https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=GvaikreICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T23:56:56ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Galera&diff=85980Galera2015-01-13T14:50:40Z<p>Gvaikre: /* High Availability */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 13. jaanuari seisuga 2015. Kasutatakse CentOS 6 64-bitist versiooni.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
[[File:Gert_vaikre_galera.png|right]]<br />
Galera Cluster on sünkroonne multi-master andmebaasiklaster MariaDB jaoks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
'''Eelised:'''<br />
* Sünkroonne reapõhine replikeerimine<br />
* Active-active multi-master topoloogia (võib kirjutada ja lugeda ükskõik milliselt klastri liikmelt)<br />
* Automaatne klastriga liitumine<br />
* Hea ülevaade klastri liikmete üle<br />
* Kliendipool on täpselt samasugune MySQLiga<br />
* Kiirus<br />
* Töökindlus<br />
<br />
Kuna Galera klastris on kõik aktiivsed (masterid), on väga lihtne teostada koormuse jaotamist ja/või implementeerida High Availability.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Sünkroonne: </strong>garanteerib, et kõik muutused on replikeeritud kõikide klastri liikmete vahel<br />
<strong>Asünkroonne: </strong>ei kontrolli, kas tegelikult ka muutused teostusid<sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
Minimaalselt on vaja kolme liiget, kuna kahe liikme puhul võib tekkida ''split brain''. Kolme liikme puhul saab toimuda nö hääletus, kus olemasolevad liikmed saavad omavahel klastri seisu kokku leppida. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Split brain - näiteks node01 ei tea, kas temal on võrguprobleemid või on node02'l võrguprobleemid<br />
<sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup></div><br />
<br />
Kasutame järgmiseid IP'sid:<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|}<br />
<br />
'''Lisame vajalikud repod:'''<br />
<br />
'''MariaDB:'''<br />
<br />
Loome uue faili<br />
<pre><br />
vim /etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<br />
Ning lisame sinna<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mariadb]<br />
name = MariaDB<br />
baseurl = http://yum.mariadb.org/10.0/centos6-amd64<br />
gpgkey=https://yum.mariadb.org/RPM-GPG-KEY-MariaDB<br />
gpgcheck=1<br />
</pre><br />
<br />
'''Percona:'''<br />
<br />
Percona repo lisamine on lihtne, see on paigaldatav eraldi paketina.<br />
<br />
<pre><br />
yum install http://www.percona.com/downloads/percona-release/redhat/0.1-3/percona-release-0.1-3.noarch.rpm<br />
</pre><br />
<br />
'''Paigaldame vajalikud paketid:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install MariaDB-Galera-server MariaDB-client galera percona-xtrabackup nc<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB esmase konfiguratsiooniskripti:'''<br />
<br />
Tegemist on lihtsate jah/ei stiilis küsimustega, millele vastamisega ei tohiks probleeme tulla.<br />
<br />
<pre><br />
mysql_secure_installation<br />
</pre><br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse:'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Seejärel loome vajalikud kasutajad andmebaasi, mida Galeral vaja läheb:'''<br />
<br />
<pre><br />
use mysql;<br />
update user set host='%' where user='root' and host='localhost';<br />
create user xtrabackup@'%' identified by 'salajane-parool';<br />
grant reload, lock tables, replication client on *.* to xtrabackup@'%';<br />
flush privileges;<br />
</pre><br />
<br />
'''Peatame MariaDB, et saaks alustada seadistamist:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql stop<br />
</pre><br />
<br />
'''Konfigureerimine klastri esimese liikme (node01):'''<br />
<br />
Avame faili<br />
<br />
<pre><br />
vim /etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<br />
Ning asendame sisu järgnevaga:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mysqld]<br />
port=3306<br />
datadir=/var/lib/mysql<br />
query_cache_size=0<br />
binlog_format=ROW<br />
default_storage_engine=innodb<br />
innodb_autoinc_lock_mode=2<br />
wsrep_provider=/usr/lib64/galera/libgalera_smm.so<br />
wsrep_provider_options="gcache.size=1G"<br />
wsrep_cluster_address=gcomm://10.0.0.101,10.0.0.102,10.0.0.103<br />
wsrep_cluster_name='galera'<br />
wsrep_node_address='10.0.0.101'<br />
wsrep_node_name='node01'<br />
wsrep_sst_method=xtrabackup-v2<br />
wsrep_sst_auth=xtrabackup:salajane-parool<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Tegemist on väga basic konfiguratsiooniga, kindlasti peaks seda parema andmebaasi töö jaoks optimeerima (erinevate cache'ide, timeout'ide jm sättimine). Võid vaadata ka järgmist linki: [http://www.severalnines.com/New-Galera-Configurator/index.html SeveralNines Galera Configurator]<br />
</div><br />
<br />
'''Käivitame Galera klastri:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql bootstrap<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel peaks sarnaselt ära konfigureerima teise ja kolmanda liikme.<br />
<br />
Ainsad muudatused tuleks teha <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> failis, kus tuleks ära muuta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_address</code> ning <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_name</code>. Ülejäänud sammud/konfiguratsioon jäävad samaks.<br />
<br />
'''Seejärel tuleks node02 ja node03 lisada klastrisse, mis on lihtsalt'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Soovi korral võib MariaDB lisada ka automaatselt käivitatavaks:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig mysql on<br />
</pre><br />
<br />
==Load balancing==<br />
<br />
Antud näite puhul kasutame masinaid endaid koormuse jaoturitena. Seetõttu on järgnev näide natukene veider, sest tekib selline olukord, kus näiteks IP järgi pöördutakse node01 poole, aga tegelikult suunatakse node02 andmebaasi poole. Reaalses elus oleks selle jaoks eraldi masinad, mis seisavad eraldi andmebaasiserverite ees.<br />
<br />
Koormuse jaotamise jaoks kasutame programmi nimega HAProxy.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame HAProxy:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install haproxy<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy hakkab meil istuma MariaDB asemel, port 3306 peal. Seetõttu peame sättima kõikides klastri liikmetes, et MariaDB kuulaks teise pordi peal (näiteks 3307).<br />
<br />
Selle jaoks avame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> faili ning muudame pordi ära:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
port=3307<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy/haproxy.cfg</code> ning lisame sinna järgneva:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/haproxy/haproxy.cfg<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global<br />
log 127.0.0.1 local0 notice<br />
user haproxy<br />
group haproxy<br />
<br />
defaults<br />
log global<br />
retries 2<br />
timeout connect 1000<br />
timeout server 5000<br />
timeout client 5000<br />
<br />
listen mariadb-cluster<br />
bind 0.0.0.0:3306<br />
mode tcp<br />
option mysql-check user haproxy<br />
balance roundrobin<br />
server node01 10.0.0.101:3307 check<br />
server node02 10.0.0.102:3307 check<br />
server node03 10.0.0.103:3307 check<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioon peaks olema igas klastri liikmes identne. Siinkohal kasutame roundrobin algoritmi, mis lihtsalt vaheldumisi käib kõik liikmed läbi. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Lisaks peame ka andmebaasi tegema HAProxy jaoks kasutajad. Mingeid õigusi anda pole vaja, HAProxy kasutab seda kasutajat lihtsalt kontrollimiseks.<br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse (vahet ei ole, millises masinas):'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Loome kasutajad:'''<br />
<br />
<pre><br />
create user haproxy@10.0.0.101;<br />
create user haproxy@10.0.0.102;<br />
create user haproxy@10.0.0.103;<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame teenuse (kõikides masinates):'''<br />
<br />
<pre><br />
service haproxy start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig haproxy on<br />
</pre><br />
<br />
==High Availability==<br />
<br />
Võtame kasutusele veel ühe IP.<br />
<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|-<br />
! 10.0.0.100<br />
! floating IP<br />
|}<br />
<br />
See saab olema kõigi klastri liikmete ühine IP. Seadistame nii, et vaikimisi on see node01 küljes ning kui see maha peaks minema, läheb see node02 külge (ja seejärel node03).<br />
<br />
Idee poolest peaks niimoodi tekkima High Availability klaster, mis teoorias peaks olema nullilähedase maasoleku ajaga (ainult teoorias!). Sellise seadistuse puhul võib tekkida aga väga palju ootamatuid olukordi ning võibolla ei ole see ka kõige parem mõte. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup><sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame programmi keepalived:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install keepalived<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived/keepalived.conf</code> ning lisame sinna järgnevad read:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/keepalived/keepalived.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global_defs {<br />
lvs_id MDB1<br />
}<br />
<br />
vrrp_sync_group SyncGroup01 {<br />
group {<br />
FloatIP1<br />
}<br />
}<br />
<br />
vrrp_script check_haproxy {<br />
script "killall -0 haproxy"<br />
interval 2<br />
weight 2<br />
}<br />
<br />
vrrp_instance FloatIP1 {<br />
state MASTER<br />
interface eth0<br />
virtual_router_id 10<br />
priority 103<br />
advert_int 1<br />
virtual_ipaddress {<br />
10.0.0.100<br />
}<br />
track_script {<br />
check_haproxy<br />
}<br />
}<br />
</pre><br />
<br />
'''Väljad mida sättida:'''<br />
<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">state</code> - seadistame, et node01 on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">MASTER</code> ning node02 ja node03 <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">SLAVE</code>.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">interface</code> - võrguliides, kuhu külge floating IP haagitakse. Enamasti on see eth0.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">priority</code> - kõrgem priority võidab. Seadistame, et node01 priority on 103, node02 102 ning node03 101.<br />
<br />
'''Käivitame teenuse:'''<br />
<br />
<pre><br />
service keepalived start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig keepalived on<br />
</pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
MariaDB Galera klaster on üks töökindlamaid ja paindlikumaid andmebaasiklastreid. Sel on palju eeliseid tavapärase MySQL Master-Slave klastri ees; neist kõige suurem see, et Galera klastris on kõik liikmed aktiivsed (masterid). Seetõttu on väga lihtsasti teostatav koormuse jaotamine (load balancing) ning soovi korral ka High Availability. Lisaks, nagu siit artiklist ka näha, on kogu klastri üles seadmine ja konfigureerimine väga lihtne. Raske on aga edaspidine administreerimine ning tekkida võivate ootamatute olukordade lahendamine.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://mariadb.com/kb/en/mariadb/documentation/managing-mariadb/replication/galera/what-is-mariadb-galera-cluster/ What is MariaDB Galera Cluster?]<br />
#[https://mariadb.com/kb/en/mariadb/documentation/managing-mariadb/replication/galera/about-galera-replication/ About Galera Replication]<br />
#[http://www.percona.com/blog/2012/07/25/percona-xtradb-cluster-failure-scenarios-with-only-2-nodes/ Percona XtraDB Cluster: Failure Scenarios with only 2 nodes]<br />
#[http://blog.waynesheffield.com/wayne/archive/2014/05/avoiding-a-split-brain-in-database-mirroring/ Avoiding a Split Brain in database mirroring]<br />
#[http://www.haproxy.org/download/1.3/doc/configuration.txt HAProxy Configuration Manual]<br />
#[http://searchdatacenter.techtarget.com/definition/high-availability high availability (HA)]<br />
#[http://openlife.cc/blogs/2012/september/failover-evil Failover is Evil]<br />
<br />
=Kasulikud lingid=<br />
* [http://wiki.gentoo.org/wiki/MariaDB_Galera_Cluster MariaDB Galera Cluster - Gentoo Wiki]<br />
* [http://www.thenoccave.com/2013/12/30/mariadb-galera-cluster-ha-proxy-keepalived-centos-6/ MariaDB Galera Cluster with HA Proxy and Keepalived on Centos 6]<br />
* [http://blog.laimbock.com/2014/07/08/howto-setup-mariadb-galera-cluster-10-on-centos How to setup MariaDB Galera Cluster 10.0 on CentOS]<br />
* [http://www.severalnines.com/blog/avoiding-deadlocks-galera-set-haproxy-single-node-writes-and-multi-node-reads Avoiding Deadlocks in Galera]<br />
* [http://www.severalnines.com/New-Galera-Configurator/index.html SeveralNines Galera Configurator]<br />
* [https://www.osso.nl/blog/two-node-mariadb-galera-cluster-with-arbiter/ Two-node MariaDB-Galera-Cluster]<br />
* [http://matthewcasperson.blogspot.com/2013/07/setting-up-galera-cluster-in-centos-6.html Setting up a MariaDB Galera Cluster in Centos 6 ]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A31</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Galera&diff=85979Galera2015-01-13T14:50:15Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 13. jaanuari seisuga 2015. Kasutatakse CentOS 6 64-bitist versiooni.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
[[File:Gert_vaikre_galera.png|right]]<br />
Galera Cluster on sünkroonne multi-master andmebaasiklaster MariaDB jaoks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
'''Eelised:'''<br />
* Sünkroonne reapõhine replikeerimine<br />
* Active-active multi-master topoloogia (võib kirjutada ja lugeda ükskõik milliselt klastri liikmelt)<br />
* Automaatne klastriga liitumine<br />
* Hea ülevaade klastri liikmete üle<br />
* Kliendipool on täpselt samasugune MySQLiga<br />
* Kiirus<br />
* Töökindlus<br />
<br />
Kuna Galera klastris on kõik aktiivsed (masterid), on väga lihtne teostada koormuse jaotamist ja/või implementeerida High Availability.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Sünkroonne: </strong>garanteerib, et kõik muutused on replikeeritud kõikide klastri liikmete vahel<br />
<strong>Asünkroonne: </strong>ei kontrolli, kas tegelikult ka muutused teostusid<sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
Minimaalselt on vaja kolme liiget, kuna kahe liikme puhul võib tekkida ''split brain''. Kolme liikme puhul saab toimuda nö hääletus, kus olemasolevad liikmed saavad omavahel klastri seisu kokku leppida. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Split brain - näiteks node01 ei tea, kas temal on võrguprobleemid või on node02'l võrguprobleemid<br />
<sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup></div><br />
<br />
Kasutame järgmiseid IP'sid:<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|}<br />
<br />
'''Lisame vajalikud repod:'''<br />
<br />
'''MariaDB:'''<br />
<br />
Loome uue faili<br />
<pre><br />
vim /etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<br />
Ning lisame sinna<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mariadb]<br />
name = MariaDB<br />
baseurl = http://yum.mariadb.org/10.0/centos6-amd64<br />
gpgkey=https://yum.mariadb.org/RPM-GPG-KEY-MariaDB<br />
gpgcheck=1<br />
</pre><br />
<br />
'''Percona:'''<br />
<br />
Percona repo lisamine on lihtne, see on paigaldatav eraldi paketina.<br />
<br />
<pre><br />
yum install http://www.percona.com/downloads/percona-release/redhat/0.1-3/percona-release-0.1-3.noarch.rpm<br />
</pre><br />
<br />
'''Paigaldame vajalikud paketid:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install MariaDB-Galera-server MariaDB-client galera percona-xtrabackup nc<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB esmase konfiguratsiooniskripti:'''<br />
<br />
Tegemist on lihtsate jah/ei stiilis küsimustega, millele vastamisega ei tohiks probleeme tulla.<br />
<br />
<pre><br />
mysql_secure_installation<br />
</pre><br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse:'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Seejärel loome vajalikud kasutajad andmebaasi, mida Galeral vaja läheb:'''<br />
<br />
<pre><br />
use mysql;<br />
update user set host='%' where user='root' and host='localhost';<br />
create user xtrabackup@'%' identified by 'salajane-parool';<br />
grant reload, lock tables, replication client on *.* to xtrabackup@'%';<br />
flush privileges;<br />
</pre><br />
<br />
'''Peatame MariaDB, et saaks alustada seadistamist:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql stop<br />
</pre><br />
<br />
'''Konfigureerimine klastri esimese liikme (node01):'''<br />
<br />
Avame faili<br />
<br />
<pre><br />
vim /etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<br />
Ning asendame sisu järgnevaga:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mysqld]<br />
port=3306<br />
datadir=/var/lib/mysql<br />
query_cache_size=0<br />
binlog_format=ROW<br />
default_storage_engine=innodb<br />
innodb_autoinc_lock_mode=2<br />
wsrep_provider=/usr/lib64/galera/libgalera_smm.so<br />
wsrep_provider_options="gcache.size=1G"<br />
wsrep_cluster_address=gcomm://10.0.0.101,10.0.0.102,10.0.0.103<br />
wsrep_cluster_name='galera'<br />
wsrep_node_address='10.0.0.101'<br />
wsrep_node_name='node01'<br />
wsrep_sst_method=xtrabackup-v2<br />
wsrep_sst_auth=xtrabackup:salajane-parool<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Tegemist on väga basic konfiguratsiooniga, kindlasti peaks seda parema andmebaasi töö jaoks optimeerima (erinevate cache'ide, timeout'ide jm sättimine). Võid vaadata ka järgmist linki: [http://www.severalnines.com/New-Galera-Configurator/index.html SeveralNines Galera Configurator]<br />
</div><br />
<br />
'''Käivitame Galera klastri:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql bootstrap<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel peaks sarnaselt ära konfigureerima teise ja kolmanda liikme.<br />
<br />
Ainsad muudatused tuleks teha <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> failis, kus tuleks ära muuta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_address</code> ning <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_name</code>. Ülejäänud sammud/konfiguratsioon jäävad samaks.<br />
<br />
'''Seejärel tuleks node02 ja node03 lisada klastrisse, mis on lihtsalt'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Soovi korral võib MariaDB lisada ka automaatselt käivitatavaks:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig mysql on<br />
</pre><br />
<br />
==Load balancing==<br />
<br />
Antud näite puhul kasutame masinaid endaid koormuse jaoturitena. Seetõttu on järgnev näide natukene veider, sest tekib selline olukord, kus näiteks IP järgi pöördutakse node01 poole, aga tegelikult suunatakse node02 andmebaasi poole. Reaalses elus oleks selle jaoks eraldi masinad, mis seisavad eraldi andmebaasiserverite ees.<br />
<br />
Koormuse jaotamise jaoks kasutame programmi nimega HAProxy.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame HAProxy:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install haproxy<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy hakkab meil istuma MariaDB asemel, port 3306 peal. Seetõttu peame sättima kõikides klastri liikmetes, et MariaDB kuulaks teise pordi peal (näiteks 3307).<br />
<br />
Selle jaoks avame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> faili ning muudame pordi ära:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
port=3307<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy/haproxy.cfg</code> ning lisame sinna järgneva:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/haproxy/haproxy.cfg<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global<br />
log 127.0.0.1 local0 notice<br />
user haproxy<br />
group haproxy<br />
<br />
defaults<br />
log global<br />
retries 2<br />
timeout connect 1000<br />
timeout server 5000<br />
timeout client 5000<br />
<br />
listen mariadb-cluster<br />
bind 0.0.0.0:3306<br />
mode tcp<br />
option mysql-check user haproxy<br />
balance roundrobin<br />
server node01 10.0.0.101:3307 check<br />
server node02 10.0.0.102:3307 check<br />
server node03 10.0.0.103:3307 check<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioon peaks olema igas klastri liikmes identne. Siinkohal kasutame roundrobin algoritmi, mis lihtsalt vaheldumisi käib kõik liikmed läbi. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Lisaks peame ka andmebaasi tegema HAProxy jaoks kasutajad. Mingeid õigusi anda pole vaja, HAProxy kasutab seda kasutajat lihtsalt kontrollimiseks.<br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse (vahet ei ole, millises masinas):'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Loome kasutajad:'''<br />
<br />
<pre><br />
create user haproxy@10.0.0.101;<br />
create user haproxy@10.0.0.102;<br />
create user haproxy@10.0.0.103;<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame teenuse (kõikides masinates):'''<br />
<br />
<pre><br />
service haproxy start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig haproxy on<br />
</pre><br />
<br />
==High Availability==<br />
<br />
Võtame kasutusele veel ühe IP.<br />
<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|-<br />
! 10.0.0.100<br />
! floating IP<br />
|}<br />
<br />
See saab olema kõigi klastri liikmete ühine IP. Seadistame nii, et vaikimisi on see node01 küljes ning kui see maha peaks minema, läheb see node02 külge (ja seejärel node03).<br />
<br />
Idee poolest peaks niimoodi tekkima High Availability klaster, mis teoorias peaks olema nullilähedase maasoleku ajaga (ainult teoorias!). Sellise seadistuse puhul võib tekkida aga väga palju ootamatuid olukordi ning võibolla ei ole see ka kõige parem mõte. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame programmi keepalived:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install keepalived<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived/keepalived.conf</code> ning lisame sinna järgnevad read:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/keepalived/keepalived.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global_defs {<br />
lvs_id MDB1<br />
}<br />
<br />
vrrp_sync_group SyncGroup01 {<br />
group {<br />
FloatIP1<br />
}<br />
}<br />
<br />
vrrp_script check_haproxy {<br />
script "killall -0 haproxy"<br />
interval 2<br />
weight 2<br />
}<br />
<br />
vrrp_instance FloatIP1 {<br />
state MASTER<br />
interface eth0<br />
virtual_router_id 10<br />
priority 103<br />
advert_int 1<br />
virtual_ipaddress {<br />
10.0.0.100<br />
}<br />
track_script {<br />
check_haproxy<br />
}<br />
}<br />
</pre><br />
<br />
'''Väljad mida sättida:'''<br />
<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">state</code> - seadistame, et node01 on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">MASTER</code> ning node02 ja node03 <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">SLAVE</code>.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">interface</code> - võrguliides, kuhu külge floating IP haagitakse. Enamasti on see eth0.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">priority</code> - kõrgem priority võidab. Seadistame, et node01 priority on 103, node02 102 ning node03 101.<br />
<br />
'''Käivitame teenuse:'''<br />
<br />
<pre><br />
service keepalived start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig keepalived on<br />
</pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
MariaDB Galera klaster on üks töökindlamaid ja paindlikumaid andmebaasiklastreid. Sel on palju eeliseid tavapärase MySQL Master-Slave klastri ees; neist kõige suurem see, et Galera klastris on kõik liikmed aktiivsed (masterid). Seetõttu on väga lihtsasti teostatav koormuse jaotamine (load balancing) ning soovi korral ka High Availability. Lisaks, nagu siit artiklist ka näha, on kogu klastri üles seadmine ja konfigureerimine väga lihtne. Raske on aga edaspidine administreerimine ning tekkida võivate ootamatute olukordade lahendamine.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://mariadb.com/kb/en/mariadb/documentation/managing-mariadb/replication/galera/what-is-mariadb-galera-cluster/ What is MariaDB Galera Cluster?]<br />
