalg===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* Argo Hansen&lt;br /&gt;
* Ragnar Rästas&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Sõnajalg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &amp;quot;B12&amp;quot; retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond:Gurmaanid===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Koit Kõrvel&lt;br /&gt;
* Marko Kask&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
* Ott Sõerumäe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praegune Prototüüp!&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On saadaval siin lehe peal!&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Gurmaanide TFS versioonihaldus!&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
https://gurmaanid.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProject.rar&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Edward Mardo&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &amp;quot;ATDV&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Librarians===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kerttu Liis Lootus&lt;br /&gt;
* Lisandra Noor&lt;br /&gt;
* Lisette Noor&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dokumentatsioon asub zip faili sees.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Brainery===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Lugus&lt;br /&gt;
* Elina Kuldkepp&lt;br /&gt;
* Berit Põldoja&lt;br /&gt;
* Taavi Teearu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Brainery]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [[Talk:Pirate_Netflix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Talk:Brainery]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Rent A Book===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aapo Kersalu&lt;br /&gt;
* Kristjan Kotto&lt;br /&gt;
* Paul John Niidas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Rent A Book]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &amp;quot;Forevernotes&amp;quot; retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: BMS===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kert Kukk&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[BMS]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Dogify===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Roland Soosaar&lt;br /&gt;
* Krista Norak&lt;br /&gt;
* Mihkel Roots&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht [[Dogify]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; https://rososa.visualstudio.com/Dogify/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ForeverNotes===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Margus Muru&lt;br /&gt;
* Joosep Koort&lt;br /&gt;
* Martin Nigul&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes.zip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: NullPointerException===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kertu Nurmberg&lt;br /&gt;
* Tõnis Piirits&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~knurmber/CSharp/Projekt/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SuperSalajane===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sirle Maarja Allikas&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Jaan Kastõgov&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüs&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Autoparandaja===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mihkel Viilveer&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuZw7RFU0Oxjk5EYWQ Saab siit alla laadida]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://tostukid.visualstudio.com/autoparandaja/_git/Autoparandaja.NET&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Paabel===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Rutt Lindström&lt;br /&gt;
* Esta Prangel&lt;br /&gt;
* Krista Rüütel&lt;br /&gt;
* Liina Abner&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Paabel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp (14. detsembri seisuga):&#039;&#039;&#039; [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO Projekti &amp;quot;Isearve&amp;quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode (26.01.2016)&#039;&#039;&#039; [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Lõpptoode (Paabel.zip) ning dokumentatsioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Agraarbeib===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kaia Runthal&lt;br /&gt;
* Marianne Trubetskoi&lt;br /&gt;
* Taavi Tilk&lt;br /&gt;
* Mihkel Matson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüs (01.11)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon (08.11)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp: 18.12 seisuga&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode (26.01) Saab alla laadida siit:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kasutusjuhendit näeb siit: &amp;lt;span class=&amp;quot;plainlinks&amp;quot;&amp;gt;[//docs.google.com/document/d/1vsXsnMsr9yUWbCMQwXC5o0Q0wsNu7HHvPjPskDvV5YQ/edit?usp=sharing:Link Kasutusjuhend]&amp;lt;/span&amp;gt; &#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote retsensioon (27.01) TODO&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Agraarbeib lõpptoote retsensioon:[[Talk:DevHelp]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MoneyG 1.0===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Saar&lt;br /&gt;
* Mart Raus&lt;br /&gt;
* Ando Kiidron&lt;br /&gt;
* Andres Kepler&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon - TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Laener===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Martin Kask - programmeerija&lt;br /&gt;
* Marko Nõu - programmeerija&lt;br /&gt;
* Anto Animägi - projektijuht&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Laener]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Vitamin C#===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marko Belzetski&lt;br /&gt;
* Rene Väli&lt;br /&gt;
* Kaia Tomson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kingalaenutus===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kristi Saare&lt;br /&gt;
* Kersti Maurer&lt;br /&gt;
* Liisi Taimre&lt;br /&gt;
* Siim Pääro&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid: &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/Kingalaenutus/ Link lõpptootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Isearve ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Siim Kallari&lt;br /&gt;
* Priit Tiganik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud retsensioon&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[Talk:Ajamasin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie tööle kirjutatud retsensioon&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[Talk:Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: DevHelp===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Martin Jääger&lt;br /&gt;
* Mikk Erlenheim&lt;br /&gt;
* Kristo Leemets&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp (18. detsembri seisuga):&#039;&#039;&#039; [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Elekter ===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Sigrid Aasma&lt;br /&gt;
* Kristo Oidermaa&lt;br /&gt;
* Tiit Post&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Elekter]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon:&#039;&#039;&#039; Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039; [https://drive.google.com/drive/folders/0B6rC6xduz_u4RXN2ZDNVVTRLeUU link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Battle2048===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Andrus Seiman&lt;br /&gt;
