ICO wiki - User contributions [en]

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T18:59:59Z

Gvacker: /* Võimude sekkumised */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|300px|thumb|right|Tor veebibrauseri logo]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|500px|thumb|right]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalsete veebibrauseritega nagu näiteks Tor (''The Onion Router'') ja I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks<ref name="kuusteist">https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/</ref>.

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevad isikud, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T18:58:37Z

Gvacker: /* Võimude sekkumised */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|300px|thumb|right|Tor veebibrauseri logo]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|500px|thumb|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalsete veebibrauseritega nagu näiteks Tor (''The Onion Router'') ja I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks<ref name="kuusteist">https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/</ref>.

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevad isikud, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T18:57:10Z

Gvacker: /* Positiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|300px|thumb|right|Tor veebibrauseri logo]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalsete veebibrauseritega nagu näiteks Tor (''The Onion Router'') ja I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks<ref name="kuusteist">https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/</ref>.

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevad isikud, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T18:00:11Z

Gvacker: /* Võimude sekkumised */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalsete veebibrauseritega nagu näiteks Tor (''The Onion Router'') ja I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks<ref name="kuusteist">https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/</ref>.

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevad isikud, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:59:18Z

Gvacker: /* Võimude sekkumised */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalsete veebibrauseritega nagu näiteks Tor (''The Onion Router'') ja I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks<ref name="kuusteist">https://www.digitalshadows.com/blog-and-research/dark-web-monitoring-the-good-the-bad-and-the-ugly/</ref>.

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevad isikud, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12]<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:51:15Z

Gvacker: /* Võimude sekkumised */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalsete veebibrauseritega nagu näiteks Tor (''The Onion Router'') ja I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:47:44Z

Gvacker: /* Negatiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:43:35Z

Gvacker: /* Positiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on info vahetuse mõttes oluliseks kohaks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:35:15Z

Gvacker: /* Ohud tumeveebis */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:34:42Z

Gvacker: /* Ohud tumeveebis */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
See on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>.

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref><ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref><ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref>. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>.

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile<ref name="viisteist">https://www.tripwire.com/state-of-security/security-awareness/curiosity-dark-web-dangerous-effects/</ref>. See koht võib tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:08:00Z

Gvacker: /* Täpsemad näited koos arvudega */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Samal ajal kui solvavad pildid lastest ning illegaalsete narkootikumide ost ja müük tõmbavad võimude ja avalikkuse poolt enim tähelepanu, on suurimad müüjad siiski väga "tavalised". Näiteks kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T17:01:30Z

Gvacker: /* Täpsemad näited koos arvudega */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:58:43Z

Gvacker: /* Näited tumeveebi tumedast sisust */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada<ref name="kolmteist">https://us.norton.com/internetsecurity-how-to-how-can-i-access-the-deep-web.html</ref>.

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:55:01Z

Gvacker: /* Negatiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks<ref name="neliteist">https://www.pcage.edu/blog/2018/02/02/makes-dark-web-dangerous/</ref>. Tim Berners Lee, ''World Wide Web'' leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, kuid tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus. Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed kätte saaksid, leidub tumeveebis,“<ref name="seitseteist">https://www.irishtimes.com/culture/tv-radio-web/inside-the-dark-web-the-truth-is-there-is-a-lot-of-evil-out-there-1.3653092</ref>.

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat [12]<ref name="kaksteist"></ref>.
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada [13].

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:50:14Z

Gvacker: /* Negatiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="kaksteist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks[14]. Tim Berners Lee, World Wide Web leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, siis tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus ning Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed saaksid endale kätte, leidub tumeveebis,“ [17].

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat [12].
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada [13].

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:47:22Z

Gvacker: /* Negatiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="üheksateist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm/</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks[14]. Tim Berners Lee, World Wide Web leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, siis tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus ning Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed saaksid endale kätte, leidub tumeveebis,“ [17].

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat [12].
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada [13].

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:46:26Z

Gvacker: /* Negatiivsed küljed */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega<ref name="üheksateist">https://www.imf.org/external/pubs/ft/fandd/2019/09/the-truth-about-the-dark-web-kumar.htm</ref>. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks[14]. Tim Berners Lee, World Wide Web leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, siis tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus ning Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed saaksid endale kätte, leidub tumeveebis,“ [17].

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat [12].
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada [13].

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis.<ref name="kaks">https://cybernews.com/privacy/isp-selling-data-why-you-should-actually-care/</ref> Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud.<ref name="kolm">https://www.investopedia.com/articles/investing/042915/why-facebook-banned-china.asp</ref> Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile.<ref name="neli">https://readwrite.com/2019/07/01/which-countries-have-the-strictest-internet-censorship/</ref> Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma.<ref name="viis">https://www.rcmediafreedom.eu/Publications/Manuals/The-Dark-Web-Guidance-for-Journalists</ref> Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud.<ref name="kuus">https://freedom.press/news/sharing-sensitive-leaks-press/</ref> Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times<ref name="seitse">https://open.nytimes.com/https-open-nytimes-com-the-new-york-times-as-a-tor-onion-service-e0d0b67b7482</ref> ja BBC News.<ref name="kaheksa">https://www.bbc.com/news/technology-50150981</ref>
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt.<ref name="üks">https://2019.www.torproject.org/about/torusers.html.en</ref> Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i.<ref name="üheksa">https://www.independent.co.uk/voices/comment/the-dark-web-is-not-just-for-paedophiles-drug-dealers-and-terrorists-9920667.html</ref>
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat<ref name="kümme">https://www.europol.europa.eu/newsroom/news/crime-dark-web-law-enforcement-coordination-only-cure</ref> - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata.<ref name="üksteist">https://www.vice.com/en_us/article/qkj8q3/child-porn-sting-goes-global-fbi-hacked-computers-in-denmark-greece-chile</ref>

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:05:38Z

Gvacker: /* Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref>. Tor lansseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>. Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>.

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega [12]. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks[14]. Tim Berners Lee, World Wide Web leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, siis tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus ning Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed saaksid endale kätte, leidub tumeveebis,“ [17].

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat [12].
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada [13].

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot [1]. Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis [2]. Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud [3]. Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks [4]. Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile [4]. Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma [5]. Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on [1]. Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud [6]. Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times [7] ja BBC News [8].
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt [1]. Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i [9].
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat [10] - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata [11].

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

Salapärane tumeveeb - milleks seda kasutatakse ja milliseid olendeid seal kohata võib

2020-05-07T16:02:58Z

Gvacker: /* Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. */

<pre style="color: red">IN PROGRESS</pre>

== Sissejuhatus ==
Rääkides tumeveebist, siis valdavalt pole inimesed sellest midagi varem kuulnud või on kuulnud, et see on veebivõrk, mida kasutavad peamiselt kriminaalid, sh pedofiilid, ning kus müüakse illegaalset kaupa ja levitatakse jubeda sisuga pilte. Kui seda kasutatakse ainult halbadel eesmärkidel, siis miks see üldse veel eksisteerib? Miks ei ole selle ära keelamise osas midagi rohkemat tehtud? Kas võib olla, et see ei leiagi kasutust ainult kriminaalsetel eesmärkidel ning seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed headel eesmärkidel? Mis on tumeveebi eelis tavalise veebi ees ning mida peaks meeles pidama seda kasutades?

