https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Gveidenb 2026-05-07T00:05:36Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98830 2015-12-11T09:43:15Z

<p>Gveidenb: /* Mida saab FreeNas-iga veel teha? */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimise juhend on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See võrgukaabel peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks, installimist ette valmistades.<br /> * 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS operatsioonsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakomplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Mida saab FreeNas-iga veel teha?=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly. Kui teil on vaja ühenduvust DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA.<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox, aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98829 2015-12-11T09:40:49Z

<p>Gveidenb: /* Mida saab FreeNas-iga veel teha? */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimise juhend on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See võrgukaabel peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks, installimist ette valmistades.<br /> * 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS operatsioonsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakomplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Mida saab FreeNas-iga veel teha?=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly. Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox, aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98828 2015-12-11T09:39:38Z

<p>Gveidenb: /* Arhitektuur */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimise juhend on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See võrgukaabel peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks, installimist ette valmistades.<br /> * 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS operatsioonsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakomplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Mida saab FreeNas-iga veel teha?=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98827 2015-12-11T09:38:07Z

<p>Gveidenb: /* Kasutajate kogemused */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimise juhend on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See võrgukaabel peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks, installimist ette valmistades.<br /> * 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS operatsioonsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Mida saab FreeNas-iga veel teha?=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98826 2015-12-11T09:36:18Z

<p>Gveidenb: /* Installimine */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimise juhend on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See võrgukaabel peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks, installimist ette valmistades.<br /> * 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Mida saab FreeNas-iga veel teha?=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98791 2015-12-09T12:12:36Z

<p>Gveidenb: /* Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Mida saab FreeNas-iga veel teha?=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98790 2015-12-09T11:55:33Z

<p>Gveidenb: /* Kasutusalad */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98789 2015-12-09T11:55:15Z

<p>Gveidenb: /* Kasutusalad */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> *SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> *Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> *Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98788 2015-12-09T11:54:50Z

<p>Gveidenb: /* Kasutusalad */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98780 2015-12-08T13:34:41Z

<p>Gveidenb: /* Omadused */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98777 2015-12-08T13:26:42Z

<p>Gveidenb: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris. Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98776 2015-12-08T13:24:47Z

<p>Gveidenb: /* Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> * Isiklik pilv (cloud). Nüüd saate luua turvalise isikliku pilve, ainult sina ja volitatud kasutajatel on juurdepääs.<br /> <br /> * Jaga oma faile privaatselt. See toimib nagu dropbox. Aga see on tunduvalt kiirem, sest kasutusel on peer-to peer. Märksõnaks oleks BTSync.<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98775 2015-12-08T13:21:05Z

<p>Gveidenb: /* Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on oma olemuselt failiserver, et muuta see meediaserveriks, peate installima mõned pluginad.<br /> Mõned märksõnad oleksid Plex Media Server, Mylar ja Firefly<br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA<br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98774 2015-12-08T13:19:23Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> =Toredad asjad mida saab FreeNAS-iga teha=<br /> * Saate luua isikliku meediaserveri. FreeNAS on failiserveri olemuselt-, et muuta see meedia server, peate installima mõned pluginad võimaldavad süsteemi alla laadida ja oja meedia.<br /> On mitmeid kombinatsioone pluginad saate installida sõltuvalt meedia teid kasutades, kõige populaarsem on Ülekanne (torrenting) ja Plex Media Server (streaming). Kuid on ka palju muid pluginaid, mis on spetsialiseerunud pigem konkreetsetele meedia tüüpe nagu Firefly (muusika), Mylar (koomiksite), Sickbeard (telesaateid) ja CouchPotato (NZB / torrentit).<br /> <br /> Kui teil on vaja oja DLNA seadmega nagu näiteks PS3 või Xbox One, võite installida MiniDLNA järgides seda juhendaja alates joeschmuck on FreeNAS foorumid.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98773 2015-12-08T13:17:02Z