*Kristjan Peterson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
https://battle2048.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptootele: TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039; [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039; [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: EasyDesk===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marju Pütsepp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Projekti &amp;quot;Agraarbeib&amp;quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ajamasin===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Hellerma&lt;br /&gt;
* Teele Sepman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Jarvis===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp;amp; Product owner&lt;br /&gt;
* Andrei Grigorjev - arendaja&lt;br /&gt;
* Artyom Likhachev - arendaja&lt;br /&gt;
* Maksim Tšeljabov - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TikTokTek===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Eva Ibrus&lt;br /&gt;
* Rain Saarmäe&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[TikTokTek]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://tiktoktek.visualstudio.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[Talk:Battle2048]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Rahaplaneerija===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Maila Keerus&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Evelin Jõgi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
[[Rahaplaneerija]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
[[Talk:EasyDesk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Garden of Towers===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Nele Sergejeva&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: FoodCab===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mario Mustasaar&lt;br /&gt;
* Peeter Ploom&lt;br /&gt;
* Rain Elken&lt;br /&gt;
* Roland Türi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kood ja muud failid dropboxis asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]&lt;br /&gt;
Täieneb veel 27.01 jooksul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MyLibrary===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: OnTime ===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
*Tatjana Kruglova&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projetki TFS&#039;&#039;&#039;: &lt;br /&gt;
[https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;: &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/open?id=0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM OnTime]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: FoodBytes ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Aet Udusaar&lt;br /&gt;
*Taavi Põder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SeDuM===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Liina Laumets  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Koeraplats===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
* Maie Jeltsova&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
https://koeraplats.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039; TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039; TODO&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=117132</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=117132"/>
		<updated>2017-01-25T22:39:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Meeskond ja rollid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&amp;lt;del&amp;gt;&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer and testing&amp;lt;/del&amp;gt;&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer and UI&lt;br /&gt;
*&amp;lt;del&amp;gt;&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer and DB&amp;lt;/del&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike taken from [http://www.imdb.com/title/tt0371746 Iron man] movie:&lt;br /&gt;
[[File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg|600px]]&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite in C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
3d printer (Original Prusa i3) ordered from prusa3d.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.11&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
3d printer is assembled to ready to be used.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.12&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic UI design is mocked.&lt;br /&gt;
DB/Services/Models.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
First tryouts of speech synthesis and voice recognition services.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
OctoPrint service installation for RPi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;18.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
OctoPrint API services are ready&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;25.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Final UI is ready&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=117131</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=117131"/>
		<updated>2017-01-25T22:34:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Workload */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer and testing&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer and UI&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer and DB&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike taken from [http://www.imdb.com/title/tt0371746 Iron man] movie:&lt;br /&gt;
[[File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg|600px]]&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite in C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
3d printer (Original Prusa i3) ordered from prusa3d.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.11&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
3d printer is assembled to ready to be used.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.12&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic UI design is mocked.&lt;br /&gt;
DB/Services/Models.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
First tryouts of speech synthesis and voice recognition services.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
OctoPrint service installation for RPi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;18.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
OctoPrint API services are ready&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;25.01&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Final UI is ready&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107995</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107995"/>
		<updated>2016-10-15T21:03:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer and testing&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer and UI&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer and DB&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike taken from [http://www.imdb.com/title/tt0371746 Iron man] movie:&lt;br /&gt;
[[File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg|600px]]&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite in C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107994</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107994"/>
		<updated>2016-10-15T21:02:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Idee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer and testing&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer and UI&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer and DB&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike taken from [http://www.imdb.com/title/tt0371746 Iron man] movie:&lt;br /&gt;