== Mis on tumeveeb? ==
Süvaveeb ja tumeveeb (''Dark Web'') on see osa veebist (''World Wide Web''), mis ei ole tavapäraste otsingumootorite poolt indekseeritud ehk see on selline osa veebist, mis ei ole kergesti leitav ja nähtav. Kõige sügavamad kihid süvaveebist, mis on teadlikult ja tahtlikult väga hästi ära varjatud, moodustavadki tumeveebi.<ref name="kaheksateist">http://www.terrorismanalysts.com/pt/index.php/pot/article/view/513/html</ref> Tumeveebi all mõeldakse konkreetselt selliseid veebilehti, mis on kaitstud mitmekihiliste krüpteeritud ühenduste kaudu. Enamus tumeveebi lehtedest kasutab identiteedi varjamiseks erilist krüpteerimistarkvara Tor.<ref name="üheksateist">https://www.techadvisor.co.uk/how-to/internet/dark-web-3593569/</ref>

=== Tor kontseptsioon ===
Esialgse kontseptsiooni Tor'ist (mitte Tor kui tehnoloogia) töötasid välja Ameerika Ühendriikide mereväe teaduslabori töötajad. Nimelt 1990ndatel muutus üsna ilmsiks asjaolu, et interneti turvalisuse puudulikkuse tõttu on võimalik veebiliiklust pealt kuulata ja monitoorida. 1995. aastal püstitasid teaduslabori töötajad David Goldschlag, Mike Reed ja Paul Syverson küsimuse, kas oleks võimalik luua selline internetiühendus, mis ei paljastataks, et kes kellega räägib isegi siis, kui keegi jälgib ja kuulab veebiliiklust pealt. Oma uurimistöö käigus mõtlesid nad välja ning võtsid kasutusele esmased ''onion routingu'' prototüübid. ''Onion routing'' eesmärgiks oli leida võimalus kasutada internetti nii privaatselt kui võimalik. Selle peamine idee oli suunata veebiliiklust läbi mitmete serverite nii, et igal sammul krüpteeritakse sõnumite sisu. Kuigi Tor kui tehnoloogia loodi ja võeti kasutusele alles hiljem 2002. a oktoobris, siis selle toimimise viis on põhimõtteliselt sama. Seega, Tor'i loojateks peetakse Roger Dingledine'i koos Nick Mathewson'i ja Paul Syverson'iga.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref>
[[File:Tor_1.jpg|frame|right|caption]]
=== Tor tehnoloogia ja The Tor Project, Inc. ===
Tor (''The Onion Router'') on märkimisväärne tööriist, mis aitab peita informatsiooni internetis. Tor kaitseb kasutaja anonüümsust selliselt, et kommunikatsiooni sidet põrgatatakse üle terve maailma jaotatud võrgustikus (joonis 1). See muudab kasutaja jälgimise peaaegu võimatuks, kuna on keeruline tuvastada, milliseid veebilehti kasutaja külastab. Ühtlasi takistab see ka kasutaja füüsilise asukoha kindlaks määramist.<ref name="kakskümmend üks">https://www.sciencedirect.com/topics/computer-science/onion-router</ref> Tor lanseeriti 2002. a oktoobris avatud lähtekoodiga tarkvarana. Aastal 2006 registreeriti mittetulunduslik ühing The Tor Project, Inc. mille ülesandeks on arendada Tor'i.<ref name="kakskümmend">https://www.torproject.org/about/history/</ref> Nende missiooniks on aidata kaitsta inimõigusi ja vabadusi, arendades selleks tasuta avatud lähtekoodiga anonüümsust ja privaatsust tagavaid tehnoloogiaid ning toetades nende piiramatut kättesaadavust ning kasutatavust.<ref name="kakskümmend kaks">https://www.torproject.org/</ref>

=== Tor veebilehitseja ===
Tor'i brauser on projekteeritud anonüümseks veebi lehitsemiseks. See on kavandatud, et kaitsta kasutaja identiteeti ning raskendada veebiliikluse analüüsimist. Tihti seostatakse Tor'i brauserit tumeveebi ja kriminaalsusega, kuid tegelikult kasutatakse seda sirvijat ka täiesti seaduslikel alustel, seda nii korrakaitseametnike, reporterite, aktivistide, vilepuhujate (''whistle blowers'') kui ka tavaliste turvateadlike inimeste poolt.<ref name="kakskümmend kolm">https://whatis.techtarget.com/definition/TOR-third-generation-onion-routing</ref> Näiteks kui kasutaja soovib uurida midagi oma konkurendi kohta, teeb uurimustööd oma vastase kohta kohtuvaidluses - seejuures soovides, et tema tegevusest ei jääks kuskile jälge maha - või lihtsalt tunneb ebamugavust, et tema internetiteenuse pakkuja või valitusus teavad, milliseid veebilehti ta külastab, siis sellistes olukordades on Tor'i veebisirvija hea lahendus.<ref name="kakskümmend neli">https://www.csoonline.com/article/3287653/what-is-the-tor-browser-how-it-works-and-how-it-can-help-you-protect-your-identity-online.html</ref>

=== Tor veebisirvija kaitsemeetmed ===
;Tõkestab jälgimissüsteeme
: Tor'i veebisirvija isoleerib iga veebilehe mida kasutaja külastab, nii et kolmandate osapoolte jälgimissüsteemid ja reklaamid ei saa kasutajat jälitada. Kui kasutaja on lõpetanud sirvimise, siis kõik küpsised (''cookies'') kustutatakse automaatselt ära, samal viisil kustutatakse ära ka kogu sirvimise ajalugu.<ref name="kakskümmend viis">https://www.torproject.org/</ref>
;Kaitseb pealtkuulamise vastu
: Tor'i veebisirvija takistab kõrvalistel isikutel kasutaja internetiühendust pealt kuulamast (monitoorimast). Ainus info, mida monitoorija kasutaja veebikülastuste ja harjumuste kohta teada saab on see, et ta kasutab Tor'i.<ref name="kakskümmend viis">https://www.torproject.org/</ref>
;Sõrmejälje resistsus
: Tor'i veebisirvija püüab jätta muljet, et kõik kasutajad on täpselt samasugused. Veebisirvija teeb nii, et oleks võimalikult raske eristada kasutajaid nende seadmete või veebibrauserite andmete põhjal.<ref name="kakskümmend viis">https://www.torproject.org/</ref>
;Mitmekihiline krüpteerimine
: Kasutaja veebiliiklus edastatakse ja krüpteeritakse Tor'i võrgustikus vähemalt kolmel korral enne, kui see sihtkohani jõuab. Tor'i võrgustik koosneb tuhandetest vabatahtlike serveritest, mis on tuntud ka kui Tor'i releed (''Tor relays'').<ref name="kakskümmend viis">https://www.torproject.org/</ref>
;Vabalt veebi sirvimine
: Tor'i veebisirvijaga saab kasutaja vabalt ligi ka veebilehtedele, mis on koduvõrgu poolt blokeeritud.<ref name="kakskümmend viis">https://www.torproject.org/</ref>