<p>Gveidenb: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> * http://www.freenas.org/whats-new/2015/03/5-fun-things-to-do-with-freenas.html<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98772 2015-12-08T13:15:34Z

<p>Gveidenb: /* Installimine */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit] ja umbes samaväärne [http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/ siit] <br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98771 2015-12-08T13:14:46Z

<p>Gveidenb: /* Autor */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit]<br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> AK31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98770 2015-12-08T13:14:34Z

<p>Gveidenb: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit]<br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> * http://freenas.org<br /> * https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html<br /> * http://www.tecmint.com/installation-of-freenas/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98768 2015-12-08T13:13:22Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> <br /> Väga hea Installeerimismanual on leitav [https://doc.freenas.org/9.3/freenas_install.html/ siit]<br /> <br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98767 2015-12-08T13:11:50Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> * Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> * Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> * Plugin arhitektuur<br /> * Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> * Jõudluse diagrammid<br /> * E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> * Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> * OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> * Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> * Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> * Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> * Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> * Ketta duplikaadieemaldus<br /> * S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> * UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> * CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> * LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> * Apple Time Machine tugi<br /> * rsync tiražeerimine<br /> * Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> * VLAN-võrgustamine<br /> * Dynamic DNS klient<br /> * Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> * SNMP jälgimine<br /> * UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> * iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98766 2015-12-08T13:10:27Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://www.freenas.org/downloads-freenas/ siit]<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> Plugin arhitektuur<br /> Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> Jõudluse diagrammid<br /> E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> Ketta duplikaadieemaldus<br /> S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> Apple Time Machine tugi<br /> rsync tiražeerimine<br /> Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> VLAN-võrgustamine<br /> Dynamic DNS klient<br /> Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> SNMP jälgimine<br /> UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98765 2015-12-08T13:09:53Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale hankida [http://isp-control.net/ siit]<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> Plugin arhitektuur<br /> Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> Jõudluse diagrammid<br /> E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> Ketta duplikaadieemaldus<br /> S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> Apple Time Machine tugi<br /> rsync tiražeerimine<br /> Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> VLAN-võrgustamine<br /> Dynamic DNS klient<br /> Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> SNMP jälgimine<br /> UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98764 2015-12-08T13:09:11Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> * 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses.<br /> * Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> * RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> * Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> * Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> * Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> * Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> * Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale siit hankida.