[[File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg|600px]]&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107992</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107992"/>
		<updated>2016-10-15T21:01:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Idee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer and testing&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer and UI&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer and DB&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike taken from &amp;quot;Iron man&amp;quot; movie:&lt;br /&gt;
[[File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg|600px]]&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg&amp;diff=107991</id>
		<title>File:IM2 PROLOGUE VFX 04.jpg</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg&amp;diff=107991"/>
		<updated>2016-10-15T21:00:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107932</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107932"/>
		<updated>2016-10-15T19:54:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Meeskond ja rollid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer and testing&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer and UI&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer and DB&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107896</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107896"/>
		<updated>2016-10-15T18:27:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Workload */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;11.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Proof of concept application made (voice recognition/voice synthesis)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic application steps description; roles assignment.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107894</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107894"/>
		<updated>2016-10-15T18:26:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Workload */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png|600px]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107892</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107892"/>
		<updated>2016-10-15T18:23:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Workload */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;29.09&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Basic idea /sketch implementation (group formation)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;10.10&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Brainstorm meeting (db structure, UI features, MVP)&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_meeting_101016.png]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Jarvis_meeting_101016.png&amp;diff=107891</id>
		<title>File:Jarvis meeting 101016.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Jarvis_meeting_101016.png&amp;diff=107891"/>
		<updated>2016-10-15T18:23:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107882</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107882"/>
		<updated>2016-10-15T18:08:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Andmebaasiskeem */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
[[File:Jarvis_db.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Jarvis_db.png&amp;diff=107880</id>
		<title>File:Jarvis db.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Jarvis_db.png&amp;diff=107880"/>
		<updated>2016-10-15T18:08:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107860</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107860"/>
		<updated>2016-10-15T17:29:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* extended UI for all scenarios (authentication/main view and forms/interactions). Usage of &amp;quot;original&amp;quot; J.A.R.V.I.S. UI concept.&lt;br /&gt;
* extended authentication with Cognitive Services (https://www.microsoft.com/cognitive-services/en-us/speaker-recognition-api).&lt;br /&gt;
* voice commands for form interactions (filling/saving/editing and deleting information from DB by voice commands).&lt;br /&gt;
* OctoPrint server basic implementation rewrite to C#.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107857</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107857"/>
		<updated>2016-10-15T17:20:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* voice recognition implementation (using System.Speech.Recognition library) for understanding commands and translating them to &amp;quot;real actions&amp;quot;.&lt;br /&gt;
* voice synthesis implementation (using System.Speech.Synthesis library) for retrieving results and statuses.&lt;br /&gt;
* API connection with OctoPrint server (based on Raspberry PI) for sending commands to CNC machine (in our case it is 3D printer).&lt;br /&gt;
* basic UI for main scenario (log of commands, connectivity to device, possible API calls)&lt;br /&gt;
* DB structure/interface implementation to store configurations/auth tokens/commands.&lt;br /&gt;
* forms/interactions for adding material/machine settings to DB (filament temperature settings, machine gcode headers/measurements/max-min temperatures).&lt;br /&gt;
* basic authentication mechanism.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* Some more insane JARVIS STUFF!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107852</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107852"/>
		<updated>2016-10-15T17:11:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Meeskond ja rollid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - scrum master, product owner and developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - developer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* Do some crazy JARVIS STUFF!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* Some more insane JARVIS STUFF!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107813</id>
		<title>JARVIS</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=JARVIS&amp;diff=107813"/>
		<updated>2016-10-15T16:40:03Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Idee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Grigori Palamartšuk&#039;&#039;&#039; - Scrum Master &amp;amp; Product owner&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Andrei Grigorjev&#039;&#039;&#039; - Arendaja&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Artyom Likhachev&#039;&#039;&#039; - Arendaja&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Maksim Tšeljabov&#039;&#039;&#039; - Arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
We will try to create a voice control system to perform basic operations with CNC machine (in our case it will be 3D printer &amp;quot;Prusa i3&amp;quot;).&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Main goal will be to avoid manual interactions with machine and try to build all possible interfaces through the voice commands (voice recognition + speech synthesizer).&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
Secondary goals: &lt;br /&gt;
* UI/UX implementation &amp;quot;original J.A.R.V.I.S.&amp;quot; alike (taken from Iron man movie: [[File:http://www.artofvfx.com/IM2/IM2_PROLOGUE_VFX_04.jpg]])&lt;br /&gt;
* using Rapberry PI (https://www.adafruit.com/product/3055) with installed software to use as controlling device.&lt;br /&gt;
* adaptation (library of setting configurations) for the program to work with any type of CNC machine.&lt;br /&gt;