== Negatiivsed küljed ==
Tumeveeb on eelkõige tuntud oma tumeda ehk illegaalse ning isegi häiriva sisu poolest. Lisaks sellele, et see pakub ülimat privaatsust ning kaitseb autoritaarsete valitsuste järelevalve eest, hõlbustab see ka põrandaaluste turgude kasvu, mida kurjategijad kasutavad, et kaubelda narkootikumide, varastatud identiteetide, lapspornograafia ning teiste keelatud toodete ja teenustega [12]. Ametivõimud on Tor'i spetsiaalse veebibrauseri vähemalt ühe korra lahti murdnud, kuid vaatamata sellele on see endiselt kõige privaatsem võimalus võrgus surfamiseks[14]. Tim Berners Lee, World Wide Web leiutaja, on öelnud, et ülemaailmne veeb oli inimkonna ühendatus, siis tumeveeb on kogu inimkonna tumedama poole paljastus ning Paul Dwyer, küberturvalisuse ekspert, on tumeveebi kohta öelnud, et „Kõik, mida sa ei taha, et inimesed saaksid endale kätte, leidub tumeveebis,“ [17].

=== Näited tumeveebi tumedast sisust ===
Valdav osa keelatud tegevustest sisaldab relvade ja narkootikumidega kauplemist ning illegaalse sisu jagamist, mis kujutab endast tihti pilte lapspornograafiast ja vägivallast ning teisi tüüpe kuritarvitamisi. Lõbu- ja ravimnarkootikumid on kõige populaarsemad tooted, millele järgnevad varastatud ning võltsitud dokumendid, identiteedid, krediitkaardid ja kasutaja panga unikaalsed tunnused (''banking credentials''), lisaks saab osta erinevaid võltskaupu. Mõned leheküljed pakuvad häkkimise teenuseid, sealhulgas pahavaraga nakatamist ja ummistusrünnet (''DDoS''). Samuti pooldavad veebilehed neonatside, valgete ülemvõimu ning teiste äärmuslike gruppide retoorikat [12].
Tumeveebis müüakse varastatud informatsiooni näol erinevaid andmeid alates sotsiaalkindlustusnumbrist kuni pangakaardi andmeteni, lisaks ka sisselogimise andmed, häkitud Netflix’i konto jms. Keelatud ainete seast võib leida ka toksilisi kemikaale, mis võivad põhjustada inimesele erinevaid tervisekahjustusi. Häirivate ning ohtlike asjade ning teenuste osas võib pilt minna kiirelt koledaks - paakunud veri, mõrva tellimine, inimkaubandus, lapspornograafia, inimeste kehaosad, võltskaubad ning relvad - seda kõike on võimalik tumeveebist osta. Põhimõtteliselt saab tumeveebist osta kõike, mida hing ihaldab, sealhulgas asju, mida ilmselt ei oska ettegi kujutada [13].

=== Täpsemad näited koos arvudega ===
Ühe „tavalise“ mõrva korraldamise eest tuleb välja käia 45 000 dollarit ning ohvri kadunuks tegemine jälgi jätmata maksab 60 000 dollarit. Kellegi otsene sandistamine maksab 12 000 dollarit, kuid kui eesmärgiks on kedagi „koledaks“ teha või hapet näkku visata, tõuseb hind 18 000 dollari peale. Üks keretäis maksab 3000 dollarit ning vägistamine 8000 dollarit. Paul Dwyer on välja öelnud, et mõrvade ja vägivalla menüü on kõige murettekitavam koht tumeveebis [17].

Peotäis kanepit sisaldavaid kummikarusid maksab 0.003097 BC (Bitcoini) või 18 dollarit, samal ajal kui üks gramm MDMA-d (''3,4-Methylenedioxymethamphetamine'') ehk Ecstasy’t või Molly’t maksab 12 dollarit ning pool grammi kokaiini 0.10026 BC või 55 dollarit. Miljonid pildid lastest, keda kuritarvitatakse, käivad sellel süngel turul käest kätte ning kergesti leiab veebilehti, mis õhutavad haavatavaid teismelisi tüdrukuid ennast näljutama kuni nad sooritavad enesetapu [17].
Kõige populaarsemad asjad, mida müüdi 2018. aastal Ühendkuningriigis tumeveebis olid Tesco, Briti toidu- ja majapidamiskaupade jaemüüja, allahindluste vautšerid. Samuti oli suur nõudlus Netflix'i koodide ning teiste striimimisteenuste paroolide ning võltsraha järele - muideks, see kõik on ühe triljoni dollari majandus [17].

Andmed on kurjategijate jaoks nii-öelda „uus raha“ - neid saab mitu korda müüa, kuid tegelikkuses ainult üks kord kasutada - ehk ühtesid samu andmeid müüakse mitmetele inimestele. Üks müüja pakub näiteks Iiri pankade krediitkaarte ning lubab, et need on aktiivsed kaardid [17]. Lisaks saab osta 50 dollari eest 10 000 dollari väärtuses võltsitud rahatähti ning müüja lubab, et neil on vesimärk, mis läbib kõik testid. Kui müüjal on hea reiting, siis ta ei riski sellega, et müüb ebaausat kaupa, reiting on selle jaoks liiga tähtis [17]. Seega tundub, et kui müüjal on hea reiting, siis võib õnnestuda hea ja kvaliteetse kauba saamine. Samas tasub ettevaatlik olla kuna tumeveebis on väga levinud ka ostjate tüssamine - kauba või teenuse eest makstakse raha ära, kuid sellega ka kogu protsess piirdub.

=== Ohud tumeveebis ===
Ühest küljest on oluline, et ajakirjandus ja meedia kajastavad tumeveebi ja sellega seotud teemasid, kuid see on omakorda tekitanud paljudes inimestes piisavalt uudishimu, et ise järele proovida. Laia kajastuse tõttu on tumeveeb ka ise palju muutunud ja kasvanud - lisaks olemasolevatele illegaalsetele turgudele ja häkkimise kommuunidele on tekkinud palju foorumeid, kus arutatakse igasuguste täiesti normaalsete teemade üle. Tumeveebi populaarsusele on aidanud kaasa ka võimalus selle kohta näiteks YouTube'st lihtsasti infot leida - inimesed vaimustuvad tumeveebist, kui millestki uuest ja huvitavast, mis tekitab palju põnevust. Võib aga juhtuda, et hüpatakse pea ees tundmatusse, mis toob endaga kaasa mitmeid ohte [15].