<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> Plugin arhitektuur<br /> Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> Jõudluse diagrammid<br /> E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> Ketta duplikaadieemaldus<br /> S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> Apple Time Machine tugi<br /> rsync tiražeerimine<br /> Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> VLAN-võrgustamine<br /> Dynamic DNS klient<br /> Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> SNMP jälgimine<br /> UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98763 2015-12-08T13:07:27Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses. Rohkem teavet selle kohta hiljem.)<br /> Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Meie kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale siit hankida. (Selle kirjutise koostamise hetkel versioon 8.0.3-p1.)<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> FreeNAS projekti alustas 2005. aasta oktoobris Olivier Cochard-Labbé, kes võttis selle aluseks m0n0wall manustatud tulemüüri ja FreeBSD 6.0. Volker Theile liitus projektiga 2006. aasta juulis ja sai aprillis 2008 projekti juhiks. 2009. aasta septembris otsustas arendustiim, et projekt, mis sel hetkel oli 7. redaktsiooni juures, tuleb täielikult uuesti kirjutada, et see sisaldaks ka kaasaegseid funktsioone, nagu näiteks plugin arhitektuur. Theile otsustas, et projekti peaks tagasi tooma Debian GNU/Linux-t kasutades ja viis oma arendustööde jõupingutused üle vaheetapiks mõeldud CoreNAS projektile ja lõpuks OpenMediaVault-le, kus ta projekti juhina jätkab. Cochard-Labbé vastas kogukonna protestile &quot;FreeNAS Debian-i versiooni&quot; suhtes ja taastas oma tegevuse projekti juures ning juhtis selle üleviimist FreeNAS kasutaja iXsystem-sse. iXsystems kirjutas FreeNAS-i ümber uue, FreeBSD 8.1 ja Django CMS-l põhineva arhitektuuriga, avaldades FreeNAS 8 Beta 2010. aasta novembris.[3] Koos FreeNAS 8.2 ja FreeNAS versioonimisega saabunud plugin arhitektuur sünkroniseeriti selguse huvides FreeBSD-ga. FreeNAS 8.3 tutvustas kõvaketta täielikku krüptograafiat ja FreeBSD 9.1-l põhinev FreeNAS 9.1 tõi uuendatud plugin arhitektuuri, mis ühildub PC-BSD Warden vanglate haldamise raamistikuga. FreeNAS 9.1 oli ka esimene FreeNAS versioon, mis kasutas kogukonna toega OpenZFS v5000-t koos Feature Flags funktsiooniga.<br /> <br /> <br /> =Arhitektuur=<br /> FreeNAS 8.0 uuesti teostamine viis projekti m0n0BSD/m0n0wall/PHP-l põhinevalt arhitektuurilt FreeBSD NanoBSD manustatud süsteemi ehitusel põhinevale, Python programmeerimiskeelele, Django CMS-le ja dōjō riistakonplekti JavaScript riistakomplektile. Samuti kasutas see lighttpd veebiserverit, kuid see asendati FreeNAS 8.2 juures nginx-ga.<br /> <br /> <br /> <br /> =Omadused=<br /> Veebiliides koos valikulise SSL krüpteerimisega<br /> Lokaliseeritud rohkem kui 20 keelde[6]<br /> Plugin arhitektuur<br /> Sisaldab ülekande, MiniDLNA ja FireFly plugineid<br /> Jõudluse diagrammid<br /> E-kirja logi ja aruandluse teavitus<br /> Allalaaditav konfiguratsioonifail ja krüptovõtmed<br /> OpenZFS v5000 failisüsteem koos Feature Flags funktsiooniga<br /> Teoreetiline salvestuspiirang 16 eksabaiti<br /> Failisüsteemi hetktõmmise tegemine ja tiražeerimine<br /> Kuus failisüsteemi tihendustaset, kaasa arvatud lz4 ja gzip<br /> Ketta krüptimine GELI ja AESNI riistvarakiirendusega<br /> Ketta duplikaadieemaldus<br /> S.M.A.R.T. kettadiagnostika<br /> UFS2, NTFS, FAT32 ja EXT2/3 lugemise tugi andmete importimiseks<br /> CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, FTP/TFTP protokollid<br /> LDAP ja Active Directory klienditugi Windows ACL-ga<br /> Apple Time Machine tugi<br /> rsync tiražeerimine<br /> Linkide liitmine ja tõrkesiire<br /> VLAN-võrgustamine<br /> Dynamic DNS klient<br /> Kaugjuhitav syslogd edastamine<br /> SNMP jälgimine<br /> UPS (puhvertoiteallika) tugi<br /> iozone, netperf, OpenVPN, tmux ja muud utiliidid<br /> <br /> <br /> =Kasutusalad=<br /> SoHo, SMB ja Enterprise failiteenindus<br /> Virtuaalserveri salvestusruumi varundamine<br /> Meediakeskuse audio-/videoteenindus ja ülekanne DLNA seadmetele<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98762 2015-12-08T13:05:59Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> FreeNas on tasuta ja avalik tarkvara võrgumälu (NAS) süsteem, mis põhineb FreeBSD ja OpenZFS failisüsteemil. See on litsenseeritud BSD License tingimuste all ja töötab tavapärase x86-64 riistvaraga. FreeNAS toetab Windows-i, OS X-i ja Unix-i kliente ning erinevaid virtualiseerimise hoste, nagu näiteks XenServer ja VMware, kasutades CIFS, AFP, NFS, iSCSI, SSH, rsync ja FTP/TFTP protokolle. Täiendatud FreeNAS funktsioonide hulgas on kõvaketta täielik krüpteerimine ja plugin arhitektuur muude tootjate tarkvara jaoks.