* ability to perform simultaneous work with multiple devices (print farms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* Do some crazy JARVIS STUFF!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* Some more insane JARVIS STUFF!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Andmebaasiskeem ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&amp;diff=107783</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2016)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&amp;diff=107783"/>
		<updated>2016-10-15T16:22:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Meeskond: Jarvis */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;15.10.2016&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11.2016&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 08.11.2016 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;20.11.2016 &#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;18.12.2016&#039;&#039;&#039;(30p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 08.01.2016(4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2016 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mäng(Unit)==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2016=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Egert Aia&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisse saab logida jalutsis vajutades login&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini log:   1@eesti.ee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini pw:    a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Pirate Netflix===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Arti Zirk&lt;br /&gt;
* Mihkel Vajak&lt;br /&gt;
* Janno Oolo&lt;br /&gt;
* Joosep Voolmaa&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: D♭===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Semjon Greef&lt;br /&gt;
* Martin Arusalu&lt;br /&gt;
* Martin Nõukas&lt;br /&gt;
* Roomet Saadi&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ParkWell===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Taavi Vesinurm&lt;br /&gt;
* Raido Vell&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bomory===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Hando Laasmägi&lt;br /&gt;
* Tarvo Tammejuur&lt;br /&gt;
* Cathy Toomast&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kassarakendus===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mikk Sarapuu&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk&lt;br /&gt;
* Piret Pomerants&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Pie Piper===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom&lt;br /&gt;
* Olari Pipenberg&lt;br /&gt;
* Uku-Mart Uprus&lt;br /&gt;
* Ardo Erik&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
NA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
NA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hidden Mustard===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andreas Kirotar&lt;br /&gt;
* Tõnn Vaher&lt;br /&gt;
* Aivar Romandi&lt;br /&gt;
* Anneli Asser&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: B12===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kerdo Kullamäe&lt;br /&gt;
* Marvin Mardiat&lt;br /&gt;
* Martin Paakspuu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[B12]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://b12meeskond.visualstudio.com/B12&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Elibrium ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Märt Häkkinen&lt;br /&gt;
* Karl Frank&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Autoparandaja===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mihkel Viilveer&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://autoparandaja.visualstudio.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Paabel===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Rutt Lindström&lt;br /&gt;
* Esta Prangel&lt;br /&gt;
* Krista Rüütel&lt;br /&gt;
* Liina Abner&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Paabel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Agraarbeib===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marianne Trubetskoi&lt;br /&gt;
* Taavi Tilk&lt;br /&gt;
* Mihkel Matson&lt;br /&gt;
* Kaia Runthal&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MoneyGram 1.0===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Saar&lt;br /&gt;
* Mart Raus&lt;br /&gt;
* Ando Kiidron&lt;br /&gt;
* Andres Kepler&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[MoneyGram 1.0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Laener===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Martin Kask&lt;br /&gt;
* Marko Nõu&lt;br /&gt;
* Anto Animägi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Laener]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Vitamin C#===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marko Belzetski&lt;br /&gt;
* Rene Väli&lt;br /&gt;
* Kaia Tomson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kingalaenutus===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kristi Saare&lt;br /&gt;
* Kersti Maurer&lt;br /&gt;
* Liisi Taimre&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Isearve ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Siim Kallari&lt;br /&gt;
* Priit Tiganik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: DevHelp===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Martin Jääger (projektijuht)&lt;br /&gt;
* Mikk Erlenheim&lt;br /&gt;
* Kristo Leemets&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Elekter ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Sigrid Aasma&lt;br /&gt;
* Kristo Oidermaa&lt;br /&gt;
* Tiit Post&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Elekter]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Battle2048===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Andrus Seiman&lt;br /&gt;
*Annely Aasalaid&lt;br /&gt;
*Kristjan Peterson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: EasyDesk===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marju Pütsepp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ajamasin===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Hellerma&lt;br /&gt;
* Teele Sepman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Laener===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Martin Kask - programmeerija&lt;br /&gt;
* Marko Nõu - programmeerija&lt;br /&gt;
* Anto Animägi - projektijuht&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Laener]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Jarvis===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp;amp; Product owner&lt;br /&gt;
* Andrei Grigorjev - arendaja&lt;br /&gt;
* Artyom Likhachev - arendaja&lt;br /&gt;
* Maksim Tšeljabov - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TBD&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96832</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96832"/>