Ühest küljest kasutatakse tumeveebi just privaatsuse pärast, kuid sellega on seotud ka mitmed murekohad. Uued kasutajad peaksid kindlasti meeles pidama, et põrandaalustesse võrkudesse registreerimisel tuleks kasutada turvalist aliast. See tähendab, et tuleks luua endale täiesti uus ja suvaline nimi, mis ei oleks kuidagi seotud inimese päris identiteedi, nimede või e-maili kontodega. Väga lihtne on kasutaja identiteeti välja nuhkida, kui ta kasutab erinevates võrkudes sama aliast. Lisaks tuleks läbi mõelda, kas ikka tasub tavalist maksekaarti maksevahendina kasutada - tumeveebis on üpris suur oht, et kaardi andmed varastatakse. Seega tasuks pigem kasutada mõnda krüptovaluutat nagu Bitcoin või Monero [15], [12].

Kuigi kõik läbi Tor'i tehtavad tegevused ei ole illegaalsed, siis tasub meeles pidada, et tumeveebi kasutavad ikkagi paljud kriminaalid just illegaalsete tegevuste jaoks. Seega, isegi kui siseneda tumeveebi ilma pahatahtlike kavatsusteta, siis võib juhtuda, et mässid end pahaaimamatult millessegi, millega sa tegelikult tegemist ei taha teha. Sellele lisaks, kui ametivõimud peaksid küberkurjategijad kinni püüdma ning ilmneb, et sa oled nendega kontaktis olnud, siis võidakse sind kaasosalisena süüdi mõista, isegi kui sa ei ole tegelikult midagi valesti teinud [14].

Tumeveebis häkkeritelt teenuseid ostes võib juhtuda, et needsamad häkkerid tungivad sisse ka ostja enda arvutisse, paigaldades sinna näiteks RAT'i (''Remote Administration Tool''), mis kaaperdab arvuti veebikaamera ning võimaldab seeläbi jälgida inimest selle ees [13].

Lisaks ohustavad tumeveebi kasutajaid paljuski ka viirused. Tumeveebi külastades ei tohiks kindlasti midagi alla laadida [2] - üpris suure tõenäosusega saab allalaaditava failiga kaasa kas pahavara (''malware'') või lunavara (''ransomware''), mille abil kaotab kasutaja ligipääsu oma seadme kõvakettale kuniks ta on tasunud lunaraha - tegelikult ei saa kindel olla, et ta ka pärast maksmist enam oma faile kätte saab [4], [3]. Enamus pahavara on pärit tumeveebist, kandudes edasi avalikku internetti, kus see võib halvata kasutaja ettevõtte tegevuse või varastada tema identiteedi [14].

Tumeveeb võib olla ka traumeeriv inimese psühholoogilisele seisundile [15]. Ühest küljest võib see koht tunduda „hullupööra meelelahutuslik“, kuid sellega tuleb olla ettevaatlik, sest võrgus olles inimesed tihti eemalduvad reaalsusest - nagu vaataks televisiooni või mängiks arvutimängu - saamata aru, et tumeveebis toimuv on tegelikult vägagi reaalne. Esimest korda häirivat sisu nähes võib see südame pahaks ajada, kuid pärast mitmendat korda võib inimene selle suhtes juba üpris tundetuks muutuda. Tumeveebis puudub empaatia, kuna see, mida seal kajastatakse, toimub peale vaadates justkui ainult võrgus [17].

== Positiivsed küljed ==
Tumeveeb ei ole koht, kus tegeletakse ainult kriminaalsete või lihtsalt õudust tekitavate asjadega - sellel on ka omad positiivsed küljed. Seda kasutavad ka täiesti tavalised inimesed, kes soovivad internetis lihtsalt privaatsust või lausa vajavad seda, kuna nad on sattunud kiusamise ohvriks või töötavad ametipositsioonidel, mis ei luba neil avaldada oma isiklikku arvamust mõningate teemade osas.
[[File:Tor_4.jpg|frame|right|caption]]
;Privaatne sirvimine
: Mõned inimesed lihtsalt ei soovi, et keegi näeks, milliseid veebilehti nad külastavad - see ei tähenda, et nad tingimata käivad lehtedel, kus tegeletakse millegi kriminaalse või ebasündsaga - nad lihtsalt ei soovi, et keegi koguks nende sirvimisajaloo kohta infot [1]. Teatavasti mitmed internetiteenuse pakkujad müüvad oma klientide sirvimisajalugu turundusega tegelevatele firmadele - see on üpris paratamatu olukord - see on hind selle eest, et internet ei oleks kasutajale ülemäära kallis [2]. Tumeveeb aga võimaldab internetis liikuda ilma, et sellest jääks maha hulga infot. Loomulikult ei ole täiesti võimatu teada saada, milliseid lehti kasutaja tumeveebis külastas ning mida klikkis, kuid selle väljaselgitamine on väga keeruline ja aeganõudev.
;Riiklik interneti tsensuur
: Maailmas on mõningaid riike, kus interneti kasutamine on valitsuse poolt väga kontrollitud ning seeläbi on mitmed veebilehed nende riikide kodanikele kättesaamatud. Näiteks Facebook, mille kasutamine on meie ühiskonnas paljude jaoks igapäeva osa, kus saab vabalt jagada oma arvamust ning infot mille iganes kohta, on Hiinas keelatud [3]. Facebookil on aga tumeveebis oma versioon täiesti olemas (https://www.facebookcorewwwi.onion/).