#[https://mariadb.com/kb/en/mariadb/documentation/managing-mariadb/replication/galera/about-galera-replication/ About Galera Replication]<br />
#[http://www.percona.com/blog/2012/07/25/percona-xtradb-cluster-failure-scenarios-with-only-2-nodes/ Percona XtraDB Cluster: Failure Scenarios with only 2 nodes]<br />
#[http://blog.waynesheffield.com/wayne/archive/2014/05/avoiding-a-split-brain-in-database-mirroring/ Avoiding a Split Brain in database mirroring]<br />
#[http://www.haproxy.org/download/1.3/doc/configuration.txt HAProxy Configuration Manual]<br />
#[http://searchdatacenter.techtarget.com/definition/high-availability high availability (HA)]<br />
#[http://openlife.cc/blogs/2012/september/failover-evil Failover is Evil]<br />
<br />
=Kasulikud lingid=<br />
* [http://wiki.gentoo.org/wiki/MariaDB_Galera_Cluster MariaDB Galera Cluster - Gentoo Wiki]<br />
* [http://www.thenoccave.com/2013/12/30/mariadb-galera-cluster-ha-proxy-keepalived-centos-6/ MariaDB Galera Cluster with HA Proxy and Keepalived on Centos 6]<br />
* [http://blog.laimbock.com/2014/07/08/howto-setup-mariadb-galera-cluster-10-on-centos How to setup MariaDB Galera Cluster 10.0 on CentOS]<br />
* [http://www.severalnines.com/blog/avoiding-deadlocks-galera-set-haproxy-single-node-writes-and-multi-node-reads Avoiding Deadlocks in Galera]<br />
* [http://www.severalnines.com/New-Galera-Configurator/index.html SeveralNines Galera Configurator]<br />
* [https://www.osso.nl/blog/two-node-mariadb-galera-cluster-with-arbiter/ Two-node MariaDB-Galera-Cluster]<br />
* [http://matthewcasperson.blogspot.com/2013/07/setting-up-galera-cluster-in-centos-6.html Setting up a MariaDB Galera Cluster in Centos 6 ]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A31</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Galera&diff=85978Galera2015-01-13T14:47:42Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 13. jaanuari seisuga 2015. Kasutatakse CentOS 6 64-bitist versiooni.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
[[File:Gert_vaikre_galera.png|right]]<br />
Galera Cluster on sünkroonne multi-master andmebaasiklaster MariaDB jaoks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
'''Eelised:'''<br />
* Sünkroonne reapõhine replikeerimine<br />
* Active-active multi-master topoloogia (võib kirjutada ja lugeda ükskõik milliselt klastri liikmelt)<br />
* Automaatne klastriga liitumine<br />
* Hea ülevaade klastri liikmete üle<br />
* Kliendipool on täpselt samasugune MySQLiga<br />
* Kiirus<br />
* Töökindlus<br />
<br />
Kuna Galera klastris on kõik aktiivsed (masterid), on väga lihtne teostada koormuse jaotamist ja/või implementeerida High Availability.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Sünkroonne: </strong>garanteerib, et kõik muutused on replikeeritud kõikide klastri liikmete vahel<br />
<strong>Asünkroonne: </strong>ei kontrolli, kas tegelikult ka muutused teostusid<sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
Minimaalselt on vaja kolme liiget, kuna kahe liikme puhul võib tekkida ''split brain''. Kolme liikme puhul saab toimuda nö hääletus, kus olemasolevad liikmed saavad omavahel klastri seisu kokku leppida. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Split brain - näiteks node01 ei tea, kas temal on võrguprobleemid või on node02'l võrguprobleemid<br />
<sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup></div><br />
<br />
Kasutame järgmiseid IP'sid:<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|}<br />
<br />
'''Lisame vajalikud repod:'''<br />
<br />
'''MariaDB:'''<br />
<br />
Loome uue faili<br />
<pre><br />
vim /etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<br />
Ning lisame sinna<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mariadb]<br />
name = MariaDB<br />
baseurl = http://yum.mariadb.org/10.0/centos6-amd64<br />
gpgkey=https://yum.mariadb.org/RPM-GPG-KEY-MariaDB<br />
gpgcheck=1<br />
</pre><br />
<br />
'''Percona:'''<br />
<br />
Percona repo lisamine on lihtne, see on paigaldatav eraldi paketina.<br />
<br />
<pre><br />
yum install http://www.percona.com/downloads/percona-release/redhat/0.1-3/percona-release-0.1-3.noarch.rpm<br />
</pre><br />
<br />
'''Paigaldame vajalikud paketid:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install MariaDB-Galera-server MariaDB-client galera percona-xtrabackup nc<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB esmase konfiguratsiooniskripti:'''<br />
<br />
Tegemist on lihtsate jah/ei stiilis küsimustega, millele vastamisega ei tohiks probleeme tulla.<br />
<br />
<pre><br />
mysql_secure_installation<br />
</pre><br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse:'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Seejärel loome vajalikud kasutajad andmebaasi, mida Galeral vaja läheb:'''<br />
<br />
<pre><br />
use mysql;<br />
update user set host='%' where user='root' and host='localhost';<br />
create user xtrabackup@'%' identified by 'salajane-parool';<br />
grant reload, lock tables, replication client on *.* to xtrabackup@'%';<br />
flush privileges;<br />
</pre><br />
<br />
'''Peatame MariaDB, et saaks alustada seadistamist:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql stop<br />
</pre><br />
<br />
'''Konfigureerimine klastri esimese liikme (node01):'''<br />
<br />
Avame faili<br />
<br />
<pre><br />
vim /etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<br />
Ning asendame sisu järgnevaga:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mysqld]<br />
port=3306<br />
datadir=/var/lib/mysql<br />
query_cache_size=0<br />
binlog_format=ROW<br />
default_storage_engine=innodb<br />
innodb_autoinc_lock_mode=2<br />
wsrep_provider=/usr/lib64/galera/libgalera_smm.so<br />
wsrep_provider_options="gcache.size=1G"<br />
wsrep_cluster_address=gcomm://10.0.0.101,10.0.0.102,10.0.0.103<br />
wsrep_cluster_name='galera'<br />
wsrep_node_address='10.0.0.101'<br />
wsrep_node_name='node01'<br />
wsrep_sst_method=xtrabackup-v2<br />
wsrep_sst_auth=xtrabackup:salajane-parool<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Tegemist on väga basic konfiguratsiooniga, kindlasti peaks seda parema andmebaasi töö jaoks optimeerima (erinevate cache'ide, timeout'ide jm sättimine). Võid vaadata ka järgmist linki: [http://www.severalnines.com/New-Galera-Configurator/index.html SeveralNines Galera Configurator]<br />
</div><br />
<br />
'''Käivitame Galera klastri:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql bootstrap<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel peaks sarnaselt ära konfigureerima teise ja kolmanda liikme.<br />
<br />
Ainsad muudatused tuleks teha <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> failis, kus tuleks ära muuta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_address</code> ning <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_name</code>. Ülejäänud sammud/konfiguratsioon jäävad samaks.<br />
<br />
'''Seejärel tuleks node02 ja node03 lisada klastrisse, mis on lihtsalt'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Soovi korral võib MariaDB lisada ka automaatselt käivitatavaks:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig mysql on<br />
</pre><br />
<br />
==Load balancing==<br />
<br />
Antud näite puhul kasutame masinaid endaid koormuse jaoturitena. Seetõttu on järgnev näide natukene veider, sest tekib selline olukord, kus näiteks IP järgi pöördutakse node01 poole, aga tegelikult suunatakse node02 andmebaasi poole. Reaalses elus oleks selle jaoks eraldi masinad, mis seisavad eraldi andmebaasiserverite ees.<br />
<br />
Koormuse jaotamise jaoks kasutame programmi nimega HAProxy.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame HAProxy:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install haproxy<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy hakkab meil istuma MariaDB asemel, port 3306 peal. Seetõttu peame sättima kõikides klastri liikmetes, et MariaDB kuulaks teise pordi peal (näiteks 3307).<br />
<br />
Selle jaoks avame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> faili ning muudame pordi ära:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
port=3307<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy/haproxy.cfg</code> ning lisame sinna järgneva:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/haproxy/haproxy.cfg<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global<br />
log 127.0.0.1 local0 notice<br />
user haproxy<br />
group haproxy<br />
<br />
defaults<br />
log global<br />
retries 2<br />
timeout connect 1000<br />
timeout server 5000<br />
timeout client 5000<br />
<br />
listen mariadb-cluster<br />
bind 0.0.0.0:3306<br />
mode tcp<br />
option mysql-check user haproxy<br />
balance roundrobin<br />
server node01 10.0.0.101:3307 check<br />
server node02 10.0.0.102:3307 check<br />
server node03 10.0.0.103:3307 check<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioon peaks olema igas klastri liikmes identne. Siinkohal kasutame roundrobin algoritmi, mis lihtsalt vaheldumisi käib kõik liikmed läbi. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Lisaks peame ka andmebaasi tegema HAProxy jaoks kasutajad. Mingeid õigusi anda pole vaja, HAProxy kasutab seda kasutajat lihtsalt kontrollimiseks.<br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse (vahet ei ole, millises masinas):'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Loome kasutajad:'''<br />
<br />
<pre><br />
create user haproxy@10.0.0.101;<br />
create user haproxy@10.0.0.102;<br />
create user haproxy@10.0.0.103;<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame teenuse (kõikides masinates):'''<br />
<br />
<pre><br />
service haproxy start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig haproxy on<br />
</pre><br />
<br />
==High Availability==<br />
<br />
Võtame kasutusele veel ühe IP.<br />
<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|-<br />
! 10.0.0.100<br />
! floating IP<br />
|}<br />
<br />
See saab olema kõigi klastri liikmete ühine IP. Seadistame nii, et vaikimisi on see node01 küljes ning kui see maha peaks minema, läheb see node02 külge (ja seejärel node03).<br />
<br />
Idee poolest peaks niimoodi tekkima High Availability klaster, mis teoorias peaks olema nullilähedase maasoleku ajaga (ainult teoorias!). Sellise seadistuse puhul võib tekkida aga väga palju ootamatuid olukordi ning võibolla ei ole see ka kõige parem mõte. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame programmi keepalived:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install keepalived<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived/keepalived.conf</code> ning lisame sinna järgnevad read:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/keepalived/keepalived.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global_defs {<br />
lvs_id MDB1<br />
}<br />
<br />
vrrp_sync_group SyncGroup01 {<br />
group {<br />
FloatIP1<br />
}<br />
}<br />
<br />
vrrp_script check_haproxy {<br />
script "killall -0 haproxy"<br />
interval 2<br />
weight 2<br />
}<br />
<br />
vrrp_instance FloatIP1 {<br />
state MASTER<br />
interface eth0<br />
virtual_router_id 10<br />
priority 103<br />
advert_int 1<br />
virtual_ipaddress {<br />
10.0.0.100<br />
}<br />
track_script {<br />
check_haproxy<br />
}<br />
}<br />
</pre><br />
<br />
'''Väljad mida sättida:'''<br />
<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">state</code> - seadistame, et node01 on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">MASTER</code> ning node02 ja node03 <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">SLAVE</code>.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">interface</code> - võrguliides, kuhu külge floating IP haagitakse. Enamasti on see eth0.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">priority</code> - kõrgem priority võidab. Seadistame, et node01 priority on 103, node02 102 ning node03 101.<br />
<br />
'''Käivitame teenuse:'''<br />
<br />
<pre><br />
service keepalived start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig keepalived on<br />
</pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
MariaDB Galera klaster on üks töökindlamaid ja paindlikumaid andmebaasiklastreid. Sel on palju eeliseid tavapärase MySQL Master-Slave klastri ees; neist kõige suurem see, et Galera klastris on kõik liikmed aktiivsed (masterid). Seetõttu on väga lihtsasti teostatav koormuse jaotamine (load balancing) ning soovi korral ka High Availability. Lisaks, nagu siit artiklist ka näha, on kogu klastri üles seadmine ja konfigureerimine väga lihtne. Raske on aga edaspidine administreerimine ning tekkida võivate ootamatute olukordade lahendamine.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://mariadb.com/kb/en/mariadb/documentation/managing-mariadb/replication/galera/what-is-mariadb-galera-cluster/ What is MariaDB Galera Cluster?]<br />
#[https://mariadb.com/kb/en/mariadb/documentation/managing-mariadb/replication/galera/about-galera-replication/ About Galera Replication]<br />
#[http://www.percona.com/blog/2012/07/25/percona-xtradb-cluster-failure-scenarios-with-only-2-nodes/ Percona XtraDB Cluster: Failure Scenarios with only 2 nodes]<br />
#[http://blog.waynesheffield.com/wayne/archive/2014/05/avoiding-a-split-brain-in-database-mirroring/ Avoiding a Split Brain in database mirroring]<br />
#[http://www.haproxy.org/download/1.3/doc/configuration.txt HAProxy Configuration Manual]<br />
#[http://searchdatacenter.techtarget.com/definition/high-availability high availability (HA)]<br />
<br />
=Kasulikud lingid=<br />
* [http://wiki.gentoo.org/wiki/MariaDB_Galera_Cluster MariaDB Galera Cluster - Gentoo Wiki]<br />
* [http://www.thenoccave.com/2013/12/30/mariadb-galera-cluster-ha-proxy-keepalived-centos-6/ MariaDB Galera Cluster with HA Proxy and Keepalived on Centos 6]<br />
* [http://blog.laimbock.com/2014/07/08/howto-setup-mariadb-galera-cluster-10-on-centos How to setup MariaDB Galera Cluster 10.0 on CentOS]<br />
* [http://www.severalnines.com/blog/avoiding-deadlocks-galera-set-haproxy-single-node-writes-and-multi-node-reads Avoiding Deadlocks in Galera]<br />
* [http://www.severalnines.com/New-Galera-Configurator/index.html SeveralNines Galera Configurator]<br />
* [https://www.osso.nl/blog/two-node-mariadb-galera-cluster-with-arbiter/ Two-node MariaDB-Galera-Cluster]<br />
* [http://matthewcasperson.blogspot.com/2013/07/setting-up-galera-cluster-in-centos-6.html Setting up a MariaDB Galera Cluster in Centos 6 ]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A31</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Galera&diff=85977Galera2015-01-13T14:14:15Z<p>Gvaikre: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 13. jaanuari seisuga 2015. Kasutatakse CentOS 6 64-bitist versiooni.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
[[File:Gert_vaikre_galera.png|right]]<br />
Galera Cluster on sünkroonne multi-master andmebaasiklaster MariaDB jaoks.<br />
<br />
'''Eelised:'''<br />
* Sünkroonne reapõhine replikeerimine<br />
* Active-active multi-master topoloogia (võib kirjutada ja lugeda ükskõik milliselt klastri liikmelt)<br />
* Automaatne klastriga liitumine<br />
* Hea ülevaade klastri liikmete üle<br />
* Kliendipool on täpselt samasugune MySQLiga<br />
* Kiirus<br />
* Töökindlus<br />
<br />
Kuna Galera klastris on kõik aktiivsed (masterid), on väga lihtne teostada koormuse jaotamist ja/või implementeerida High Availability.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Sünkroonne: </strong>garanteerib, et kõik muutused on replikeeritud kõikide klastri liikmete vahel<br />
<strong>Asünkroonne: </strong>ei kontrolli, kas tegelikult ka muutused teostusid<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
Minimaalselt on vaja kolme liiget, kuna kahe liikme puhul võib tekkida ''split brain''. Kolme liikme puhul saab toimuda nö hääletus, kus olemasolevad liikmed saavad omavahel klastri seisu kokku leppida.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Split brain - näiteks node01 ei tea, kas temal on võrguprobleemid või on node02'l võrguprobleemid<br />
</div><br />
<br />
Kasutame järgmiseid IP'sid:<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|}<br />
<br />
'''Lisame vajalikud repod:'''<br />
<br />
'''MariaDB:'''<br />
<br />
Loome uue faili<br />
<pre><br />
vim /etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<br />
Ning lisame sinna<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mariadb]<br />
name = MariaDB<br />
baseurl = http://yum.mariadb.org/10.0/centos6-amd64<br />
gpgkey=https://yum.mariadb.org/RPM-GPG-KEY-MariaDB<br />
gpgcheck=1<br />
</pre><br />
<br />
'''Percona:'''<br />
<br />
Percona repo lisamine on lihtne, see on paigaldatav eraldi paketina.<br />
<br />
<pre><br />
yum install http://www.percona.com/downloads/percona-release/redhat/0.1-3/percona-release-0.1-3.noarch.rpm<br />
</pre><br />
<br />
'''Paigaldame vajalikud paketid:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install MariaDB-Galera-server MariaDB-client galera percona-xtrabackup nc<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB esmase konfiguratsiooniskripti:'''<br />
<br />
Tegemist on lihtsate jah/ei stiilis küsimustega, millele vastamisega ei tohiks probleeme tulla.<br />
<br />
<pre><br />
mysql_secure_installation<br />
</pre><br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse:'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Seejärel loome vajalikud kasutajad andmebaasi, mida Galeral vaja läheb:'''<br />
<br />
<pre><br />
use mysql;<br />
update user set host='%' where user='root' and host='localhost';<br />
create user xtrabackup@'%' identified by 'salajane-parool';<br />
grant reload, lock tables, replication client on *.* to xtrabackup@'%';<br />
flush privileges;<br />
</pre><br />
<br />
'''Peatame MariaDB, et saaks alustada seadistamist:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql stop<br />
</pre><br />
<br />
'''Konfigureerimine klastri esimese liikme (node01):'''<br />
<br />
Avame faili<br />
<br />
<pre><br />
vim /etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<br />
Ning asendame sisu järgnevaga:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mysqld]<br />
port=3306<br />
datadir=/var/lib/mysql<br />
query_cache_size=0<br />
binlog_format=ROW<br />
default_storage_engine=innodb<br />
innodb_autoinc_lock_mode=2<br />
wsrep_provider=/usr/lib64/galera/libgalera_smm.so<br />
wsrep_provider_options="gcache.size=1G"<br />
wsrep_cluster_address=gcomm://10.0.0.101,10.0.0.102,10.0.0.103<br />
wsrep_cluster_name='galera'<br />
wsrep_node_address='10.0.0.101'<br />
wsrep_node_name='node01'<br />
wsrep_sst_method=xtrabackup<br />
wsrep_sst_auth=xtrabackup:salajane-parool<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Tegemist on väga basic konfiguratsiooniga, kindlasti peaks seda parema andmebaasi töö jaoks optimeerima (erinevate cache'ide, timeout'ide jm sättimine).<br />
</div><br />
<br />
'''Käivitame Galera klastri:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql bootstrap<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel peaks sarnaselt ära konfigureerima teise ja kolmanda liikme.<br />
<br />
Ainsad muudatused tuleks teha <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> failis, kus tuleks ära muuta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_address</code> ning <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_name</code>. Ülejäänud sammud/konfiguratsioon jäävad samaks.<br />
<br />
'''Seejärel tuleks node02 ja node03 lisada klastrisse, mis on lihtsalt'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Soovi korral võib MariaDB lisada ka automaatselt käivitatavaks:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig mysql on<br />
</pre><br />
<br />
==Load balancing==<br />
<br />
Antud näite puhul kasutame masinaid endaid koormuse jaoturitena. Seetõttu on järgnev näide natukene veider, sest tekib selline olukord, kus näiteks IP järgi pöördutakse node01 poole, aga tegelikult suunatakse node02 andmebaasi poole. Reaalses elus oleks selle jaoks eraldi masinad, mis seisavad eraldi andmebaasiserverite ees.<br />
<br />
Koormuse jaotamise jaoks kasutame programmi nimega HAProxy.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame HAProxy:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install haproxy<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy hakkab meil istuma MariaDB asemel, port 3306 peal. Seetõttu peame sättima kõikides klastri liikmetes, et MariaDB kuulaks teise pordi peal (näiteks 3307).<br />
<br />
Selle jaoks avame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> faili ning muudame pordi ära:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
port=3307<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy/haproxy.cfg</code> ning lisame sinna järgneva:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/haproxy/haproxy.cfg<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global<br />
log 127.0.0.1 local0 notice<br />
user haproxy<br />
group haproxy<br />
<br />
defaults<br />
log global<br />
retries 2<br />
timeout connect 1000<br />
timeout server 5000<br />
timeout client 5000<br />
<br />
listen mariadb-cluster<br />
bind 0.0.0.0:3306<br />
mode tcp<br />
option mysql-check user haproxy<br />
balance roundrobin<br />
server node01 10.0.0.101:3307 check<br />
server node02 10.0.0.102:3307 check<br />
server node03 10.0.0.103:3307 check<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioon peaks olema igas klastri liikmes identne. Siinkohal kasutame roundrobin algoritmi, mis lihtsalt vaheldumisi käib kõik liikmed läbi.<br />
<br />
Lisaks peame ka andmebaasi tegema HAProxy jaoks kasutajad. Mingeid õigusi anda pole vaja, HAProxy kasutab seda kasutajat lihtsalt kontrollimiseks.<br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse (vahet ei ole, millises masinas):'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Loome kasutajad:'''<br />
<br />
<pre><br />
create user haproxy@10.0.0.101;<br />
create user haproxy@10.0.0.102;<br />
create user haproxy@10.0.0.103;<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame teenuse (kõikides masinates):'''<br />
<br />
<pre><br />
service haproxy start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig haproxy on<br />
</pre><br />
<br />
==High Availability==<br />
<br />
Võtame kasutusele veel ühe IP.<br />
<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|-<br />
! 10.0.0.100<br />
! floating IP<br />
|}<br />
<br />
See saab olema kõigi klastri liikmete ühine IP. Seadistame nii, et vaikimisi on see node01 küljes ning kui see maha peaks minema, läheb see node02 külge (ja seejärel node03).<br />
<br />
Idee poolest peaks niimoodi tekkima High Availability klaster, mis teoorias peaks olema nullilähedase maasoleku ajaga (ainult teoorias!). Sellise seadistuse puhul võib tekkida aga väga palju ootamatuid olukordi ning võibolla ei ole see ka kõige parem mõte.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame programmi keepalived:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install keepalived<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived/keepalived.conf</code> ning lisame sinna järgnevad read:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/keepalived/keepalived.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global_defs {<br />
lvs_id MDB1<br />
}<br />
<br />
vrrp_sync_group SyncGroup01 {<br />
group {<br />
FloatIP1<br />
}<br />
}<br />
<br />
vrrp_script check_haproxy {<br />
script "killall -0 haproxy"<br />
interval 2<br />
weight 2<br />
}<br />
<br />
vrrp_instance FloatIP1 {<br />
state MASTER<br />
interface eth0<br />
virtual_router_id 10<br />
priority 103<br />
advert_int 1<br />
virtual_ipaddress {<br />
10.0.0.100<br />
}<br />
track_script {<br />
check_haproxy<br />
}<br />
}<br />
</pre><br />
<br />
'''Väljad mida sättida:'''<br />
<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">state</code> - seadistame, et node01 on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">MASTER</code> ning node02 ja node03 <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">SLAVE</code>.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">interface</code> - võrguliides, kuhu külge floating IP haagitakse. Enamasti on see eth0.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">priority</code> - kõrgem priority võidab. Seadistame, et node01 priority on 103, node02 102 ning node03 101.<br />