		<updated>2015-11-06T18:37:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 06. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see on aine millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel kõige rohkem puudust. Kuid ma seda tol hetkel  ei teadnud. See hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul lahti seletatud ja sobib see on esmaskurslatale väga kasulik kuna annab ülevaate nii õppesüsteemist kui ka perpektiividest. Samuti on tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid omal kohal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esinejad: igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta IT maastikul hakkama ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testijatest kuni ettevõtte juhtideni välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiime kokku panna on  projekti ja ka ettevõte pikaajalise edukuse valem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna IT kolledži üldine õppekorraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast, siis selles loengus ei olnud minu jaoks palju uut. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida praktiliselt kõike infotehnoloogiaga seonduvat. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loengute videosalvestuste raamatukogu. Paneb tundma, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel rääkisid erinevate erialade spetsialistid oma kogemusest ja argipäevast. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui olulised on projektijuhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille pealt saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma nägemuse, miks jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekib soov seda tühja tööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori tööd 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegelema programmeerimisega ja rauaga praktiliselt üldse enam kokku ei puutu. Eraldi süvenes ta ka erinevatesse pilvedetehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas testimise olulisust, ja nentis kurvastusega, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles ka Eesti testimiskultuuri ja arengut muu maailmas toimuvaga. Üldiselt jäi tema jutust meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigest kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendama, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate arendaja vaatenurgast IT-projektidele inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esineja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õpioskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta IT-s inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust. See on üks projekti edu võtmetest. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema jutust kattuvad suurel määral teiste esinejate teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edukuseks on oluliseimad asjad kiire õppimisvõime, tiimitöö ja õige suhtumine. Tema ettevõtja kogemusest sain aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesi Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende töö on seotud andmete analüüsiga ja nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende jagatud arusaama järgi ei ole andmete analüüs lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Tõenäosus sõltub muidugi andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esinejad proovisid ka selgitada, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud ausate esinejate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade juurde. Selle pärast ei saa aru, milleks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitada, milleks on neil täppisteadusi vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, mida on meil kusjuures hästi palju, ja samal ajal nutab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, siis nendele, kes tulid oma teist kõrgemat haridust omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad ülikooli teist või mitmendat korda tulid. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Aga samalajal leian, et need väited on värsketele keskkooli lõpetajatele kasulikud ja aitavad eesmärke seada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96826</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96826"/>
		<updated>2015-11-06T18:22:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see on aine millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel kõige rohkem puudust. Kuid ma seda tol hetkel  ei teadnud. See hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul lahti seletatud ja sobib see on esmaskurslatale väga kasulik kuna annab ülevaate nii õppesüsteemist kui ka perpektiividest. Samuti on tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid omal kohal. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esinejad: igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta IT maastikul hakkama ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testijatest kuni ettevõtte juhtideni välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiime kokku panna on  projekti ja ka ettevõte pikaajalise edukuse valem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna IT kolledži üldine õppekorraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast, siis selles loengus ei olnud minu jaoks palju uut. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida praktiliselt kõike infotehnoloogiaga seonduvat. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loengute videosalvestuste raamatukogu. Paneb tundma, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel rääkisid erinevate erialade spetsialistid oma kogemusest ja argipäevast. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui olulised on projektijuhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille pealt saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma nägemuse, miks jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekib soov seda tühja tööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori tööd 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegelema programmeerimisega ja rauaga praktiliselt üldse enam kokku ei puutu. Eraldi süvenes ta ka erinevatesse pilvedetehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas testimise olulisust, ja nentis kurvastusega, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles ka Eesti testimiskultuuri ja arengut muu maailmas toimuvaga. Üldiselt jäi tema jutust meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigest kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendama, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate arendaja vaatenurgast IT-projektidele inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esineja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õpioskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta IT-s inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust. See on üks projekti edu võtmetest. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema jutust kattuvad suurel määral teiste esinejate teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edukuseks on oluliseimad asjad kiire õppimisvõime, tiimitöö ja õige suhtumine. Tema ettevõtja kogemusest sain aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesi Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende töö on seotud andmete analüüsiga ja nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende jagatud arusaama järgi ei ole andmete analüüs lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Tõenäosus sõltub muidugi andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esinejad proovisid ka selgitada, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud ausate esinejate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade juurde. Selle pärast ei saa aru, milleks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitada, milleks on neil täppisteadusi vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, mida on meil kusjuures hästi palju, ja samal ajal nutab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, siis nendele, kes tulid oma teist kõrgemat haridust omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad ülikooli teist või mitmendat korda tulid. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Aga samalajal leian, et need väited on värsketele keskkooli lõpetajatele kasulikud ja aitavad eesmärke seada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96817</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96817"/>