<br /> <br /> =Installimine=<br /> Riistvarast vajate järgmist:<br /> 64-bitine Intel või AMD protsessor. (Kuigi FreeNAS toetab ka 32-bitiseid keskkondi, soovitame kasutada 64-bitist, et saaksite ZFS failisüsteemi kasutada kogu tema võimsuses. Rohkem teavet selle kohta hiljem.)<br /> Süsteemiplaat, millel on korralik hulk SATA porte.<br /> RAM vähemalt 4 GB. FreeNAS dokumendid soovitavad ZFS-i parimaks toimimiseks vähemalt 6 GB RAM´i. Meie kogemuse põhjal töötab 4 GB piisavalt hästi. Üldine reegel on 1 GB RAM-i salvestusruumi 1 TB jaoks.<br /> Vähemalt kolm SATA kõvaketast. (Nagu ka RAM-i puhul - mida rohkem kõvakettaid teil on, seda parem.)<br /> Üks CAT5 kaabel. (See asjandus peab olema ühendatud teie koduvõrguga.)<br /> Üks USB-pulk FreeNAS OS-kujutise installimiseks.<br /> Üks tühi CD-R / CD-RW FreeNAS ISO kirjutamiseks installimist ette valmistades.<br /> Ahjaa, 64-bitine FreeNAS ISO kujutis ise, selle saate endale siit hankida. (Selle kirjutise koostamise hetkel versioon 8.0.3-p1.)<br /> <br /> <br /> =OpenZFS failisüsteem=<br /> FreeNAS toetab OpenZFS failide süsteemi, mis pakub andmeterviklikkuse kontrollimist andmekorruptsiooni ärahoidmiseks, võimaldab hetktõmmise tegemist, tiražeerimist ja mitmeid liiasuse tasemeid, sealhulgas vöötimist, peegeldamist, peegeldatud vöötimist (RAID 1+0) ning kolme RAID-Z taset.<br /> <br /> <br /> =Kasutajate kogemused=<br /> FreeNAS haldamine toimub läbi kõikehõlmava veebiliidese, mida täiendab minimalistlik shell konsool, mis saab hakkama peamiste haldusfunktsioonidega. Veebiliides toetab salvestusvaru konfiguratsiooni, kasutajahaldust, konfiguratsiooni ja süsteemi hoolduse jagamist.<br /> Manustatud süsteemirakendusena alglaaditakse FreeNAS USB mäluseadmelt või SATA DOM-lt. See kujutis on konfigureeritud USB mäluseadme/CD-ROM alglaaditavat paigaldajat kasutades. FreeNAS opsüsteem on oma salvestusketastest täiesti sõltumatu, mis võimaldab tema konfiguratsiooni andmebaasi ja krüptovõtme varundamist ja taastet OS värskele installile. See eraldamine võimaldab ka FreeNAS süsteemi versioonitäienduste tegemist läbi veebiliidese.<br /> <br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98761 2015-12-08T13:04:47Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://freenas.org<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Freenas&diff=98760 2015-12-08T13:04:11Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=FreeNas=<br /> <br /> <br /> <br /> =Ajalugu=</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85691 2015-01-10T16:23:52Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [http://isp-control.net/features/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus= [http://isp-control.net/features/]<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne. Ilmnesid mõned vead. Ma olen ise pigem kasutanud Cpanel lahendust. Mulle isiklikult tundub, et Cpanel on kindlasti populaarsem. IspCP plussiks on kindlasti see, et tarkvara on tasuta. Cpaneli kasutamise eest peab maksma.<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85690 2015-01-10T16:22:20Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [http://isp-control.net/features/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus= [http://isp-control.net/features/]<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne. Ilmnesid mõned vead. Ma olen ise pigem kasutanud Cpanel lahendust. Mulle isiklikult tundub, et Cpanel on kindlasti populaarsem.<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85689 2015-01-10T16:21:18Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni. [http://isp-control.net/project-info-2/]<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [http://isp-control.net/features/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus= [http://isp-control.net/features/]<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85688 2015-01-10T16:20:05Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [http://isp-control.net/features/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed= [http://isp-control.net/features/]<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus= [http://isp-control.net/features/]<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85687 2015-01-10T16:19:20Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [http://meta.wikimedia.org/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed=<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed=<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85686 2015-01-10T16:18:59Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [ target ][http://meta.wikimedia.org/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed=<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed=<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85685 2015-01-10T16:18:37Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded= [ target http://meta.wikimedia.org/]<br /> <br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed=<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed=<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85684 2015-01-10T16:13:45Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=&lt;ref&gt;[http://isp-control.net/features/]&lt;/ref&gt;<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed=<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed=<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kokkuvõte=<br /> Minule isiklikult ei meeldi IspCP. Install ei olnud väga lihtne <br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85121 2015-01-03T21:04:13Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Tugevad küljed=<br /> * Individual DNS/SPF Records<br /> * FastCGI/fcgid tugi<br /> * Muudetavad emaili templatid<br /> * Edasimüüjate -ja kasutjate uudistekirja süsteem<br /> * Võimalik erilised vigade leheküljed ja pathid<br /> <br /> <br /> =Nõrgad küljed=<br /> * Võimalik kasutatada ainult Linuxi ja Unixi süsteemidega <br /> * Installeerimine on pateetiline<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=85120 2015-01-03T20:58:08Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Miks kasuda just IspCPω? =<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja ja tema domeeni väga kiirelt (vähem kui ühe minutiga)<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84849 2014-12-31T11:12:54Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, edasimüüja-ja kasutajapaneel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace haldus<br /> * toetab 33 keelt<br /> * Automaatne/manuaalne shell install<br /> * Automaatne &quot;cgi-bin&quot; loomine<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automaatne tarkvara installeerimine<br /> * nginx toetus<br /> * Täis SSL tugi koos GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * Mitme serveri toetus<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup ja taastamine veebiliidesest<br /> * Liikluse (traffic) mõõtmine<br /> * Online tellimussüsteem<br /> * Spami filter<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84848 2014-12-31T11:02:05Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ isp-control.net]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84847 2014-12-31T10:59:07Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ LINK target=blank]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84846 2014-12-31T10:58:53Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/ LINK]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84845 2014-12-31T10:58:33Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84844 2014-12-31T10:58:20Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : [http://isp-control.net/]<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84843 2014-12-31T10:48:51Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84842 2014-12-31T10:48:35Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> <br /> =Pildid=<br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84841 2014-12-31T10:45:24Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> =Pildid=<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84840 2014-12-31T10:43:15Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> <br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> <br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> <br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> <br /> $ cd libidn-1.29/<br /> <br /> $ ./configure<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make<br /> <br /> ...<br /> <br /> $ make install<br /> <br /> ...<br /> <br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> =Pildid=<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84836 2014-12-31T09:48:59Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> <br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> $ cd libidn-1.29/<br /> $ ./configure<br /> ...<br /> $ make<br /> ...<br /> $ make install<br /> ...<br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> =Pildid=<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84822 2014-12-31T09:12:20Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> <br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> $ cd libidn-1.29/<br /> $ ./configure<br /> ...<br /> $ make<br /> ...<br /> $ make install<br /> ...<br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> =Pildid=<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=IspCP&diff=84821 2014-12-31T09:12:09Z