:Mitmetes riikides eemaldatakse valitsuse poolt otsingumootorite tulemustest aadresse, mille puhul ei soovita, et kodanikud neid külastaks [4]. Lisaks on mitmed riigid nagu Hiina ja Iraan teinud oma otsingumootorid, mille otsingutulemuste sisu kuvatakse vastavalt valitsuse soovile [4]. Seega sellistes riikides, kus interneti sisu on väga tugevalt valitsuse poolt kontrollitud, on tõese informatsiooni juurdepääsuks tumeveeb üks olulisi abivahendeid.
;Ajakirjandus ja sõnavabadus
: Uuriva ajakirjanduse puhul on ajakirjanike jaoks tihti oluline jääda anonüümseks või hoida anonüümsetena enda allikad, eriti kui teema on valgust kartev ning leidub inimesi, kes iga hinna eest on valmis informatsiooni avalikuks tulekut ära hoidma [5]. Tumeveeb on oluline tööriist eriti ajakirjanikele, kes tegutsevad riikides, kus ajakirjanikke vangistatakse, vahest ka mõrvatakse, valitsuse poolt seetõttu, et need inimesed kajastavad sündmuseid ja olukordi nii, nagu need tegelikult toimunud on [1]. Teiselt poolt võimaldab see pöörduda inimestel ajakirjanike poole, kui nad soovivad teada anda näiteks korruptsioonist, kuid ei saa seda teha n-ö tavaveebis, sest sellega nad seaksid ohtu oma elud [6]. Oma lehed on läbi Tor-i teenuse avaldanud ka sellised suured uudiste allikad nagu New York Times [7] ja BBC News [8].
;Aktivism
: Tumeveeb on ka oluliseks kohaks info vahetuse jaoks ka aktivistidele - näiteks inimõiguste või keskkonnaaktivistidele, keda päris tihti kiusatakse taga valitsuste või suurkorporatsioonide poolt [1]. Seejuures, rahvusvaheline ajakirjanike, blogijate ja aktivistide kommuun Global Voices ning inimõiguste organisatsioon Human Rights Watch soovitavad oma liikmetel ja lugude kirjutajatel kasutada just Tor-i [9].
;Võitlus kuritegevuse vastu
: Tumeveeb koondab endas väga palju inimesi, kes ostavad-müüvad illegaalseid kaupu nagu narkootikumid ja relvad, lisaks vohab seal ka väga palju lastega seotud pornograafiat [10] - kuid seetõttu annab see ju tegelikult väga hea võimaluse ametivõimudel kinni pidada need inimesed, kes selliste asjade tootmisega tegelevad. Kui need inimesed ei tegeleks illegaalsete kaupade müügi või pornograafia levitamisega tumeveebis, siis see ei tähendaks, et nad ei tegeleks sellega kuskil mujal - neid konkreetseid isikuid on küll äärmiselt keeruline tumeveebis tuvastada, kuid see on tehtav ja tänu sellele annab tumeveeb tegelikult hea võimaluse kriminaalseid tegevusi piirata [11].

== Võimude sekkumised ==
[[File:Tor_2.jpg|frame|right|caption]]
Tumeveebi pääseb vaid spetsiaalse veebibrauseriga nagu Tor (''The Onion Router'') või I2P (''The Invisible Internet Project''). Nendega on kasutajate identiteedid ja asukohad kaitstud krüptitud tehnoloogia poolt, mis suunab kasutajate andmed läbi mitmete serverite üle maailma, tehes jälitamise äärmiselt keeruliseks [16].

Mitmete aastate jooksul on rahvusvaheline kogukond teinud märkimisväärseid edasiminekuid tumeveebis kuritegevusega võitlemises - parandatud on informatsiooni jagamist õiguskaitse ja finantsinstitutsioonide vahel ning täiustatud õiguskaitse tehnilist võimekust, et võtta maha peamised keelatud turud, ja reguleerides krüptovaluuta ülekannetega teginguid. Aastatel 2018-2019 tõi Interpol ja Euroopa Liit kokku agentuure 19 riigist, et tuvastada 247 väärtuslikku sihtmärki ning jagada omavahel seda tüüpi operatsioonide tarkuseid. Tulemused on paljutõotavad - näiteks 2019. aastal õnnestus maha võtta 50 keelatud tumeveebi lehekülge ja arreteerida nende taga olevaid isikuid, sealhulgas Wall Street Market ja Valhalla, mis olid kaks suurimat narkootikumide turgu [12].

Äärmiselt märkimisväärne oli FBI (''US Federal Bureau of Investigation'') poolt maha võetud „Silk Road 2.0“ veebilehekülg, mis oli 2014. aastal juhtiv keelatud tumeveebi turg. Uurimus paljastas seda, et selle kahe ning poole aasta jooksul, kui operatsioon toimus, kasutasid seda lehekülge mitmed tuhanded narkokaubitsejad ning teised edasimüüjad, müües sadu kilogramme illegaalseid narkootikume ning teisi keelatud tooteid ja teenuseid rohkem kui 100 000 ostjale. Lehekülge kasutati sadade miljonite dollarite pesemiseks läbi illegaalsete tehingute. Kokkuvõttes genereeris see lehekülg müüki rohkem kui 9.5 miljoni Bitcoini väärtuses, mis oli sel ajal umbes 1.2 miljardit dollarit. AlphaBay ja Hansa turg, kaks suurimat Silk Road’i järeltulijat, pandi kinni aastal 2017 [12].

Silk Road käivitati 2011. aastal ning seal müüdi illegaalseid narkootikume, lehekülje looja Ross Ulbricht määrati selle eest eluks ajaks vangi. 2014. aastal avatud AlphaBay veebilehel leidus kaupasid alates narkootikumidest kuni varastatud andmeteni ning see kasvas umbes 10 korda suuremaks kui Silk Road. AlphaBay loojaks oli Alexandre Cazes, kes mõned päevad pärast arreteerimist sooritas Tai vanglas enesetapu [13].

== Kokkuvõte ==
Ilmneb, et tumeveebi ei kasutagi ainult kriminaalid ja selle loomise eesmärk ei olnud luua koht mustade turgude jaoks, vaid see pakub anonüümsust ka heatahtlikele inimestele, kes lihtsalt ei soovi enda veebisirvimise ajalugu jagada oma internetiteenuse pakkuja või riiklike institutsioonidega. See pakub kaitsvat varju inimestele, keda kiusatakse taga või kelle ideed on sattunud mõnes riigis tsensuuri alla. See on koht kus inimesed saavad arutada teemade üle, mis ei ole tingimata ebaeetilised, kuid mille üle avalikus internetis ei oleks neil näiteks oma ametipositsioonist tulenevalt mõistlik arvamust avaldada.

Kuid loomulikult tuleb tumeveebis olla ka ettevaatlik, et ei satuks millessegi, millega tegelikult ei tahaks tegemist teha - mõistlik oleks kasutada aliast, kindlasti ei tohiks jagada oma reaalseid isikuandmeid ning kergekäeliselt sisestada maksevahendite andmeid - seda ei tohiks tegelikult avalikus veebis ka teha. Jah, seal on ka kõik need jubedad asjad, millest meedia räägib, kuid neid asju leiab tegelikult avalikust veebist ka ja nendest tuleks lihtsalt eemale hoida - alati ei tasu uudishimul enda üle täielikult võimust võtta.

----

User:Gvacker

2016-11-13T09:38:55Z

Gvacker: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning seal valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref> oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajateks ongi Kristel ja Marko. Testlio teenindab täna juba selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref> andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei pruugigi jõuda avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks on tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täienevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad nad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19

Y=25

Täiskoormusega õppes riigifinantseeritaval õppekohal tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP-d. Õppeaasta lõpuks peab olema kogutud 54 EAP-d.
Seega on esimesel semestril puudu 27-19= '''8 EAP-d''' ja teisel semestil 27-25= '''2 EAP-d.'''

Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+2= '''10 EAP'''-de ulatuses õppekulud. Lisaks esimese semestri 8 EAP-d.

Esitatava arve suurus on 18*50= 900 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-27T11:27:32Z

Gvacker: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref> oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref> andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19

Y=25

Täiskoormusega õppes riigifinantseeritaval õppekohal tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP-d. Õppeaasta lõpuks peab olema kogutud 54 EAP-d.
Seega on esimesel semestril puudu 27-19= '''8 EAP-d''' ja teisel semestil 27-25= '''2 EAP-d.'''

Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+2= '''10 EAP'''-de ulatuses õppekulud. Lisaks esimese semestri 8 EAP-d.

Esitatava arve suurus on 18*50= 900 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-27T09:13:15Z

Gvacker: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref> oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref> andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19

Y=25

Täiskoormusega õppes riigifinantseeritaval õppekohal tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP-d. Õppeaasta lõpuks peab olema kogutud 54 EAP-d.
Seega on esimesel semestril puudu 27-19= '''8 EAP-d''' ja teisel semestil 27-25= '''2 EAP-d.'''

Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+2= '''10 EAP'''-de ulatuses õppekulud.

Esitatava arve suurus on 10*50= 500 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-27T09:10:10Z

Gvacker: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref> oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref> andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19
Y=25
Täiskoormusega õppes riigifinantseeritaval õppekohal tuleb semestris koguda vähemalt 27 EAP-d.
Seega on esimesel semestril puudu 27-19= '''8 EAP-d''' ja teisel semestil 27-25= '''2 EAP-d.'''
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+2= '''10 EAP'''-de ulatuses õppekulud.
Esitatava arve suurus on 10*50= 500 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:40:57Z

Gvacker:

[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]
=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref> oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref> andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:39:27Z

Gvacker: /* Essee */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref> oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref> andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg”<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref> tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:37:54Z

Gvacker: /* Essee */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kristel & Marko Kruustük (Testlio) "Testimine ja startupid"]</ref>oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Lembitu Ling aka Snakeman "Süsadminnimisest"]</ref>andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg” <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Andres Septer ja Einar Koltšanov (SCRUM master) "IT tööturg" "Karjäärikäänakud"]</ref>tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Ivar Laur EMTA analüütikaosakonna juhataja "Andmed ei allu analüüsile"]</ref>, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu ettekandest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Jaan Priisalu "Eesti Vabariigi küberkaitse"]</ref> sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Hedi Mardisoo, Starman AS "IT ja turundus"]</ref> tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:30:08Z

Gvacker: /* Essee */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õpingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Andres Kütt "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu."]</ref> keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg” tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu kõnest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“ sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:28:22Z

Gvacker: /* Essee */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a pingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng]</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg” tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu kõnest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“ sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:27:22Z

Gvacker: /* Essee */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng <ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a pingukorraldus ja erialatutvustus (sügis 2016) sissejuhatav loeng</ref> oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg” tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu kõnest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“ sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:23:43Z

Gvacker: /* Essee */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==
Oma õppekava aineid vaadates jäin ma silmitsema ainet „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“. Esimene mõte oli see, et huvitav miks on selline aine õppekavasse sisse pandud. Esimene pool „õpingukorraldus“ on arusaadav, kuid „erialatutvustus“ jättis minu jaoks küsimuse õhku. Olles varasemalt ühe bakalaureuse lõpetanud, ei meenunud mulle, et selline aine oleks õppekavas olnud ning pole ka varem kuulnud, et pärast eriala valiku tegemist antakse igaks juhuks veel sellist ainet. Tasapisi hakkasin aga aine ivast aru saama ning lausa nautisin nende loengute kuulamist.

Esimene loeng oli eelkõige kooli tutvustav loeng ja sisu poolest pigem üldine. Kooli kodulehega juba varasemalt tutvunud oli minu jaoks siiski ka täiendavat infot, millele ma eelnevalt nii palju tähelepanu polnud pööranud. Üks nendest asjadest, millele ma eelnevalt tähelepanu ei pööranud olid stipendiumid. Need üllatasid mind positiivselt, et lisaks riiklikele stipendiumitele, millele saab kandideerida, on veel firmade ja muud stipendiumid (näiteks programmeerimise võistlused jms). Sain teada, et enamus loenguid salvestatakse. See lahendus on hea võimalus loengute järgi vaatamiseks igal kellaajal kui midagi on meelest läinud või lihtsalt kordamiseks kasutada või kui mingil olulisel põhjusel ei õnnestunud loengus ise füüsiliselt kohal olla. Samuti saavad kordamisel asjad tihtipeale veel selgemaks, eriti kui on tegemist mõne keerulisema ainega. Tutvusime ka kooli personaliga ja olles nüüdseks ka paljude erinevate õppejõududega tutvunud, on mul kõige enam hea meel, et IT Kolledžis töötab niivõrd sümpaatne personal ning siin valitseb mõistlik täiskasvanulik suhtumine.

Väga huvitav oli kuulata ühe süsteemi arhitekti kokkuvõtlikku elulugu keskendudes tema ameti väljakujunemisele ning sellest, mida üks arhitekt siis tegelikult teeb. Ausalt öeldes ma ei teadnudki, mis on täpselt ühe süsteemi arhitekti töö sisu. Kindlasti poleks ma pakkunud, et arhitekti töö ühes suureks ja tähtsaks osaks on kommunikeerimine ja seda tuleb veel teha väga hästi, et temast aru saadaks ning teda ka kuulatakse. Samuti poleks arvanud, et arhitekt võib olla suhteliselt ebapopulaarne, kuid tundus jällegi loogilisena kui selgitati, et kellelegi ei meeldi kui nende suurepäraste ideede peale öeldakse kohe alguses, et kuskil midagi ei tööta ja see ei sobi „suure pildiga“. Andres Kütt tegi kohe alguses oma loo huvitavaks öeldes, et otseselt ei juhtu midagi kui arhitekt ühel päeval tööle ei tule (ning tema töö ei paista otseselt välja). See-eest kui programmeerija tööle ei tule siis jääb kohe midagi tegemata, programm jääb kirjutamata. Programmeerijad realiseerivad aga arhitekti disaini seega päeva lõpuks on arhitekti töö väga oluline. Tema on see, kes pusle erinevatest tükkidest kokku paneb ja vaatab, et kõik mahuks ikkagi konkreetse pusle raamidesse. Ilma arhitektita võib olla oht, et kõik osad ei lähe lõpuks omavahel kokku ning selle all kannatab kogu projekt ning ei saada oodatavat tulemust.