		<updated>2015-11-06T16:50:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus B */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikult seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piiri ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitada, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasuguseid töid teha, neid on meil hästi palju, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96730</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96730"/>
		<updated>2015-11-06T09:51:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikult seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piiri ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitada, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasuguseid töid teha, neid on meil hästi palju, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96728</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96728"/>
		<updated>2015-11-06T09:50:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikult seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piiri ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasuguseid töid teha, neid on meil hästi palju, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96727</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96727"/>
		<updated>2015-11-06T09:49:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikult seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piiri ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasuguseid töid teha, mis on meil hästi palju, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96724</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96724"/>
		<updated>2015-11-06T09:38:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikult seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piiri ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, mis on meil hästi palju, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96707</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96707"/>
		<updated>2015-11-06T06:41:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis see on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsin, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piiri ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuid kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengust&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab suure tõenäosusega tulevikku. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, mis on meil hästi palju, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96651</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96651"/>
		<updated>2015-11-05T22:08:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale paremini kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti peamiselt õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96647</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96647"/>
		<updated>2015-11-05T22:03:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.zave.ee/ Zave Media leht]&amp;lt;/ref&amp;gt; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96644</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96644"/>
		<updated>2015-11-05T22:01:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus B */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96643</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96643"/>
		<updated>2015-11-05T21:58:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.&amp;lt;br /&amp;gt;Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96641</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96641"/>
		<updated>2015-11-05T21:58:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest.&amp;lt;br /&amp;gt;Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96640</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96640"/>
		<updated>2015-11-05T21:57:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96639</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96639"/>
		<updated>2015-11-05T21:56:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri | Akadeemiline liikumine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#lopetamine Õppekorralduse eeskiri | Õppesooritused | Lõpetamine]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri | Üldsätted | Õppetegevuse alused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppuroigus Õppekorralduse eeskiri | Õppuri õigused ja kohustused | Õppuri õigused]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96638</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96638"/>
		<updated>2015-11-05T21:47:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus B */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96637</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96637"/>
		<updated>2015-11-05T21:46:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: d) Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* b) Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* d) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* e) RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* f) Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200€.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96636</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96636"/>
		<updated>2015-11-05T21:45:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: d) Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* b) Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* d) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* e) RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* f) Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200 €.&lt;br /&gt;
* Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96635</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96635"/>
		<updated>2015-11-05T21:45:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: d) Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* b) Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* d) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* e) RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* f) Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200 €. Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96634</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96634"/>
		<updated>2015-11-05T21:44:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Õpingukorralduse küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: d) Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* b) Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* d) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* e) RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* f) Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne===&lt;br /&gt;
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?&lt;br /&gt;
: Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile. (X = 23; Y = 20)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kui esimese semestri lõpuks on 23 EAP, siis on 4 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril tasuda 4x50=200 €. Juhul, kui teise semestri lõpuks on 20 EAP, siis on 7 EAP puudu ja tuleb järgmisel semestril arve 7x50=350€ ulatuses&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96633</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96633"/>