<p>Gveidenb: </p> <hr /> <div>=ispCPω (OMEGA) tarkvara=<br /> Avatud lähtekoodiga virtuaalse hostingu pakkumise kontroll paneel - (AN OPEN SOURCE VIRTUAL HOSTING CONTROL PANEL).<br /> <br /> Loojaks on ISPCPOMEGA<br /> <br /> IspCPω tarkvara kasutatakse Linux ja Unix platvormidel, see tagab täieliku automaatika hostingu teenuse pakkumisel.<br /> IspCPω pakub lihtsalt kasutatava graafilise kasutajaliidese administraatoritele, edasimüüjate ja domeeni omanikkudele.<br /> Samuti täieliku funktsionaalsuse hallata serverit ja selle koostisosad.<br /> <br /> Kõik detailid : http://isp-control.net/<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> IspCPω kandis algselt nime moleSoftware http://molesoftware.com/. Peale seda kui ta läks Open Source alla siis kasutati MPL (Mozilla Public License). Kuna päris nullist on ka raske midagi luua, siis otsustati, et parem on võtta üle peaagu surmasuus olev Virtual Hosting Control Panel (VHCS). Ja VHCS töötamine viiski lõpuks IspCPω -ni. <br /> <br /> IspCPω põhineb peaagu täielikult avatud lähtekoodiga VHCS-il. Kuna IspCPω meeskonnas on palju VHCS-i kuulunud arendajaid. See viiski selleni, et VHCS-ist arenenes välja IspCPω - väga stabiiline ja usaldusväärse tarkvara loomiseni.<br /> <br /> =Kes võiksid kasutada ISPCPΩ -d?=<br /> * Professionalsed hostingu pakkujad (HSPs)<br /> * Internetiteenuse pakkujad (ISP)<br /> * IT spetsialistid<br /> <br /> =Eesmärk=<br /> * IspCPω on teil on võimalik seadistada serverit ja rakendusi<br /> * Saate luua kasutaja domeeni mõne point-and-click toiminguga, mis võtab aega vähem kui minut.<br /> * Ei ole piiratud edasimüüjate, kasutajate ja domeenide arv mida luua saab.<br /> <br /> =Kuidas ISPCPω installida?=<br /> Veenduge, et olete sisse logitud administraatori õigustega.<br /> <br /> 1. Paigaldage süsteemi vajalikud paketid.<br /> <br /> [[File:Ispc1.jpg|800x62px]]<br /> <br /> 2. Lisage &quot;non-free&quot; repository oma sources.list-i<br /> <br /> [[File:Ispc3.jpg|800x25px]]<br /> <br /> Nüüd lisa järgmised read sources.list:<br /> <br /> [[File:Ispc4.jpg|800x38px]]<br /> <br /> Nüüd sulgege toimetaja ja värskendage kõiki pakette.<br /> <br /> [[File:Ispc5.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 3. Lae alla ja paki failid lahti.<br /> <br /> [[File:Ispc6.jpg|800x213px]]<br /> <br /> 4. Paigaldage ispCP vajalikud paketid<br /> <br /> [[File:Ispc7.jpg|800x90px]]<br /> <br /> <br /> a) Kui teie debian setup on õige, siis peaksite juba nägema õiget domeeni. Kui ei, sisetage domeen ilma www. (N: hosting.ee)<br /> <br /> b) Valige NO, kui teilt küsitakse kas loome kataloogid web based administraatori jaoks.<br /> <br /> c) Kui saate proftpd, valige standalone. <br /> <br /> <br /> 5. Ehitage süsteem (Build the system)<br /> <br /> [[File:Ispc8.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 6. Kopeerige kõik kataloogid süsteemi<br /> <br /> [[File:Ispc9.jpg|800x25px]]<br /> <br /> 7. Konfigureerige MySQL server<br /> <br /> [[File:Ispc10.jpg|800x25px]]<br /> <br /> MÄRGE: ärge kasutage @ või $ või % paroolis!