<br />
'''Käivitame teenuse:'''<br />
<br />
<pre><br />
service keepalived start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig keepalived on<br />
</pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
MariaDB Galera klaster on üks töökindlamaid ja paindlikumaid andmebaasiklastreid. Sel on palju eeliseid tavapärase MySQL Master-Slave klastri ees; neist kõige suurem see, et Galera klastris on kõik liikmed aktiivsed (masterid). Seetõttu on väga lihtsasti teostatav koormuse jaotamine (load balancing) ning soovi korral ka High Availability. Lisaks, nagu siit artiklist ka näha, on kogu klastri üles seadmine ja konfigureerimine väga lihtne. Raske on aga edaspidine administreerimine ning tekkida võivate ootamatute olukordade lahendamine.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
<br />
=Kasulikud lingid=</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Galera&diff=85976Galera2015-01-13T14:14:03Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 13. jaanuari seisuga 2015. Kasutatakse CentOS 6 64-bitist versiooni.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
[[File:Gert_vaikre_galera.png|right]]<br />
Galera Cluster on sünkroonne* multi-master andmebaasiklaster MariaDB jaoks.<br />
<br />
'''Eelised:'''<br />
* Sünkroonne reapõhine replikeerimine<br />
* Active-active multi-master topoloogia (võib kirjutada ja lugeda ükskõik milliselt klastri liikmelt)<br />
* Automaatne klastriga liitumine<br />
* Hea ülevaade klastri liikmete üle<br />
* Kliendipool on täpselt samasugune MySQLiga<br />
* Kiirus<br />
* Töökindlus<br />
<br />
Kuna Galera klastris on kõik aktiivsed (masterid), on väga lihtne teostada koormuse jaotamist ja/või implementeerida High Availability.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Sünkroonne: </strong>garanteerib, et kõik muutused on replikeeritud kõikide klastri liikmete vahel<br />
<strong>Asünkroonne: </strong>ei kontrolli, kas tegelikult ka muutused teostusid<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
<br />
Minimaalselt on vaja kolme liiget, kuna kahe liikme puhul võib tekkida ''split brain''. Kolme liikme puhul saab toimuda nö hääletus, kus olemasolevad liikmed saavad omavahel klastri seisu kokku leppida.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Split brain - näiteks node01 ei tea, kas temal on võrguprobleemid või on node02'l võrguprobleemid<br />
</div><br />
<br />
Kasutame järgmiseid IP'sid:<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|}<br />
<br />
'''Lisame vajalikud repod:'''<br />
<br />
'''MariaDB:'''<br />
<br />
Loome uue faili<br />
<pre><br />
vim /etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<br />
Ning lisame sinna<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/yum.repos.d/MariaDB.repo<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mariadb]<br />
name = MariaDB<br />
baseurl = http://yum.mariadb.org/10.0/centos6-amd64<br />
gpgkey=https://yum.mariadb.org/RPM-GPG-KEY-MariaDB<br />
gpgcheck=1<br />
</pre><br />
<br />
'''Percona:'''<br />
<br />
Percona repo lisamine on lihtne, see on paigaldatav eraldi paketina.<br />
<br />
<pre><br />
yum install http://www.percona.com/downloads/percona-release/redhat/0.1-3/percona-release-0.1-3.noarch.rpm<br />
</pre><br />
<br />
'''Paigaldame vajalikud paketid:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install MariaDB-Galera-server MariaDB-client galera percona-xtrabackup nc<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame MariaDB esmase konfiguratsiooniskripti:'''<br />
<br />
Tegemist on lihtsate jah/ei stiilis küsimustega, millele vastamisega ei tohiks probleeme tulla.<br />
<br />
<pre><br />
mysql_secure_installation<br />
</pre><br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse:'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Seejärel loome vajalikud kasutajad andmebaasi, mida Galeral vaja läheb:'''<br />
<br />
<pre><br />
use mysql;<br />
update user set host='%' where user='root' and host='localhost';<br />
create user xtrabackup@'%' identified by 'salajane-parool';<br />
grant reload, lock tables, replication client on *.* to xtrabackup@'%';<br />
flush privileges;<br />
</pre><br />
<br />
'''Peatame MariaDB, et saaks alustada seadistamist:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql stop<br />
</pre><br />
<br />
'''Konfigureerimine klastri esimese liikme (node01):'''<br />
<br />
Avame faili<br />
<br />
<pre><br />
vim /etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<br />
Ning asendame sisu järgnevaga:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
[mysqld]<br />
port=3306<br />
datadir=/var/lib/mysql<br />
query_cache_size=0<br />
binlog_format=ROW<br />
default_storage_engine=innodb<br />
innodb_autoinc_lock_mode=2<br />
wsrep_provider=/usr/lib64/galera/libgalera_smm.so<br />
wsrep_provider_options="gcache.size=1G"<br />
wsrep_cluster_address=gcomm://10.0.0.101,10.0.0.102,10.0.0.103<br />
wsrep_cluster_name='galera'<br />
wsrep_node_address='10.0.0.101'<br />
wsrep_node_name='node01'<br />
wsrep_sst_method=xtrabackup<br />
wsrep_sst_auth=xtrabackup:salajane-parool<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Tegemist on väga basic konfiguratsiooniga, kindlasti peaks seda parema andmebaasi töö jaoks optimeerima (erinevate cache'ide, timeout'ide jm sättimine).<br />
</div><br />
<br />
'''Käivitame Galera klastri:'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql bootstrap<br />
</pre><br />
<br />
Seejärel peaks sarnaselt ära konfigureerima teise ja kolmanda liikme.<br />
<br />
Ainsad muudatused tuleks teha <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> failis, kus tuleks ära muuta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_address</code> ning <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">wsrep_node_name</code>. Ülejäänud sammud/konfiguratsioon jäävad samaks.<br />
<br />
'''Seejärel tuleks node02 ja node03 lisada klastrisse, mis on lihtsalt'''<br />
<br />
<pre><br />
service mysql start<br />
</pre><br />
<br />
'''Soovi korral võib MariaDB lisada ka automaatselt käivitatavaks:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig mysql on<br />
</pre><br />
<br />
==Load balancing==<br />
<br />
Antud näite puhul kasutame masinaid endaid koormuse jaoturitena. Seetõttu on järgnev näide natukene veider, sest tekib selline olukord, kus näiteks IP järgi pöördutakse node01 poole, aga tegelikult suunatakse node02 andmebaasi poole. Reaalses elus oleks selle jaoks eraldi masinad, mis seisavad eraldi andmebaasiserverite ees.<br />
<br />
Koormuse jaotamise jaoks kasutame programmi nimega HAProxy.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame HAProxy:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install haproxy<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy hakkab meil istuma MariaDB asemel, port 3306 peal. Seetõttu peame sättima kõikides klastri liikmetes, et MariaDB kuulaks teise pordi peal (näiteks 3307).<br />
<br />
Selle jaoks avame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/my.cnf.d/server.conf</code> faili ning muudame pordi ära:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/my.cnf.d/server.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
port=3307<br />
...<br />
</pre><br />
<br />
HAProxy konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/haproxy/haproxy.cfg</code> ning lisame sinna järgneva:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/haproxy/haproxy.cfg<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global<br />
log 127.0.0.1 local0 notice<br />
user haproxy<br />
group haproxy<br />
<br />
defaults<br />
log global<br />
retries 2<br />
timeout connect 1000<br />
timeout server 5000<br />
timeout client 5000<br />
<br />
listen mariadb-cluster<br />
bind 0.0.0.0:3306<br />
mode tcp<br />
option mysql-check user haproxy<br />
balance roundrobin<br />
server node01 10.0.0.101:3307 check<br />
server node02 10.0.0.102:3307 check<br />
server node03 10.0.0.103:3307 check<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioon peaks olema igas klastri liikmes identne. Siinkohal kasutame roundrobin algoritmi, mis lihtsalt vaheldumisi käib kõik liikmed läbi.<br />
<br />
Lisaks peame ka andmebaasi tegema HAProxy jaoks kasutajad. Mingeid õigusi anda pole vaja, HAProxy kasutab seda kasutajat lihtsalt kontrollimiseks.<br />
<br />
'''Logime andmebaasi sisse (vahet ei ole, millises masinas):'''<br />
<br />
<pre><br />
mysql -uroot -p<br />
</pre><br />
<br />
'''Loome kasutajad:'''<br />
<br />
<pre><br />
create user haproxy@10.0.0.101;<br />
create user haproxy@10.0.0.102;<br />
create user haproxy@10.0.0.103;<br />
</pre><br />
<br />
'''Käivitame teenuse (kõikides masinates):'''<br />
<br />
<pre><br />
service haproxy start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig haproxy on<br />
</pre><br />
<br />
==High Availability==<br />
<br />
Võtame kasutusele veel ühe IP.<br />
<br />
{|<br />
|-<br />
! IP<br />
! masin<br />
|-<br />
| 10.0.0.101<br />
| node01<br />
|-<br />
| 10.0.0.102<br />
| node02<br />
|-<br />
| 10.0.0.103<br />
| node03<br />
|-<br />
! 10.0.0.100<br />
! floating IP<br />
|}<br />
<br />
See saab olema kõigi klastri liikmete ühine IP. Seadistame nii, et vaikimisi on see node01 küljes ning kui see maha peaks minema, läheb see node02 külge (ja seejärel node03).<br />
<br />
Idee poolest peaks niimoodi tekkima High Availability klaster, mis teoorias peaks olema nullilähedase maasoleku ajaga (ainult teoorias!). Sellise seadistuse puhul võib tekkida aga väga palju ootamatuid olukordi ning võibolla ei ole see ka kõige parem mõte.<br />
<br />
===Seadistamine===<br />
<br />
'''Paigaldame programmi keepalived:'''<br />
<br />
<pre><br />
yum install keepalived<br />
</pre><br />
<br />
Konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived</code> kaustas. Vana konfiguratsiooni võib ära kustutada ning täielikult asendada järgnevaga.<br />
<br />
Avame faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/keepalived/keepalived.conf</code> ning lisame sinna järgnevad read:<br />
<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/keepalived/keepalived.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
global_defs {<br />
lvs_id MDB1<br />
}<br />
<br />
vrrp_sync_group SyncGroup01 {<br />
group {<br />
FloatIP1<br />
}<br />
}<br />
<br />
vrrp_script check_haproxy {<br />
script "killall -0 haproxy"<br />
interval 2<br />
weight 2<br />
}<br />
<br />
vrrp_instance FloatIP1 {<br />
state MASTER<br />
interface eth0<br />
virtual_router_id 10<br />
priority 103<br />
advert_int 1<br />
virtual_ipaddress {<br />
10.0.0.100<br />
}<br />
track_script {<br />
check_haproxy<br />
}<br />
}<br />
</pre><br />
<br />
'''Väljad mida sättida:'''<br />
<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">state</code> - seadistame, et node01 on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">MASTER</code> ning node02 ja node03 <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">SLAVE</code>.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">interface</code> - võrguliides, kuhu külge floating IP haagitakse. Enamasti on see eth0.<br />
* <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">priority</code> - kõrgem priority võidab. Seadistame, et node01 priority on 103, node02 102 ning node03 101.<br />
<br />
'''Käivitame teenuse:'''<br />
<br />
<pre><br />
service keepalived start<br />
</pre><br />
<br />
'''Seadistame, et teenus käivitataks automaatselt:'''<br />
<br />
<pre><br />
chkconfig keepalived on<br />
</pre><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
MariaDB Galera klaster on üks töökindlamaid ja paindlikumaid andmebaasiklastreid. Sel on palju eeliseid tavapärase MySQL Master-Slave klastri ees; neist kõige suurem see, et Galera klastris on kõik liikmed aktiivsed (masterid). Seetõttu on väga lihtsasti teostatav koormuse jaotamine (load balancing) ning soovi korral ka High Availability. Lisaks, nagu siit artiklist ka näha, on kogu klastri üles seadmine ja konfigureerimine väga lihtne. Raske on aga edaspidine administreerimine ning tekkida võivate ootamatute olukordade lahendamine.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
<br />
=Kasulikud lingid=</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Gert_vaikre_galera.png&diff=85966File:Gert vaikre galera.png2015-01-13T13:18:44Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Galera&diff=85549Galera2015-01-09T08:16:09Z<p>Gvaikre: Created page with "=Galera= Gert Vaikre A31"</p>
<hr />
<div>=Galera=<br />
<br />
Gert Vaikre A31</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=85548Linuxi administreerimine2015-01-09T08:15:30Z<p>Gvaikre: /* Esseede teemad 2014 */</p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
ECTS: 4<br />
Hindamisviis: Eksam<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits<br />
<br />
Katrin Loodus<br />
<br />
=Eeldused ja sihtgrupp=<br />
<br />
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br />
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br />
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
<br />
Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br />
<br />
Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br />
<br />
=Õpiväljundid=<br />
<br />
<br />
=Loengud=<br />
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9<br />
<br />
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]<br />
<br />
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]<br />
<br />
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]<br />
<br />
[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]<br />
<br />
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]<br />
<br />
1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br />
<br />
2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]<br />
<br />
3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]<br />
<br />
4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]<br />
<br />
5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]<br />
<br />
5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]<br />
<br />
5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]<br />
<br />
5.3 [[Puppet näited]]<br />
<br />
Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv<br />
<br />
=Praktikumid=<br />
<br />
==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==<br />
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil<br />
**RAM 512MB<br />
**HDD dynamicly allocated 8GB<br />
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br />
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br />
<br />
<source lang="bash"><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</source><br />
<br />
*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)<br />
<br />
Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ<br />
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.<br />
<br />
* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)<br />
**Memory 1024MB<br />
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br />
**Network<br />
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br />
<br />
'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)<br />
<br />
Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br />
<br />
==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==<br />
<br />
Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist. <br />
<br />
[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]<br />
<br />
[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]<br />
<br />
<br />
==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==<br />
<br />
Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.<br />
<br />
Näiteülesanded kaitsmiseks<br />
<br />
1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA<br />
<br />
2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)<br />
<br />
3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid<br />
<br />
4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay<br />
<br />
<br />
<br />
5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.<br />
<br />
5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.<br />
<br />
5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee<br />
<br />
5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)<br />
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz<br />
<br />
<br />
6. Kaitsmiseks ülesanne<br />
<br />
* Paigalda pakk zsh<br />
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh<br />
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja<br />
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)<br />
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz<br />
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)<br />
<br />
<br />
[[Puppet Examples]]<br />
<br />
==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==<br />
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.<br />
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine<br />
<br />
[[Keskse logilahenduse rakendamine]]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]<br />
<br />
<br />
http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html<br />
<br />
==Probleemide lahendamise hindid==<br />
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee<br />
<br />
<br />
=Esseede teemad 2014=<br />
<br />
[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup<br />
<br />
[[foreman]] http://theforeman.org/<br />
<br />
[[hydra]]<br />
<br />
[[Security Onion]]<br />
<br />
[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch<br />
<br />
[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31<br />
<br />
[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31<br />
<br />
[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/<br />
<br />
[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/<br />
<br />
[[nessus]]<br />
<br />
[[BRO]] https://www.bro.org/<br />
<br />
[[OSSEC]]<br />
<br />
[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld<br />
<br />
[[Ajenti]] - Henri Ots<br />
<br />
[[OpenPanel]]<br />
<br />
[[ispCP]] - Günther Veidenberg<br />
<br />
[[VHCS]]<br />
<br />
[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo<br />
<br />
[[Bareos]] - Kristjan Indlo<br />
<br />
[[Docker]] - Üllar Seerme<br />
<br />
Muu Open Source panel/server config software.<br />
<br />
[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/<br />
<br />
[[Galera]] - Gert Vaikre A31<br />
<br />
=Esseede teemad 2012=<br />
<br />
Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br />
<br />
[[zsh]] - pole algajale<br />
<br />
Mida uurida <br />
<br />
Prompt<br />
<br />
http://zshwiki.org/home/config/prompt<br />
<br />
http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br />
<br />
.zshrc<br />
<br />
for <br />
<br />
if <br />
<br />
[[while]] HN AK-31<br />
<br />
jne<br />
<br />
<br />
[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe<br />
<br />
<br />
[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Oracle Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br />
<br />
<br />
[[Suse Linux]]<br />
<br />
Paigaldamine<br />
<br />
Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br />
<br />
[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br />
<br />
[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31<br />
<br />
Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br />
<br />
[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br />
<br />
[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br />
<br />
[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br />
<br />
[[zenoss]] - Kristjan Vaik<br />
<br />
[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br />
<br />
=Esseede teemad 2013=<br />
<br />
<br />
<br />
[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]<br />
<br />
[[passenger]]<br />
<br />
[[NFTables]]<br />
<br />
[[Ipcop]] - saab kaasajastada<br />
<br />
[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013<br />
<br />
[[snort]] http://www.snort.org/ <br />
<br />
[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31<br />
<br />
[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013<br />
<br />
[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013<br />
<br />
[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013<br />
<br />
[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013<br />
<br />
[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013<br />
<br />
[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013<br />
<br />
[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014<br />
<br />
[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014<br />
<br />
[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014<br />
<br />
[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14<br />
<br />
[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013<br />
<br />
[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013<br />
<br />
[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014<br />
<br />
[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014<br />
<br />
[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014<br />
<br />
[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014<br />
<br />
[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014<br />
<br />
=Eksamist=<br />
<br />
<br />
Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.<br />
<br />
<br />
Linux eksam on praktiline, koosneb neljast osast:<br />
<br />
1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min<br />
<br />
2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)<br />
<br />
3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min <br />
<br />
4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min<br />
<br />
<br />
1. Näiteülesanded: 10min<br />
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga<br />
* Paigalda pakk apache2<br />
* Paigalda pakk htop<br />
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt<br />
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.<br />
<br />
2. Näiteküsimused 15min<br />
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)<br />
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)<br />
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
<br />
3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min<br />
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)<br />
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)<br />
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)<br />
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid<br />
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br />
<br />
<br />
<br />
4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min<br />
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.<br />
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk<br />
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014<br />
-----<br />
<br />
=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=<br />
<br />
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br />
<br />
Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br />
<br />
Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br />
<br />
Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br />
<br />
<br />
'''Praks 4'''<br />
<br />
Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br />
<br />
*Mõtle välja domeenimini<br />
*Paigalda nimeserver bind9<br />
*Seadista oma domeen<br />
**www.domeen<br />
**ns.domeen<br />
**sales.domeen<br />
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br />
<br />
NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br />
<br />
Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br />
<br />
<br />
'''Praks 5'''<br />
<br />
Veebiserveri apache2 paigaldamine<br />
<br />
*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br />
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br />
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br />
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br />
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br />
<br />
<br />
'''Praks 7'''<br />
Samba share-i välja jagamine. <br />
<br />
*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br />
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br />
<br />
*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br />
<br />
'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br />
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br />
<br />
<br />
'''Labor 1'''<br />
*Veebiserver ja virtualhostid<br />
*DNS<br />
*e-post<br />
*iptables<br />
*samba<br />
<br />
<br />
'''Labor 2'''<br />
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br />
*Puppet või chef<br />
*PAM<br />
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br />
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br />
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=83447User:Gvaikre2014-12-06T21:15:47Z<p>Gvaikre: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:I375/I803/I853_IT_Infrastructure_services&diff=76562Category:I375/I803/I853 IT Infrastructure services2014-09-08T08:26:09Z<p>Gvaikre: /* Täiendav lugemismaterjal */</p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
Aine info: [https://itcollege.ois.ee/study-material/round?round_id=2230 IT infrastruktuuri teenused ÕIS leht]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/ Aine õppematerjalid]<br />
<br />
ECTS: 5<br />
<br />
Hindamisviis: Arvestus<br />
<br />
'''Rangelt soovituslik aine:''' Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits >> margus (.) ernits (ät) itcollege (.) ee<br />
<br />
Katrin Loodus >> katrin (.) loodus (ät) itcollege (.) ee<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
Tutvustada IT infrastruktuuri teenuste põhimõisteid. Anda oskused põhiliste teenuste paigaldamiseks ja turvamiseks. Anda oskused IT infrastruktuuri teenuste dokumenteerimiseks.<br />
Eesmärgi saavutamiseks toimuvad laboratoorsed tööd, mille käigus installeeritakse ja konfigureeritakse teenuseid pöörates rõhku teenuse turvalisusele, millele eelnevad loengud alus- ja põhimõistete tutvustamiseks.<br />
<br />
=Ainekaart=<br />
Ainekaardi viimase, kuid mitte lõpliku versiooni leiab [https://wiki.itcollege.ee/images/6/67/I385_IT_infrastruktuuri_teenused_aineprogramm_2013.odt siit]<br />
<br />
=Eelmiste aastate tagasiside=<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/e/e3/Tagasiside.p%C3%A4eva%C3%B5pe-2013.pdf 2013 kaugõppe tagasiside]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/4/4d/It-infra-tagasiside-2012-1.pdf 2012 kaugõppe tagasiside]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/2/28/It-infra-tagasiside-2012-2.pdf 2012 päevaõppe tagasiside]<br />
<br />
=Loengud=<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Sissejuhatav loeng] - <span style="color: red;">NB siin on kirjas hindamiskriteeriumid ja tähtajad.</span> Lisaks on kirjas kontrolltööde ajad ja muu aine läbimiseks oluline info. (Päevaõppes toimus 03.02.2014)<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused-ntp.html NTP teenus] (Päevaõppes toimus 04.02.2013)<br />
<br />
[https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A NTP amplification Attack]<br />
<br />
<span style="color: red;">Kodutöö nr 1. Tähtaeg 10.02.2014. DNS loenguks lugeda läbi DNS põhimõisted järgnevatest materjalidest:</span> <br />
<br />
Kohustuslik:<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND<br />
<br />
Soovituslik:<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.odp DNS loeng (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.pdf (PDF)]<br />
<br />
[http://elab.itcollege.ee:8000/infra/bind/ BIND9 konfiguratsiooni näitefailid]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit DNS näide]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Infra%20loeng%20DHCP%202013.odp DHCP loeng]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit# DHCP näitelabor]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/14Cj90aWN4n4MCO_zZlZzu0aHJeIDTPEfQgiDXIuMxF4/edit# DNS uuendamine DHCP abil]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Veebiserveri loeng] <br />
<br />
Screencast veebiserveri konfigureerimisest: <br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-1.ogv<br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-2.ogv<br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-3.ogv<br />
<br />
<span style="color: red;">Kodutöö nr 2. Tähtaeg 22.aprill.2013. Lugeda läbi [http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013%20-%20RC1.pdf OWASP top 10 2013] </span><br />
<br />
=Mõisted kontrolltööks ja arvestuseks=<br />
<br />
'''Esimese kontrolltöö küsimused:'''<br />
<br />
*DNS mõistete kohta leiab infot: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
*hostinimi (mis märgid on hostinimes lubatud ja kus?)<br />
*host täisnimi<br />
*domeeni täisnimi<br />
*DNS<br />
*A-kirje<br />
*alias ehk CNAME<br />
*puhverdamine<br />
*dig ja selle kasutamine<br />
*DNS spoofing<br />
*domeen ja domeeninimi<br />
*Authoritative ehk pädev server<br />
*Forwarding ehk edastamine<br />
*FQDN<br />
*Host<br />
*PTR-kirje<br />
*rekursiivne lahendus<br />
*primaarne server<br />
*sekundaarne server<br />
*open resolver<br />
*kuidas nimelahendus töötab, kirjelda näiteks "kui veebisirvijas avatakse leht, siis mis võiks toimuda?"<br />
*selgitage näitekonfi<br />
<pre><br />
$TTL 600<br />
@ IN SOA planet.zz. root.planet.zz. (<br />
3 ; Serial - Mida see tähendab?<br />
3600 ; Refresh - Mida see tähendab?<br />
8640 ; Retry - Mida see tähendab?<br />
36000 ; Expire - Mida see tähendab?<br />
3600 ) ; Negative Cache TTL - Mida see tähendab?<br />
;<br />
<br />
</pre><br />
<br />
'''Teise kontrolltöö küsimused:'''<br />
<br />
*virtuaalhost<br />
*http<br />
*Kuidas toimub ssl/tls ühenduse algatamine?<br />
*Mis vahe on sümmeetrilisel ja asümmeetrilisel krüpteerimisel?<br />
*Mis vahe on avalikul võtmel ja sertifikaadil?<br />
*https<br />
*SNI<br />
*IPS<br />
*IDS<br />
*Mis vahe on reflected XSS ja stored XSS rünnetel?<br />
*Mis vahe on SQL injectionil ja blind SQL injectionil?<br />
*Mis on secure cookie? (http://php.net/session.cookie-secure ;session.cookie_secure =)<br />
*Mis tähendab, et küpsised on http_only?<br />
*Kas XSS ründeid saab filtreerida andmebaasikihis, näiteks SQL tulemüüriga?<br />
*Mis on CSRF ja kuidas see toimib?<br />
*Mis on same origin policy?<br />
<br />
=Abimaterjal=<br />
* [http://tools.ietf.org/html/rfc2131 RFC2131] <br />
* [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Isc-dhcpd_server Kuutõrvaja DHCP materjal] <br />
<br />
Abimaterjal laboriks: <br />
* Maskeraad [[Ufw]]<br />
* DHCP serveri seadistamine [[DHCP]]<br />
* [http://www.debian-administration.org/article/343/Configuring_Dynamic_DNS__DHCP_on_Debian_Stable Dünaamiline DNS kirjete uuendamine DHCP poolt]<br />
* [http://debianclusters.org/index.php/Troubleshooting_DHCP DHCP probleemide lahendamine]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng11%20-%20Monitooring.odp Loeng 11 Monitooring]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng12%20-%20LDAP.odp Loeng 12 LDAP]<br />
<br />
=Praktilised tööd=<br />
<br />
==Sissejuhatav praktikum==<br />
<br />
Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil <br />
<br />
'''NB! Pange kasutajanimeks mõlema süsteemi puhul student ja parool ka student'''<br />
<br />
* RAM 512MB<br />
* HDD dynamicly allocated 8GB<br />
* 2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).<br />
Abiinfo Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud<br />
<br />
<pre><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</pre><br />
<br />
Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh) <br />
ISO: Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
<br />
Lisaks paigaldage ka Ubuntu Linux Desktop süsteem VirtualBox abil<br />
<br />
ISO: Ubuntu Desktop 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-desktop-amd64.iso<br />
<br />
Pärast installi lõppu pange peale ka kõik vajalik uuendused ning paigaldage VirtualBox-i enda additionid, mis on leitavad VirtualBox-i üldiste seadete alt<br />
<br />
Seadistage ka võtmetepõhine autentimine [[OpenSSH: võtmetega autentimine]]<br />
<br />
<br />
Eelnevalt seadistatud [http://elab.itcollege.ee:8000/infra_server.ova server] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/infra_klient.ova klient]. User student parool on sama ja seadistatud on ka ssh key autentimine. Võtme parool on samuti student.<br />
<br />
==Labor 1 - NTP seadistamine (3p/5%)==<br />
Loe läbi õppematerjal (loengud) ja seadista NTP teenus nii kliendis, kui ka serveris selliselt, et klient küsib aega ainult serverist (ja ka localhostist, mille prioriteet on madal e fudge 10) Server küsib aega EENET NTP serverist ja mõnest muust Eestis asuvast NTP serverist.<br />
<br />
Seadistage server selliselt, et ei välisvõrgust ei saa teha järgmisel lingil kirjeldatud rünnet https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A<br />
<br />
[[NTP Ubuntus]]<br />
<br />
==Labor 2 - DNS seadistamine (3p/5%)==<br />
<br />
*Mõtle välja endale domeeninimi<br />
*Loo domeeninimele tsoonifail ja seadiste nimeserver<br />
*Luba rekursiivne lahendus oma sisevõrgust<br />
*Loo reevers tsoon<br />
*Loo A kirjed e-posti, nimeserveri jaoks<br />
*Loo CNAME kirjed www, samba ja oma severi jaoks<br />
<br />
Näitelahendus [https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit Domain Name Server ehk nimeserveri labor]<br />
<br />
Näitelahendus2 [[Nimeserveri labor V.2]]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/dns/DNS_BIND.html Väike abiinfo lisaks loengule]<br />
<br />
Kaitsmisel pead oskama luua uut tsooni, lisama kirjeid, oskama kasutada rndc, dig, nslookup vahendeid.<br />
<br />
==Labor 3 - DHCP seadistamine (3p/5%)==<br />
* DHCP paigaldamine ja seadistamine (3p)<br />
<br />
Seadista labori desktop VM saamaks IP aadressi ja nimeserverit sama labori serveri VM käest.<br />
<br />
PS: desktop võrguseadetest eemalda esimeselt liideselt nimelahenduse küsimine (küsitakse DHCP abil ainult IP aadress). Kui seda ei tee, siis lähevad DNS päringud ikkagi esimese, NAT liidese kaudu.<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit DHCP näitelabor]<br />
<br />
==Labor 4 - apache (või nginx) veebiserveri seadistamine (3p/5%)==<br />
* Loo kaks virtualhosti nii http, kui ka https (self-signed cert) tarbeks.<br />
** Mõlemad nimied peavad sirvijas töötama (desktop arvutis) nii http, kui ka https abil ja esilehel peab olema selgelt näha kumma virutalhostiga on tegemist. Seega index.html sisse lisa virtualhosti nimi.<br />
<br />
* Abimaterjalina võib sobida: Apache2 paigaldamine ja virtualhostide seadistamine [[Virtualhost apache2 näitel]]<br />
<br />
==Labor 5 - mõne veebirakenduse (nt Wordpress) paigaldamine ja turvamine varnishiga (3p/5%)==<br />
<br />
Labori eesmärgiks on paigaldada veebirakendus, mõõta selle jõudlust ja seejärel suurendada veebirakenduse jõudlust kasutades puhvermälu. Veebirakenduse ja puhvermälu võib iga tudeng ise valida. Näite teeme WordPress ja WP SuperCace abil. Samas on väga soovitatav valida cache tehnoloogia ise, et erinevad inimesed saaksid võrrelda erinevaid asju.<br />
<br />
<br />
<br />
* Wordpress paigaldamine ja jõudluse testimine (varnish)<br />
[[WordPress turvamine]]<br />
<br />
http://wpdevshed.com/top-cache-plugins-wordpress/<br />
<br />
[[Varnish]] - vaata http://www.howtoforge.com/putting-varnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian<br />
[[Apache logide seadistus]]<br />
<br />
==Labor 6 - DVWA paigaldamine ja OWASP testimine (3p/5%)==<br />
<br />
==Labor 7 - rakenduste tulemüürid (greensql ja mod_security baasil) (6p/10%)==<br />
<br />
==Labor 8 - vaba valik või nt samba failiserveri paigaldamine Zentyal keskkonnas (3p/5%)==<br />
<br />
<br />
==Questid, millede eest saab punkte==<br />
<br />
Quest 1 (Läbi ja tehtud) - https://docs.google.com/document/d/1oRt9JLF6lcf_Z-ReHCfbZXnSoc-EOBzGprxvIyhq4qk/edit?usp=sharing<br />
<br />
=Arvestus ja hindamine=<br />
<br />
Aine on jagatud praktilisteks ja teoreetilisteks töödeks. Seitsmeks (7) laboriks ning kaheks (2) teoreetiliseks kontrolltööks. <br />
<br />
Lisaks on tarvis teha eraldi dokumentatsiooni ehk ühe kaitstud labori kohta '''viki artikkel'''. <br />
<br />
'''Praktiliste tööde''' hulka kuuluvad erinevate teenuste paigaldamine ning seadistamine. Ühe labori eest on võimalik saada maksimaalselt 3 punkti. <br />
<br />
* 1 punkt on võimalik saada teenuse seadistamise, paigaldamise ning suulise kaitsmise eest. (Õppejõud võib seadistust muuta ning paluda paranduste kohta selgitust)<br />
* 2 punkti on võimalik saada, kui kaitsta oskuslikult konkreetse labori kohta käivad teoreetilised teadmised suuliselt õppejõule. (Küsimused esitab õppejõud)<br />
* 3 punkti on võimalik saada, kui parandada konkreetse teema kohta käivat juhendit ning esitada tulemuse õppejõule. (Mõeldud ambitsioonikamatele tudengitele)<br />
<br />
Lävendiks on 1 punkt, mis tähendab praktilise osa teostust. Kui iga labori eest on ainult 1 punkt, tuleb teoreetilised teadmised kaitsta kontrolltöö käigus, aga kui iga labori eest on vähemalt 2 punkti, ei ole kontrolltööd tarvis teha. <br />
<br />
'''Lõpparvestus''', neile, kes ei saa tähtajaks laboreid, kontrolltöid ja dokumentatsiooni kaitstud, toimub samuti kahes osas ning annab kokku 20% kogu hindest. Arvestusel peab koguma vähemalt pooled punktid läbi saamiseks (Tasub semestri jooksul pingutada!)<br />
Arvestusel tuleb 10% ulatuses parandada õppejõu poolt "katki tehtud" teenust ja 10% ulatuses vastata 5-10-le teoreetilisele küsimusele. <br />
<br />
==Tähtajad päevaõppele 2014==<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3): 17. märts<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6): 19. mai<br />
<br />
Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 7): ~21. mai<br />
<br />
<br />
Dokumentatsioon (viki artikkel): 26. mai<br />
<br />
<br />
Kontrolltöö 1: 17. märts<br />
<br />
Kontrolltöö 2: 19. mai<br />
<br />
<br />
Arvestus: Arvestuse päeval mai lõpus. ~27. mail<br />
<br />
=Esitatud referaadid=<br />
[[IT infrastruktuuri teenused 2013 kevad]]<br />
<br />
[[Wordpressi turvalisuse suurendamine]]<br />
<br />
=Juurteenuste kursus=<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused.html Interneti juurteenused]<br />
<br />
=Täiendav lugemismaterjal=<br />
[https://zib.wooop.biz/category/asd/ Erinevad juhendmaterjalid Linuxi teenuste jm seadistamiseks. Autor Gert Vaikre A21]<br />
<br />
=Vanad loengumaterjalid=<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Loeng 00 - Sissejuhatav loeng - NB Tähtajad ja nõuded]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng01%20-%20E-post.odp Loeng 01 E-post]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.odp Loeng 03 Failiserver]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Loeng 04 Veebiserver]<br />
<br />
[http://goo.gl/6XQ0U WordPress seadistamine]<br />
<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng05%20-%20Dokumentatsioon.odp Loeng 05 Dokumentatsioon]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng06%20-%20VPN.odp Loeng 06 VPN]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng07%20-%20iptables.odp Loeng 07 Tulemüürid]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng08%20-%20SAN%20-%20NAS%20-%20CAS.odp Loeng 08 SAN NAS CAS]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng09%20-%20Virtualiseerimine.odp Loeng 09 Virtualiseerimine]<br />
<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng10%20-%20DHCP.odp Loeng 10 DHCP]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:I375/I803/I853_IT_Infrastructure_services&diff=75902Category:I375/I803/I853 IT Infrastructure services2014-05-19T09:18:42Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Üldinfo=<br />
Aine info: [https://itcollege.ois.ee/study-material/round?round_id=2230 IT infrastruktuuri teenused ÕIS leht]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/ Aine õppematerjalid]<br />
<br />
ECTS: 5<br />
<br />
Hindamisviis: Arvestus<br />
<br />
'''Rangelt soovituslik aine:''' Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br />
<br />
==Õppejõud==<br />
Margus Ernits >> margus (.) ernits (ät) itcollege (.) ee<br />
<br />
Katrin Loodus >> katrin (.) loodus (ät) itcollege (.) ee<br />
<br />
=Eesmärk ja sisu=<br />
Tutvustada IT infrastruktuuri teenuste põhimõisteid. Anda oskused põhiliste teenuste paigaldamiseks ja turvamiseks. Anda oskused IT infrastruktuuri teenuste dokumenteerimiseks.<br />
Eesmärgi saavutamiseks toimuvad laboratoorsed tööd, mille käigus installeeritakse ja konfigureeritakse teenuseid pöörates rõhku teenuse turvalisusele, millele eelnevad loengud alus- ja põhimõistete tutvustamiseks.<br />
<br />
=Ainekaart=<br />
Ainekaardi viimase, kuid mitte lõpliku versiooni leiab [https://wiki.itcollege.ee/images/6/67/I385_IT_infrastruktuuri_teenused_aineprogramm_2013.odt siit]<br />
<br />
=Eelmiste aastate tagasiside=<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/e/e3/Tagasiside.p%C3%A4eva%C3%B5pe-2013.pdf 2013 kaugõppe tagasiside]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/4/4d/It-infra-tagasiside-2012-1.pdf 2012 kaugõppe tagasiside]<br />
<br />
[https://wiki.itcollege.ee/images/2/28/It-infra-tagasiside-2012-2.pdf 2012 päevaõppe tagasiside]<br />
<br />
=Loengud=<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Sissejuhatav loeng] - <span style="color: red;">NB siin on kirjas hindamiskriteeriumid ja tähtajad.</span> Lisaks on kirjas kontrolltööde ajad ja muu aine läbimiseks oluline info. (Päevaõppes toimus 03.02.2014)<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused-ntp.html NTP teenus] (Päevaõppes toimus 04.02.2013)<br />
<br />
[https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A NTP amplification Attack]<br />
<br />
<span style="color: red;">Kodutöö nr 1. Tähtaeg 10.02.2014. DNS loenguks lugeda läbi DNS põhimõisted järgnevatest materjalidest:</span> <br />
<br />
Kohustuslik:<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS_ja_BIND<br />
<br />
Soovituslik:<br />
http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.odp DNS loeng (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Interneti%20domeeninimede%20s%c3%bcsteem%20-%20IT%20infra%20loeng.pdf (PDF)]<br />
<br />
[http://elab.itcollege.ee:8000/infra/bind/ BIND9 konfiguratsiooni näitefailid]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit DNS näide]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/Infra%20loeng%20DHCP%202013.odp DHCP loeng]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit# DHCP näitelabor]<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/14Cj90aWN4n4MCO_zZlZzu0aHJeIDTPEfQgiDXIuMxF4/edit# DNS uuendamine DHCP abil]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Veebiserveri loeng] <br />
<br />
Screencast veebiserveri konfigureerimisest: <br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-1.ogv<br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-2.ogv<br />
<br />
http://elab.itcollege.ee:8000/veebiserver/out-3.ogv<br />
<br />
<span style="color: red;">Kodutöö nr 2. Tähtaeg 22.aprill.2013. Lugeda läbi [http://owasptop10.googlecode.com/files/OWASP%20Top%2010%20-%202013%20-%20RC1.pdf OWASP top 10 2013] </span><br />
<br />
=Mõisted kontrolltööks ja arvestuseks=<br />
<br />
'''Esimese kontrolltöö küsimused:'''<br />
<br />
*DNS mõistete kohta leiab infot: http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br />
*hostinimi (mis märgid on hostinimes lubatud ja kus?)<br />
*host täisnimi<br />
*domeeni täisnimi<br />
*DNS<br />
*A-kirje<br />
*alias ehk CNAME<br />
*puhverdamine<br />
*dig ja selle kasutamine<br />
*DNS spoofing<br />
*domeen ja domeeninimi<br />
*Authoritative ehk pädev server<br />
*Forwarding ehk edastamine<br />
*FQDN<br />
*Host<br />
*PTR-kirje<br />
*rekursiivne lahendus<br />
*primaarne server<br />
*sekundaarne server<br />
*open resolver<br />
*kuidas nimelahendus töötab, kirjelda näiteks "kui veebisirvijas avatakse leht, siis mis võiks toimuda?"<br />
*selgitage näitekonfi<br />
<pre><br />
$TTL 600<br />
@ IN SOA planet.zz. root.planet.zz. (<br />
3 ; Serial - Mida see tähendab?<br />
3600 ; Refresh - Mida see tähendab?<br />
8640 ; Retry - Mida see tähendab?<br />
36000 ; Expire - Mida see tähendab?<br />
3600 ) ; Negative Cache TTL - Mida see tähendab?<br />
;<br />
<br />
</pre><br />
<br />
'''Teise kontrolltöö küsimused:'''<br />
<br />
*virtuaalhost<br />
*http<br />
*Kuidas toimub ssl/tls ühenduse algatamine?<br />
*Mis vahe on sümmeetrilisel ja asümmeetrilisel krüpteerimisel?<br />
*Mis vahe on avalikul võtmel ja sertifikaadil?<br />
*https<br />
*IPS<br />
*IDS<br />
*Mis vahe on reflected XSS ja stored XSS rünnetel?<br />
*Mis vahe on SQL injectionil ja blind SQL injectionil?<br />
<br />
Abimaterjal:<br />
* [http://tools.ietf.org/html/rfc2131 RFC2131] <br />
* [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Isc-dhcpd_server Kuutõrvaja DHCP materjal] <br />
<br />
Abimaterjal laboriks: <br />
* Maskeraad [[Ufw]]<br />
* DHCP serveri seadistamine [[DHCP]]<br />
* [http://www.debian-administration.org/article/343/Configuring_Dynamic_DNS__DHCP_on_Debian_Stable Dünaamiline DNS kirjete uuendamine DHCP poolt]<br />
* [http://debianclusters.org/index.php/Troubleshooting_DHCP DHCP probleemide lahendamine]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng11%20-%20Monitooring.odp Loeng 11 Monitooring]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng12%20-%20LDAP.odp Loeng 12 LDAP]<br />
<br />
=Praktilised tööd=<br />
<br />
==Sissejuhatav praktikum==<br />
<br />
Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil <br />
<br />
'''NB! Pange kasutajanimeks mõlema süsteemi puhul student ja parool ka student'''<br />
<br />
* RAM 512MB<br />
* HDD dynamicly allocated 8GB<br />
* 2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br />
Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).<br />
Abiinfo Ubuntu server võrgu seadistamine ja VirtualBoxi võrgud<br />
<br />
<pre><br />
auto eth1<br />
iface eth1 inet static<br />
address 192.168.56.200<br />
netmask 255.255.255.0<br />
</pre><br />
<br />
Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh) <br />
ISO: Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br />
<br />
<br />
Lisaks paigaldage ka Ubuntu Linux Desktop süsteem VirtualBox abil<br />
<br />
ISO: Ubuntu Desktop 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-desktop-amd64.iso<br />
<br />
Pärast installi lõppu pange peale ka kõik vajalik uuendused ning paigaldage VirtualBox-i enda additionid, mis on leitavad VirtualBox-i üldiste seadete alt<br />
<br />
Seadistage ka võtmetepõhine autentimine [[OpenSSH: võtmetega autentimine]]<br />
<br />
<br />
Eelnevalt seadistatud [http://elab.itcollege.ee:8000/infra_server.ova server] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/infra_klient.ova klient]. User student parool on sama ja seadistatud on ka ssh key autentimine. Võtme parool on samuti student.<br />
<br />
==Labor 1 - NTP seadistamine (3p/5%)==<br />
Loe läbi õppematerjal (loengud) ja seadista NTP teenus nii kliendis, kui ka serveris selliselt, et klient küsib aega ainult serverist (ja ka localhostist, mille prioriteet on madal e fudge 10) Server küsib aega EENET NTP serverist ja mõnest muust Eestis asuvast NTP serverist.<br />
<br />
Seadistage server selliselt, et ei välisvõrgust ei saa teha järgmisel lingil kirjeldatud rünnet https://www.us-cert.gov/ncas/alerts/TA14-013A<br />
<br />
[[NTP Ubuntus]]<br />
<br />
==Labor 2 - DNS seadistamine (3p/5%)==<br />
<br />
*Mõtle välja endale domeeninimi<br />
*Loo domeeninimele tsoonifail ja seadiste nimeserver<br />
*Luba rekursiivne lahendus oma sisevõrgust<br />
*Loo reevers tsoon<br />
*Loo A kirjed e-posti, nimeserveri jaoks<br />
*Loo CNAME kirjed www, samba ja oma severi jaoks<br />
<br />
Näitelahendus [https://docs.google.com/document/d/1ZeQpPXdVq1C7RQpxQYR0gBB0OBMYB_0g6aFFxs_-fIA/edit Domain Name Server ehk nimeserveri labor]<br />
<br />
Näitelahendus2 [[Nimeserveri labor V.2]]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/dns/DNS_BIND.html Väike abiinfo lisaks loengule]<br />
<br />
Kaitsmisel pead oskama luua uut tsooni, lisama kirjeid, oskama kasutada rndc, dig, nslookup vahendeid.<br />
<br />
==Labor 3 - DHCP seadistamine (3p/5%)==<br />
* DHCP paigaldamine ja seadistamine (3p)<br />
<br />
Seadista labori desktop VM saamaks IP aadressi ja nimeserverit sama labori serveri VM käest.<br />
<br />
PS: desktop võrguseadetest eemalda esimeselt liideselt nimelahenduse küsimine (küsitakse DHCP abil ainult IP aadress). Kui seda ei tee, siis lähevad DNS päringud ikkagi esimese, NAT liidese kaudu.<br />
<br />
[https://docs.google.com/document/d/1yUEWHldPhIbeVRh3k-zmwEg1OJmIGywMKVZY4XslpDY/edit DHCP näitelabor]<br />
<br />
==Labor 4 - apache (või nginx) veebiserveri seadistamine (3p/5%)==<br />
* Loo kaks virtualhosti nii http, kui ka https (self-signed cert) tarbeks.<br />
** Mõlemad nimied peavad sirvijas töötama (desktop arvutis) nii http, kui ka https abil ja esilehel peab olema selgelt näha kumma virutalhostiga on tegemist. Seega index.html sisse lisa virtualhosti nimi.<br />
<br />
* Abimaterjalina võib sobida: Apache2 paigaldamine ja virtualhostide seadistamine [[Virtualhost apache2 näitel]]<br />
<br />
==Labor 5 - mõne veebirakenduse (nt Wordpress) paigaldamine ja turvamine varnishiga (3p/5%)==<br />
<br />
Labori eesmärgiks on paigaldada veebirakendus, mõõta selle jõudlust ja seejärel suurendada veebirakenduse jõudlust kasutades puhvermälu. Veebirakenduse ja puhvermälu võib iga tudeng ise valida. Näite teeme WordPress ja WP SuperCace abil. Samas on väga soovitatav valida cache tehnoloogia ise, et erinevad inimesed saaksid võrrelda erinevaid asju.<br />
<br />
<br />
<br />
* Wordpress paigaldamine ja jõudluse testimine (varnish)<br />
[[WordPress turvamine]]<br />
<br />
http://wpdevshed.com/top-cache-plugins-wordpress/<br />
<br />
[[Varnish]] - vaata http://www.howtoforge.com/putting-varnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian<br />
[[Apache logide seadistus]]<br />
<br />
==Labor 6 - DVWA paigaldamine ja OWASP testimine (3p/5%)==<br />
<br />
==Labor 7 - rakenduste tulemüürid (greensql ja mod_security baasil) (6p/10%)==<br />
<br />
==Labor 8 - vaba valik või nt samba failiserveri paigaldamine Zentyal keskkonnas (3p/5%)==<br />
<br />
<br />
==Questid, millede eest saab punkte==<br />
<br />
Quest 1 (Läbi ja tehtud) - https://docs.google.com/document/d/1oRt9JLF6lcf_Z-ReHCfbZXnSoc-EOBzGprxvIyhq4qk/edit?usp=sharing<br />
<br />
=Arvestus ja hindamine=<br />
<br />
Aine on jagatud praktilisteks ja teoreetilisteks töödeks. Seitsmeks (7) laboriks ning kaheks (2) teoreetiliseks kontrolltööks. <br />
<br />
Lisaks on tarvis teha eraldi dokumentatsiooni ehk ühe kaitstud labori kohta '''viki artikkel'''. <br />
<br />
'''Praktiliste tööde''' hulka kuuluvad erinevate teenuste paigaldamine ning seadistamine. Ühe labori eest on võimalik saada maksimaalselt 3 punkti. <br />
<br />
* 1 punkt on võimalik saada teenuse seadistamise, paigaldamise ning suulise kaitsmise eest. (Õppejõud võib seadistust muuta ning paluda paranduste kohta selgitust)<br />
* 2 punkti on võimalik saada, kui kaitsta oskuslikult konkreetse labori kohta käivad teoreetilised teadmised suuliselt õppejõule. (Küsimused esitab õppejõud)<br />
* 3 punkti on võimalik saada, kui parandada konkreetse teema kohta käivat juhendit ning esitada tulemuse õppejõule. (Mõeldud ambitsioonikamatele tudengitele)<br />
<br />
Lävendiks on 1 punkt, mis tähendab praktilise osa teostust. Kui iga labori eest on ainult 1 punkt, tuleb teoreetilised teadmised kaitsta kontrolltöö käigus, aga kui iga labori eest on vähemalt 2 punkti, ei ole kontrolltööd tarvis teha. <br />
<br />
'''Lõpparvestus''', neile, kes ei saa tähtajaks laboreid, kontrolltöid ja dokumentatsiooni kaitstud, toimub samuti kahes osas ning annab kokku 20% kogu hindest. Arvestusel peab koguma vähemalt pooled punktid läbi saamiseks (Tasub semestri jooksul pingutada!)<br />
Arvestusel tuleb 10% ulatuses parandada õppejõu poolt "katki tehtud" teenust ja 10% ulatuses vastata 5-10-le teoreetilisele küsimusele. <br />
<br />
==Tähtajad päevaõppele 2014==<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (laborid 1-3): 17. märts<br />
<br />
Praktilise töö laborite kaitsmised (Laborid 4-6): 19. mai<br />
<br />
Praktilise töö labori kaitsmised (Labor 7): ~21. mai<br />
<br />
<br />
Dokumentatsioon (viki artikkel): 26. mai<br />
<br />
<br />
Kontrolltöö 1: 17. märts<br />
<br />
Kontrolltöö 2: 19. mai<br />
<br />
<br />
Arvestus: Arvestuse päeval mai lõpus. ~27. mail<br />
<br />
=Esitatud referaadid=<br />
[[IT infrastruktuuri teenused 2013 kevad]]<br />
=Juurteenuste kursus=<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/skriptimine/bash/src/juurteenused.html Interneti juurteenused]<br />
<br />
=Täiendav lugemismaterjal=<br />
[https://zib.wooop.biz/blog Erinevad juhendmaterjalid Linuxi teenuste seadistamiseks. Autor Gert Vaikre A21]<br />
<br />
=Vanad loengumaterjalid=<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng00%20-%20Sissejuhatav%20loeng.odp Loeng 00 - Sissejuhatav loeng - NB Tähtajad ja nõuded]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng01%20-%20E-post.odp Loeng 01 E-post]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng03%20-%20Failiserver.odp Loeng 03 Failiserver]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng04%20-%20Veebiserver.odp Loeng 04 Veebiserver]<br />
<br />
[http://goo.gl/6XQ0U WordPress seadistamine]<br />
<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng05%20-%20Dokumentatsioon.odp Loeng 05 Dokumentatsioon]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng06%20-%20VPN.odp Loeng 06 VPN]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng07%20-%20iptables.odp Loeng 07 Tulemüürid]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng08%20-%20SAN%20-%20NAS%20-%20CAS.odp Loeng 08 SAN NAS CAS]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng09%20-%20Virtualiseerimine.odp Loeng 09 Virtualiseerimine]<br />
<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/arhiiv/loeng10%20-%20DHCP.odp Loeng 10 DHCP]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Mod_security&diff=75899Mod security2014-05-19T07:30:38Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div><source lang="bash"><br />
sudo apt-get update<br />
sudo apt-get install libxml2 libxml2-dev libxml2-utils<br />
sudo apt-get install libapache2-modsecurity<br />
ln -sf /usr/lib/x86_64-linux-gnu/libxml2.so.2 /usr/lib/libxml2.so.2<br />
sudo mv /etc/modsecurity/modsecurity.conf-recommended /etc/modsecurity/modsecurity.conf<br />
cd /tmp<br />
<br />
sudo wget https://github.com/SpiderLabs/owasp-modsecurity-crs/tarball/v2.2.5 -O modsecurity-crs_2.2.5.tar.gz<br />
<br />
sudo tar zxf modsecurity-crs_2.2.5.tar.gz<br />
<br />
sudo mv SpiderLabs-owasp-modsecurity-crs-5c28b52 modsecurity-crs_2.2.5<br />
<br />
sudo cp -R modsecurity-crs_2.2.5/* /etc/modsecurity/<br />
<br />
sudo rm modsecurity-crs_2.2.5.tar.gz<br />
<br />
sudo rm modsecurity-crs_2.2.5 -r<br />
<br />
sudo mv /etc/modsecurity/modsecurity_crs_10_setup.conf.example /etc/modsecurity/modsecurity_crs_10_setup.conf <br />
<br />
<br />
#To enable rulesets create /etc/apache2/conf.d/modsecurity.conf file with following content:<br />
<ifmodule mod_security2.c><br />
SecRuleEngine On<br />
</ifmodule><br />
<br />
<br />
sudo a2enmod mod-security<br />
sudo service apache2 restart<br />
</source><br />
<br />
Fail /etc/apache2/mods-enabled/mod-security.conf<br />
<source lang="bash"><br />
<IfModule security2_module><br />
# Default Debian dir for modsecurity's persistent data<br />
SecDataDir /var/cache/modsecurity<br />
<br />
# Include all the *.conf files in /etc/modsecurity.<br />
# Keeping your local configuration in that directory<br />
# will allow for an easy upgrade of THIS file and<br />
# make your life easier<br />
Include "/etc/modsecurity/*.conf"<br />
Include "/etc/modsecurity/activated_rules/*.conf"<br />
# Include "/etc/modsecurity/optional_rules/*.conf"<br />
Include "/etc/modsecurity/base_rules/*.conf"<br />
</IfModule><br />
<br />
</source><br />
<br />
https://www.owasp.org/index.php/Category:OWASP_ModSecurity_Core_Rule_Set_Project<br />
<br />
http://blog.spiderlabs.com/2011/07/modsecurity-sql-injection-challenge-lessons-learned.html<br />
<br />
==Veateate muutmine==<br />
Mõne ründe avastamisel suunatakse vaikimisi ümber lehele, mis näitab veateadet "Forbidden".<br />
<br />
Et seda muuta, tuleks Apache VirtualHosti confi lisada järgmine rida:<br />
<pre>ErrorDocument 403 /sinu/custom/errori/leht.php</pre><br />
<br />
''leht.php'' võiks olla näiteks lihtne php script, mis suunab tagasi lehele, kust tuldi (HTTP referer):<br />
<source lang="php"><?php <br />
header('Location: ' . $_SERVER['HTTP_REFERER']);<br />
?></source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75172User:Gvaikre2014-02-27T16:52:54Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75171Bash quests 20142014-02-27T16:51:33Z<p>Gvaikre: /* Quest 2 (5p) */</p>
<hr />
<div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br />
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br />
<br />
Lahendus: [[User:Mernits]]<br />
<br />
Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 1 (5p)==<br />
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br />
<br />
<br />
Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Esimene töötav lahendus oli Jtammeka oma. Teised saavad ka punkte, kuna tegid lahenduse vaem.<br />
<br />
==Quest 2 (5p)==<br />
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Lahendus: [https://github.com/socialsb/skriptimine/blob/master/bash/monlist.sh Gvaikre]<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Kuna esimene ja teine lahendus on erinevad ja teine lahendus on väga hea, siis saavad 5p mõlemad. [[User:Mernits|Mernits]] 10:23, 19 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 3 (5p)==<br />
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br />
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud (ootab pisiparandusi) [[User:Mernits|Mernits]] 14:27, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
<br />
==Quest 4 (5p)==<br />
<br />
Teha skript, mis saab käsurea parameetrina ühe stringidest MD5, Blowfish, SHA256, SHA512 ja leiab üles kõik kasutajad, kellede parooliräsi on antud algoritmiga räsitud.<br />
<br />
Vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Passwd<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
Lahendus: [https://github.com/socialsb/skriptimine/blob/master/bash/hash-check.sh Gvaikre]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75170Bash quests 20142014-02-27T16:50:50Z<p>Gvaikre: /* Quest 4 (5p) */</p>
<hr />
<div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br />
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br />
<br />
Lahendus: [[User:Mernits]]<br />
<br />
Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 1 (5p)==<br />
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br />
<br />
<br />
Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Esimene töötav lahendus oli Jtammeka oma. Teised saavad ka punkte, kuna tegid lahenduse vaem.<br />
<br />
==Quest 2 (5p)==<br />
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Gvaikre#Quest2<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Kuna esimene ja teine lahendus on erinevad ja teine lahendus on väga hea, siis saavad 5p mõlemad. [[User:Mernits|Mernits]] 10:23, 19 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 3 (5p)==<br />
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br />
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud (ootab pisiparandusi) [[User:Mernits|Mernits]] 14:27, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
<br />
==Quest 4 (5p)==<br />
<br />
Teha skript, mis saab käsurea parameetrina ühe stringidest MD5, Blowfish, SHA256, SHA512 ja leiab üles kõik kasutajad, kellede parooliräsi on antud algoritmiga räsitud.<br />
<br />
Vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Passwd<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
Lahendus: [https://github.com/socialsb/skriptimine/blob/master/bash/hash-check.sh Gvaikre]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75148User:Gvaikre2014-02-25T18:51:19Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
=Skriptimine=<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (kontroll toimib alles pärast programmi lõpetamist)<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source><br />
<br />
==Quest4==<br />
<source lang='bash'>#!/bin/bash<br />
#<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Leiab kasutajad, kelle paroolid on etteantud räsialgoritmiga räsitud.<br />
#<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]; then<br />
echo "käivita root kasutajana"<br />
exit 2<br />
fi<br />
<br />
case "$1" in<br />
'md5')<br />
HASH=1<br />
;;<br />
'blowfish')<br />
HASH=2<br />
;; <br />
'sha256')<br />
HASH=5 <br />
;;<br />
'sha512')<br />
HASH=6<br />
;;<br />
*)<br />
echo "kasutamine: $0 [sha512/sha256/blowfish/md5]"<br />
echo "näide: $0 sha512"<br />
exit 1<br />
;;<br />
esac<br />
<br />
KASUTAJAD=$(getent shadow | grep ":\$$HASH" | cut -d":" -f1)<br />
echo "kasutajad, kelle parooliräsi on $1'ga räsitud:"<br />
<br />
if [[ -z $KASUTAJAD ]]; then<br />
echo "mitte ühtegi : ("<br />
exit 3<br />
else<br />
echo $KASUTAJAD<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75147Bash quests 20142014-02-25T18:43:14Z<p>Gvaikre: /* Quest 4 (5p) */</p>
<hr />
<div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br />
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br />
<br />
Lahendus: [[User:Mernits]]<br />
<br />
Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 1 (5p)==<br />
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br />
<br />
<br />
Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Esimene töötav lahendus oli Jtammeka oma. Teised saavad ka punkte, kuna tegid lahenduse vaem.<br />
<br />
==Quest 2 (5p)==<br />
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Gvaikre#Quest2<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Kuna esimene ja teine lahendus on erinevad ja teine lahendus on väga hea, siis saavad 5p mõlemad. [[User:Mernits|Mernits]] 10:23, 19 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 3 (5p)==<br />
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br />
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud (ootab pisiparandusi) [[User:Mernits|Mernits]] 14:27, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
<br />
==Quest 4 (5p)==<br />
<br />
Teha skript, mis saab käsurea parameetrina ühe stringidest MD5, Blowfish, SHA256, SHA512 ja leiab üles kõik kasutajad, kellede parooliräsi on antud algoritmiga räsitud.<br />
<br />
Vaata http://en.wikipedia.org/wiki/Passwd<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Gvaikre#Quest4</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75146User:Gvaikre2014-02-25T18:42:00Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (kontroll toimib alles pärast programmi lõpetamist)<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source><br />
<br />
==Quest4==<br />
<source lang='bash'>#!/bin/bash<br />
#<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Leiab kasutajad, kelle paroolid on etteantud räsialgoritmiga räsitud.<br />
#<br />
<br />
if [ $UID -ne 0 ]; then<br />
echo "käivita root kasutajana"<br />
exit 2<br />
fi<br />
<br />
case "$1" in<br />
'md5')<br />
HASH=1<br />
;;<br />
'blowfish')<br />
HASH=2<br />
;; <br />
'sha256')<br />
HASH=5 <br />
;;<br />
'sha512')<br />
HASH=6<br />
;;<br />
*)<br />
echo "kasutamine: $0 [sha512/sha256/blowfish/md5]"<br />
echo "näide: $0 sha512"<br />
exit 1<br />
;;<br />
esac<br />
<br />
KASUTAJAD=$(getent shadow | grep ":\$$HASH" | cut -d":" -f1)<br />
echo "kasutajad, kelle parooliräsi on $1'ga räsitud:"<br />
<br />
if [[ -z $KASUTAJAD ]]; then<br />
echo "mitte ühtegi : ("<br />
exit 3<br />
else<br />
echo $KASUTAJAD<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75108User:Gvaikre2014-02-18T15:40:40Z<p>Gvaikre: /* Quest2 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (kontroll toimib alles pärast programmi lõpetamist)<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75107User:Gvaikre2014-02-18T15:11:59Z<p>Gvaikre: /* Quest2 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (grep toimib alles pärast programmi lõpetamist)<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud<br />
# aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna ja argumentideks IP'de vahemik.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75106User:Gvaikre2014-02-18T15:11:25Z<p>Gvaikre: /* Quest2 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et ntpdc -c monlisti järgi väga kaua ootama ei peaks (grep toimib alles pärast programmi lõpetamist)<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud<br />
# aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75105User:Gvaikre2014-02-18T15:03:53Z<p>Gvaikre: /* Quest2 */</p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et ntpdc -c monlisti väljund väga pikaks ei läheks ja väga kaua aega ei võtaks,<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud<br />
# aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75104Bash quests 20142014-02-18T14:57:58Z<p>Gvaikre: /* Quest 2 (5p) */</p>
<hr />
<div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br />
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br />
<br />
Lahendus: [[User:Mernits]]<br />
<br />
Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 1 (5p)==<br />
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br />
<br />
<br />
Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Võitja on selgitamisel [[User:Mernits|Mernits]] 14:28, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 2 (5p)==<br />
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Gvaikre#Quest2<br />
<br />
==Quest 3 (5p)==<br />
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br />
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud (ootab pisiparandusi) [[User:Mernits|Mernits]] 14:27, 18 February 2014 (EET)</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2014&diff=75103Bash quests 20142014-02-18T14:57:43Z<p>Gvaikre: /* Quest 2 (5p) */</p>
<hr />
<div>==Quest 0 - Näide (0p)==<br />
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ<br />
<br />
Lahendus: [[User:Mernits]]<br />
<br />
Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 13:37, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 1 (5p)==<br />
Loo skript, mis paigaldab ntp teenuse ja seab serveriks ntp.eenet.ee<br />
<br />
<br />
Lahendus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Mmattise#QUEST_1<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:ILebedev<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jtammeka<br />
<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud. Võitja on selgitamisel [[User:Mernits|Mernits]] 14:28, 18 February 2014 (EET)<br />
<br />
==Quest 2 (5p)==<br />
Loo skript, mis kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Gvaikre#Quest2<br />
<br />
==Quest 3 (5p)==<br />
Loo skript, mis otsib üles kõik failid, mis kuuluvad käsureal etteantud kasutajale ja teeb nendest nimekirja käsureal etteantud faili.<br />
N: ./skript.sh kasutajanimi failinimi<br />
<br />
Lahendus: https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kkarlson<br />
<br />
Quest lukus ja tehtud (ootab pisiparandusi) [[User:Mernits|Mernits]] 14:27, 18 February 2014 (EET)</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Gvaikre&diff=75102User:Gvaikre2014-02-18T14:56:51Z<p>Gvaikre: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Gert Vaikre<br><br />
Esitamise kuupäev: 30. oktoober 2012<br />
<br />
==Essee==<br />
Tavaliselt peaks selline aine nagu „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ üks üpris tüütu ja igav aine olema. Nime järgi eeldaks sellest iganädalast kuiva juttu, mis tutvustaks meile IT Kolledži õppekorda ja muid sarnaseid aspekte. Siiski oli see aine väga huvitavalt ära korraldatud – iga nädal tuli rääkima meile mõni inimene kuskilt tuntud Eesti ettevõttest tutvustama meie erialadega seotud asjaolusid.<br><br><br />
6. septembri loeng oli teemal „Helpdesk“. Esinema tulid Peeter Uustal ja Peeter Raielo Skype’st. Helpdesk on väga vajalik tugiteenus firmas, kus kasutatakse arvuteid. See aitab kasutajaid kõikvõimalike arvutitega seotud muredega. Niisiis rääkisid Peeter ja Peeter Skype’i helpdeski süsteemist. Sellega sisutasid nad umbes 30 minutit loengust ja sellele järgnes suurejooneline Skype’i reklaamimine. Näidati töökeskkondi, räägiti kui huvitav ja hea seal töötada on jne. Siiski oli kõik see üpris huvitav, sest esinejad rääkisid ladusalt ja oli aru saada, et nad olid ette valmistunud. Lisaks olen ma ka ise helpdeski tööga pidanud päris palju kokku puutuma ning seetõttu tundusid need naljad ja juhtumised tuttavalt koomilised.<br><br><br />
13. septembril tuli esinema Janika Liiv oma loenguga „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Janika Liiv töötab programmeerijana Eesti ettevõttes nimega Toggl. Omajagu huvitavaks tegi selle loengu just see, et esineja oli naissoost. Ei näe just tihti naist sellisel alal töötamas. Loeng oli tõepoolest väga subjektiivne. Ei rääkinud üldiselt programmeerimisest ja erialast, vaid kõike enda seisukohalt – mida tema on õppinud, kuidas ta on õppinud ja kuhu ta välja on jõudnud. Motiveeriv oli kuulata seda, kuidas ta ei teadnud IT Kolledžisse astudes mitte midagi IT’st, aga nüüd töötab programmeerijana. Teise osa loengust moodustas erinevate naisprogrammeerijate kogukondade tutvustamine, mis ei olnud mulle just kõige huvitavam kuulamine. Ilmselt see loengu osa oli pigem suunatud naissugupoolele. Väga meeldis mulle tema huvitavad analoogiad programmide kirjutamise ja filmide tegemise vahel. Eriti tore tundus väide, et programmeerimine on loovkirjutamine ja programmeerija on stsenarist.<br><br><br />
20. septembri loengut teemal „IT tööturg“ viis läbi Andres Septer, kes töötab Playtechis. See on üks maailma suurimaid internetikasiinode valmistajaid. Loengu alguses mainis ta üht väga tuttavat ja peaaegu, et vältimatut olukorda – peale kooli lõpetamist tööd otsides eeldab tööandja, et on olemas töökogemus. Töökogemust aga ei saa, sest keegi ei võta tööle. Soovitab sellest välja saamiseks kas erinevaid akadeemilisi programme, mille käigus saab välismaal õppida, või siis minna praktikandiks kuhugi ettevõttesse. Ka praktikal käimine käib töökogemuse alla. Andres Septer soovitab tuttavaks saada UNIXi keskkonnaga, sest tema sõnutsi raha teenitakse vaid UNIXi keskkonnas.<br><br><br />
27. septembril astus tudengite ette Martin Paljak oma loenguga „Karma“. Martin Paljak on olnud 12 aastat freelancer – tegutsenud sellega, millega tegutseda annab. Loeng oli väga abstraktne. Rääkis väga laialdasel teemal suhteliselt vabalt. Põhi point oli, et karma on nö internetivaluuta. Internetis määrab su tegelaskuju ja selle, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja mida sinust arvatakse, suuresti sinu teod. See on üpris erinev pärismaailmast, kus tihti otsustatakse inimeste üle näo järgi ja väga suur osa on eelarvamustel.<br><br><br />
4. oktoobri loeng kandis pealkirja „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Esinejaid oli rohkelt – Dea Oja, Mihhail Lapuškin, Stanislav Vasilyev ja Rene Katsev. Kõik nad töötavad Ignite’s, mis on tarkvara terviklahendusi pakkuv ettevõte. Nad ei paku mitte vaid programmeerimisteenust, vaid aitavad leida kõige optimaalsemaid ja turu seisukohast vajalikke lahendusi. Räägiti Ignite’ist üldiselt ja sellest, kuidas seal tööd tehakse. Mulle just meeldis see, et oma ettevõtte tutvustamisel ei põhinetud puhtalt reklaamimisele. Nad pigem tutvustasid oma töötegemise stiili, agiilset tarkvaraarendust. Selle võtte läbivaks võtmesõnaks on KOOSTÖÖ. Ma ei olnud agiilsest tarkvaraarendusest varem midagi kuulnud, kuid nüüd tundub see minu silmis kõige asjalikum lahendus. Huvitavad ja asjakohased olid ka need demonstratiivsed mängud, mis vahele paisati. Miinuseks võiksin öelda, et loengu tempo tundus kohati kuidagi aeglane.<br><br><br />
11. oktoobril tuli esinema Kristjan Karmo. Loengu teemaks „Testimine ja tarkvarakvaliteet“. Alguses tuletas meelde koomilist juhtumit IT Kolledži avaaktuselt, kus tema küsimuse „kas keegi plaanib ka testijana töötada?“ peale tõstis käe 5 inimest. See loeng oli minu jaoks väga huvitav, sest et ma olin testimisest täiesti teisel arusaamal. Kui Kristjan Karmo tõi välja testimisega seotud eelarvamusi ja lükkas neid ümber, sai ka minu silmis testimine hoopis teistsuguse varjundi. Kristjan Karmo rääkis natuke ka agiilsest arendusest, mis läks kokku eelmise loenguga „Tere tulemast Ignite’i maailma“. Ta sõnastas agiilsuse kohta ühe väga hea mõtte, mis mulle meelde jäi – „agiilsus ei ole laiskuse vabandus“.<br><br><br />
18. oktoobri loengut viis läbi Siim Vene. Ta töötab Põhja Eesti-Regionaalhaiglas. Rääkis pikalt ja laialt kuidas tehnoloogia on kaasa toonud meditsiinis muutusi. Lisaks tutvustas ja näitas ka graafiliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglas olevat arvutisüsteemi. Lisaks mainis ta, et IT-mehe amet on suhteliselt tänamatu amet. Keegi ei tule ütlema sulle „2 nädalat on kõik arvutid hästi töötanud, aitäh sulle!“, vaid tullakse ainult kiruma, kui midagi ei tööta. Loeng oli üpris paljuhõlmav ja tundus, et räägiti kõigest, mis pähe tuli. Seda ta mainis ka enne rääkima hakkamist, et ta kutsuti kõnelema millest iganes.<br><br><br />
Loengud olid üpris mitmekülgsed ja neis esitatavad teemad väga ei kordunud. Väga hea mõte on erialatutvustus viia läbi inimeste, kes selle erialaga juba tegelevad ja kokku puutunud on. Nemad oskavad sellest kõige paremini rääkida. <br />
<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Järeleksam tuleb kokku leppida õppejõuga ning õppeosakonnas määratakse uue eksami aeg. Järeleksami tegemine RE kohal on tasuta. REV kohal maksab eksami järele tegemine 14,2 eurot.<br />
<br />
===Küsimus 5=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:<br />
<br><br />
1) Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br><br />
2) Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel – kuni üheks aastaks;<br><br />
3) Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolme aastaseks saamiseni<br><br />
4) Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks.<br><br />
<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br />
<br><br />
Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br />
<br><br />
Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeained deklareerida ei saa, kui just ei ole akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks (vaja esitada kirjalik taotlus õppeosakonda).<br />
<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2012]]<br />
<br />
==Quest2==<br />
<source lang=bash>#!/bin/bash<br />
# Gert Vaikre A21<br />
# Kontrollib, kas ntp server lubab kasutada käsku monlist.<br />
# Et vastus väga pikaks ei läheks ja väga kaua aega ei võtaks,<br />
# kasutatakse timeout funktsiooni, mis tapab protsessi etteantud<br />
# aja möödudes.<br />
# Iseenesest saaks selle skriptiga kogu neti läbi skännida (pannes timeout üpris väikseks),<br />
# kui see kõik loopi panna.<br />
<br />
export LC_ALL=C<br />
<br />
IP=$1<br />
TIME=5<br />
<br />
if [ $# -eq 2 ]; then<br />
TIME=$2<br />
elif [ $# -eq 0 ]; then<br />
echo "kasutamine: $0 ip [timeout]"<br />
echo "default timeout 5s"<br />
exit 1<br />
fi<br />
<br />
function timeout {<br />
PROGRAMM=$(echo $1 | cut -d" " -f1)<br />
$1 &<br />
sleep $2<br />
if [ $(ps -ef | grep $PROGRAMM | grep -v grep >/dev/null; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
killall $PROGRAMM <br />
fi<br />
}<br />
<br />
if [ $(timeout "ntpdc -c monlist $IP" "$TIME" 2>/dev/null | grep remote >/dev/null ; echo $?) -eq 0 ]; then<br />
echo "ntp server $1 lubab kasutada käsku monlist"<br />
else<br />
echo "ntp server $1 ei luba kasutada käsku monlist"<br />
fi</source></div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72199Ubuntu Minimal2014-01-02T15:40:45Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[11]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Autor on käesolevasse artiklisse kokku kogunud erinevatest allikatest saadud informatsiooni ning kõike arvesse võttes kokku pannud juhendi, mis töötab käesoleva Ubuntu versiooniga (13.10). On läbi proovitud nii virtuaalselt (kasutades [https://www.virtualbox.org/ VirtualBox'i]) kui ka päris-riistvara peale paigaldatult.<br />
<br />
Kõik paketid, mis siin artiklis soovitatakse paigaldada, on üks võimalik valik ja peegeldab vaid autori enda harjumusi. Kõik igapäevaprogrammid, nagu näiteks tekstiredaktor ja veebilehitseja, võib vabalt ümber vahetada endale sobivaks. Teisi pakette ei soovita vahetada, sest siis ei saa garanteerida, et kõik töötab.<br />
<br />
Antud artiklis käidi üle kõigest (mitte laskudes ülimatesse detailidesse nagu näiteks USB pealt alglaadimine), mis võib küsimusi ja probleeme tekitada Ubuntu Minimali paigaldamisel. Alustati alglaadiva USB pulga tegemisest ja ei jäänud puutumata ka hilisemad muudatused, et teha keskkond just kasutajale endale sobivaks. Näiteks on seletatud ka teema- ja fontide vahetus.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Checklist ALSA#Checklist - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Kasulikud lingid=<br />
* [https://wiki.archlinux.org/index.php/Openbox Openbox - Arch Linux Wiki]<br />
* [https://wiki.archlinux.org/index.php/Tint2 tint2 - Arch Linux Wiki]<br />
* [https://wiki.archlinux.org/index.php?title=List_of_Applications List of Applications - Arch Linux Wiki]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72194Ubuntu Minimal2014-01-02T15:26:25Z<p>Gvaikre: /* Autor */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[11]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Autor on käesolevasse artiklisse kokku kogunud erinevatest allikatest saadud informatsiooni ning kõike arvesse võttes kokku pannud juhendi, mis töötab käesoleva Ubuntu versiooniga (13.10). On läbi proovitud nii virtuaalselt (kasutades [https://www.virtualbox.org/ VirtualBox'i]) kui ka päris-riistvara peale paigaldatult.<br />
<br />
Kõik paketid, mis siin artiklis soovitatakse paigaldada, on üks võimalik valik ja peegeldab vaid autori enda harjumusi. Kõik igapäevaprogrammid, nagu näiteks tekstiredaktor ja veebilehitseja, võib vabalt ümber vahetada endale sobivaks. Teisi pakette ei soovita vahetada, sest siis ei saa garanteerida, et kõik töötab.<br />
<br />
Antud artiklis käidi üle kõigest (mitte laskudes ülimatesse detailidesse nagu näiteks USB pealt alglaadimine), mis võib küsimusi ja probleeme tekitada Ubuntu Minimali paigaldamisel. Alustati alglaadiva USB pulga tegemisest ja ei jäänud puutumata ka hilisemad muudatused, et teha keskkond just kasutajale endale sobivaks. Näiteks on seletatud ka teema- ja fontide vahetus.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Kasulikud lingid=<br />
* [https://wiki.archlinux.org/index.php/Openbox Openbox - Arch Linux Wiki]<br />
* [https://wiki.archlinux.org/index.php/Tint2 tint2 - Arch Linux Wiki]<br />
* [https://wiki.archlinux.org/index.php?title=List_of_Applications List of Applications - Arch Linux Wiki]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72190Ubuntu Minimal2014-01-02T15:03:39Z<p>Gvaikre: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[11]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Autor on käesolevasse artiklisse kokku kogunud erinevatest allikatest saadud informatsiooni ning kõike arvesse võttes kokku pannud juhendi, mis töötab käesoleva Ubuntu versiooniga (13.10). On läbi proovitud nii virtuaalselt (kasutades [https://www.virtualbox.org/ VirtualBox'i]) kui ka päris-riistvara peale paigaldatult.<br />
<br />
Kõik paketid, mis siin artiklis soovitatakse paigaldada, on üks võimalik valik ja peegeldab vaid autori enda harjumusi. Kõik igapäevaprogrammid, nagu näiteks tekstiredaktor ja veebilehitseja, võib vabalt ümber vahetada endale sobivaks. Teisi pakette ei soovita vahetada, sest siis ei saa garanteerida, et kõik töötab.<br />
<br />
Antud artiklis käidi üle kõigest (mitte laskudes ülimatesse detailidesse nagu näiteks USB pealt alglaadimine), mis võib küsimusi ja probleeme tekitada Ubuntu Minimali paigaldamisel. Alustati alglaadiva USB pulga tegemisest ja ei jäänud puutumata ka hilisemad muudatused, et teha keskkond just kasutajale endale sobivaks. Näiteks on seletatud ka teema- ja fontide vahetus.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72179Ubuntu Minimal2014-01-02T14:52:12Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[11]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72178Ubuntu Minimal2014-01-02T14:51:50Z<p>Gvaikre: /* Fondid */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[11]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72177Ubuntu Minimal2014-01-02T14:51:19Z<p>Gvaikre: /* GTK 2 */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[10]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72176Ubuntu Minimal2014-01-02T14:50:39Z<p>Gvaikre: /* Välimus */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[9]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72175Ubuntu Minimal2014-01-02T14:50:11Z<p>Gvaikre: /* autostart */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[8]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72174Ubuntu Minimal2014-01-02T14:49:43Z<p>Gvaikre: /* Programmid */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[7]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72173Ubuntu Minimal2014-01-02T14:49:24Z<p>Gvaikre: /* Programmid */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[6]</nowiki>]]</sup> Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72172Ubuntu Minimal2014-01-02T14:48:58Z<p>Gvaikre: /* Keskkond */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[5]</nowiki>]]</sup><br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72170Ubuntu Minimal2014-01-02T14:48:37Z<p>Gvaikre: /* Keskkond */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[4]</nowiki>]]</sup> Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72169Ubuntu Minimal2014-01-02T14:47:38Z<p>Gvaikre: /* Linux */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[3]</nowiki>]]</sup> Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72168Ubuntu Minimal2014-01-02T14:47:11Z<p>Gvaikre: /* Windows */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[2]</nowiki>]]</sup><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72166Ubuntu Minimal2014-01-02T14:46:25Z<p>Gvaikre: /* Ettevalmistus */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud. <sup>[[#Kasutatud allikad|<nowiki>[1]</nowiki>]]</sup><br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ubuntu_Minimal&diff=72164Ubuntu Minimal2014-01-02T14:42:55Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Aktuaalsus=<br />
Järgnev juhend on aktuaalne 1. detsembri seisuga 2013. Kõige uuem Ubuntu on hetkel 13.10.<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Kui laadida alla netist omale näiteks praegu kõige uuem [http://www.ubuntu.com/download Ubuntu (13.10)] ja see enda arvutisse paigaldada, tuleb sellega kaasa ka väga palju ebavajalikku. Ilmselt ei ole kasutajal vaja neid mitmeid tekstiredaktoreid ja kolme erinevat muusikapleierit. Lihtne on neid küll eemaldada, aga miks mitte alustada kohe algusest, paigaldades omale just need programmid ja just selline keskkond, mis meelepärane on. Siin tulebki appi Ubuntu Minimal.<br />
<br />
Ubuntu Minimal on Linux'i distributsioon, kus ei ole peale põhipakettide paigaldatud mitte midagi muud. Graafilise keskkonna, sobivate programmide jm paigaldamine on täielikult kasutaja enda kätes.<br />
<br />
Järgnev juhend on vaid ühe võimaliku minimalistliku keskkonna loomise kohta. Igaühel on õigus teha siin muudatusi ja paketid vahetada ära omale sobivaks, kuid siis ei saa autor garanteerida, et ka kõik pärast töötab.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal ei ole ametlikult eraldiseisev distributsioon, vaid lihtsalt üks Ubuntu paigaldamise viise. Ubuntu Minimal distributsioonina on vaid kõnekeelne väljend.<br />
</div><br />
<br />
=Ettevalmistus=<br />
Kõigepealt peaks alla laadima omale [https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Ubuntu Minimal ISO], mis on kõigest 35MB. Et see oma arvutisse paigaldada, on soovitatav see ISO kirjutada USB pulgale.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>ISO kirjutamine USB pulgale ei tähenda ISO kopeerimist või lahti pakkimist USB pulgale. See tuleb sinna peale kirjutada spetsiaalse tööriistaga.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ubuntu Minimal'i on võimalik paigaldada vaid eeldusel, et kasutatakse [http://en.wikipedia.org/wiki/BIOS BIOS'i]. Hetkel ei ole [http://en.wikipedia.org/wiki/UEFI UEFI] veel toetatud.<br />
</div><br />
<br />
==Windows==<br />
Windowsi all on kõige parem tööriist sellise asja jaoks [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager]. Programm on iseenesest mõistetav - tuleb valida tõmmatud ISO fail, mälupulk ja vajutada Write.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Windowsi all on ka palju teisi programme ISO'de kirjutamiseks USB pulgale (UNetbootin, Yumi), kuid autor leiab, et kõige parem tööriist sellise asja jaoks on siiski eelnevalt mainitu. Muud programmid ei ole kõige töökindlamad.<br />
</div><br />
<br />
==Linux==<br />
Linuxi all saab sellise asja jaoks kasutada tööriista <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd</code>. Süntaks on järgmine:<br />
<pre>dd if=iso-fail-siia of=usb-pulk-siia</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Näide: </strong><code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dd if=mini.iso of=/dev/sdb</code></div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Oma USB pulga nime saab teada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">fdisk -l</code>.<br />
</div><br />
<br />
=Paigaldamine=<br />
Autor eeldab, et [http://pcsupport.about.com/od/tipstricks/ht/bootusbflash.htm USB'lt alglaadimine] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ubuntu_Serveri_Install_OS_admin_laborite_tegemiseks#Ubuntu_Serveri_installeerimine Ubuntu enda paigaldamine ] ei nõua täpsemaid juhiseid. Soovitatav on, et paigaldusprotsessi ajal ei valitud ühtegi lisapaketti.<br />
<br />
Nagu eelnevalt mainitud, on järgnevad paketid kõik vaid üks võimalik valik. Autor on näite jaoks valinud lihtsa Openbox/tint2 keskkonna. Paketid on kergemaks jälgimiseks jaotatud kolme rühma.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Järgnevate käskude juures on väga tähtis võti <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">--no-install-recommends</code>. Vaikimisi paigaldab Apt ka kõik soovitatavad paketid, mis ei ole aga minimaalse keskkonna loomisel soovitud tulemus.<br />
</div><br />
<br />
==X.Org==<br />
Esimesena peaks paigaldama omale graafilise keskkonna, mida lubab meile [http://www.x.org/wiki/ X.Org server]. Ühtlasi koos sellega peaks valima omale õiged graafikakaardi draiverid. Võimalusi on kolm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-intel</code> Intel'i graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-ati</code> AMD/ATI graafikakaardi puhul<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xserver-xorg-video-nouveau</code> Nvidia graafikakaardi puhul<br />
<br />
Draiverid valitud, võib vastavad paketid ära paigaldada:<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends graafikakaardi-draiveri-pakett-siia xorg</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui masinas on Nvidia või AMD graafikakaart, on võimalus paigaldada ka tootja poolt välja lastud suletud lähtekoodiga graafikadraiverid. Nende [https://help.ubuntu.com/community/BinaryDriverHowto paigaldust] autor siinkohal seletama ei hakka.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox/tint2==<br />
Järgmisena võiks paigaldada põhilise keskkonna, mille peale hiljem kõik muu ehitada.<br />
<br />
Autor soovitab siinkohal aknahaldurit [http://openbox.org/ Openbox] ja paneeli [https://code.google.com/p/tint2/ tint2]. Koos nendega on järgmisesse listi pandud ka näiteks üks ikoonide teema (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code>), audio tööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">alsa-utils</code>), võrgutööriistad (<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">network-manager</code>) jm.<br />
<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends openbox tint2 xcompmgr gtk2-engines-pixbuf lxde-icon-theme gnome-themes-standard gnome-keyring policykit-gnome gvfs alsa-utils network-manager</pre><br />
<br />
==Lisa==<br />
Põhiline keskkond paigaldatud, jääb nüüd üle vaid lisada sinna ka omale sobivad programmid. Järgnev on üks kimp pakette, millega peaks olema kõik igapäevased tegevused rahuldatud.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends xfce4-notifyd network-manager-gnome clipit xfce4-power-manager lxterminal geany xarchiver volumeicon-alsa feh pcmanfm firefox</pre><br />
Mõned seletused - <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">geany</code> on tekstiredaktor, <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">pcmanfm</code> on failihaldur ja näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">xfce4-notifyd</code> on notifikatsiooniserver.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kõikide pakettide kohta leiab infot kas Google'st või [http://packages.ubuntu.com/ Ubuntu paketiotsingust].<br />
</div><br />
<br />
=Seadistamine=<br />
Paketid paigaldatud, peab neid nüüd natuke ka käsitsi seadistama.<br />
==Keskkond==<br />
Faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.xinitrc</code> lisatakse käsud, mis teostatakse peale X serveri käivitumist. Lisame sinna, et käivitataks Openbox (ja [http://dbus.freedesktop.org/doc/dbus-launch.1.html dbus-launch]).<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.xinitrc<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
exec dbus-launch openbox-session<br />
</pre><br />
Kui on soov, et X server käivitataks kohe peale sisselogimist, võib lisada järgneva <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.bash_profile</code> faili<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.bash_profile<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<nowiki>[[ -z $DISPLAY && $XDG_VTNR -eq 1 ]]</nowiki> && exec startx<br />
</pre><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kui neid faile ei eksisteeri, võib need ise luua.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>X serverit saab käsitsi käivitada käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">startx</code>.<br />
</div><br />
<br />
==Programmid==<br />
Oma kasutaja tuleb lisada gruppi <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">audio</code>, et audio korralikult töötaks. Vaheta järgmises reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
<pre>sudo adduser kasutaja audio</pre><br />
Vaikimisi ei aktiveeri NetworkManager võrguliideseid. Et seda muuta, tuleks tema konfiguratsioonifailis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=false</code> vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">managed=true</code> vastu.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
/etc/NetworkManager/NetworkManager.conf<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
[ifupdown]<br />
managed=true<br />
</pre><br />
<br />
==Openbox==<br />
Kopeerime Openboxi konfiguratsioonifailid oma kodukausta.<br />
<pre>mkdir -p ~/.config/openbox<br />
cp /etc/xdg/openbox/* ~/.config/openbox</pre><br />
===autostart===<br />
Lisame <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> faili programmid, mida me tahame, et käivitataks automaatselt koos Openboxiga.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/autostart<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
xcompmgr &<br />
(sleep 1s && tint2) &<br />
(sleep 1s && xfce4-power-manager) &<br />
(sleep 1s && volumeicon) &<br />
(sleep 1s && clipit) &<br />
(sleep 3s && nm-applet) &<br />
/usr/lib/policykit-1-gnome/polkit-gnome-authentication-agent-1 &<br />
feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &<br />
lxterminal &<br />
</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>On kasutatud käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sleep</code>, sest osadele programmidele võib probleeme tekitada koheselt käivitumine.<br />
</div><br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pane tähele, et <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/autostart</code> failis on ka juba ära määratud taustapilt reaga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">feh --bg-fill /home/user/wallpaper.jpg &</code>. Soovitatav oleks see vahetada millegi reaalselt eksisteeriva vastu.<br />
</div><br />
<br />
Vaikimisi käivitab ka Openbox kõik failid kaustast <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">/etc/xdg/autostart</code>. Et vältida probleemi, et osad programmid käivitatakse mitmekordselt, eemaldame need sellest kaustast.<br />
<pre>sudo rm /etc/xdg/autostart/{nm*,polkit*,xfce4*,clipit*}</pre><br />
<br />
===menu.xml===<br />
Openbox ei uuenda menüüd automaatselt. See tähendab, et kõik programmid, mis paigaldatakse, peab käsitsi menüüsse lisama. Menüü asub failis<br />
<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/menu.xml</code>.<br />
Autor pakub siinkohal ka üht [http://enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/menu.xml eelnevalt valmis tehtud menüüd], mis sobib käesolevas juhendis paigaldatud programmidega.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakutud menüüs on näiteks arvuti taaskäivitamise käsk seatud järgnevalt: <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code>. See eeldab aga, et kasutajalt ei küsita parooli selle käsu täitmisel. Seda saab saavutada siis, kui anda kasutajale õigus käivitada käsku <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">shutdown</code> ilma parooli küsimata. Käsk eelneva realiseerimiseks on <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">echo '%user ALL = NOPASSWD: /sbin/shutdown' | sudo tee -a /etc/sudoers</code>.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Reas <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;"><execute>killall -user kasutaja -15</execute></code> tuleb vahetada <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">kasutaja</code> oma kasutajanime vastu.<br />
</div><br />
<br />
==Välimus==<br />
Eelnevalt sai paigaldatud näiteks <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxde-icon-theme</code> ja <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gnome-themes-standard</code>. Need peab nüüd ka niiöelda aktiveerima. Kuna hetkel kasutatakse samaaegselt nii [http://www.gtk.org/ GTK 2 kui GTK 3'e], peab need mõlemad eraldi paika sättima.<br />
<br />
GTK 2 välimuse sättimise jaoks tuleb luua fail nimega <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code> ja lisada sinna järgmised read.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="Adwaita"<br />
gtk-icon-theme-name="nuoveXT2"<br />
gtk-font-name="Sans 9"<br />
gtk-cursor-theme-name="Adwaita"<br />
</pre><br />
GTK 3 ja GTK 2 konfiguratsioonifailidel on väga vähe vahet. Et mitte kõike topelt teha, on lihtsam kirjutada järgmised käsud, mis tekitavad GTK 3 jaoks faili <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/gtk-3.0/settings.ini</code>.<br />
<pre>mkdir ~/.config/gtk-3.0<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Ära kirjuta kunagi pimedalt internetist leitud käske sisse enne, kui sa pole aru saanud, mida need täpselt teevad.</div><br />
----<br />
Kõige eelnevaga piirdub Ubuntu Minimali üles seadmine. Taaskäivita oma arvuti käsuga <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">sudo shutdown -r now</code> ja logi sisse.<br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Kindlasti ei tööta eelnev juhend ideaalselt iga arvuti ja riistvara puhul. Võib esineda väikseid probleeme, millele leiab lahenduse Google'i abil. Autor soovitab tungivalt ka väga hästi dokumenteeritud [https://wiki.archlinux.org/index.php/Main_Page Arch Linuxi Wikit].<br />
</div><br />
<br />
=Välimuse muutmine=<br />
Vaikimisi välimus ei pruugi tunduda just kõige meeldivam. Õnneks on aga seda lihtne muuta.<br />
<br />
==GTK 2==<br />
Kui oled leidnud internetist omale meeldiva GTK teema, paki see lahti kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code>. Sarnaselt lähevad ikoonid kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.icons</code>.<br />
<br />
Teema saab sättida failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.gtkrc-2.0</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.gtkrc-2.0<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
gtk-theme-name="gtk teema nimi siia"<br />
gtk-icon-theme-name="ikoonide teema nimi siia"<br />
gtk-font-name="fondi nimi ja suurus siia"<br />
gtk-cursor-theme-name="kursorite teema nimi siia"<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmised graafilise liidesega programmid:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">gtk-chtheme</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==GTK 3==<br />
Ilmselt on alla laaditud GTK 2 teemaga kaasa tulnud ka sellega sobiv GTK 3 teema. Kuna ilmselt vahetatakse teemasid mitmeid kordi, on selle määramiseks kõige lihtsam teha järgmine script, mis kopeerib GTK 2 konfiguratsioonifaili ja muudab selle GTK 3 jaoks sobivaks.<br />
<pre>#!/bin/bash<br />
<br />
rm ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
echo '[Settings]' > ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
cat ~/.gtkrc-2.0 >> ~/.config/gtk-3.0/settings.ini<br />
sed -i -e 's/"//g' ~/.config/gtk-3.0/settings.ini</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Juhendi loomise seisuga ei tööta Ubuntus <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">lxappearance</code> korrektselt. Soovitatav on teemat vahetada käsitsi.<br />
</div><br />
<br />
==Openbox==<br />
Openboxi teemad lähevad sarnaselt GTK teemadega kausta <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.themes</code> ja määratakse failis <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/openbox/rc.xml</code>.<br />
<pre style="margin-bottom: 0; border-bottom:none; padding-bottom:0.8em;"><br />
~/.config/openbox/rc.xml<br />
</pre><br />
<pre style="margin-top: 0; border-top-style:dashed; padding-top: 0.8em;"><br />
...<br />
<theme><br />
<name>openboxi teema nimi siia</name><br />
...<br />
</pre><br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">obconf</code><br />
<br />
==tint2==<br />
tint2 konfiguratsioonifail asub <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">~/.config/tint2/tint2rc</code>. Selle modifitseerimise kohta leiab internetist palju [https://code.google.com/p/tint2/wiki/Configure infot]. <br />
<br />
Eelneva tegemiseks on olemas ka järgmine graafilise liidesega programm:<br />
*<code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">tintwizard</code> (ei leidu repodes)<br />
<br />
==Fondid==<br />
Võib tunduda, et fondid ei ole vaikimisi kõige ilusamad. Need võivad olla karvaste äärtega või just vastupidiselt udused. Asi ei ole fontides endas, vaid selles, kuidas need fondid esitatakse.<br />
<br />
Seda saab muuta, kui paigaldada omale [http://www.infinality.net/ infinality] parandused.<br />
<br />
Laeme need alla, pakime lahti ja paigaldame need.<br />
<pre>wget enos.itcollege.ee/~gvaikre/ubuntu/infinality.tar.gz<br />
tar -zxvf infinality.tar.gz<br />
sudo dpkg -i *.deb</pre><br />
<br />
Soovitatav on paigaldada ka järgmised paketid, mis sisaldavad Microsofti fonte ja terminalifonti Terminus.<br />
<pre>sudo apt-get install --no-install-recommends ttf-mscorefonts-installer xfonts-terminus dpkg-dev</pre><br />
<br />
Järgneva käsuga määratakse, millise keskkonna fontide esitamist simuleeritakse. Kuna eelnevalt sai paigaldatud Microsofti fondid, oleks mõttekas valida win7.<br />
<pre>sudo bash /etc/fonts/infinality/infctl.sh setstyle</pre><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Pakett <code style="display:inline-block; padding: 0.1em 0.3em;">dpkg-dev</code> paigaldatakse, sest muidu võivad infinality'ga seoses esile tulla mitmed häirivad veateated.<br />
</div><br />
<br />
<div style="padding: 5px; margin: 0.50em 0; background-color: #C8C8C8; overflow: hidden;"><strong>Märkus: </strong>Infinality paketid on autor kompileerinud [https://github.com/chenxiaolong/Debian-Packages chenxiaolong'i GitHubist] 64-bitisel süsteemil. Kui tuleb välja uuendatud versioon või kui kasutatakse 32-bitist süsteemi, oleks hea mõte need sealt uuesti kompileerida.<br />
</div><br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
[[File:ubuntu_minimal.png|thumb|Lõpptulemus võiks välja näha näiteks selline]]<br />
Ubuntu Minimal on hea valik, kui soovitakse omale minimaalset, kuid igati funktsionaalset Ubuntu installatsiooni. Lisaks on sarnane lähenemine rangelt soovitatav aeglasemate ja vanemate arvutite puhul, sest selline lahendus on isegi näiteks [http://xubuntu.org/ Xubuntu] ja [http://www.lubuntu.net/ Lubuntuga] võrreldes veelgi vähenõudlikum.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/MinimalCD Installation/MinimalCD - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://help.ubuntu.com/community/Installation/FromImgFiles Installation/FromImgFiles - Community Ubuntu Documentation]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/USB_Flash_Installation_Media#In_GNU.2FLinux USB Flash Installation Media - Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Xinitrc xinitrc- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/Start_X_at_Login Start X at Login- Arch Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.debian.org/ALSA#Troubleshooting ALSA#Troubleshooting - Debian Wiki]<br />
#[http://askubuntu.com/questions/71159/network-manager-says-device-not-managed network manager says “device not managed” - AskUbuntu]<br />
#[http://crunchbanglinux.org/wiki/howto/autostart_programs#the_sleep_invocation Autostart Programs#The Sleep Invocation - CrunchBang Linux Wiki]<br />
#[https://wiki.archlinux.org/index.php/GTK%2B#GTK.2B_2.x GTK+ - Arch Linux Wiki]<br />
#[http://wiki.xfce.org/howto/install_new_themes How To Install New Themes - Xfce Wiki]<br />
#[http://forums.debian.net/viewtopic.php?f=16&t=88545 HOWTO install infinality font-settings for Debian - Debian User Forums]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Parooli_taastamine_Windowsis&diff=70364Parooli taastamine Windowsis2013-12-17T17:27:40Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
[[File:password-reset-win7.png|thumb|Saatuslik hetk (Windows 7)]]<br />
Mida teha kui ununes oma kasutaja parool Windowsis? Windows pakub vaikimisi moodust, mis eeldab, et on tehtud [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/create-password-reset-disk#1TC=windows-7 ''password reset disk''], mida sai luua kasutaja tegemisel. Enamik inimestest seda võimalust ei kasutanud, või kui isegi kasutas, siis too ''reset disk'' on ammu ära kadunud. Mis nüüd saab? Kindlasti ei ole lahenduseks Windowsi uuesti paigaldamine.<br />
<br />
Erinevaid olukordi ja võimalusi on mitmeid. Kõigepealt peaks välja selgitama, kas arvuti asub domeenis või mitte.<br />
<br />
=Arvuti on domeenis=<br />
<br />
Kui arvuti ja kasutaja on domeenis, siis on parooli taastamine väga lihtne. Domeeni administraator saab seda teha mõne nupuvajutusega. Tuleks ette võtta Server Manager ja sealt Active Directory Users and Computers.<br />
<br />
Paremklõps soovitud kasutaja peal ja "Reset Password", kus saab kasutajale kas uue parooli seada, või selle eemaldada. Teise valiku puhul oleks ka mõistlik valida "User must change password at next logon", et kasutaja saaks omale ise parooli määrata järgmisel sisselogimisel.<br />
<br />
[[Image:password-reset-windows-server-2.png]]<br />
<br />
=Arvuti ei ole domeenis=<br />
Kui arvuti ei ole domeenis, on parooli taastamine märksa raskem. Siinkohal võib esineda ka erinevaid olukordi.<br />
<br />
==Mitu administraatorkasutajat==<br />
<br />
Kui veab, on arvutis mitu administraatori õigustega kasutajat. Administraatoritel on õigused eemaldada kõikide kasutajate paroole, kaasa arvatud teiste administraatorite omasid. Tuleks lihtsalt sisse logida teise kasutajaga, mille parool on teada ja teha vajalikud muudatused Control Panel'ist.<br />
<br />
Võib aga juhtuda, et just antud kasutaja, mille parool on ununenud, oli ainuke administraator-kasutaja. Siiski võib olla üks võimalus veel. Võib proovida sisselogimise ajal vajutada CTRL+ALT+DEL, kasutajanimeks kirjutada "Administrator" ja parool jätta tühjaks. See ei pruugi aga õnnestuda, sest sisse-ehitatud administraatori õigustega kasutaja võib olla deaktiveeritud.<br />
<br />
==Offline Windows Password & Registry Editor==<br />
<br />
Kui eelmine samm ei aidanud ja arvuti ei ole domeenis, siis ei jää midagi muud üle, kui kasutada parooli eemaldamiseks selleks spetsiaalset tööriista. Soovitatav on selle jaoks [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor], mis on põhimõtteliselt väga väike Linux'i distributsioon, loodud just selleks spetsiaalseks eesmärgiks.<br />
<br />
Et seda käivitada, on vajalik see paigaldada kas USB pulgale või CD-ROM'ile. USB pulgale kirjutamiseks on soovitatav tööriist nimega [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager].<br />
<br />
Kui eelnev on tehtud, tuleb arvuti [http://pcsupport.about.com/od/fixtheproblem/ss/bootorderchange.htm alglaadida vastava USB/CD-ROMi pealt] ja ette peaks tulema järgmine pilt.<br />
<br />
----<br />
[[Image:password-reset-1.png]]<br />
<br />
99% juhtudel ei jää siinkohal muud üle, kui lihtsalt vajutada klahvi enter. Kui peaks aga mingeid probleeme esinema (Linux ei booti ennast üles), on vaja anda kernelile spetsiaalsed parameetrid. Mõned neist, mis võivad aidata, on ka pildil näidatud. Ilmselt siiski ei lähe neid vaja kui ei ole just tegu mõne eriti vana ja eksootilise arvutiga.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-2.png]]<br />
<br />
Järgmisena peab valima partitsiooni, kuhu Windows on paigaldatud. Pane tähele, et vaikimisi pakutakse kõige esimest partitsiooni, mis on aga enamikel juhtudel boot-partitsioon, kus asuvad alglaaduri failid. Valida tuleb aga see partitsioon, kuhu on paigaldatud Windowsi failid. Antud näites on selleks /dev/sda2, ehk siis teine partitsioon. Niisiis, sisse trükkida number 2 ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-3.png]]<br />
<br />
Küsitakse, kus asuvad Windowsi registri failid. Need asuvad kausta system32 alamkaustas nimega config ja siinkohal piisab lihtsalt enteri vajutusest.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-4.png]]<br />
<br />
Järgmisena küsitakse, mida soovitakse edasi teha. Kuna teemaks on parooli taastamine Windowsis, tuleks valida "Password reset" ehk nr 1.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-5.png]]<br />
<br />
On võimalus ka muuta Windowsi registrit käsitsi. Ilmselt on aga soov, et see tehtaks automaatselt. Niisiis tuleks valida esimene variant, "Edit user data and passwords".<br />
----<br />
[[Image:password-reset-6.png]]<br />
<br />
Järgmisena tuleb valida kasutajanimi, mille parooli tahetakse muuta. Näites on kasutatud tavapärast Administrator kasutajat.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-7.png]]<br />
<br />
Soovitatav on valida variant "Clear (blank) user password". Variant number 2, parooli muutmine, ei ole soovitatav. Pealegi, kui on soovi hiljem mõni teine parool peale panna, saab seda palju kindlamalt teha Windowsis sees.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-8.png]]<br />
<br />
Kui tuleb ette fraas "Password cleared!", siis asi õnnestus. Kui on tahtmine veel mõne kasutaja parool eemaldada, tuleks eelnevad punktid uuesti läbi käia. Kui ei, tuleks sisse kirjutada sümbol "!", mis antud kohal tähendab väljumist, ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-9.png]]<br />
<br />
Ka siit tuleks nüüd väljuda, vajutades "q" ja enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-10.png]]<br />
<br />
Kui kõik läks ootuspäraselt, peaks tulema "Hives that have changed" alla "(SAM) - OK". See tähendab, et [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc756748(v=ws.10).aspx SAM (Security Accounts Manager)] failile tehti muudatused ja nüüd peab need ka sisse viima. Pane tähele, et automaatselt on aktiveeritud vastus "n". Sisse tuleb kirjutada aga "y" ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-11.png]]<br />
<br />
Kui näed kirja "Writing SAM" ja selle järel "EDIT COMPLETE" on kõik korras. Eemalda USB või CD-ROM arvutist ja taaskäivita arvuti vajutades CTRL+ALT+DEL. Windows laeb end üles ja parool peaks olema eemaldatud. Logi sisse ja soovi korral pane peale uus parool.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Niisiis ei ole üldsegi kõik kadunud, kui ununeb Windowsi kasutaja parool. Nagu välja tuli, on tegelikult selle eemaldamine üpris lihtne. Siin tekib aga küsimus, et kas see on turvalisuse kohalt õige otsus Microsoft'i poolt? Kas see ikkagi peab nii kergesti teostatav olema? Ilmselt siiski mitte.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
* [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc782255(v=ws.10).aspx Reset a user password: Active Directory]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/reset-windows-password#1TC=windows-7 Reset your Windows password - Microsoft Windows Help]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/create-password-reset-disk#1TC=windows-7 Create a password reset disk - Microsoft Windows Help]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Windows Server administreerimine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Parooli_taastamine_Windowsis&diff=70363Parooli taastamine Windowsis2013-12-17T17:27:29Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
[[File:password-reset-win7.png|thumb|Saatuslik hetk (Windows 7)]]<br />
Mida teha kui ununes oma kasutaja parool Windowsis? Windows pakub vaikimisi moodust, mis eeldab, et on tehtud [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/create-password-reset-disk#1TC=windows-7 ''password reset disk''], mida sai luua kasutaja tegemisel. Enamik inimestest seda võimalust ei kasutanud, või kui isegi kasutas, siis too ''reset disk'' on ammu ära kadunud. Mis nüüd saab? Kindlasti ei ole lahenduseks Windowsi uuesti paigaldamine.<br />
<br />
Erinevaid olukordi ja võimalusi on mitmeid. Kõigepealt peaks välja selgitama, kas arvuti asub domeenis või mitte.<br />
<br />
=Arvuti on domeenis=<br />
<br />
Kui arvuti ja kasutaja on domeenis, siis on parooli taastamine väga lihtne. Domeeni administraator saab seda teha mõne nupuvajutusega. Tuleks ette võtta Server Manager ja sealt Active Directory Users and Computers.<br />
<br />
Paremklõps soovitud kasutaja peal ja "Reset Password", kus saab kasutajale kas uue parooli seada, või selle eemaldada. Teise valiku puhul oleks ka mõistlik valida "User must change password at next logon", et kasutaja saaks omale ise parooli määrata järgmisel sisselogimisel.<br />
<br />
[[Image:password-reset-windows-server-2.png]]<br />
<br />
=Arvuti ei ole domeenis=<br />
Kui arvuti ei ole domeenis, on parooli taastamine märksa raskem. Siinkohal võib esineda ka erinevaid olukordi.<br />
<br />
==Mitu administraatorkasutajat==<br />
<br />
Kui veab, on arvutis mitu administraatori õigustega kasutajat. Administraatoritel on õigused eemaldada kõikide kasutajate paroole, kaasa arvatud teiste administraatorite omasid. Tuleks lihtsalt sisse logida teise kasutajaga, mille parool on teada ja teha vajalikud muudatused Control Panel'ist.<br />
<br />
Võib aga juhtuda, et just antud kasutaja, mille parool on ununenud, oli ainuke administraator-kasutaja. Siiski võib olla üks võimalus veel. Võib proovida sisselogimise ajal vajutada CTRL+ALT+DEL, kasutajanimeks kirjutada "Administrator" ja parool jätta tühjaks. See ei pruugi aga õnnestuda, sest sisse-ehitatud administraatori õigustega kasutaja võib olla deaktiveeritud.<br />
<br />
==Offline Windows Password & Registry Editor==<br />
<br />
Kui eelmine samm ei aidanud ja arvuti ei ole domeenis, siis ei jää midagi muud üle, kui kasutada parooli eemaldamiseks selleks spetsiaalset tööriista. Soovitatav on selle jaoks [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor], mis on põhimõtteliselt väga väike Linux'i distributsioon, loodud just selleks spetsiaalseks eesmärgiks.<br />
<br />
Et seda käivitada, on vajalik see paigaldada kas USB pulgale või CD-ROM'ile. USB pulgale kirjutamiseks on soovitatav tööriist nimega [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager].<br />
<br />
Kui eelnev on tehtud, tuleb arvuti [http://pcsupport.about.com/od/fixtheproblem/ss/bootorderchange.htm alglaadida vastava USB/CD-ROMi pealt] ja ette peaks tulema järgmine pilt.<br />
<br />
----<br />
[[Image:password-reset-1.png]]<br />
<br />
99% juhtudel ei jää siinkohal muud üle, kui lihtsalt vajutada klahvi enter. Kui peaks aga mingeid probleeme esinema (Linux ei booti ennast üles), on vaja anda kernelile spetsiaalsed parameetrid. Mõned neist, mis võivad aidata, on ka pildil näidatud. Ilmselt siiski ei lähe neid vaja kui ei ole just tegu mõne eriti vana ja eksootilise arvutiga.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-2.png]]<br />
<br />
Järgmisena peab valima partitsiooni, kuhu Windows on paigaldatud. Pane tähele, et vaikimisi pakutakse kõige esimest partitsiooni, mis on aga enamikel juhtudel boot-partitsioon, kus asuvad alglaaduri failid. Valida tuleb aga see partitsioon, kuhu on paigaldatud Windowsi failid. Antud näites on selleks /dev/sda2, ehk siis teine partitsioon. Niisiis, sisse trükkida number 2 ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-3.png]]<br />
<br />
Küsitakse, kus asuvad Windowsi registri failid. Need asuvad kausta system32 alamkaustas nimega config ja siinkohal piisab lihtsalt enteri vajutusest.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-4.png]]<br />
<br />
Järgmisena küsitakse, mida soovitakse edasi teha. Kuna teemaks on parooli taastamine Windowsis, tuleks valida "Password reset" ehk nr 1.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-5.png]]<br />
<br />
On võimalus ka muuta Windowsi registrit käsitsi. Ilmselt on aga soov, et see tehtaks automaatselt. Niisiis tuleks valida esimene variant, "Edit user data and passwords".<br />
----<br />
[[Image:password-reset-6.png]]<br />
<br />
Järgmisena tuleb valida kasutajanimi, mille parooli tahetakse muuta. Näites on kasutatud tavapärast Administrator kasutajat.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-7.png]]<br />
<br />
Soovitatav on valida variant "Clear (blank) user password". Variant number 2, parooli muutmine, ei ole soovitatav. Pealegi, kui on soovi hiljem mõni teine parool peale panna, saab seda palju kindlamalt teha Windowsis sees.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-8.png]]<br />
<br />
Kui tuleb ette fraas "Password cleared!", siis asi õnnestus. Kui on tahtmine veel mõne kasutaja parool eemaldada, tuleks eelnevad punktid uuesti läbi käia. Kui ei, tuleks sisse kirjutada sümbol "!", mis antud kohal tähendab väljumist, ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-9.png]]<br />
<br />
Ka siit tuleks nüüd väljuda, vajutades "q" ja enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-10.png]]<br />
<br />
Kui kõik läks ootuspäraselt, peaks tulema "Hives that have changed" alla "(SAM) - OK". See tähendab, et [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc756748(v=ws.10).aspx SAM (Security Accounts Manager)] failile tehti muudatused ja nüüd peab need ka sisse viima. Pane tähele, et automaatselt on aktiveeritud vastus "n". Sisse tuleb kirjutada aga "y" ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-11.png]]<br />
<br />
Kui näed kirja "Writing SAM" ja selle järel "EDIT COMPLETE" on kõik korras. Eemalda USB või CD-ROM arvutist ja taaskäivita arvuti vajutades CTRL+ALT+DEL. Windows laeb end üles ja parool peaks olema eemaldatud. Logi sisse ja soovi korral pane peale uus parool.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Niisiis ei ole üldsegi kõik kadunud, kui ununeb Windowsi kasutaja parool. Nagu välja tuli, on tegelikult selle eemaldamine üpris lihtne. Siin tekib aga küsimus, et kas see on turvalisuse kohalt õige otsus Microsoft'i poolt? Kas see ikkagi peab nii kergesti teostatav olema? Ilmselt siiski mitte.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
* [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc782255(v=ws.10).aspx Reset a user password: Active Directory]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/reset-windows-password#1TC=windows-7 Reset your Windows password - Microsoft Windows Help]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/create-password-reset-disk#1TC=windows-7 Create a password reset disk - Microsoft Windows Help]*<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Windows Server administreerimine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Parooli_taastamine_Windowsis&diff=70361Parooli taastamine Windowsis2013-12-17T17:26:00Z<p>Gvaikre: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
[[File:password-reset-win7.png|thumb|Saatuslik hetk (Windows 7)]]<br />
Mida teha kui ununes oma kasutaja parool Windowsis? Windows pakub vaikimisi moodust, mis eeldab, et on tehtud [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/create-password-reset-disk#1TC=windows-7 ''password reset disk''], mida sai luua kasutaja tegemisel. Enamik inimestest seda võimalust ei kasutanud, või kui isegi kasutas, siis too ''reset disk'' on ammu ära kadunud. Mis nüüd saab? Kindlasti ei ole lahenduseks Windowsi uuesti paigaldamine.<br />
<br />
Erinevaid olukordi ja võimalusi on mitmeid. Kõigepealt peaks välja selgitama, kas arvuti asub domeenis või mitte.<br />
<br />
=Arvuti on domeenis=<br />
<br />
Kui arvuti ja kasutaja on domeenis, siis on parooli taastamine väga lihtne. Domeeni administraator saab seda teha mõne nupuvajutusega. Tuleks ette võtta Server Manager ja sealt Active Directory Users and Computers.<br />
<br />
Paremklõps soovitud kasutaja peal ja "Reset Password", kus saab kasutajale kas uue parooli seada, või selle eemaldada. Teise valiku puhul oleks ka mõistlik valida "User must change password at next logon", et kasutaja saaks omale ise parooli määrata järgmisel sisselogimisel.<br />
<br />
[[Image:password-reset-windows-server-2.png]]<br />
<br />
=Arvuti ei ole domeenis=<br />
Kui arvuti ei ole domeenis, on parooli taastamine märksa raskem. Siinkohal võib esineda ka erinevaid olukordi.<br />
<br />
==Mitu administraatorkasutajat==<br />
<br />
Kui veab, on arvutis mitu administraatori õigustega kasutajat. Administraatoritel on õigused eemaldada kõikide kasutajate paroole, kaasa arvatud teiste administraatorite omasid. Tuleks lihtsalt sisse logida teise kasutajaga, mille parool on teada ja teha vajalikud muudatused Control Panel'ist.<br />
<br />
Võib aga juhtuda, et just antud kasutaja, mille parool on ununenud, oli ainuke administraator-kasutaja. Siiski võib olla üks võimalus veel. Võib proovida sisselogimise ajal vajutada CTRL+ALT+DEL, kasutajanimeks kirjutada "Administrator" ja parool jätta tühjaks. See ei pruugi aga õnnestuda, sest sisse-ehitatud administraatori õigustega kasutaja võib olla deaktiveeritud.<br />
<br />
==Offline Windows Password & Registry Editor==<br />
<br />
Kui eelmine samm ei aidanud ja arvuti ei ole domeenis, siis ei jää midagi muud üle, kui kasutada parooli eemaldamiseks selleks spetsiaalset tööriista. Soovitatav on selle jaoks [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor], mis on põhimõtteliselt väga väike Linux'i distributsioon, loodud just selleks spetsiaalseks eesmärgiks.<br />
<br />
Et seda käivitada, on vajalik see paigaldada kas USB pulgale või CD-ROM'ile. USB pulgale kirjutamiseks on soovitatav tööriist nimega [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager].<br />
<br />
Kui eelnev on tehtud, tuleb arvuti [http://pcsupport.about.com/od/fixtheproblem/ss/bootorderchange.htm alglaadida vastava USB/CD-ROMi pealt] ja ette peaks tulema järgmine pilt.<br />
<br />
----<br />
[[Image:password-reset-1.png]]<br />
<br />
99% juhtudel ei jää siinkohal muud üle, kui lihtsalt vajutada klahvi enter. Kui peaks aga mingeid probleeme esinema (Linux ei booti ennast üles), on vaja anda kernelile spetsiaalsed parameetrid. Mõned neist, mis võivad aidata, on ka pildil näidatud. Ilmselt siiski ei lähe neid vaja kui ei ole just tegu mõne eriti vana ja eksootilise arvutiga.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-2.png]]<br />
<br />
Järgmisena peab valima partitsiooni, kuhu Windows on paigaldatud. Pane tähele, et vaikimisi pakutakse kõige esimest partitsiooni, mis on aga enamikel juhtudel boot-partitsioon, kus asuvad alglaaduri failid. Valida tuleb aga see partitsioon, kuhu on paigaldatud Windowsi failid. Antud näites on selleks /dev/sda2, ehk siis teine partitsioon. Niisiis, sisse trükkida number 2 ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-3.png]]<br />