		<updated>2015-11-05T21:42:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus 1 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: d) Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* b) Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* d) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* e) RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* f) Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. (7.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletaks. (7.2.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Lõpetamiseks ja vastava lõpudokumendi saamiseks peab  õppur täitma kõik tema õppekava lõpetamistingimused. (5.6.1)&amp;lt;ref&amp;gt;[]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid. (1.3.6)&lt;br /&gt;
* Kui on läbitud õppekavas ettenähtud mahus valikaineid, ei pea tegemata jäänud valikaineid tingimata sooritama. RE õppekohal tuleb tasuda õppekava nominaalmahtu (180 EAP) ületavate õpingute eest. Seega, kui oled deklareerinud ühte õppeainet mitu korda või deklareerinud valikaineid üle õppekavas sätestatud määra, esitatakse Sulle õppemaksu arve.   Kuid üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 2 EAP ulatuses. (3.1.8)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96632</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96632"/>
		<updated>2015-11-05T21:23:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Küsimus B */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi.&lt;br /&gt;
: a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: d) Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* b) Kordussooritust tuleb õpejõuga kokku leppida. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks. (5.2.13)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* d) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva&lt;br /&gt;
* e) RF õppekohal õppuritel on kordussooritamine tasuta. Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. (5.2.12)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
* f) Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. (5.2.7)&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri | Eksamite ja arvestuste korraldus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuse tasumäärad 2015/2016 õppeaastal]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96629</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96629"/>
		<updated>2015-11-05T20:39:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/oleg-bogdanov/a/81/24a Oleg Bogdanov LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; ja Oliver Kadak&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/oliverkadak Oliver Kadak LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96626</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96626"/>
		<updated>2015-11-05T20:36:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0 Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Targo Tennisbergi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/targotennisberg Targo Tennisberg LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loengult&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/45c455bb-ef01-4f3e-a722-5ba40ecbe8ee Loengu &amp;quot;Kuidas tarkvaraarenduse maailmas ellu jääda&amp;quot; (Targo Tennisberg) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; saab põhjaliku ülevaate projektijuhtimisest arendaja vaatenurgast inimene, kes ei ole kunagi sellel alal töötanud. Esindaja rääkis ka ülikooli hariduse tähtsusest eriti õppimisoskuste ja võime asju lõpule viia arendamisel. Peale seda rõhutas ta inimestevahelise kommunikatsiooni tähtsust IT-s. See on üks projekti edu võtmeks. Sama tähtis on ka meeskonnaliikmete suhtumine asjasse ja valmindus nii ületunde teha kui ka astuda erinevatesse rollidesse, millest rääkisid ka teised esindajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Unt&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tanelunt Tanel Unt LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidas ka väga hariva loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/95e9f82e-debe-4f6c-833a-5dabb639600d Loengu &amp;quot;Oma IT ettevõte - GPS asukohamääramisteenuse Navirec näitel&amp;quot; (Tanel Unt) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;, kuid võtmemomendid tema juttust kattuvad suurel määral teiste esindajate loengu teemadega. Ta rääkis ka sellest, et ülikoolis on vaja õppida õppima, et edu saamiseks on olulisemad asjad kiire õppimisvõime, tiimi töö ja suhtumine asjasse. Tema ettevõtja kogemusest saaks aru, et oluline on oma ideesse uskumine ja pidev tegutsemine selle elluviimise nimel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viimase loengu&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f0d2dfac-5f77-47e6-8e60-abe8d9b9679d Loengu &amp;quot;Andmekaevandamine ja analüütika ning muud põnevat&amp;quot; (Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak) loengusalvestused]&amp;lt;/ref&amp;gt; pidasid kahekesti Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak. Nende elutöö on seotud andmete analüüsiga seega nad rääkisid oma kogemusest ja visioonist päris kirglikult. Nende arvmusest on andmete analüüs ei ole lihtne statistiline arvutus, vaid võimekas tööriist, mis ei anna ainult ülevaate sellest, mis juhtus, vaid ennustab tulevikku suure tõenäosusega. Kuid tõenäosus küll sõltub andmete kogusest, detailidest ja kvaliteedist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks &amp;quot;populaarne väide&amp;quot;, mis mind mõtlema pani oli see: “Matemaatiline analüüs on raske kräpp”. Esindajad proovisid ka ette selgitama, milleks on tunniplaanis füüsika ja matemaatiline analüüs. Oletan, et nad tegid seda selle pärast, et “Milleks see kräpp mul siin on?” on üks korduma kippuvatest küsimustest. Nagu olid varem öeldud austate esindajate poolt, inimene ei saa teada kõigest kõike. Tavaliselt, tehniliste ja täppisteaduste taibuga inimesed ei ole väga edukad humanitaarse ainete õppimises. Arvan, et IT kuulub ikka tehniliste alade külge. Selle pärast ei saa aru, miks on tulevastele IT töötajatele vaja selgitaga, milleks on nendel täppisteadused vaja. Kas üliõpilane, kes oskab hästi esseed ja muud samasugused tööd teha, ja samal ajal nuttab, et “matemaatiline analüüs on raske kräpp” ikka valis endale sobiva eriala?...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks sooviks öelda, et kuigi olen veendunud, et aine on esmaskurlastale kasulik, nendele, kes tuli oma teise kõrgema hariduse omandama see päris nii ei ole. Haritud kaugõppurid tavaliselt saavad ikka aru, miks nad Ülikooli tulid teist või mitmendat korda. Me oskame juba õppima, seega kursuse populaarne väide “Ülikool peab esiteks õpetama õppima” ei kehti meie jaoks. Enamus meist on juba kogenud inimesed, kes oskavad asju lõpule viia. Kusjuures ma leian, et need väided on värsketel põhikooli lõpetajatel kasulikud ja päris vaimustavad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96625</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96625"/>
		<updated>2015-11-05T20:27:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnes Kert Suvi&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/kert-suvi/68/451/127 Kert Suvi LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; loeng testimisest ja tarkvara kvaliteedist&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/00379be2-bb86-4935-9b4f-aad720ee4cc0?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&amp;quot; (Kert Suvi) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;. Ta rõhutas, et testimine on ikka oluline, vaatamata sellele, et paljud organisatsioonid loobuvad sellest erinevatel põhjustel. Ta võrdles testimine Eestis testimisega muu maailmas ja  märkis testimise piirid ära. Üldiselt tema juttust jäi meelde see, et kuna IT ala on liiga lai ja mitmekesine, et üks inimene saaks kõigist kõike teada. Kuigi kõik IT spetsialistid on teoreetiliselt võimelised teinetest asendada, kui nendel on piisavalt lai silmaring.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96624</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96624"/>
		<updated>2015-11-05T20:25:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse. &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96623</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96623"/>
		<updated>2015-11-05T20:25:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse. &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Viited ==&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96621</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96621"/>
		<updated>2015-11-05T20:23:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse. &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039; märgistega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96620</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96620"/>
		<updated>2015-11-05T20:21:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taavi Tuisk&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/pub/taavi-tuisk/31/190/773 Taavi Tuisk LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt; oma loengus&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/8e2141b7-9e98-49dc-a05d-6ca0edd3c19c?ec=true Loengu &amp;quot;Millega tegeleb süsteemihaldur&amp;quot; (Taavi Tuisk) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis väga põhjalikult administreerimise ajaloost ja arengukäigust. Ta rääkis, kuidas puhas käsitöö (mis kujutas endast administraatori töö 20 aastat tagasi) vaikselt muutus ja jõudis nüüdseks selleni, et admin on sunnitud rohkem tegeleda programmeerimisega ja rauaga üldse kokku ei puutu. Eraldi ta süvenes pilvede tehnoloogiasse. &lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039; märgistega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;references /&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96612</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96612"/>
		<updated>2015-11-05T20:16:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 Esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmine esineja Elar Lang&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/elarlang Elar Lang LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ce07046a-a6aa-41bb-8fe8-9f256a6d627f?ec=true Loengu &amp;quot;Õppimisest. Omast kogemusest.&amp;quot; (Elar Lang) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis oma põhjusest jätkata õppimist. Leidsain, et mõned tema põhjused kattuvad minu omadega. Suureks motivatsiooniks on see, et inimene, kes õpib programmeerimist misiganes keeles omaette on tihti sunnitud jalgrattast leiutama. Seega tal tekkib soov seda tühjatööd vältida.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039; märgistega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;references /&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96610</id>
		<title>User:Gpalamar</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gpalamar&amp;diff=96610"/>
		<updated>2015-11-05T20:13:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Gpalamar: /* Essee */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2015 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Grigori Palamartšuk, rühm DK13&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kood: ******41&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: xx. november 2015&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
Enne seda, kui hakkan täpsemalt kirjutama läbitud &amp;quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustuse&amp;quot;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 Aine &amp;quot;Õppekorraldus ja erialatutvustus&amp;quot; koduleht]&amp;lt;/ref&amp;gt; aine kohta pean tõdema, et see ongi aine, millest ma tundsin oma esimesel kursusel esimese kõrgema hariduse saamisel puudu. Kuid mina sellest ei teadnud. Tuutorid ja muud tudengite abistavad initsiatsiivid on küll head. Aga terve hästi korrastatud õppeaine, kus on IT kolledži õpingukorraldus põhjalikul seletatud, on palju kasulikum ja sobib esmaskurslatale parem kuna annab ülevaate nii õpesüsteemist kui ka perpektiividest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Märgin esiteks seda, millest rääkisid peaaegu kõik esindajad. Igaüks rõhutas, et  ilma programmeerimisoskusteta nüüd ei saa. Programmeerimine on vajalik iga eduka IT spetsialisti jaoks alates testeritest kuni IT ettevõtte juhini välja. Teine asi, millele pöörati palju tähelepanu oli tiimitöö. Oskus töötada tiimis ja võime häid tiimi kokku kutsuda on põhimõtteline projekti ja järelkult ettevõte pikaajalise edukuse jaoks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimesel loengul&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/5c75a38e-e103-474a-9e39-42aa330f4305 esimese loengu salvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;  käsitleti rohkem õpingukorralduse teemat. Olen kindel, et esmaskurslastele oli see hädavajalik. Kuna üldiselt IT kolledži korraldus ei erine väga Tartu Ülikooli omast selles loengus ei olnud midagi uut minu jaoks. Arvan, et need kaugõppurid, kes lõpetasid juba TÜ või TTÜ, on nõus sellega, et õppekorralduse osas midagi uut ei olnud. Kuid ma rõõmustasin selle üle, et IT kolledž annab võimaluse õppida kõike. IT on lai ja mitmekesine ala, kus on vaja omada vähemalt ettekujutust kõikidest protsessidest, mis on omavahel seotud. Teine fakt, mille üle saab uhkust tunda on see, et IT kolledžil on võimas loenguvideosalvestuste raamatukogu. Paneb mõtlema, et just see ülikool ongi IT spetsialistide sepikoda. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnevatel loengutel oma eriala spetsialistid rääkisid rohkem oma kogemusest. &amp;quot;Zave Media&amp;quot; CEO ja projektijuhina töötav Tiina Seeman&amp;lt;ref&amp;gt;[https://www.linkedin.com/in/tiinaseeman Tiina Seeman LinkedIn profiil]&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/e2cded4a-d03a-4ed5-95e9-de354ce58f36 Loengu &amp;quot;IT projektide juhtimine&amp;quot; (Tiina Seeman) loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis sellest, kui oluline on projekti juhtimise oskused. Ta näitas statistikat, mille peale saab sellise järelduse teha, et kui projekt kukkub läbi siis sees on tõenäoliselt projektujuhi viga. Loomulikult, projektijuht võib ka eksida, kuid tema eksimuse hind on suuren kui näiteks progijatel.   &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord&amp;quot; (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; sain teada ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Refereerimist saab teha &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;ref&amp;gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&amp;lt;/ref&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039; märgistega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Viited kuvatakse kohta, kuhu kirjutad: &#039;&#039;&#039;&amp;lt;nowiki&amp;gt;&amp;lt;references /&amp;gt;&amp;lt;/nowiki&amp;gt;&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Abi mediawiki kirjutamisel saab mediawiki kodulehelt&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.mediawiki.org/wiki/Help:Formatting Mediawiki - Help Formatting]&amp;lt;/ref&amp;gt;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus B=== &lt;br /&gt;
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Mis on tähtajad?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 1=== &lt;br /&gt;
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
: Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* ...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Gpalamar</name></author>
	</entry>
</feed>