<br /> a) Change the root password? [Y/n] confirm with n<br /> <br /> b) Remove anonymous users? [Y/n] Enter<br /> <br /> c) Disallow root login remotely? [Y/n] Enter<br /> <br /> d) Remove test database and access to it? [Y/n] Enter<br /> <br /> e) Reload privilege tables now? [Y/n] Enter<br /> <br /> <br /> 8. Süsteemi setup<br /> <br /> [[File:Ispc11.jpg|800x39px]]<br /> <br /> <br /> 9. Puhastage temp kataloog<br /> <br /> [[File:Ispc12.jpg|800x25px]]<br /> <br /> <br /> 10. Valmis!<br /> Nüüd saate ispCP kasutada. Sisestage aadress mille sisestasite installi käigus.<br /> <br /> <br /> =Vead ja nende parandamine=<br /> <br /> Kui ilmneb viga punktis 8, või saate sellise teate :<br /> <br /> ''[FATAL] Module [Net::LibIDN] WAS NOT FOUND !''<br /> <br /> Kui peate manualselt installima Net::LibIDN library. Kasutage järgmisi käske:<br /> $ perl -MCPAN -e shell<br /> $ install Net::LibIDN<br /> <br /> (Pange tähele, kui paigaldus õnnestub, siis on kõik ok. Kui ei, ja ilmneb selline viga nagu GNU Libidn, siis tuleks GNU Libidn installatsiooni korrata)<br /> --GNU Libidn installeerimiseks--<br /> $ wget -q http://ftp.gnu.org/gnu/libidn/libidn-1.29.tar.gz<br /> $ tar xfz libidn-1.29.tar.gz<br /> $ cd libidn-1.29/<br /> $ ./configure<br /> ...<br /> $ make<br /> ...<br /> $ make install<br /> ...<br /> Kui GNU Libidn on installitud, siis proovige uuesti installida Net::LibIDN.<br /> <br /> <br /> =Süsteemi nõuded=<br /> Nõuded pole päris &quot;most have&quot;. Eeldatakse, et installite seda serverisse või siis korralikku arvutisse.<br /> Järgnevad on miiinimum nõuded<br /> * Intel Pentium III or AMD K6-3 with 500 MHz<br /> * 256 MB RAM<br /> * 120 MB disk space (only for install of ispCP ω)<br /> * Debian, Redhat, FreeBSD and other operating systems we support<br /> * Interneti ühendus<br /> <br /> =Toetatud rakendused=<br /> * Apache<br /> * Bind9<br /> * Courier<br /> * Postfix<br /> * ProFTP<br /> * Awstats<br /> <br /> =Toetatud distributsioonid=<br /> * Debian (Etch)<br /> * Debian (Lenny)<br /> * Debian (squeeze)<br /> * Ubuntu<br /> * FreeBSD<br /> <br /> =Vaikimisi sisseehitatud=<br /> * Admin-, Reseller and Customerpanel<br /> * Mail, FTP &amp; Webspace management<br /> * 33 languages supported<br /> * Automated/manual shell installer<br /> * Automated &quot;cgi-bin&quot; creation<br /> <br /> =Mis on tulevikus plaanis lisada=<br /> * Automatic Software Installer<br /> * Support for nginx<br /> * Full SSL Support with GnuTLS/ ModSSL<br /> * Restful API<br /> * MultiServer Capable<br /> <br /> =Lisafunktsionaalsus=<br /> * WebFTP<br /> * Backup &amp; Restore via Web<br /> * Traffic Measurement<br /> * Online Order System<br /> * Grey listing and Spam blocking<br /> * Custom ispCP Squirrel mail<br /> <br /> =Pildid=<br /> <br /> &lt;gallery&gt;<br /> File:ispc13.jpg|1<br /> File:ispc14.jpg|2<br /> File:ispc15.jpg|3<br /> File:ispc16.jpg|4<br /> &lt;/gallery&gt;<br /> <br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> http://isp-control.net/<br /> <br /> =Autor=<br /> Günther Veidenberg<br /> <br /> Ak31</div>

Gveidenb