<br />
Küsitakse, kus asuvad Windowsi registri failid. Need asuvad kausta system32 alamkaustas nimega config ja siinkohal piisab lihtsalt enteri vajutusest.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-4.png]]<br />
<br />
Järgmisena küsitakse, mida soovitakse edasi teha. Kuna teemaks on parooli taastamine Windowsis, tuleks valida "Password reset" ehk nr 1.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-5.png]]<br />
<br />
On võimalus ka muuta Windowsi registrit käsitsi. Ilmselt on aga soov, et see tehtaks automaatselt. Niisiis tuleks valida esimene variant, "Edit user data and passwords".<br />
----<br />
[[Image:password-reset-6.png]]<br />
<br />
Järgmisena tuleb valida kasutajanimi, mille parooli tahetakse muuta. Näites on kasutatud tavapärast Administrator kasutajat.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-7.png]]<br />
<br />
Soovitatav on valida variant "Clear (blank) user password". Variant number 2, parooli muutmine, ei ole soovitatav. Pealegi, kui on soovi hiljem mõni teine parool peale panna, saab seda palju kindlamalt teha Windowsis sees.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-8.png]]<br />
<br />
Kui tuleb ette fraas "Password cleared!", siis asi õnnestus. Kui on tahtmine veel mõne kasutaja parool eemaldada, tuleks eelnevad punktid uuesti läbi käia. Kui ei, tuleks sisse kirjutada sümbol "!", mis antud kohal tähendab väljumist, ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-9.png]]<br />
<br />
Ka siit tuleks nüüd väljuda, vajutades "q" ja enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-10.png]]<br />
<br />
Kui kõik läks ootuspäraselt, peaks tulema "Hives that have changed" alla "(SAM) - OK". See tähendab, et [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc756748(v=ws.10).aspx SAM (Security Accounts Manager)] failile tehti muudatused ja nüüd peab need ka sisse viima. Pane tähele, et automaatselt on aktiveeritud vastus "n". Sisse tuleb kirjutada aga "y" ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-11.png]]<br />
<br />
Kui näed kirja "Writing SAM" ja selle järel "EDIT COMPLETE" on kõik korras. Eemalda USB või CD-ROM arvutist ja taaskäivita arvuti vajutades CTRL+ALT+DEL. Windows laeb end üles ja parool peaks olema eemaldatud. Logi sisse ja soovi korral pane peale uus parool.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Niisiis ei ole üldsegi kõik kadunud, kui ununeb Windowsi kasutaja parool. Nagu välja tuli, on tegelikult selle eemaldamine üpris lihtne. Siin tekib aga küsimus, et kas see on turvalisuse kohalt õige otsus Microsoft'i poolt? Kas see ikkagi peab nii kergesti teostatav olema? Ilmselt siiski mitte.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
* [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc782255(v=ws.10).aspx Reset a user password: Active Directory]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/reset-windows-password#1TC=windows-7 Reset your Windows password - Microsoft Windows Help]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Windows Server administreerimine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Parooli_taastamine_Windowsis&diff=70359Parooli taastamine Windowsis2013-12-17T17:24:38Z<p>Gvaikre: /* Offline Windows Password & Registry Editor */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
[[File:password-reset-win7.png|thumb|Saatuslik hetk (Windows 7)]]<br />
Mida teha kui ununes oma kasutaja parool Windowsis? Windows pakub vaikimisi moodust, mis eeldab, et on tehtud ''password reset disk'', mida sai luua kasutaja tegemisel. Enamik inimestest seda võimalust ei kasutanud, või kui isegi kasutas, siis too ''reset disk'' on ammu ära kadunud. Mis nüüd saab? Kindlasti ei ole lahenduseks Windowsi uuesti paigaldamine.<br />
<br />
Erinevaid olukordi ja võimalusi on mitmeid. Kõigepealt peaks välja selgitama, kas arvuti asub domeenis või mitte.<br />
<br />
=Arvuti on domeenis=<br />
<br />
Kui arvuti ja kasutaja on domeenis, siis on parooli taastamine väga lihtne. Domeeni administraator saab seda teha mõne nupuvajutusega. Tuleks ette võtta Server Manager ja sealt Active Directory Users and Computers.<br />
<br />
Paremklõps soovitud kasutaja peal ja "Reset Password", kus saab kasutajale kas uue parooli seada, või selle eemaldada. Teise valiku puhul oleks ka mõistlik valida "User must change password at next logon", et kasutaja saaks omale ise parooli määrata järgmisel sisselogimisel.<br />
<br />
[[Image:password-reset-windows-server-2.png]]<br />
<br />
=Arvuti ei ole domeenis=<br />
Kui arvuti ei ole domeenis, on parooli taastamine märksa raskem. Siinkohal võib esineda ka erinevaid olukordi.<br />
<br />
==Mitu administraatorkasutajat==<br />
<br />
Kui veab, on arvutis mitu administraatori õigustega kasutajat. Administraatoritel on õigused eemaldada kõikide kasutajate paroole, kaasa arvatud teiste administraatorite omasid. Tuleks lihtsalt sisse logida teise kasutajaga, mille parool on teada ja teha vajalikud muudatused Control Panel'ist.<br />
<br />
Võib aga juhtuda, et just antud kasutaja, mille parool on ununenud, oli ainuke administraator-kasutaja. Siiski võib olla üks võimalus veel. Võib proovida sisselogimise ajal vajutada CTRL+ALT+DEL, kasutajanimeks kirjutada "Administrator" ja parool jätta tühjaks. See ei pruugi aga õnnestuda, sest sisse-ehitatud administraatori õigustega kasutaja võib olla deaktiveeritud.<br />
<br />
==Offline Windows Password & Registry Editor==<br />
<br />
Kui eelmine samm ei aidanud ja arvuti ei ole domeenis, siis ei jää midagi muud üle, kui kasutada parooli eemaldamiseks selleks spetsiaalset tööriista. Soovitatav on selle jaoks [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor], mis on põhimõtteliselt väga väike Linux'i distributsioon, loodud just selleks spetsiaalseks eesmärgiks.<br />
<br />
Et seda käivitada, on vajalik see paigaldada kas USB pulgale või CD-ROM'ile. USB pulgale kirjutamiseks on soovitatav tööriist nimega [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager].<br />
<br />
Kui eelnev on tehtud, tuleb arvuti [http://pcsupport.about.com/od/fixtheproblem/ss/bootorderchange.htm alglaadida vastava USB/CD-ROMi pealt] ja ette peaks tulema järgmine pilt.<br />
<br />
----<br />
[[Image:password-reset-1.png]]<br />
<br />
99% juhtudel ei jää siinkohal muud üle, kui lihtsalt vajutada klahvi enter. Kui peaks aga mingeid probleeme esinema (Linux ei booti ennast üles), on vaja anda kernelile spetsiaalsed parameetrid. Mõned neist, mis võivad aidata, on ka pildil näidatud. Ilmselt siiski ei lähe neid vaja kui ei ole just tegu mõne eriti vana ja eksootilise arvutiga.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-2.png]]<br />
<br />
Järgmisena peab valima partitsiooni, kuhu Windows on paigaldatud. Pane tähele, et vaikimisi pakutakse kõige esimest partitsiooni, mis on aga enamikel juhtudel boot-partitsioon, kus asuvad alglaaduri failid. Valida tuleb aga see partitsioon, kuhu on paigaldatud Windowsi failid. Antud näites on selleks /dev/sda2, ehk siis teine partitsioon. Niisiis, sisse trükkida number 2 ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-3.png]]<br />
<br />
Küsitakse, kus asuvad Windowsi registri failid. Need asuvad kausta system32 alamkaustas nimega config ja siinkohal piisab lihtsalt enteri vajutusest.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-4.png]]<br />
<br />
Järgmisena küsitakse, mida soovitakse edasi teha. Kuna teemaks on parooli taastamine Windowsis, tuleks valida "Password reset" ehk nr 1.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-5.png]]<br />
<br />
On võimalus ka muuta Windowsi registrit käsitsi. Ilmselt on aga soov, et see tehtaks automaatselt. Niisiis tuleks valida esimene variant, "Edit user data and passwords".<br />
----<br />
[[Image:password-reset-6.png]]<br />
<br />
Järgmisena tuleb valida kasutajanimi, mille parooli tahetakse muuta. Näites on kasutatud tavapärast Administrator kasutajat.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-7.png]]<br />
<br />
Soovitatav on valida variant "Clear (blank) user password". Variant number 2, parooli muutmine, ei ole soovitatav. Pealegi, kui on soovi hiljem mõni teine parool peale panna, saab seda palju kindlamalt teha Windowsis sees.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-8.png]]<br />
<br />
Kui tuleb ette fraas "Password cleared!", siis asi õnnestus. Kui on tahtmine veel mõne kasutaja parool eemaldada, tuleks eelnevad punktid uuesti läbi käia. Kui ei, tuleks sisse kirjutada sümbol "!", mis antud kohal tähendab väljumist, ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-9.png]]<br />
<br />
Ka siit tuleks nüüd väljuda, vajutades "q" ja enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-10.png]]<br />
<br />
Kui kõik läks ootuspäraselt, peaks tulema "Hives that have changed" alla "(SAM) - OK". See tähendab, et [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc756748(v=ws.10).aspx SAM (Security Accounts Manager)] failile tehti muudatused ja nüüd peab need ka sisse viima. Pane tähele, et automaatselt on aktiveeritud vastus "n". Sisse tuleb kirjutada aga "y" ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-11.png]]<br />
<br />
Kui näed kirja "Writing SAM" ja selle järel "EDIT COMPLETE" on kõik korras. Eemalda USB või CD-ROM arvutist ja taaskäivita arvuti vajutades CTRL+ALT+DEL. Windows laeb end üles ja parool peaks olema eemaldatud. Logi sisse ja soovi korral pane peale uus parool.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Niisiis ei ole üldsegi kõik kadunud, kui ununeb Windowsi kasutaja parool. Nagu välja tuli, on tegelikult selle eemaldamine üpris lihtne. Siin tekib aga küsimus, et kas see on turvalisuse kohalt õige otsus Microsoft'i poolt? Kas see ikkagi peab nii kergesti teostatav olema? Ilmselt siiski mitte.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
* [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc782255(v=ws.10).aspx Reset a user password: Active Directory]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/reset-windows-password#1TC=windows-7 Reset your Windows password - Microsoft Windows Help]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Windows Server administreerimine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server&diff=70355Talk:Windows Serveri Fax Server2013-12-17T17:13:25Z<p>Gvaikre: /* Gert Vaikre */</p>
<hr />
<div>==Gert Vaikre==<br />
'''Sisu:''' Üldiselt on räägitud faksiserverist ja faksi aktuaalsusest (väga hea, et selle üle ka arutletud!), aga puudu on ikkagi kasutamise kirjeldus.<br />
<br />
Ma usun, et päris raske on tuua näiteid ja pildimaterjali sellise asja kohta, sest ise endal kodus faksiserverit vist püsti ei pane. Siiski internet on suur ja sealt ehk leiaks mõne õpetuse küll, mille saaks eesti keelde tõlkida.<br />
<br />
'''Kujundus:''' Väljanägemine on täitsa korralik. Leiduvad mõned kirjavead. Natukene naljakas lugeda "Fax Server serveri rolli". Ei juhtuks midagi, kui see üks server sealt ära võtta.<br />
<br />
'''Viitamine:''' Kasutatud allikaid on piisavalt ja need vastavad käsitletavale teemale.<br />
<br />
'''Kokkuvõte:''' Faksiserverit ma nüüd paigaldada oskan, aga tahaks ikkagi teada, et kuidas ma selle Fax Serveriga oma fakse administreerin. Kuidas ma neid lisan, võrgus jagan, jne.<br />
<br />
'''Punktisumma:''' 60/100<br />
<br />
==Marten Mattisen==<br />
<br />
Sisu: Kuna tegemist oli kirjeldava referaadiga koos väikese paigaldamise juhendiga, oli sisu igati asjakohane ning andis piisava ülevaate Fax serveri rollist. Meeldiv oli ka lugeda autori lähenemist faksi teemale lõigus "Kasutatavus tänapäeval".<br />
<br />
Kujundus: Referaadi kujunduse kohta etteheiteid pole.<br />
<br />
Hinne: 95p, veidikene oleks võinud pildimaterjali olla paigaldamise juhendis, kuid see on tõesti vaid pisipuudus.</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker&diff=70353Talk:Bitlocker2013-12-17T17:12:30Z<p>Gvaikre: /* Gert Vaikre */</p>
<hr />
<div>== Silver Viljaste ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Antud juhend/referaat on sisu poolest hästi kirja pandud. Terminoloogiliselt (eesti keeles) on tegemist tugeva tööga. Küll aga leidus üksikuid mõisteid, millele oleks leidunud paremaid eesti keelseid vasteid. Tekst oli ladus ja lihtne ning juhend peaks olema arusaadav ka võhikumatele. Valdavalt olid mõisted lahti seletatud, mis teeb teksti jälgitavuse paremaks. Antud referaadis oleks võinud olla näide, kuidas Bitlockerit kasutada (koos piltidega) ja ka rohkem pilte Bitlockeri kasutajaliidesest, et lugejal oleks loetut parem visuaalselt näidetega kokku viia.<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kujundusega oli vaeva nähtud, ent rohkem oleks võinud olla pilte, mis toetaksid loetut.<br />
<br />
'''Viitamine''' : Viitamine on korrektne.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : ON näha, et tööga on vaeva nähtud, ent alati saaks paremini. Kiitus tegijatele.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : Hindan käesolevat tööd 90 punktiga.<br />
<br />
==Gert Vaikre==<br />
'''Sisu:''' On küll väga korralik ja põhjalik kirjeldus/kokkuvõte Bitlockerist, aga kuidas seda reaalselt kasutada? Ainult paigaldamise kohta on infot. Võiks ikka olla seletused, et kuidas kettaid krüpteerida, igast lisavõimaluste kasutamine jm.<br />
<br />
'''Kujundus:''' Silmale oleks kergem kui Bitlockeri pealkirja alla lisada mitmeid alapealkirju ja teksti natukene grupeerida (ntks Bitlocker to Go, TPM; jnejne), aga see on ainult minu maitse. Muidu näeb iseenesest kena välja.<br />
<br />
Halb tõlge - ''süsteemi sektsioon''. Ma kasutaks pigem väljendit boot-partitsioon (, kus asuvad alglaaduri failid). Minu teada sellele ei eksisteerigi normaalset eestikeelset tõlget. ''Äkki alglaaduri partitsioon? Pole ka eriti hea vist.''<br />
<br />
'''Viitamine:''' Kasutatud allikaid on piisavalt ja need vastavad käsitletavale teemale.<br />
<br />
'''Kokkuvõte:''' Väga kena ja põhjalik kirjeldus Bitlockerist, aga tahaks ikkagi informatsiooni selle kasutamise kohta ka.<br />
<br />
'''Punktisumma:''' 70/100</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Parooli_taastamine_Windowsis&diff=70349Parooli taastamine Windowsis2013-12-17T16:47:54Z<p>Gvaikre: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>=Sissejuhatus=<br />
[[File:password-reset-win7.png|thumb|Saatuslik hetk (Windows 7)]]<br />
Mida teha kui ununes oma kasutaja parool Windowsis? Windows pakub vaikimisi moodust, mis eeldab, et on tehtud ''password reset disk'', mida sai luua kasutaja tegemisel. Enamik inimestest seda võimalust ei kasutanud, või kui isegi kasutas, siis too ''reset disk'' on ammu ära kadunud. Mis nüüd saab? Kindlasti ei ole lahenduseks Windowsi uuesti paigaldamine.<br />
<br />
Erinevaid olukordi ja võimalusi on mitmeid. Kõigepealt peaks välja selgitama, kas arvuti asub domeenis või mitte.<br />
<br />
=Arvuti on domeenis=<br />
<br />
Kui arvuti ja kasutaja on domeenis, siis on parooli taastamine väga lihtne. Domeeni administraator saab seda teha mõne nupuvajutusega. Tuleks ette võtta Server Manager ja sealt Active Directory Users and Computers.<br />
<br />
Paremklõps soovitud kasutaja peal ja "Reset Password", kus saab kasutajale kas uue parooli seada, või selle eemaldada. Teise valiku puhul oleks ka mõistlik valida "User must change password at next logon", et kasutaja saaks omale ise parooli määrata järgmisel sisselogimisel.<br />
<br />
[[Image:password-reset-windows-server-2.png]]<br />
<br />
=Arvuti ei ole domeenis=<br />
Kui arvuti ei ole domeenis, on parooli taastamine märksa raskem. Siinkohal võib esineda ka erinevaid olukordi.<br />
<br />
==Mitu administraatorkasutajat==<br />
<br />
Kui veab, on arvutis mitu administraatori õigustega kasutajat. Administraatoritel on õigused eemaldada kõikide kasutajate paroole, kaasa arvatud teiste administraatorite omasid. Tuleks lihtsalt sisse logida teise kasutajaga, mille parool on teada ja teha vajalikud muudatused Control Panel'ist.<br />
<br />
Võib aga juhtuda, et just antud kasutaja, mille parool on ununenud, oli ainuke administraator-kasutaja. Siiski võib olla üks võimalus veel. Võib proovida sisselogimise ajal vajutada CTRL+ALT+DEL, kasutajanimeks kirjutada "Administrator" ja parool jätta tühjaks. See ei pruugi aga õnnestuda, sest sisse-ehitatud administraatori õigustega kasutaja võib olla deaktiveeritud.<br />
<br />
==Offline Windows Password & Registry Editor==<br />
<br />
Kui eelmine samm ei aidanud ja arvuti ei ole domeenis, siis ei jää midagi muud üle, kui kasutada parooli eemaldamiseks selleks spetsiaalset tööriista. Soovitatav on selle jaoks [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor], mis on põhimõtteliselt väga väike Linux'i distributsioon, loodud just selleks spetsiaalseks eesmärgiks.<br />
<br />
Et seda käivitada, on vajalik see paigaldada kas USB pulgale või CD-ROM'ile. USB pulgale kirjutamiseks on soovitatav tööriist nimega [http://sourceforge.net/projects/win32diskimager/ Win32DiskImager].<br />
<br />
Kui eelnev on tehtud, tuleb arvuti alglaadida vastava USB/CD-ROMi pealt ja ette peaks tulema järgmine pilt.<br />
<br />
----<br />
[[Image:password-reset-1.png]]<br />
<br />
99% juhtudel ei jää siinkohal muud üle, kui lihtsalt vajutada klahvi enter. Kui peaks aga mingeid probleeme esinema (Linux ei booti ennast üles), on vaja anda kernelile spetsiaalsed parameetrid. Mõned neist, mis võivad aidata, on ka pildil näidatud. Ilmselt siiski ei lähe neid vaja kui ei ole just tegu mõne eriti vana ja eksootilise arvutiga.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-2.png]]<br />
<br />
Järgmisena peab valima partitsiooni, kuhu Windows on paigaldatud. Pane tähele, et vaikimisi pakutakse kõige esimest partitsiooni, mis on aga enamikel juhtudel boot-partitsioon, kus asuvad alglaaduri failid. Valida tuleb aga see partitsioon, kuhu on paigaldatud Windowsi failid. Antud näites on selleks /dev/sda2, ehk siis teine partitsioon. Niisiis, sisse trükkida number 2 ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-3.png]]<br />
<br />
Küsitakse, kus asuvad Windowsi registri failid. Need asuvad kausta system32 alamkaustas nimega config ja siinkohal piisab lihtsalt enteri vajutusest.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-4.png]]<br />
<br />
Järgmisena küsitakse, mida soovitakse edasi teha. Kuna teemaks on parooli taastamine Windowsis, tuleks valida "Password reset" ehk nr 1.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-5.png]]<br />
<br />
On võimalus ka muuta Windowsi registrit käsitsi. Ilmselt on aga soov, et see tehtaks automaatselt. Niisiis tuleks valida esimene variant, "Edit user data and passwords".<br />
----<br />
[[Image:password-reset-6.png]]<br />
<br />
Järgmisena tuleb valida kasutajanimi, mille parooli tahetakse muuta. Näites on kasutatud tavapärast Administrator kasutajat.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-7.png]]<br />
<br />
Soovitatav on valida variant "Clear (blank) user password". Variant number 2, parooli muutmine, ei ole soovitatav. Pealegi, kui on soovi hiljem mõni teine parool peale panna, saab seda palju kindlamalt teha Windowsis sees.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-8.png]]<br />
<br />
Kui tuleb ette fraas "Password cleared!", siis asi õnnestus. Kui on tahtmine veel mõne kasutaja parool eemaldada, tuleks eelnevad punktid uuesti läbi käia. Kui ei, tuleks sisse kirjutada sümbol "!", mis antud kohal tähendab väljumist, ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-9.png]]<br />
<br />
Ka siit tuleks nüüd väljuda, vajutades "q" ja enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-10.png]]<br />
<br />
Kui kõik läks ootuspäraselt, peaks tulema "Hives that have changed" alla "(SAM) - OK". See tähendab, et SAM (Security Accounts Manager) failile tehti muudatused ja nüüd peab need ka sisse viima. Pane tähele, et automaatselt on aktiveeritud vastus "n". Sisse tuleb kirjutada aga "y" ja vajutada enter.<br />
----<br />
[[Image:password-reset-11.png]]<br />
<br />
Kui näed kirja "Writing SAM" ja selle järel "EDIT COMPLETE" on kõik korras. Eemalda USB või CD-ROM arvutist ja taaskäivita arvuti vajutades CTRL+ALT+DEL. Windows laeb end üles ja parool peaks olema eemaldatud. Logi sisse ja soovi korral pane peale uus parool.<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Niisiis ei ole üldsegi kõik kadunud, kui ununeb Windowsi kasutaja parool. Nagu välja tuli, on tegelikult selle eemaldamine üpris lihtne. Siin tekib aga küsimus, et kas see on turvalisuse kohalt õige otsus Microsoft'i poolt? Kas see ikkagi peab nii kergesti teostatav olema? Ilmselt siiski mitte.<br />
<br />
=Kasutatud allikad=<br />
* [http://pogostick.net/~pnh/ntpasswd/ Offline Windows Password & Registry Editor]<br />
* [http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc782255(v=ws.10).aspx Reset a user password: Active Directory]<br />
* [http://windows.microsoft.com/en-us/windows/reset-windows-password#1TC=windows-7 Reset your Windows password - Microsoft Windows Help]<br />
<br />
=Autor=<br />
Gert Vaikre A21<br />
[[Category:Windows Server administreerimine]]</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker&diff=70290Talk:Bitlocker2013-12-17T12:03:35Z<p>Gvaikre: /* Gert Vaikre */</p>
<hr />
<div>== Silver Viljaste ==<br />
<br />
'''Sisu''' : Antud juhend/referaat on sisu poolest hästi kirja pandud. Terminoloogiliselt (eesti keeles) on tegemist tugeva tööga. Küll aga leidus üksikuid mõisteid, millele oleks leidunud paremaid eesti keelseid vasteid. Tekst oli ladus ja lihtne ning juhend peaks olema arusaadav ka võhikumatele. Valdavalt olid mõisted lahti seletatud, mis teeb teksti jälgitavuse paremaks. Antud referaadis oleks võinud olla näide, kuidas Bitlockerit kasutada (koos piltidega) ja ka rohkem pilte Bitlockeri kasutajaliidesest, et lugejal oleks loetut parem visuaalselt näidetega kokku viia.<br />
<br />
'''Kujundus''' : Kujundusega oli vaeva nähtud, ent rohkem oleks võinud olla pilte, mis toetaksid loetut.<br />
<br />
'''Viitamine''' : Viitamine on korrektne.<br />
<br />
'''Kokkuvõte''' : ON näha, et tööga on vaeva nähtud, ent alati saaks paremini. Kiitus tegijatele.<br />
<br />
'''Punktisumma''' : Hindan käesolevat tööd 90 punktiga.<br />
<br />
==Gert Vaikre==<br />
'''Sisu:''' On küll väga korralik ja põhjalik kirjeldus/kokkuvõte Bitlockerist, aga kuidas seda reaalselt kasutada? Ainult paigaldamise kohta on infot. Võiks ikka olla seletused, et kuidas kettaid krüpteerida, igast lisavõimaluste kasutamine jm.<br />
<br />
'''Kujundus:''' Silmale oleks kergem kui Bitlockeri pealkirja alla lisada mitmeid alapealkirju ja teksti natukene grupeerida (ntks Bitlocker to Go, TPM; jnejne), aga see on ainult minu maitse. Muidu näeb iseenesest kena välja.<br />
<br />
Halb tõlge - ''süsteemi sektsioon''. Ma kasutaks pigem väljendit boot-partitsioon (, kus asuvad alglaaduri failid). Minu teada sellele ei eksisteerigi normaalset eestikeelset tõlget. ''Äkki alglaaduri partitsioon? Pole ka eriti hea vist.''<br />
<br />
'''Kokkuvõte:''' Väga kena ja põhjalik kirjeldus Bitlockerist, aga tahaks ikkagi informatsiooni selle kasutamise kohta ka.<br />
<br />
'''Punktisumma:''' 70/100</div>Gvaikrehttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server&diff=70289Talk:Windows Serveri Fax Server2013-12-17T12:01:28Z<p>Gvaikre: /* Gert Vaikre */</p>
<hr />
<div>==Gert Vaikre==<br />
'''Sisu:''' Üldiselt on räägitud faksiserverist ja faksi aktuaalsusest (väga hea, et selle üle ka arutletud!), aga puudu on ikkagi kasutamise kirjeldus.<br />
<br />
Ma usun, et päris raske on tuua näiteid ja pildimaterjali sellise asja kohta, sest ise endal kodus faksiserverit vist püsti ei pane. Siiski internet on suur ja sealt ehk leiaks mõne õpetuse küll, mille saaks eesti keelde tõlkida.<br />
<br />
'''Kujundus:''' Väljanägemine on täitsa korralik. Leiduvad mõned kirjavead. Natukene naljakas lugeda "Fax Server serveri rolli". Ei juhtuks midagi, kui see üks server sealt ära võtta.<br />
<br />
'''Kokkuvõte:''' Faksiserverit ma nüüd paigaldada oskan, aga tahaks ikkagi teada, et kuidas ma selle Fax Serveriga oma fakse administreerin. Kuidas ma neid lisan, võrgus jagan, jne.<br />
<br />
'''Punktisumma:''' 60/100</div>Gvaikre