Kristel ja Marko Kruustüki lugu oli eelkõige väga inspireeriv ja motiveeriv. Nad lausa pakatasid energiast. Häbiga tuleb tunnistada, et kuniks selle esitluse kuulmiseni polnud kuulnud veel Testlio kohta ega AngelHacki ja Hackathoni kohta. Testlio on väga edukas startup ettevõte, mille kaasasutajad Kristel ja Marko on ning täna nad teenindavad ka selliseid kliente nagu Microsoft, Snapchat ja Saleforce. Mulle meeldis kuulda seda, kuidas Kristel tegi oma eriala valiku tegi (õppis IT Kolldžis IT arendust) kuna minuga on mõneti sarnane lugu. Kristel otseselt ei teadnud, mis see IT täpselt on, kuid suheldes erinevate IT ala inimestega, hakkas talle see huvi pakkuma ning ta läks IT arendust õppima. Tänulik olen talle selle eest, et ta on järjekordselt elav näide selle kohta, et kirega töötamine viib edasi ning toob tihtilugu edu kuna siis on suur soov ja tahe areneda ja asju aina paremini teha.

Neljandas loengus andis Lembitu Ling korraliku ülevaate ühe hea süsteemiadministraatori tööst. Minu jaoks oli selles loengus nii mõndagi uut kõrva taha panemiseks. Lembitu näol on tegemist väga tugeva praktikuga: tal on 21 aastat puhast töökogemust IT valdkonnas, ilma akadeemilise IT hariduseta. Ilmselgelt teadis ta väga hästi, millest ta räägib ning tal on seda tarkust, mida jagada. Töötanud on ta paljudes erinevates kohtades, alustades katuse plekksepast ja lõpetades kogemusterikka süsadminnina. Põnev oli kuulata kuidas ta on arvutitega kokku puutunud ning milline oli arvutiäri 90ndatel. Mida siis üks hea süsadminn teeb? Eelkõige on hea süsadminn nähtamatu. Üle kolme korra ta asju käsitsi ei tee, vaid skriptib selle ära. Lisaks kasutab ta keskhaldustarvara kui see olemas on. Ta ei pea oskama koodi kirjutada, kuid oskab seda lugeda. Hea süsadminn on partner nii arendajale kui arhitektile ning ettevõtte juhtkonnale. Ta rakendab oma süsteemile piisava monitooringu ning oskab suvalisel ajahetkel öelda, mis süsteemis toimub ning monitooring teavitab teda anomaaliatest juba enne kui asjad katki hakkavad minema. Seega suudab hea süsadminn oma teenuseid proaktiivselt käigus hoida, mitte neid reaktiivselt pidevalt startida.

Andres Septeri esitluse “IT tööturg” tuleb öelda vaid, et “Tõsi”. Eesti on tõesti väike konnatiik, kus paremad töökohad ei jõuagi avalikule konkursile üles, vaid liiguvad enamasti “tagatoas” ning oma tööd hästi tehes tulevad tööpakkumised sinu juurde ise. Riigiasutustes võidakse kulutada nii raha kui aega ning vahel tuleb selleks, et oma karjääriredelil edasi liikuda hoopis väljapoole töökohta otsima minna kuna ettevõte ei eduta sind kartes, et ta ei leia kuskilt nii head asendust sinu ametipostile. Lahkumisavalduse lauale andes võidakse pakkuda aga kõrgemat palka või siiski lõpuks edutatakse. Õnneks on erisusi alati, nii nagu ta ka ise mainis. Konkreetsemalt IT valdkonna tööturust ja millele tasuks tähelepanu pöörata, sain ma enda jaoks rohkem uut mõtlemisainet. Uus mõte, mille peale ma varasemalt otseselt veel mõelnud pole on see, et spetsialiseeritud IT ettevõttes on IT valdkonna inimesel vaheldusrikkam töö ning mitte IT ettevõttes on oht “kinni jääda”. Vastupidi toimib see ilmselt samamoodi ehk kui oled mitte IT inimene. Lisaks andis mõtlemisainet see, et liiga kitsalt ei tasu alati spetsialiseeruda ja samas ei ole alati hea töötada väikeettevõttes, kus oled ainus IT inimene ning tekib oht olla liiga universaalne. Samas loengus tegi Einar Koltšanov ettekande teemal “IT versus äripool”. Ta rääkis sellest, kuidas IT osakond ja ülejäänud ettevõte äripool räägivad erinevat keelt. Seetõttu ei saa nad tihtipeale ka teineteisest aru kui just ei proovita leida ühist keelt. Äripool peaks mõistma IT võimekust ja piiranguid ning IT inimesed peaksid mõistma äriprotsesse ja IT mõju neile. Samuti peaksid mõlemad pooled omama ühist visiooni samast eduloost ning nende vahel peaks selle nimel toimuma pidev dialoog. Tänu Einarile sain teada, et on olemas sellise ametinimetusega inimene nagu Scrum Master, kes on justkui projektijuht, kuid parem kuna ta aitab IT tiimil töötada. Scrum Master aitab IT-d ka kommunikatsioonihäirete lahendamisel ning võtab enda peale administratiivset koormust.

Kuuendast loengust, mida andis meile EMTA (Eesti Maksu- ja Tolliameti) analüütikaosakonna juhataja Ivar Laur, sain ma teada, et andmed alluvad analüüsile. Selleks, et andmed alluks analüüsile on aga teatud tingimused. Tegelik elu peegeldub neist andmetest vaid siis kui andmeid on piisavalt, nad on kõik õiges formaadis ja masinloetavad ning neid osatakse õigesti tõlgendada. Andmeanalüüs on väga oluline kuna nende põhjal on võimalik teha objektiivseid otsuseid (näiteks ressursi õigesse kohta suunamiseks ja prioriteetide määramiseks). MTA-s on üha enam kasvav analüüsi suund monitooring. Peamised küsimused on: millest on tingitud muutused maksulaekumises, mida üks või teine seadusemuudatus endaga kaasa võib tuua ning mida oodata järgmistel perioodidel. Ühtlasi on võimalus näha, kas suuremate muutuste taga on mõni üksik ettevõte või on tegu üldisema käitumistrendi muutusega. Eesti on nii väike riik, et igas valdkonnas on oma võtmetegijad, kes võivad väga palju mõjutada. EMTA järelevalve põhiülesandeks ongi uurida kas riik on kahju saanud ning nende analüütiku ülesanne on eraldada ebaausad ausatest. Tavaliselt kaotab riik käibemaksu pealt kuna käibemaksuga on võimalik teenida ilma, et ettevõttel midagi oleks. Pettuse leidmiseks tehakse riskianalüüs ning hakatakse tehinguid väikeste tükkide haaval vaatama. Siinkohal on jällegi väga oluline roll IT-l. Analüüsi jaoks peab olema piisava jõudlusega infrastruktuur ning IT ülesanneteks tarkvara install ja tehniline lahendus, ligipääs ning andmebaasidega analüütikaserveri ühendamine. Analüüsi tehniline lahendus peab olema väga paindliku süsteemiga ja kiire ümberkohandumisega kuna analüüsi vajadused pidevalt muutuvad ja täiendevad.

Jaan Priisalu kõnest teemal „Eesti Vabariigi küberkaitse“ sain ma lausa kuhjaga uut ja põnevat informatsiooni ning kõige enam mõtlemisainet. Ühesõnaga tuli minu konspekt tema esitlusest väga pikk, kuid tooksin välja põhi mõtted, mis läbivad minu jaoks küberkaitse teemat. Üks põhimõte, mis on terves IT valdkonnas väga oluline on see, et töötavad asjad peavad olema võimalikult lihtsad kuna mida keerulisem ja suurem süsteem tehakse, seda rohkem on erinevaid kombinatsioone, kuidas seda kasutada saab. Teine väga oluline põhimõte on see, et süsteemid peavad olema usaldusväärsed, inimesed peavad neid usaldama. Vastasel korral neid lihtsalt ei kasutada, neist hoidutakse. Usaldusega seostub selles valdkonnas kohe küberkuriteod. Jaan Priisalu ütles selle teema kohta nii: „Küberkuritegu on vahetunud osati tänavakuritegude vastu“. Ehk küber on esimene koht, kus midagi toimuma hakkab ning tänavale see ei pruugigi jõuda. Eesti on aga väike riik ja selleks, et võrgu pettustega hakkama saada on meil vaja ka teisi rahvaid. Siinkohal kipume Euroopa identiteedi poole minema. Veel on oluline küberturbe eksport ja import, et saaksime targemaks ilma ise kõike vigu tegemata ning samas jagada oma teadmisi. Samaaegselt saame tänu tagasisidele kogemuse võrra rikkamaks. Küberkaitse ei ole arvutisüsteemide kaitse, vaid ühiskonnas toimuvate protsesside kaitse ning see on eluviisi kaitse. Jaan tõi välja ühe Sun Tzu mõtte “Tunne iseennast ja oma vaenlast ja sa ei pea kartma ka sadat lahingut”. Eesti ei asu küll logistiliselt kõige paremas kohas, kuid hea on teada seda, et Eesti on oma küberturbega juba tipus ning see on kindlasti Eesti tugevus. Sain teada, et enne kui jaapanlased midagi oma e-riigis teevad siis konsulteerivad eestlasega ning USA küberkordinaator Christopher Painter on öelnud, et see, kes Eestis ei ole käinud ei saa ennast õigeks küberkaitsjaks pidada. Kindel on see, et kübermaailm tuleb järjest peale.

Viimasega loenguga tundsin ma end kõige enam sina peal olevat. Selle loengu andis meile Hedi Mardisoo turunduse ja IT koostööst. Hedi Mardisoo on Starmani turundus- ja kommunikatsioonidirektor. Ennekõike oli see loeng minu jaoks hea meenutus turundusest, olles ise varasemalt turundust õppinud. Pisut uut informatsiooni ja vaatenurka sain selle kohta, kuidas IT ja turundus teineteisele kasulikud saavad olla. Olulised küsimused edukas ettevõtluses on Miks, Kuidas ja Mida. Kõige tähtsaim neist on Miks? – sinna alla käib bränd, ettevõtte eesmärk ja väärtused. Hedi kirjeldas brändi kui suurt vihmavarju ning turundust kui seda, mis selle vihmavarju all on. Turunduse küsimus on Kuidas. Samas on turunduse ülesanne ka õige Miks? paika panna. Uus tähtis mõiste minu jaoks on growth hacking. See on IT, turundus ja andmete analüüs – kõik pundis koostööd tegemas. Growth hackinguga on võimalik toote tuntust hüppeliselt tõsta ilma väga raha investeerimata (kasutades sotsiaalmeeldiat, suunatud turundust jms). Kokkuvõttes ei tee ilma (äri)turunduse ja IT-ga enam väga midagi ära.

Igast loengust sain ma enda jaoks midagi uut teada ning palju head mõtlemisainet. Kõik esinejad, kes käisid oma tööelust rääkimas, on edukad ning tundusid südamega asja juures olevat seega olid kõik need lood ka väga motiveerivad. Ühtlasi oli hea näha, et IT valdkonnaga seotud inimesed võivad olla niivõrd erinevat tüüpi inimesed. Kuna see valdkond on kiirelt ja pidevalt arenemas siis on see muidugi loogiline, et enam ei kuulu IT valdkonnas töötavad inimesed sinna vanasse IT stereotüüpi.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-26T14:21:20Z

Gvacker: /* Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-22T08:07:25Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus 5.2.12., 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T19:27:15Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ 4.1. Kolledži õigused p4.1.3.]</ref><ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal]</ref>

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T19:20:02Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T19:19:31Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? 6. Millised dokumendid ja millal on vaja esitada, et minu varasemaid õpinguid/töökogemust arvestataks IT Kolledži õppekava täitmisel?]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T19:15:34Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref> <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.11.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T19:11:50Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele 10. Kuidas pääsen kordussooritusele?]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T18:09:07Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T18:03:19Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , p5.2.13. ja p5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituse tegemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T18:02:52Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus p5.2.12. , 5.2.13. ja 5.2.13..2.]</ref>

Kordussoorituse tegemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T18:01:26Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Gvacker

2016-10-14T18:00:58Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Gvacker

2016-10-14T18:00:34Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus]Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>

Kordussoorituse tegemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />

User:Gvacker

2016-10-14T17:58:48Z

Gvacker: /* Viited */

User:Gvacker

2016-10-14T17:58:06Z

Gvacker: /* Viited */

User:Gvacker

2016-10-14T17:57:44Z

Gvacker: /* Viited */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>

Kordussoorituse tegemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus]

User:Gvacker

2016-10-14T17:57:09Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>Eksamite ja arvestuste korraldus</ref>

Kordussoorituse tegemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus]

User:Gvacker

2016-10-14T17:56:41Z

Gvacker: /* Viited */

=Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine arvestustöö=
Autor: Gerli Vacker

Esitamise kuupäev: 19. oktoober 2016

==Essee==

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused'''

Eksamit on võimalik järele teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. <ref>1</ref>

Kordussoorituse tegemiseks tuleb end ÕIS-is eraldi registreerida. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.
Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised ning maksab 20 eurot. Riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal on kordussooritus tasuta ning ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastus'''

Mul tuleb ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva esitada vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.
Võta kaudu saadud EAPd ei arvestata semestri õppekava täitmisse, kuid täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

X=19 ja Y=25
Aasta lõpuks tuleb osaliselt hüvitada 8+20= 28 EAP-de ulatuses õppekulud. Esitatava arve suurus on 28*50= 1400 eurot.

=Viited=
<references />
1. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Eksamite ja arvestuste korraldus]

User:Gvacker

2016-10-14T17:53:22Z

Gvacker: /* Õpingukorralduse küsimused */

User:Gvacker

2016-10-14T17:51:44Z

Gvacker: